Suvi tähendab meie laiuskraadidel eelkõige päikest, millest kogume jõudu ja energiat. Aga talvisel ajal, kui päikest on näha ainult mõnel päeval kuus kas meil jätkub elutempo dikteeritud olelusvõitluses jõudu, et efektiivselt töötada ja õppida? Kaasaegse valgusõpetuse järgi on valgus eriliste osakeste footonite voog. Tungides läbi silmas optilist süsteemi moodustava sarvkesta, pupilli, läätse ja klaaskeha, koonduvad valguskiired retinale ehk võrkkestale. Seal asuvad valgustundlikud retseptorrakud 125 130 miljonit kepikest ja 6 8 miljonit kolvikest, mille membraanistruktuurides paikneb valgusele reageeriv kromofoor. Erineva lainepikkusega valguslained kutsuvad esile erinevate kromofooride reaktsiooni, valgusenergia muundub elektrokeemilises protsessis närviimpulssideks ning liigub nägemisnärvi kaudu ajukoore kuklasagaras asuvasse nägemiskeskusse. Sealt liigub info teistesse keskustesse. Ei ole välistatud võimalus, et valgustundlikku käbikehasse jõuavad valguskvandid ka läbi naha ja koljulae. Kolmas silm ja unehormoon Peaajus asuv käbikeha (corpus pineale), mis on saanud idamaades nii müstilise nimetuse nagu kolmas silm, vahendab valgussignaalide mõju öö ja päeva vaheldumise rütmidele ja soo jätkamisele. Eeldatakse ka erilis(t)e valgustundlikkuse geeni(de) olemasolu. Käbikeha hormoonid on serotoniin ja sellest tekkiv melatoniin. Valgus pidurdab ja pimedus aktiviseerib kasvuhormooni ja soojätkamishormoone pärssiva "unehormooni" melatoniini "tootmist". Kui kasvuhormoon on pärsitud, saab häiritud organismi areng luude, kõhrede ja lihaste kasv. Tasakaalu häirumine soojätkamishormoonide sekretsioonis põhjustab impotentsust, viljatust, menstruaaltsükli häireid, kasvajaid jne. Vereringe kaudu toimib melatoniin ka neerupealisekoore hormoonidele. Tagajärjeks võib olla antikehade produktsiooni pidurdus, mistõttu väheneb organismi loomulik kaitse infektsioonide ja põletike vastu. Häiritud on ka adekvaatne reaktsioon stressiolukordadele ning vastutoime insuliinile, mille tagajärjel muutub vere suhkrusisaldus. Kui aminohapete transportimine lihasrakkudesse on pärsitud, väheneb lihasvalkude süntees. Sellised valguse toimega seotud muutused avalduvad depressioonina. Ameerika Psühhiaatria Liit kandis 1987. aastal Seasonal Affective Disorder'i (SAD) ehk sesoondepressiooni ka psüühiliste haiguste klassifikatsiooni. SAD-il on kaks vormi talvedepressioon ja suvedepressioon. Talvedepressioon Aastaaegadest tingitud muutuste uurimiseks on USA-s Bethesdas asuvas Psüühilise Tervise Rahvuslikus Instituudis välja töötatud küsimustik, mille alusel korraldati mullu pilootuuring Tallinna töötava elanikkonna seas. Küsimustiku täitis 221 inimest alates 20. eluaastast, neist 86 naist ja 135 meest. Vastustest järeldus: kõige vähem haigestuvad talvedepressiooni 20-ndates eluaastates mehed; kõige rohkem kannatavad selle all 30-34-aastased nii naised kui mehed; 35-39-aastastel meestel esineb talvedepressiooni intensiivsemalt kui samas vanuses naistel. Kokkuvõttes võib esimesest pilootuuringust välja tuua mõtlemapaneva fakti: talvedepressiooni on põdenud koguni 51,6 % uuritud kontingendist! Lapsed ja õige valgus Talvedepressiooni esineb peaaegu kõigil. Lapse- ja noorukieas on see aga raskemini diagnoositav, osa sümptoome ärrituvus, tuimus, motivatsiooni puudumine kattuvad noorukiea stereotüübiga. Paljud arstid polegi õppinud depressiooni diagnoosima. Lastel on depressiooni tüüpilisteks tunnusteks väsimus, tujukus, ärrituvus; sellest johtuvalt võib lisanduda tundidest puudumine, vastumeelsus kohustustele, mis varem pole probleeme tekitanud, ning ebamäärased kaebused tervise üle peavalu jne. Laste arvates on maailm sel ajal julm ja hoolimatu, õpetajad liiga karmid, vanemad liiga nõudlikud. Kust leida abi? Lamp kui imerohi Päikesevalguse osa rahhiidist pääsemisel ja tuberkuloosi ravimisel on ammu teada-tuntud. Taani arst Niels Fiensen pälvis Nobeli preemia ultraviolettkiirguse kasutuselevõtu eest tuberkuloosiravis juba 1903. aastal. Eriti huvipakkuvaid tulemusi on aga saavutatud alates 1970. aastaist, kui hakati uurima valguse toimet psüühikale. Uurimistulemused kinnitavad: täisspektraalsete kiirgusvabade luminofoorlampide toimel suudavad hüperaktiivsed õppimisraskustega lapsed rahuneda, oluliselt paranevad nende teadmiste tase, reaktsiooni- ja lugemiskiirus ning värvide eristamise võime. Isegi hambakaaries taandub 1/3 võrra! Kui nägemine paraneb, aju aktiivsus suureneb ja lapsed on tervemad, väheneb ka koolist puudumine järsult. Kasulik ja täiesti võimalik ka kodus Talvedepressiooni raviks kasutatakse nähtava spektri lainepikkusi, mille seas puudub ultraviolettkiirgus. Ultraviolettkiirgusest vaba valgus on oluline silmade hoidmise, tervise edendamise ja nahavähi ennetamise seisukohast. Valgusravi seansi kestus sõltub lambi omadustest. Näiteks 10 000-luksise kantava Apollo Brite Lite IV toime ilmneb valgusallikast poole meetri kaugusel viibides poole tunniga. Ent vaevalt häirib kedagi ka 1 2-tunnine raviseanss: sellal võib ju lugeda, töötada arvuti taga, vaadata telerit või kuulata raadiot jne. Talvedepressioonist vabanemiseks oleks vaja keskmiselt kahenädalast valgusteraapiakuuri; positiivseid muutusi täheldatakse aga kindlasti juba 4 5 päeva pärast. Valgusravi ei tee halba ka täiesti tervele, keda talvestress ei vaeva. Vastupidi optilise kiirguse lainepikkused võivad rakkude pooldumist stimuleerides inimest kauem noorena hoida. Kas tunned talvedepressiooni? Talvedepressiooni sümptomid hakkavad ilmnema sügisel ja võivad kesta varakevadeni. Need on: - unehäired (suurenenud unevajadus)
- väsimus
- liigsöömine (soov magusa järele)
- kehakaalu tõus
- otsustusvõime ja aktiivsuse vähenemine, energiavaegus
- soov sulguda üksindusse
- seletamatu sisemine pinge, ärrituvus
- vähenenud seksuaalhuvi
- masendus, meeleheide
- vastuvõtlikkus infektsioonidele ja somaatilistele haigustele.
|
Lisa kommentaar