Käevalu

Käevalusid on mitmeid. Mõned on tingitud haigustest, mis põhjustavad närvikahjustust, teised lähtuvad lihastest ja kõõlustest.

Kaelaradikuliit

Enamikule inimestest on tuntud diagnoos - kaelaradikuliit. Selle tunnuseks peetakse valu kaela- ja kuklapiirkonnas. Tegelikult on kaelaradikuliidi korral iseloomulik kaelast õlga, õlavarde, küünarvarde ja labakätte kuni sõrmedeni kiirguv valu. Valu ja "sipelgajooksu" tunde esinemise järgi saab tavaliselt määrata, missuguse kaelanärvijuure kahjustusega on tegemist. Kaelaradikuliiti põhjustab väljasopistunud lülidevahelise kõhrketta surve närvijuurele. Valu on küllaltki tugev ja sunnib tavaliselt arstiabi otsima. Nimmeradikuliidiga võrreldes esineb kaelaradikuliiti tunduvalt harvem.
Kaelaradikuliiti saab tavaliselt diagnoosida valu asukoha ja neuroloogiliste sümptomite abil. Röntgenipildid on vajalikud luuhaiguste välistamiseks. Kirurgilise ravi planeerimisel tuleb aga teha kompuutertomograafia või magnetresonantstomograafia, mis näitab ka kõhrketta väljasopistust.
Kaelaradikuliidi raviks kasutatakse valu- ja põletikuvastaseid vahendeid (ibuprofeen, diklofenak, indometatsiin jt.). Võib rakendada ka elekterravi. Sageli möödub valu alles 1-2 kuuga. Kui valu selle ajaga siiski ei kao, tuleb arvesse kirurgiline ravi, mille käigus eemaldatakse närvijuurele survet avaldav väljasopistunud lülidevahelise ketta tükike. Õigeaegse operatsiooni korral on selle tulemused tavaliselt väga head.

Randmekanali sündroom

Teine sageli esinev ja küllaltki piinav haigus on randmekanali sündroom, mida põhjustab surve keskpidisele närvile vastavas kanalis randmepiirkonnas. See on tavaliselt kehalise töö tegijate haigus ja selle teket soodustab kaasasündinud kitsas randmekanal. Valu ja "suremistunne" esinevad kolmes esimeses sõrmes ja labakäes, kaugelearenenud juhtudel muutuvad sõrmed tuimaks, labakäsi kohmakaks ja nõrgaks. Valu on sage ja põletava iseloomuga ja võib kiirguda ka küünarvarde. Tüüpilisel juhul valu ja "suremistunne" äratavad öösel, labakäe raputamisel aga vaevused mööduvad ja uinutakse uuesti.

Esimeseks ravivõtteks on randme fikseerimine neutraalsesse asendisse (ranne ja küünarvars ühel joonel) 1-2 nädalaks. Vahel süstitakse randmekanalisse kortikosteroidhormooni (prednisolooni), kuid selle toime on tihti lühiajaline. Visa valu korral on näidustatud operatsioon: lõigatakse läbi randmekanalit kattev side, millega avardatakse kanalit ja kõrvaldatakse surve närvile. Õige on opereerida enne sõrmede tuimenemist. Viimase esinemisel on tundlikkuse taastumine küsitav. Õigeaegne kirurgiline ravi annab väga häid tulemusi.

Küünrakanali sündroom

Harvem esinev haigus on küünrakanali sündroom. Selle põhjuseks on küünarluunärvi sattumine rõhu alla luulises vaos küünarliigese piirkonnas. Haigus tabab samuti sagedamini kehalise töö tegijaid. Valu, tuimus ja suremistunne esinevad küünarvarre seesmisel pinnal, labakäe väikese sõrme poolsel küljel viiendas sõrmes ja osal neljandast sõrmest. Tihti kaasuvad nimetatud sõrmede ja labakäe lihaste nõrkus ning labakäe lihaste kõhetumine. Küünrakanali sündroom on enamasti progresseeruva kuluga ja nõuab operatiivset ravi, et küünarluunärv vabastada surve alt. Kergematel juhtudel, eriti siis, kui kehalist tööd ei tehta, võivad vaevused koormuse vähendamisel iseenesest mööduda.

Kõõluste haigused ja vigastused

Õlaliigese ümbruse valu on tavaliselt seotud harjaülise lihase kõõluse haigusega. Vananemisel kõõlus igapäevasest kasutamisest "kulub". Kõõlust võivad kokku suruda ka luud. Valu tekib mõnikord hiilivalt, aga ka äkki ja ägedalt, lokaliseerudes õla välisküljele. Kui kätt küljelt tõsta ja pöörata, siis valu suureneb. Eriti häirib see öösel. Valu vallandub ka juuste kammimisel, rinnahoidja kinnitamisel ja käe tagatasku panemisel. Haiguse süvenedes võib õla liigutamine osutuda võimatuks. Ägedas faasis kasutatakse raviks valu- ja põletikuvastaseid vahendeid ning süstitakse haigesse piirkonda novokaiini koos kortikosteroidhormooniga. Paranemisel tuleb alustada võimlemisega.

Käevalu pärineb nii mõnigi kord ka labakätt sirutavate lihaste kinnituskohast küünarliigese juures. Kõõlust võib vigastada näiteks korduv kerge trauma, mille tagajärjeks on kõõlusekiudude väikesed rebendid. Vigastus tekib sageli tennist mängides. Sellest ka nimetus - "tennisisti küünarnukk". Valu suurendab labakäe sirutamine koos pööramisega ning haaramine. Kõõluste kinnituskohale vajutamisel on valus. Raviks süstitakse samuti novokaiini ja kortikosteroidhormooni. Kirurgilist sekkumist on vaja harva.