Puugi tõttu võib märkamatult haigeks jääda
Sage metsaskäija teab, et selga tuleb panna puukide eest kaitsvad riided ning hiljem iga koht kehal üle kontrollida. Siiski võib puuk rünnata nii kiirelt, et ei oska karta ega nakkust kahtlustadagi.
Ingridil (57) läks puukborrelioosi diagnoosi saamiseks mitu kuud, kuigi enesetunne oli tal sel ajal tohutult kehv, kirjutab Postimees Tervis. Kuna puuki ta nahalt toona ei leidnud, ei osanud ka puugihaigusele mõelda, ammugi veel, et naine neist tõbedest palju ei teadnud. Nakkuse võis ta saada neli aastat tagasi suvel, mil juuli lõpus sümptomid end ilmutama hakkasid.
«Tekkis palavik, hakkasin tihti kokku kukkuma. Alguses olin pikali maas ja oksendasin, perearst kahtlustas mingisugust viirust. Siis läks tükk aega mööda, kas septembris või oktoobris tehti puugiproov, kuna kukkusin pidevalt, pea käis ringi ja suured peavalud olid, väike palavik oli kogu aeg,» meenutas Ingrid.
Toona sügisel nägi naine palju vaeva, et üldse liikuma saada. «Ma ei jõudnud voodist püsti tulla, väga valus oli. Tund aega ajasin end üles, et üldse jalgadele saada,» sõnas ta.
Kui borrelioosi diagnoos käes, hakkas Ingrid saama antibiootikumiravi, ent haigus oli juba jõudnud mõjutada liigeseid ja närvisüsteemi, mistõttu esineb tal ka neli aastat hiljem haigusest tingitud tagajärgi.
«Liigesed valutavad, jalad paistetavad üles, käed jäävad tuimaks – kõik see mõjutab otseselt liikumisvõimet ja seda enam välja ravida ei saa. Mitu korda on kätesse tuimuse pärast süste tehtud. Silmanägemine on halvemaks läinud ja kõrvakuulmist on mõjutanud, vasak pool on üldse nõrgemaks jäänud,» kirjeldas Ingrid.
Borrelioosi vastu ta hetkel enam ravi ei saa, ent leevendada saab lihasvaevusi ja pea ringikäimist, mis on paraku juba peaaegu igapäevased kaaslased.
Nakkuse annab edasi ka vastne
Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK) infektsioonikontrolliarst Aleksei Nelovkov tõdes, et puukborrelioosi ja -entsefaliiti levitavad puugid võivad nakkusohtlikud olla igas elustaadiumis – nii vastse, nümfi kui ka täiskasvanud puugina. «Kuna varajases elustaadiumis ei vaja puuk palju verd, siis ta ei püsigi inimese või looma keha peal kaua, aga võib teda ikkagi nakatada,» sõnas ta.
Ka terviseameti epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar selgitas, et inimene märkab nahal pigem suurt puuki, sageli aga mitte pisikest puugivastset. Nii võibki juhtuda, et inimesel pole puugiründest aimugi.
Nelovkovi sõnul võib puugihaigust põdeda nii kergete sümptomitega, et ei teki kahtlustki infektsiooni tõsiduse osas. «Kui puugirünnet ei märka, võib kergekujulise entsefaliiti segi ajada näiteks gripi või muu viirusliku infektsiooniga. Ka borrelioos võib kulgeda mittetüüpiliste sümptomitega ja haigus jääb diagnoosimata,» kirjeldas ta.
Kergekujuliselt võivad puugihaigust põdeda ka lapsed, kuid kui lapsel tekib palavik ning ta kaebab peavalu, tuleb pöörduda arsti pole. «Tõsiseks sümptomiks on lapse loidus, söögiisu kadumine, iiveldus ja oksendamine, millele peab pöörama enam tähelepanu,» rõhutas Nelovkov.
Raskesti kulgevad haigused
Kahest levinumast puugihaigusest on üldiselt raskekujulisem entsefaliit, mida põdedes saab immuunsuse. Entsefaliiti on ka mõnevõrra lihtsam diagnoosida ja seda saab ainukesena ennetada vaktsiiniga.
«Kui täiskasvanu või laps on puukentsefaliidi läbi põdenud või selle vastu vaktsineeritud, siis tekivad spetsiifilised antikehad, mida saab määrata laboratoorse analüüsiga. Kui vaktsineerida inimest, kes on haigust juba põdenud, ei juhtu sellest midagi halba. Selle tõttu võib alustada vaktsinatsiooni ilma eelneva kontrollita,» selgitas Nelovkov.
Arsti sõnul on keerulisem lugu borrelioosiga, kuna antikehade määramine ei anna alati adekvaatset vastust, millise haiguse vormiga või staadiumiga on tegemist. Seepärast on vajalik spetsialisti abi ja haigusekahtlust tuleb iga kord tõsiselt võtta. Borrelioosinakkus ei anna inimesele immuunsust ja kahjuks võib seda põdeda korduvalt.
Loe pikemalt Postimees Tervisest.
Lisa kommentaar