Arst annab nõu: kuidas allergiast jagu saada?

Arst annab nõu: kuidas allergiast jagu saada?

Kevad tähendab paljude inimeste jaoks allergiahooaja algust. Millised märgid allergiast teada annavad ja mida peaks sellisel puhul ette võtma, selgitab Confido erameditsiini keskuse pediaater ja allergoloog Kersti Veidrik.

Doktor Veidrik selgitab, et allergia võib väljenduda erinevate sümptomitega: haigusest võivad märku anda nahalööbed, nii ülemiste kui alumiste hingamisteede sümptomid, aga ka seedetrakti vaevused, veresoonte seinte  põletik ja läbilaskvuse tõus ning eriti raskel juhul organismi üldreaktsioon – anafülaktiline šokk.

Iseloomulikud allergiasümptomid võivad esineda vastavalt vanusele: „Esimestel eluaastatel on valdavad nahalöövete erinevad vormid. Sageli algab atoopiline dermatiit just selles vanuses. Ka seedetrakti sümptomeid kahtlustatakse väikelapse koolikute põhjusena. Eelkoolieas  sagenevad  bronhiaalastma sümptomid ja diagnoosimine. Allergiline nohu sageneb koolieas ja edasi tõusvas joones täiskasvanu eas. Kui lapseea astma võib vanusega nn välja kasvada , siis täiskasvanueas  võib astma põhjus olla juba ka mitteallergiline ja on krooniline haigus,“ toob arst välja.

Arsti sõnul võib esineda ka seda, et üks allergeen põhjustab erinevaid sümptomeid. „Näiteks kui on allergia mingile toiduainele, siis selle söömisel/joomisel võivad olla tulemuseks seedetrakti kaebused, huulte  turse, peavalu, veresoonte põletik ehk vaskuliit, nahalööbed, nahasügelus ja hingamisteede ning silmade poolt tekkivad allergilised reaktsioonid,“ toob dr Veidrik näiteks.

Osa sümptomeid, näiteks nahanähud, toovad Veidriku sõnul inimesed kiiresti arstile, sest need on silmaga nähtavad ja häirivad. Ka silmade sügelus, punetus, ägedad ja pikad vesised nohud on häirivad ja tullakse ravile.  Mõnikord võib haigus kesta pikalt, enne kui inimene tuleb arstile, saab õige diagnoosi ja ravi: „Hiilivalt algav astma võib jääda tähelepanuta, sest inimene harjub oma piiratud hingamismahuga, vähendab koormust ja arvab, et nii peabki olema.“ „Selleks, et haigus ei jääks märkamata, ei tohiks tähelepanuta jätta hingamisraskuse teket, pikalt kestnud ja ilma ägeda viirushaiguseta köha, silmade ja nina sügelust, nahalööbeid, -turseid, seedehäireid, mis võivad olla seotud teatud toitudega. Kiiresti tuleb pöörduda arstile, kui kas või korra on olnud suu või kõri turset, anafülaktilist reaktsiooni,“ rõhutab Veidrik.

Kui inimene kahtlustab allergiat, siis võiks alustada oma perearstist – nagu iga kaebusega. Perearstiga saab läbi arutada võimalikud allergia põhjused ja edasised uuringud. „Mõnikord pöördutakse arsti poole väga tüüpiliste kaebustega, mille puhul arst vajab vaid mõnda analüüsi diagnoosi kinnitamiseks ja ravi alustamiseks.  Kuid on ka kaebuseid ja sümptomeid, mille puhul allergia on vaid üks võimalikest põhjustest  ning üks osa erinevatest uuringutest,“ räägib dr Veidrik.

„Vajadusel suunab perearst lapse lasteallergoloogi vastuvõtule Tallinnas või Tartus. Keerulisem on täiskasvanutega, sest ühtne spetsialistide võrgustik puudub ning allergiaga tegelevad  eriarstid, kelle valdkonda antud kaebus kuulub. Kopsuarstid tegelevad astmaga, nahaarstid nahalöövetega, nina-kõrva-kurguarstid allergiliste nohudega jne. Nii ei pruugi aga saada tervikpilti,“ räägib dr Veidrik kitsaskohtadest täiskasvanute allergiaga tegelemisel. 

Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

Lisa kommentaar

Saada