Talvel kipub enamasti tekkima vitamiinivaegus. Tarvitame liiga palju rafineeritud toiduaineid, sest hing ihkab külma ja pimedaga midagi magusat. Vitamiine ei tohi aga unustada muidu tuleb kevadväsimus! Kõige suurem C-vitamiinivaegus on meil veebruarist juunini. Kui sügisel saab suure osa C-vitamiinist kätte näiteks kartulist, siis märtsis on kartuli C-vitamiinisisaldus langenud viis korda. Kartulikoortes on solaniini, nitraate jms mürgiseid aineid. Kõige C-vitamiinirikkam osa asub kartulimugulas 3 5 mm sügavusel, ning õigel koorimisel jääb see alles. Roheliseks muutunud kohad tuleb eemaldada. Ka roheline sibul ei tule suure C-vitamiiniallikana arvesse, sest õhuga kokku puutudes sellest saadav C-vitamiin laguneb; kui sibulad on aga hakanud närbuma, siis neis C-vitamiini enam praktiliselt polegi. Teised organismile kasulikud ained näiteks antioksüdandid siiski sibulas säilivad ja on organismile eriti talvel väga kasulikud. C-vitamiini annavad valge peakapsas, hapukapsas, punapeet, kaalikas. Kaalika säilitamisel muutub selle C-vitamiinisisaldus vähe, samuti ei kao see ka kaalika keetmisel, praadimisel või küpsetamisel. Ka kapsa- ja hapukapsa toiduks kasutamiseks on palju võimalusi. Tuleb vaid meeles pidada, et hapukapsast ei tohi ilma vedelikuta hoida, sest siis C-vitamiin laguneb. Hapukapsavede-likus on eriti palju C-vitamiini. Et toiduvalmistamisel vitamiinid kaduma ei läheks, tuleb köögiviljad panna keema kuuma vähesesse vette. Külmas vees on alati hapnikku, mis põhjustab C-vitamiini lagunemist. Samamoodi mõjuvad ka malm-, vask- ja alumiiniumnõud, nii et nendes toitu keeta ei maksa. Köögiviljade keeduvett ei tohi toiduks tarvitada. Sinna lahustuvad mitmed organismile kahjulikud ained. C-vitamiin kaob ka toidu korduvsoojendamisel või pikka aega kuumas hoidmisel seepärast tuleb valmis toit kohe ära süüa. Talvel on heaks C-vitamiiniallikaks kibuvitsamarjad, mustsõstra toorhoidised ja mahlad ning tsitrusviljad. Näiteks üks apelsin või greip katab päevase C-vitamiinivajaduse. Kõige rohkem C-vitamiini leidub aga sidrunis. Vitamiinirikast maitserohelist võib kasvatada ka aknalaual. Näiteks sügaval veega alusel marli all kasvab hästi kurgimaitseline kress-salat. 7 8 päevaga on kasvud piisavalt pikad, et neid toidu peale hakkida. |
1 kommentaari
Kibuvitsas on kümneid kordi rohkem C-d kui sidrunis. Isegi mustas sõstras.
Astelpaju? Ok, goji mari siin ei kasva, aga osta saab. Maikuine nurmenukk ca 2000mg C-vitamiiniga 100gr kohta? Parandage see Nõukogude Naise artikkel kaasaegseks :)