Liiga kõrge vererõhk kimbutab enam kui kolmandikku elanikkonnast
17. mail tähistatakse kogu maailmas hüpertensioonipäeva. Teema on aktuaalne ka Eestis, sest kõrgvererõhktõbi on enim levinud südame –ja veresoonkonnahaigus.
Ülemaailmse hüpertensioonipäeva teema rõhutab, et igaüks peaks oma vererõhu väärtust teadma. Perearst ja Eesti Hüpertensiooniühingu president dr Signe Alliksoo sõnul ei tea inimesed sageli, et neil on kõrgenenud vererõhk, kuna tihti kindlaid kaebuseid ja sümptome ei esine.
„Kõrgenenud vererõhk on üks peamisi südamehaiguste kujunemise riskifaktoreid. See põhjustab näiteks südame isheemiatõbe (mis võib ilmneda rinnaangiini ehk stenokardiana, südameinfarktina, äkksurmana), südamepuudulikkust, neerupuudulikkust või ajuinsulti,“ toob arst välja.
Kardioloog dr Margus Viigimaa sõnul on kõrgvererõhktõbi maailmas kõige enam suremust ja invaliidistumist põhjustav haigus. „Eriti tihe on hüpertensiooni seos ajuinsuldiga. Kõrgenenud vererõhk põhjustab südame kroonilise ülekoormuse, mis viib ägedate südamehaiguste ja südamepuudulikkuse tekkeni,“ selgitas ta.
Kõrgvererõhutõve ennetamiseks ja juba diagnoositud haiguse esinemisel on oluline vaadata üle oma eluviisid. Näiteks tuleb tähelepanu pöörata liikumisele, jälgida toitumist ning loobuda suitsetamisest. Juba diagnoositud haiguse korral on oluline võtta ravimeid vastavalt arsti ettekirjutusele.
Perearst soovitab vererõhku kontrollida vähemalt korra aastas: „Eriti hoolikalt tasub vererõhku kontrollida, kui suguvõsas on kõrge vererõhuga inimesi või kui varem mõõdetud vererõhu väärtused on olnud piiripealsed.“ Kindlasti on oluline järgida juhiseid ja soovitusi vererõhu õigeks mõõtmiseks.
Lisa kommentaar