Varane muna lisamine menüüsse ei vähenda allergiariski

Uuringusse haarati 820 last vanuses 4–6,5 kuud. Laste emadel oli diagnoositud atoopilist dermatiiti, kuid uuringu alguses ei olnud lastel endil allergiliste haiguste sümptomeid ja nad ei olnud varem saanud muna. 

Lapsed randomiseeriti saama kas munapulbrit või platseebot (samasuguse välimusega riisipulber), mis segati nende toidu sisse iga päev kuni laste 10 kuu vanuseks saamiseni. 10 kuu vanuses alustati tavalist keedetud muna söömist mõlemas grupis. 12 kuu vanuses tehti provokatsioonikatse ja nahatorketestid hindamaks munavalgu vastu tundlikuks muutumist.

IgE-vahendatud allergiat diagnoositi 7%-l lastest muna saanute grupis ja 10%-l kontrollgrupis. Tundlikkus muna suhtes kujunes välja 10%-l muna saanud ja 15%-l platseebot saanud lastel. Randomiseerimise ja 12 kuu vanuseks saamise vahelisel perioodil esines atoopilist dermatiiti 10%-l lastest muna ja 11%-l platseebogrupis. Ükski nendest erinevustest gruppide vahel ei osutunud statistiliselt oluliseks. Uuringupulbri kasutamise katkestas allergilise reaktsiooni tõttu 6% muna ja 1% platseebot saanud lastest.

Kahel lapsel munagrupist ja ühel platseebogrupist kujunes anafülaktiline reaktsioon toore muna provokatsioonil 12 kuu vanuses. Kasutatud munapulber ei tekitanud kellelgi anafülaksiat. Lisaks, 65 lapsest, kellel tekkis toore muna provokatsioonil allergiline reaktsioon, said ilma probleemideta 60 süüa keedetud või küpsetatud muna.

Uurijad järeldavad, et ilma atoopilise dermatiidita lastel võib muna lisada menüüsse julgelt juba 4–6,5 kuu vanuses ilma eelnevate allergiatestideta ja see ei mõjuta oluliselt neil munaallergia kujunemise tõenäosust.