Millesse Eesti inimesed surevad?
Eestlasi niidavad sageli haigused.Valdavalt nõudsid inimeste elu haigused, millest levinuimad olid vereringeelundite haigused, vähk ja hüpertooniatõbi.
Tervise Arengu Instituudi (TAI) äsja avaldatud andmete järgi on Eesti 2016. aasta surma põhjustes esimesel kohal veresoonkonna haigused, mis on iseloomulik vananeva ühiskonnaga arenenud riigile, kirjutab Postimehe terviseportaal. Murettekitav on kõrge suremus uimastite ja alkoholi tarvitamisest tingitud mürgistustesse.
Tavaliselt räägitakse enim liiklusõnnetuses hukkunutest, kuid enesetapu läbi hukkunuid on kordades rohkem. «Välispõhjuste osa on kõige murettekitavam. Ideaalmaailmas ei tohiks neid üldse olla. Need on traumad ja mürgistused, ka enesetapud,» rääkis TAI surma põhjuste registri juhataja Gleb Denissov.
Suitsiidide tase peegeldab tasakaalu, nii ühiskonnas kui ka indiviidi tasandil, lausus Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituudi vanemteadur Merike Sisask.
«Suitsidaalsus on kõrgem, kui kohanemisvõime on tugevalt proovile pandud. Eestis on suitsiidide tase langenud stabiilselt, oleme olnud Ida-Euroopa riikide hulgas üks kõige suurema langusega riike,» rääkis ta.
Eestis on suitsiidide arv vähenenud 60 protsenti, seda võrreldes aastaga 1994, mil enesetappude tase oli ülikõrge. Siiski on vanemteaduri sõnul maailma või Euroopa Liidu keskmise tasemeni jõudmiseks vajalik jätkuv enesetappude ennetustöö.
Suitsiidini jõudmine on Sisaski sõnul alati protsess, mida mõjutavad riski- ja kaitsetegurid. Olulisemad kaitsetegurid on head suhted peres ja kogukonnas, isikliku väärtuse tunne, resilientsus (psüühiline toimetulek stressi ja üleelatud õnnetustega – toim), kohanemis- ja vastupanuvõime ning tervislikud eluviisid. Suuremad riskitegurid on vaimse tervise häired, eriti depressioon, alkoholi tarvitamine, raskete kaotuste üleelamine, sotsiaalne tõrjutus ja isolatsioon.
See, et pool surmadest on vereringehaigused, on Denissovi hinnangul Eesti kui arenenud riigi puhul tavaline. «Meil on võrdselt alkoholi- ja narkomürgistusi, igal aastal umbes 100 tingitud alkoholist ja 100 narkootikumidest. See on ebanormaalne. Euroopas on narkomürgistuste hulk Eestis kõige suurem elaniku kohta,» sõnas ta.
Narkootikumidest põhjustatud üledoose oli 2016. aastal 114. «See kaotus on väga suur, enamgi veel, et need on täies elujõus inimesed, kelle keskmine vanus on 34 eluaastat,» rääkis TAI teadur Katri Abel-Ollo. Tema sõnul oli 2016. aastal Eestis narkootikumidest põhjustatud surmasid pea viis korda rohkem kui Euroopas keskmiselt.
Abel-Ollo sõnul ei ole suuremal osal sõltlastest valmidust ega motivatsiooni võõrutusravile minna, kuigi riigi poolt on see võimalus olemas. Seetõttu on praegu tõhusaim meetod kahjude vähendamise keskus, kus jagatakse puhtaid nõelu ja tegeldakse aktiivse nõustamisega ning mis on ka esimene lüli ketis, mille kaudu süstivaid narkomaane siiski ravile suunatakse.
«Keskuses jagatakse ka sõltlastele, nende pereliikmetele ja lähedalseisvatele isikutele üledoosi korral elu päästvat ravimit naloksooni ja õpetatakse seda kasutama,» rääkis TAI teadur. Naloksoon süstitakse narkootikumide üledoosi saanud isikule lihasesse, tavaliselt käsivarde, tuharasse või reide.
Abel-Ollo sõnul põhjustab enim üledoose fentanüül, see on väga kange narkootikum, mida on raske doseerida. Ta lisas, et narkootikumidega seotud vigastused, õnnetused ja kroonilised haigused võtavad Eestis veel enam elusid, kuid nende kohta ei ole võimalik statistilisi andmeid koostada.
Loe pikemalt Postimehe terviseportaalist.
Lisa kommentaar