12.novembril tähistatakse pneumoonia päeva

12.novembril tähistatakse pneumoonia päeva

12. novembril tähistatakse ülemaailmset pneumoonia ehk kopsupõletiku päeva. Kopsupõletiku klassikaline tekitaja on pneumokokk - ülemiste hingamisteede normaalfloorasse kuuluv bakter, mis võib põhjustada keskkõrva-, kopsu- ja ajukelmepõletikku.

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel haigestub igal aastal maailmas pneumokokinakkusesse ligi 10,6 miljonit alla 5-aastast last. Selle tekitaja poolt põhjustatud haigusesse sureb igal aastal maailmas ligi kaks miljonit inimest.

Pneumokokk paljuneb inimese ninaneelus ning seda nimetatakse kandluseks ehk kolonistasiooniks. On teada, et 5-20% tervetest täiskasvanutest ja 10-30% lastest on selle bakteri kandjad. Eestis aastatel 1999-2003 tervetel 1-7-aastaste laste hulgas läbi viidud uuringus leiti 44%-l lastest ninaneelus pneumokoki kandlus.

Pneumokoki levimine ühelt inimeselt teisele toimub peamiselt köhimisel, aevastamisel, nuuskamisel ja rääkimisel tekkivate piiskade kaudu. Tiheda inimestevahelise kontakti korral (nt lasteaias, koolis, jne.) on nakatumise võimalus suurem. Enamikul lastest tekivad kolonisatsiooni tagajärjel kaitsekehad ja nad ei haigestu. Teatud juhtudel võivad pneumokokid liikuda ninaneelust teistesse kehapiirkondadesse, kus nad võivad põhjustada tõsiseid haigusi nii lastel kui täiskasvanutel. Kõige raskem on haigus siis, kui bakter satub verre (tekib veremürgitus) ja levib ajukelmetele või kopsu.

2009. aastal registreeriti Eestis 45 pneumokoki haigusjuhtu; haigestunutest kaks olid alla 4-aastased lapsed. Pneumokoki-nakkuse haigusvormid olid järgmised: 31 haigel – kopsupõletik, seitsmel haigel – septitseemia, viiel haigel – meningiit, ühel haigel meningiit ja septitseemia ning ühel haigel septitseemia ja kopsupõletik.

Aastatel 2005- 2009 haigestus Eestis pneumokokk-nakkusesse kokku 178 inimest, neist 13 olid alla 4-aastased lapsed. Kõik haiged vajasid hospitaliseerimist ning haigus lõppes surmaga 14-l juhul. Hingamisteede nakkushaigus (eriti gripp) soodustab pneumokokk nakkusesse haigestumist.

Pneumokoki-nakkust saab ennetada vaktsineerimisega, eriti soovitatakse seda lastele. Pneumokokknakkuse vastu saavad konjugeeritud vaktsiiniga vaktsineerida nüüd ka täiskasvanud inimesed (50-aastased ja vanemad) - eas, mil nakkuse saamise risk hakkab suurenema. Eriti on ohustatud riskigruppidesse kuuluvad inimesed. Küsi lisainfot vaktsineerimise kohta oma arstilt.

Pneumokoki poolt põhjustatud haigused 

Pneumokokk-meningiit ehk mädane ajukelmete põletik on infektsiooni kõige raskem, kuid harvaesinev kliiniline avaldus. Aastatel 1998-2007 registreeriti Eestis lastel 29 pneumokokkmeningiidi haigusjuhtu. Ajukelmepõletikule võib eelneda ülemiste hingamisteede viirusnakkus. Ajukelmepõletiku tunnusteks on kõrge palavik, peavalu, kuklakangestus, teadvuse hämardumine, oksendamine, iiveldus ja loidus. Pneumokokk-meningiit on raske haigus, mis vaatamata kaasaegsetele headele ravivõimalustele võib lõppeda lapse surma või invaliidistumisega. Meningiidi kõige sagedasem tüsistus on kurtus. Bakteriaalse ajukelmepõletiku ennetamiseks võib kasutada vaktsineerimist.

Pneumokokid on kopsupõletiku tekitajateks üle 50% juhtudest ja seda põetakse igas vanuses. Bakterite poolt põhjustatud ägedale kopsupõletikule on iseloomulik järsk algus külmavärinate, palaviku ja valutorgetega haiges rindkerepooles. Lisanduvad piinav kuiv köha, nõrkus ja peavalu. Pneumokokk võib kopsu sattuda nii ülemistestest  hingamisteedest kui ka vereringe kaudu. Laste haigestumisriski suurendavad näiteks väike sünnikaal, kunstlik toitmine, halb toitumus, kitsad elamistingimused, vanemate suitsetamine ja linnas elamine. Pneumokokilist kopsupõletikku ravitakse antibiootikumidega. Bakteriaalset kopsupõletikku on võimalik ennetada vaktsineerimise abil.

Vaata ka:
Mis on pneumokoki-nakkus?

Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

Lisa kommentaar

Saada