Puugid liikvel: kuidas haigust ära tunda

Puugid liikvel: kuidas haigust ära tunda

Puugihaiguste esinemise hulk kasvab, kuna soojad talved võimaldavad puukide populatsiooni kasvu ja haigustekitajate levikut. Kevadel tasub mõelda enda kaitsmisele.     

Mullu esines terviseameti andmetel Eestis 87 puukentsefaliidi haigusjuhtu, aasta varem 81. Puukborrelioosi diagnoositi 2016. aastal 1420 ja 2017. aastal 1963 korral, enim esines eelmisel aastal puugihaigusi Saaremaal ja Hiiumaal.

Kui borrelioosi ravitakse antibiootikumidega, siis puukentsefaliidi viiruse vastast spetsiifilist ravi ei ole, haigestumise vältimiseks saab teha vaktsiini. «Vaktsiin on tõhus ja tagab sajaprotsendilise kaitse puukentsefaliiti haigestumise eest. Entsefaliit võib kulgeda nii kerge kui ka raske haigusvormina, kahjustades kesknärvisüsteemi, mille tagajärjel võivad tekkida püsivad kahjustused,» ütles Ida-Tallinna Keskhaigla infektsioonikontrolli osakonna juhataja Aino Rõõm.

Puukentsefaliidi viiruse vastane vaktsineerimine on tasuline ja koosneb kolmest doosist, mille järel tuleb vaktsineerida iga viie aasta järel ühe doosiga. Esmasel vaktsineerimisel tehakse kaks vaktsiinidoosi 1–3-kuulise vaheajaga ja kolmas 6‒12 kuud hiljem.

Immuunvastuse teke antikehadena võtab aega – nädal pärast teise doosi manustamist on antikehade hulk piisav ja inimene ei haigestu. Selleks, et antikehade kõrge hulk püsiks, tuleb teha kolmas doos ja hiljem revaktsineerida ühe doosiga. Vaktsiin on püsivalt Eestis olemas ja vaktsineerida saab igal ajal, kinnitas Rõõm. 

Ohtlik võsapuuk

Puukentsefaliit on viiruslik nakkushaigus, millesse nakatutakse puugihammustuse kaudu. Puugid ise saavad viirust paljudelt loomadelt, eelkõige aga närilistelt, kelle verd nad imevad. Puugid on suhteliselt paiksed, kuid lindude ja loomade vahendusel võivad nakkust kandvad puugid levida paljudesse piirkondadesse.

Eesti puugiliikidest on ohtlikud võsapuuk, kes elab tiheda alusmetsaga hõredates sega- ja lehtmetsades, samuti puisniitudel, ning laanepuuk, kes elutseb sagedamini põlislaantes. Viirust on leitud nakatunud puugi süljes ja eritistes.

Puugi arengus on kolm staadiumi: vastne, nümf ja valmik. Et jõuda uude arengustaadiumi, peab puuk ühe korra toituma, kusjuures piisab vaid paarist veretilgast. Puuk annab nakkust edasi ka oma järglastele ja võib igas arengustaadiumis viirust levitada – täiskasvanud emane puuk rohkesti, nümf vähem, vastne minimaalselt.

Puuk varitseb soojas

Eestis on puukentsefaliiti diagnoositud 1950. aastast alates. Haigestumist esineb aprillist novembrini, aga soojadel talvedel detsembriski. Puukide aktiivseks elutegevuseks peab ööpäeva keskmine temperatuur olema vähemalt +5...+7 °C. Aktiivne puuk varitseb sageli saaki mõnel rohukõrrel paarikümne sentimeetri kõrgusel maapinnast.

Puugihammustust harilikult ei tunta, sest puuk eritab oma süljega ka veidi tuimastavat, samuti vere hüübimist takistavat ainet. Viirusega võib nakatuda ka sõrmedel olevate pisikriimustuste kaudu, kui puuki sõrmede vahel katki vajutada. Nakatuda võib haigete kitsede piima või sellest valmistatud toodete tarbimisel. 

Peiteperiood kestab 2–28 päeva (harilikult 7–14 päeva). Mida lühem on peiteperiood, seda raskem on üldjuhul haiguse kulg. Haigus kulgeb tihti kahefaasiliselt. Algus võib olla tagasihoidlik – esineb kerge palavik, halb enesetunne, pea- ja lihasvalu, iiveldus, isutus, seedehäired, ülemiste hingamisteede katarri nähud. Nädala jooksul kaebused kaovad, haige paraneb.

Kolmandikul nakatunutest tekib 2–8 päeva jooksul, vahel ka kuni 20 päeva hiljem, uus kehatemperatuuri tõus, kaasneb tugev peavalu, iiveldus, oksendamine, valguskartus, kuklakangestus, uimasus ja üldine halb enesetunne, kujuneb välja peaaju- ja ajukelmepõletik. Enamasti haiged paranevad.

Võib põhjustada püsivat kahjustust

Järelnähtudena võivad ilmneda varasemast kiirem väsimine, töövõime langus, üldine närvilisus ja pingepeavalud. Sageli võib eakatel püsiva närvisüsteemikahjustusena jääda jäsemete halvatus, mälu- ja koordinatsioonihäired. Haiglaravi on vajalik, et täpsustada diagnoosi, kergendada haige vaevusi ja määrata neuroloogilise kahjustuse ulatus.

Ravi on sümptomaatiline, puukentsefaliidi vastane ravim puudub. Sõltuvalt haiguse staadiumist on voodirežiim vajalik paari nädala vältel. Haiguse läbipõdemine annab eluaegse kaitse, haigestutakse ainult kord elus. Et haigestumist vältida, tuleb end vaktsineerida. Süstekoht on tavaliselt mõnda aega hell ja tõusta võib väike palavik, mis möödub ööpäeva jooksul.

Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

1 kommentaari

Evi Porman
07.05.18 11:24
Väga kasulik artikkel,see aitab kindlasti neid inimesi,kes sellega tutvunud on ja kelle lähikonnas võib esineda selliste haigusnähtudega tuttavaid,saab vähemalt aidata otsida arstiabi.
-20
   
+20

Lisa kommentaar

Saada