Intsest ei tohi jääda saladuseks

Intsest ei tohi jääda saladuseks Psühholoog ja psühhoterapeut Lemme Haldre.
Allikas: Kristjan Teedema/Postimees/Scanpix

Kuigi peresisesest väärkohtlemisest ehk intsestist on väga raske rääkida, võib selle mahasalgamine mõjutada nii ohvrit kui ka teisi pereliikmeid.    

"Tihti tehakse intsestist saladus. Öeldakse, et seda meie peres enam ei juhtu, me ei avalikusta seda ega räägi sellest," ütles Tartu laste tugikeskuse psühholoog-psühhoterapeut Lemme Haldre Postimees Tervises. See aga tähendab, et probleemiga ei tegelda, ja kui nii käituda, saavad lapsed kogemuse, et tegu on teemaga, mida ei tohi arutada.

Niisugust saladust varjates peavad lapsed aga tekkinud koormaga edasi elama. "See mõjutab kõiki inimsuhteid ja ka neid lapsi, kes polnud otseselt ohvrid, aga on teadlikud saladuse hoidmisest," ütles Haldre. Tekib arusaam, et halbu asju peab varjama, ja see omakorda mõjutab laste käitumist. Sageli tingib intsesti varjamine ka selle, et mingi aja pärast väärkohtlemine jätkub ning siis juba varjatumalt.

Väikelapse väärkohtleja on tavaliselt just pereliige või lähituttav, mitte võõras inimene. Tihti püüab inimene lapse usaldust võita ning mõnes olukorras võibki ta lapse eest hoolitseda, näiteks viia teda lasteaeda ja sealt ära tuua. "Sageli seostatakse lapse väärkohtlejat vaid meessoost isikuga, aga meie praktikas on olnud juhtumeid, kus on ka ema või vanem õde väiksema õe või venna seksuaalne väärkohtleja," tõdes spetsialist.

Laste tugikeskuses töötades on terapeut näinud, mida teeb lastega meedias ja internetis leviv info. "Tänapäeval on sagenenud juhtumid, kus noorukitel või teismelistel on tekkinud pikaaegse pornograafia tarbimise tulemusena segadus iseenda seksuaalsuse ja seksuaalse rollikäitumise suhtes," rääkis Haldre.

Muutunud on arusaamad: tihti tahetakse katsetada ja proovida ja seda just endast nooremate lastega. "Need ei ole arstimängud – näita sina peput ja teeme süsti –, vaid tõsisemad asjad, ja just sellised juhtumid on paraku sagenenud," lausus psühhoterapeut.

Väiksemates lastes tekitab noorukite käitumine segadust – nad ei saa enam aru, mis on lubatud ja mis mitte. Sageli ei kaasnegi väärkohtlemisega mitte niivõrd vägivald, vaid meelitamine ja manipuleerimine. "Öeldakse, et see on meie saladus, ära kellelegi räägi," selgitas ekspert.

Ta meenutas aastatetagust juhtumit, kus noorukist naaber oli nõus väikese tüdrukuga mängima, kui tüdruk soostub tema seksuaalseid soove täitma. Et lapsel naabruskonnas teisi omavanuseid mängukaaslasi polnud, jäigi ta nõusse. Vanemaks saades hakkas tüdruk aga aru saama, mis tegelikult toimub, ja püüdis seda lõpetada. Mõnikord meenubki väikelapsena läbielatu inimesele alles puberteedieas.

Loe seksuaalse väärkohtelmise äratundmise ja ravi kohta pikemalt Postimees Tervisest.

Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

Lisa kommentaar

Saada