Professor selgitab, mis hävitab Eesti inimeste hambaid

Professor selgitab, mis hävitab Eesti inimeste hambaid toit
Allikas: Shutterstock

Eesti inimesi enim kimbutavad hambahaigused on kaaries ja parodontiit. Neid aitavad eemal hoida õigel moel toitumine, suuhügieen ja arstikülastused, ütleb Tartu Ülikooli suu- ja hambahaiguste professor Mare Saag. «Sage näksimine on hammastele hävitav,» toonitab arst.

Hambakaaries esineb vähemalt 99 protsendil täiskasvanutest. Arvestatakse ka neid, kellele on pandud täidised – seega on olnud nii risk kui ka võimalus hambakudede lagunemiseks ja defektide tekkeks.

Hambaarstide liidu, Tartu Ülikooli ja Eesti Haigekassa 2018. aasta uurimusest selgus, et kolmeaastaste hulgas oli tervete hammastega kaks kolmest; kuueaastaste puhul on kaariest või selle tekkima hakkamisele viitavaid muutusi juba kolmest kahel.

Ülemaailmselt võrreldakse 12-aastaste laste suutervist – Eestis on selles vanuses tervete hammastega ainult üks kolmest. «See on suhteliselt kehv seis, kui arvestada, et uued hambad on alles suhu lõikunud,» tõdeb dr Saag. Kõige enam on kahjustunud reeglina esimene purihammas, mis lõikub juba kuuendal-seitsmendal eluaastal samaaegu esihammaste vahetumisega. Kuna seda peetakse piimahambaks, sellele tähelepanu ei pöörata. «Purihamba mälumispind on palju reljeefsem, nii et sinna korjab kergesti kattu,» räägib professor.

Katt on valgulisse kilesse sulundatud bakterite mass. «Turvalises keskkonnas elavad bakterid armastavad süsivesikuid ja lagundavad neid hapeteks,» selgitab dr Saag. Kui bakteritel on võimalus kohapeal kaua püsida, siis toodetud hapete toimel toimub hambakudedest mineraalide väljalahustumine ehk demineralisatsioon. «Niimoodi märkamatult, hiilivalt kujunevadki välja hambaaugud.»

Bakterite kooslus suus sõltub suuresti tervisekäitumisest. «Kui kodus on tavaks korralikult puhastada hambaid hommikul ja õhtul, seda järgitakse ka laste puhul, on päris suured šansid, et hambad jäävad kauaks terveks. Eriti kui seda kombineerida toitumise jälgimisega,» räägib doktor.

Näksimise kahjustav mõju

Hammaste tervise tagamisel on kaks võtmesõna – suuhügieen ja toitumine. «Õige toitumine hammaste puhul tähendab, et toitumiskordade arv päevas oleks reguleeritud. Mitu korda pannakse päevas suhu süsivesikuid, millest bakterid saavad happeid toota? Ideaalne on, kui see ei ületa viit korda,» selgitab Saag. Siia alla liigitub ka magusate jookide tarbimine, sealhulgas suhkruga tee ja kohv. Samuti leidub süsivesikuid puu- ja juurviljades, teraviljatoodetes ja muidugi maiustustes. «Oluline on, et lastel ei kujuneks välja näksimisharjumust. See kehtib ka täiskasvanute kohta.» Dr Saag meenutab, kuidas Eesti sõjaväest naasnud patsiendil oli umbes aastaga tekkinud 15 uut hambaauku. Tuli välja, et ehkki armees on korrapärane toitumine, käidi pidevalt puhvetist maiustusi hankimas.  

Ligi 60-aastane teadur kirjutas õhtuti projekti ja krõbistas karamelle – arsti juurde saabudes oli tal palju uusi aktiivseid hambaauke. «Igasugune karamell, olgu tal piparmündi või puuvilja maitse, sisaldab suhkrut. Samamoodi toimivad šokolaad, küpsised ja saiakesed.  Siin peab väga selgelt piiri pidama.»  

Laos töötades priilt magusaid karastusjooke juua saanud noormees jõudis 22-aastaselt hambaarsti juurde – isegi silmahambad olid juureni pehmeks läinud ja murdunud.

Kui ka energiajooki juuakse ajaviiteks, muude tegemiste kõrvale regulaarselt lonksates, võib see põhjustada hulgikaariest. Magusate jookide tarbimine tuleks jätta Saagi sõnutsi söögikordade kõrvale.

Üldhaigustega patsiendid, kes tarbivad palju ravimeid – näiteks vererõhku langetavad ravimid, rahustid, antidepressandid, uinutid – peaksid teadma, et need vähendavad sülje eritust. «Selle tõttu aeglustub ka suu iseeneslik puhastumine – sülg n-ö peseb seda kogu aeg, neutraliseerib happed ja viib välja toidus olnud süsivesikud.» Sestap ongi vaja, et toitumiskordade vahel oleksid pausid – et suus saaks taastuda normaalne mikrokliima. Pärast sööki võib juua veel ka vett või loputada sellega suud.  

Hambapesu – kaks minutit

Hambaid peaks pesema kaks korda päevas kaks minutit. YouTube`ist leiab just nii pika Stig Rästa «Hambapesu laulu», mille saatel saavad hambaid harjata lapsed, aga miks ka mitte täiskasvanud. Ja puhastada tuleb hammaste kõiki pindu, rõhutab dr Saag. Appi võib võtta ka elektrilise hambaharja. Hambavahedesse harjased ei ulatu – neid kontaktpindu tuleks puhastada hambavaheharja või hambaniidiga. Seda vähemalt kord päevas, õhtul enne magama minekut ja pärast seda ei tohiks enam süüa. «Kui kord on kätte saadud puhta suu tunne, et hambad on siledad, tekib vajadus seda korrata,» ütleb Saag. Kui bakterid hammaste pinnal hakkavad kiiresti paljunema ja moodustama kolooniaid, tunneb keel seda väikse karedusena.

Hammastele on teisalt ohuks liiga kõvade harjastega hari ja jõuline harjamine, mis koosmõjus võivad hambavaapa kulutada. «Oleme näinud noortegrupis, et igemepiir nihkub juure pinnale, mis põhjustab ka ülitundlikkust,» räägib Saag. Kõvade harjastega harja võib ta sõnul soovitada ainult hügieenivõtete omandamise perioodil, kui tegu on suitsetajaga või hügieenitase väga halb. «Noored ja usinad võib-olla peaksid eelistama pehmet hambaharja või keskmise tugevusega harjastega, mis on tavaline valik.»

Saag rõhutab, et sugenevaid hambaauke inimene mitte kunagi aga ise ei tunne. «Kui inimene auku juba ise tunneb, on see kaugele arenenud,» toonitab arst. Selle tõttu peab käima profülaktilistel visiitidel, kus hinnatakse, kuidas tullakse toime hammaste puhastamisega, saadakse täiendavaid juhiseid ja avastatakse varakult probleeme. Naaberhammaste kontaktpindadele tekkivaid auke aitab tõhusalt avastada paari aasta tagant tehtav röntgenogramm.

Happelist ei tohi samuti pidevalt tarbida

Lisaks hambaemaili kulumisele on üha enam probleemiks erosioon. Selline kahjustus tekib kombineeritult, kui hambaid puhastatakse liiga tugevalt ja tarbitakse liialt happelist toitu – nt salatikastmed, mahlad, Coca-Cola. Märkamatult viiakse hambavaabast välja mineraalid, see muutub järjest õhemaks ja hambad tundlikumaks. Happelise toidu mõjude eest kaitseb samuti söögikordade sageduse reguleerimine – toidukorra ajal võib tarbida igasugust toitu, aga näksida ei tasu.

Saag meenutab, et patsient sõi pidevalt töölauale kaussi pandud jõhvikaid, kuna hapu soodustab süljeeritust, mida ta tahtis stimuleerida. Tulemus oli, et hammastelt oli email praktiliselt kadunud. Saag soovitab võtta kuiva suu korral lonks vett – ka see on abiks. Lisaks on vähese süljeeritusega patsientidele olemas spetsiaalsed hambapastad ja loputusvahendid.

Põletik ja loksuvad hambad 

Väga suur probleem on parodondihaigused, mida esineb ülemaailmselt sõltuvalt ühiskonnagrupist 20–50 protsendil. Kaugele arenenud juhtusid, mida iseloomustab hammaste liikuma hakkamine, võib olla isegi kümnel protsendil elanikkonnast.

Parodont on hammast ümbritsevate kudede kompleks – ige, selle all olev luu ja sidemed, mis kinnitavad hamba lõualuusse. Kui ennist oli juttu bakteritest, mis hävitavad hamba kõvakudesid, siis on teine rühm baktereid, mis tekitavad põletikku hammast ümbritsevates kudedes, parodondis. Põletiku tagajärjel hävinevad hammast kinnitavad sidemed ja luukude. See protsess kulgeb sageli hiilivalt, nii et ise ei märkagi.

Esmased tunnused on igemete veritsus ja punetus, sageli ka pakitsev valu. Põletiku tõttu igeme kinnitus hävineb ja hamba ja igeme vahele moodustub pilujas ruum, kus on haigustekitajatel hea tegutseda. Sellise «tasku» sisepind on haavandunud. Haavandunud igeme pindala võib sõltuvalt haiguse raskusastmest olla 8–36 ruutsentimeetrit, mis on võrreldav peopesa suuruse alaga. «Kui selline haavand on käel või jalal, kõik tormavad kirurgi juurde. Igemepõletikuga käivad aga inimesed ringi.

Haiguse tekkele või esmastele muutustele viitavad veritsevad igemed. «Juba söömine ning hammaste harjamine põhjustab vähest veritsust, mida näeme hammaste pesemise ajal roosa vahuna või lausa verena,» selgitab professor.

Teine, mis viitab sügavamale kahjustusele, on suust tulev halb lõhn. «Kui seisad inimesest meeter eemal ja tahad astuda temast kaugemale, sest hingeõhk on lehkav, võiks talle öelda, et ta pead kindlasti minema hambaarsti juurde.» Pole haruldane, et 40–50-aastasel patsiendil pea kõik hambad liiguvad. Parodontiit ei pruugi olla ainult keskealiste või vanemate probleem, vaid võib kujuneda välja juba teismelistel, mõnigi kord üsna kaebusteta.

«Mida varem haigus diagnoositakse ja patsient ravi saab, seda suurema tõenäosusega jäävad tal hambad suhu pikaks ajaks.» Kui hammast kinnitavad sidemed hävinevad, ei hoia need enam hammast õigesti paigas, hambad nihkuvad. Esihammastel tekib sageli lehvikukujuline asend või mõned üksikud hambad pikenevad, turritavad reast välja, ehkki varem see nii ei olnud. «Ka see viitab, et tegemist on ulatuslike muutustega lõualuu osas, kuhu hambad kinnituvad. Inimesed peaksid saama sellest selge vihje, et midagi on valesti ja tuleb minna hambaarsti juurde.»

Hamba ja igeme vahele tekkinud põletikulist «taskut» ei saa inimene ise puhastada. Saag toonitab, et teleris reklaamitavad hambapastad ja loputusvahendid veritsevate igemete vastu toimivad alles pärast seda, kui hambaarst on sekkunud, eemaldanud kogu bakterite massi nii hamba vabalt pinnalt kui igeme alt.  

«Ei tohi ära unustada, et organism on tervik – suu on organismi osa ja üle vereringe on ühendus kõigi organsüsteemidega. Haavandunud ige on põletikku põhjustavatele bakteritele väravaks organismi. «Bakterite sattumine vereringesse võib mõjutada üldtervist. Mõju on kahesuunaline – raskete üldhaiguste foonil kujuneb põletik suus kergemini, aga teame ka seda, et põletik igemetes võib soodustada veresoonte seintes muutusi, komplitseerida üldhaiguste kulgu. Näiteks kui suhkruhaigel või reumaatikul parodontiidi ravi järgselt põletiku nähud taandarenevad, muutub ka veresuhkru tase palju stabiilsemaks ja reumaatilised kaebused vähenevad,» tähendab Saag.

Parodontiit on kroonilise kuluga haigus, mille kontrolli alla saamiseks on oluline süsteeme tegutsemine ja regulaarne hambaarsti külastamine. «Ikka ainult selleks, et hambad pikka aega suus oleksid. Muidugi võib ju öelda, et pole hammast, pole probleemi, aga mina sellega ei nõustu. Hammaste kaotamisel vallandub ahelreaktsioon, alles olevate hammaste asend muutub ja ülekoormuse tõttu suureneb kulumine. Ülemäärase koormuse tõttu võivad hambad ka liikuma hakata. Profülaktilised hambaarstivisiidid aitavad probleeme varakult tuvastada ja tüsistusi ennetada.»

Marilin Vikat

Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

1 kommentaari

leili
19.11.20 20:56
jah
-1
   
+2

Lisa kommentaar

Saada