Elustamise ees tuntakse hirmu

Eestis alustatakse elustamist enne kiirabi saabumist umbes ühel kolmandikul juhtudest, kirjutab Postimees Tervis. Põhjamaades elustatakse tänu elanikkonna koolitamisele 80–90 protsendil juhtudest. "Inimesed ei julge elustada, kuid tuleb meelde jätta, et midagi valesti ei saa teha. Ainuke viga on elustamine üldse tegemata jätta," rääkis Tallinna kiirabi koolitusjuht Margus Kamar.

Lapse puhul võib südamerütm kiiresti tagasi tulla. Täiskasvanu jaoks on enamasti vaja rohkem tööd, sest vereringe taastamine on keerulisem. Kiirabiarsti sõnul elustavad arstid mõnikord isegi tund aega järjest.

Südamemassaaž on kõige tähtsam

Kui kannatanu on tundmatu inimene, siis piisab vaid südamemassaažist. Sellega tekitatakse kehas vereringe ning veri jõuab elutähtsatesse organitesse, ajju ja neerudesse.

Kui on tegemist väga lähedase ja tuttava inimesega, siis võib teha suust suhu hingamist. Tundmatule suust suhu hingamist tehes riskib elustaja võõralt inimeselt piisknakkuse saamisega. Abi osutamise esimene reegel on aga see, et ennast ei tohi ohtu seada.

Lisaks kõigele võib suus olla võõrkehi, okset või verd ning nende eemaldamine võib olla keeruline ja aeganõudev. Kõige olulisem on alustada võimalikult ruttu südame kaudse massaažiga. Kamari sõnul on südamemassaaži tegemine füüsiliselt raske. «Kui see raske ei ole, siis tehakse tõenäoliselt midagi valesti. Näiteks vajutatakse rindkeret liiga vähe alla,» ütles Kamar. Olles näiteks avalikus kohas, võib paluda vahepeal kedagi ennast asendama, kui üks elustaja ära väsib. 

Enamasti lähevad roided katki

"Kui käib mingi raksakas, ei tohi sellest ehmuda. Tugevast vajutusest purunevad roide kõhred, mis hiljem paranevad," kõneles erakorralise meditsiini arst Ališer Madaminov. Rindkere vähemalt 5–6 sentimeetrit alla vajutamisega sama oluline on selle lahti laskmine, sest just see lõdvestab südant ja annab võimaluse südameõõntel uuesti verega täituda. Massaaž peab olema jõuline ning tempokas, keskmiselt 120 korda minutis või kaks vajutust sekundis.

Ajaga on elustamisejuhised muutunud

Kamari sõnul on pulsi kontrollimisest täiesti loobutud juba aastate eest. "Kliiniliselt surnud või teadvuseta inimeselt on pulssi lihtsalt nii keeruline leida, et see raiskab tarbetult aega," tõdes ta. Kannatanu seisundi selgeks tegemisele ja abi kutsumisele võib kulutada maksimaalselt 10 sekundit, pärast seda tuleks juba alustada elustamist.

Kannatanu võib ka teha ühe sügava hingetõmbe, mis ei ole regulaarne hingamine, vaid agonaalne ehk surmajärgne refleks. Samuti võib juhtuda, et inimene tuleb korraks teadvusele, kuid süda seiskub uuesti. Kõigil sellistel juhtudel tuleks jätkata südamemassaažiga niikaua, kuni saabub kiirabi.

Vaata Postimees Tervisest ka pildilist juhendit, kuidas elustada.