Tuntud tõed C-vitamiinist

Talvel kipub enamasti tekkima vitamiinivaegus. Tarvitame liiga palju rafineeritud toiduaineid, sest hing ihkab külma ja pimedaga midagi magusat. Vitamiine ei tohi aga unustada ­ muidu tuleb kevadväsimus!

Talvel kipub enamasti tekkima vitamiinivaegus. Tarvitame liiga palju
rafineeritud toiduaineid, sest hing ihkab külma ja pimedaga midagi magusat. Vitamiine ei tohi aga unustada ­ muidu tuleb kevadväsimus!

Kõige suurem C-vitamiinivaegus on meil veebruarist juunini. Kui sügisel
saab suure osa C-vitamiinist kätte näiteks kartulist, siis märtsis on
kartuli C-vitamiinisisaldus langenud viis korda. Kartulikoortes on
solaniini, nitraate jms mürgiseid aineid. Kõige C-vitamiinirikkam osa
asub kartulimugulas 3 ­ 5 mm sügavusel, ning õigel koorimisel jääb see
alles. Roheliseks muutunud kohad tuleb eemaldada.

Ka roheline sibul ei tule suure C-vitamiiniallikana arvesse, sest õhuga
kokku puutudes sellest saadav C-vitamiin laguneb; kui sibulad on aga
hakanud närbuma, siis neis C-vitamiini enam praktiliselt polegi. Teised
organismile kasulikud ained ­ näiteks antioksüdandid ­ siiski sibulas
säilivad ja on organismile eriti talvel väga kasulikud.

C-vitamiini annavad valge peakapsas, hapukapsas, punapeet, kaalikas.
Kaalika säilitamisel muutub selle C-vitamiinisisaldus vähe, samuti ei
kao see ka kaalika keetmisel, praadimisel või küpsetamisel.

Ka kapsa- ja hapukapsa toiduks kasutamiseks on palju võimalusi. Tuleb
vaid meeles pidada, et hapukapsast ei tohi ilma vedelikuta hoida, sest
siis C-vitamiin laguneb. Hapukapsavede-likus on eriti palju C-vitamiini.

Et toiduvalmistamisel vitamiinid kaduma ei läheks, tuleb köögiviljad
panna keema kuuma vähesesse vette. Külmas vees on alati hapnikku, mis
põhjustab C-vitamiini lagunemist. Samamoodi mõjuvad ka malm-, vask- ja
alumiiniumnõud, nii et nendes toitu keeta ei maksa. Köögiviljade
keeduvett ei tohi toiduks tarvitada. Sinna lahustuvad mitmed organismile
kahjulikud ained.

C-vitamiin kaob ka toidu korduvsoojendamisel või pikka aega kuumas
hoidmisel ­ seepärast tuleb valmis toit kohe ära süüa.

Talvel on heaks C-vitamiiniallikaks kibuvitsamarjad, mustsõstra
toorhoidised ja ­mahlad ning tsitrusviljad. Näiteks üks apelsin või
greip katab päevase C-vitamiinivajaduse. Kõige rohkem C-vitamiini leidub
aga sidrunis.

Vitamiinirikast maitserohelist võib kasvatada ka aknalaual. Näiteks
sügaval veega alusel marli all kasvab hästi kurgimaitseline kress-salat.
7 ­ 8 päevaga on kasvud piisavalt pikad, et neid toidu peale hakkida.

Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

1 kommentaari

Mees
29.05.14 18:08
Väide "kõige rohkem c-vitamiini leidub sidrunis" kõlab kui ENSV aeg. Kes selle loo kirjutas?
Kibuvitsas on kümneid kordi rohkem C-d kui sidrunis. Isegi mustas sõstras.
Astelpaju? Ok, goji mari siin ei kasva, aga osta saab. Maikuine nurmenukk ca 2000mg C-vitamiiniga 100gr kohta? Parandage see Nõukogude Naise artikkel kaasaegseks :)
-111
   
+124

Lisa kommentaar

Saada