Euroopas levib istuv eluviis ning kurja juureks võivad olla tehnikavidinad
Enam kui 4,5 tundi päevas istuvate eurooplaste arv kasvas vahemikus 2002 kuni 2017 kaheksa protsenti, kirjutatakse teadusajakirjas BMC Public Health.
Hispaanias asuva Kuningas Juan Carlose ülikooli teadlased kasutasid 96 004 Euroopa Liidus elava inimese küsitlusandmeid istuva eluviisi uurimiseks. Leiti, et 2002. aastal oli enam kui 4,5 tundi istuvate täiskasvanute osakaal 49,3 protsenti. 2017. aastal oli nende osakaal aga 54,3 protsenti. 2002–2017 kasvas palju istuvate täiskasvanute osakaal Hispaanias 3,9 protsenti, Saksamaal 7,4 protsenti, Prantsusmaal 17,8 protsenti ja Suurbritannias 22,5 protsenti.
«Enam kui 4,5 tundi päevas istumine on seotud haigustega, nagu südamehaigus. Meie uuringud viitavad, et istuv eluviis on üle Euroopa kasvanud ning sellel võib kõigis Euroopa riikides olla oluline mõju tervisele,» ütles üks töö autoritest, Xián Mayo Mauriz.
Täiskasvanute istuva eluviisi uurimiseks analüüsisid autorid aastatel 2002, 2005, 2013 ja 2017 kogutud andmeid, mis saadi eurobaromeetri neljast erinevast spordi ja füüsilise aktiivsuse küsitlusest. Osalised täitsid küsimustiku hinnates, kui palju tunde päevas nad veetsid füüsiliselt aktiivsena või istudes. Osaliste keskmine vanus oli 50.
Autorid leidsid, et nii nooremad kui ka vanemad täiskasvanud veetsid uuringu jooksul sarnasel määral aega istudes. Siiski, keskmiselt oli istuvate täiskasvanute osakaal noorte seas veidi suurem. 2002–2017 olid 55,6 protsenti vanematest kui 65-aastastest ning 58,3 protsenti 18–24-aastastest füüsiliselt inaktiivsed. Suurima füüsilise inaktiivsusega vanusegrupp 2017. aastal oli vanuses 35–44, kelle seas kasvas enam kui 4,5 tundi istuvate täiskasvanute arv 15,3 protsenti (43,7 protsendilt 50,4 protsendini).
Leiti, et enam kui 4,5 tundi istub 52,2 protsenti Euroopa mehi võrrelduna 49,5 protsendi naistega. Aastatel 2002–2017 kasvas istuva eluviisi esinemissagedus Suurbritannias meestel 25,2 protsenti ning naistel 16,5 protsenti. Saksamaal kasvas see meestel 15,6 protsenti, kuid vähenes naistel 1,2 protsenti.
Xián Mayo Mauriz ütles: «Arvame, et füüsilise inaktiivsuse tõusu võib põhjendada sellega, et inimesed on nii tööl kui ka vabal ajal rohkem tehnoloogiaga, nagu näiteks nutitelefonide ja voogedastuse teenustega seotud. Meie leiud viitavad, et lisaks füüsilise aktiivsuse julgustamisele peaksid valitsused keskenduma selle aja vähendamisele, mida inimesed istudes veedavad.»
Autorid hoiatavad, et kuna istumisaeg määrati kindlaks sellega, et osalised kirjeldasid tavapärast päeva, võib see uuring alahinnata tõelist istuva eluviisi levikut Euroopas. Edasistes uuringutes saaks vaadata andmeid nutitelefonidest, et saada istuvast eluviisist täpsemaid andmeid.
Allikas. Elu24 Tervis
Lisa kommentaar