ZEMPLAR
Toimeained: parikaltsitool
Ravimi vorm: pehmekapsel
Ravimi tugevus: 1mcg 28TK
Retseptiravim
Seotud teemad
Pakendi infoleht: teave kasutajale
1. Mis ravim on ZEMPLAR ja milleks seda kasutatakse
Zemplar on aktiivse D-vitamiini sünteetiline vorm.
Aktiivset D-vitamiini on vaja paljude organismi kudede, sealhulgas kõrvalkilpnäärmete ja luude
normaalseks talitluseks. Normaalse neerufunktsiooniga inimestel toodetakse sellist aktiivset D-
vitamiini vormi neerudes, kuid neerupuudulikkuse korral on aktiivse D-vitamiini tootmine
märkimisväärselt vähenenud. Seetõttu on Zemplar aktiivse D-vitamiini allikas, kui keha ei suuda seda
piisavalt toota, ning aitab ennetada madalast aktiivse D-vitamiini tasemest tingitud tagajärgi
neeruhaigusega (3., 4. ja 5. staadiumiga) patsientidel, näiteks parathormooni kõrge taseme korral, mis
võib põhustada probleeme luudega.
2. Mida on vaja teada enne ZEMPLAR võtmist
Ärge võtke Zemplar'it:
-
kui olete parikaltsitooli või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes
allergiline;
-
kui kaltsiumi või D-vitamiini tase teie veres on väga kõrge.
Teie arst ütleb teile, kas need seisundid kehtivad teie kohta.
Hoiatused ja ettevaatusabinõud
-
Enne ravi alustamist on oluline piirata fosfori kogust teie toidus.
-
Vajalikuks võib osutuda fosfaate siduvate ravimite kasutamine, et fosfori taset kontrolli all
hoida. Kui te võtate kaltsiumipõhiseid fosfaadisidujaid, võib arst vajadusel annust kohandada.
-
Arst võib teie ravi jälgimiseks võtta vereproove.
-
Mõnel 3. ja 4. staadiumis kroonilise neeruhaigusega patsiendil on täheldatud kreatiniiniks
nimetatava ühendi sisalduse tõusu veres. Samas, antud taseme tõus ei avaldu neerufunktsiooni
langusena.
Muud ravimid ja Zemplar
Teatage oma arstile või apteekrile, kui te võtate või olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes
muid ravimeid.
Mõned ravimid võivad mõjutada Zemplar’i toimimist või põhjustada sagedamini kõrvaltoimeid. Eriti
oluline on öelda oma arstile, kui te võtate ketokonasooli (kasutatakse seenhaiguste nagu kandidoosi
või soori ravimiseks), kolestüramiini (kasutatakse kolesteroolitaseme langetamiseks), südame- või
vererõhuravimeid (nt digoksiin ja diureetikumid või veetabletid) või ravimeid, mis sisaldavad suurtes
kogustes kaltsiumi. Samuti on oluline mainida seda, kui te võtate magneesiumi või alumiiniumi
sisaldavaid ravimeid, näiteks mõningaid seedehäirete ravimeid (antatsiidid) ja fosfaadisidujaid.
Enne ravimi kasutamist pidage nõu oma arsti või apteekriga.
Zemplar koos toidu ja joogiga
Zemplar'it võib võtta koos toiduga või ilma.
Rasedus ja imetamine
Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi
kasutamist nõu oma arsti või apteekriga. Puuduvad adekvaatsed andmed parikaltsitooli kasutamise
kohta rasedatel naistel. Võimalik risk kasutamisel inimestel ei ole teada, seetõttu ei tohi ilma selge
vajaduseta parikaltsitooli kasutada.
Ei ole teada, kas parikaltsitool eritub inimese rinnapiima. Enne rinnaga toitmist öelge oma arstile, kui
te võtate Zemplar'it.
Enne ravimi kasutamist pidage nõu oma arsti või apteekriga.
Autojuhtimine ja masinatega töötamine
Zemplar ei tohiks mõjutada autojuhtimise ega masinatega töötamise võimet.
Zemplar sisaldab etanooli
See ravim sisaldab väikeses koguses etanooli (alkohol), vähem kui 100 mg kapsli kohta, mis võib
muuta või suurendada teiste ravimite toimet. See võib olla kahjulik inimestele, kes kannatavad
maksahaiguse, alkoholismi, epilepsia, ajukahjustuse või -haiguse all ning ka rasedatele või rinnaga
toitvatele naistele ning lastele.
3. Kuidas ZEMPLAR võtta
Kuidas Zemplar'it võtta
Võtke Zemplar'it alati täpselt nii, nagu arst on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage
nõu oma arsti või apteekriga.
Kroonilise neeruhaiguse 3. ja 4. staadium
Tavaline annus on üks kapsel iga päev või ülepäeviti kuni 3 korda nädalas. Teie arst kasutab teie
laboratoorsete analüüside vastuseid, et otsustada, milline on teile sobiv annus. Ravi alustamise järgselt
Zemplar’iga on tõenäoliselt vajalik annuse kohandamine sõltuvalt sellest, kuidas te reageerite ravile.
Arst aitab määrata teie jaoks sobiva Zemplar’i annuse.
Kroonilise neeruhaiguse 5. staadium
Tavaline annus on üks kapsel ülepäeviti kuni 3 korda nädalas. Teie arst kasutab teie laboratoorsete
analüüside vastuseid, et otsustada, milline on teile sobiv annus. Ravi alustamise järgselt Zemplar’iga
on tõenäoliselt vajalik annuse kohandamine sõltuvalt sellest, kuidas te reageerite ravile. Arst aitab
määrata teie jaoks sobiva Zemplar’i annuse.
Maksahaigus
Kui teil on kerge kuni mõõdukas maksahaigus, ei ole teie annuse kohandamine vajalik. Siiski
puuduvad kogemused raske maksahaigusega patsientidel.
Neerusiirdamine
Tavaline annus on üks kapsel iga päev või igal teisel päeval, kuni kolm korda nädalas. Teie arst
määrab teie jaoks õige annuse vastavalt teie laborianalüüside tulemustele. Alustades ravi Zemplar’iga,
tuleb annust tõenäoliselt kohandada vastavalt teie ravivastusele. Arst aitab välja selgitada Zemplar’i
annuse, mis on teie jaoks õige.
Kasutamine lastel ja noorukitel
Puudub informatsioon Zemplar’i kapslite kasutamise kohta lastel.
Kasutamine eakatel
65-aastastel ja vanematel patsientidel on Zemplar’i kasutamise kogemused piiratud. Üldiselt ei leitud
erinevusi tõhususe ega ohutuse osas 65-aastastel ja vanematel patsientidel võrreldes nooremate
patsientidega.
Kui te võtate Zemplar’it rohkem kui ette nähtud
Liiga palju Zemplar’it võib põhjustada ebanormaalselt kõrget kaltsiumi taset veres, mis võib olla
kahjulik. Sümptomid, mis võivad ilmneda varsti pärast liiga suure koguse Zemplar’i võtmist, võivad
olla nõrkustunne ja/või uimasus, peavalu, iiveldus või oksendamine, suukuivus, kõhukinnisus, valu
lihastes või luudes ja metalli maitse suus.
Sümptomid, mis võivad areneda pikema aja jooksul pärast liiga suure koguse Zemplar’i võtmist, on
söögiisu kaotus, uimasus, kehakaalu kaotus, valutavad silmad, vesine eritis ninast, sügelev nahk,
kuuma- ja palavikutunne, sugutungi kadumine ja tugev kõhuvalu (tingitud põletikust kõhunäärmes) ja
neerukivid. Teil võivad esineda muutused vererõhus ja ebaregulaarsed südamelöögid
(südamekloppimine). Vere- ja uriinianalüüside vastused võivad näidata kõrget kolesterooli, uurea,
lämmastiku ja suurenenud maksaensüümide taset. Zemplar võib harva põhjustada vaimseid häireid
nagu segasus, uimasus, unetus või närvilisus.
Kui te võtate liiga palju Zemplar’it või kui te tunnete eespoolmainitud sümptomeid, pöörduge
otsekohe arsti poole.
Kui te unustate Zemplar’it võtta
Kui te unustate annuse võtmata, siis võtke see niipea, kui see teile meenub. Siiski, kui on peaaegu aeg
järgmise annuse võtmiseks, ärge võtke unustatud annust; lihtsalt jätkake Zemplar’i võtmist eelnevate
arsti ettekirjutuste järgi (annus ja manustamisaeg).
Ärge võtke kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral võtmata.
Kui te lõpetate Zemplar’i võtmise
On oluline, et te võtaksite Zemplar’it nii, nagu arst on teile määranud, välja arvatud juhul, kui arst
palub teil ravi lõpetada.
Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
4. Võimalikud kõrvaltoimed
Nagu kõik ravimid, võib ka Zemplar põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.
Rääkige viivitamatult oma arstile, kui te märkate ükskõik millist järgnevatest kõrvaltoimetest:
Kroonilise neeruhaiguse 3. ja 4. staadiumis patsientidel
Kõige sagedasem (vähemalt ühel patsiendil 100-st) on nahalööve ja ebamugavustunne kõhus.
Esineda võib kaltsiumi sisalduse tõus veres, samuti kaltsiumi ning fosfaadi tasemete korrutise
suurenemine (märkimisväärse neerukahjustusega patsientidel).
Harvem (vähemalt ühel patsiendil 1000-st) võivad esineda allergilised reaktsioonid (nagu
hingamisraskus, hääle kähisemine, nahalööve, sügelus või näo ja huulte turse), nahasügelus ja
nõgestõbi ning kõhukinnisus, suukuivus, lihaskrambid, pearinglus ja ebaharilik maitse suus. Samuti
võivad esineda muutused maksafunktsiooni analüüsides.
Kui teil esineb allergiline reaktsioon, pöörduge viivitamatult oma arsti poole.
Kroonilise neeruhaiguse 5. staadiumis patsientidel
Kõige sagedasemad (vähemalt ühel patsiendil 100-st) kõrvaltoimed on kõhulahtisus, kõrvetised
(refluks või seedehäired), söögiisu vähenemine, pearinglus, valu rindades ja akne. Samuti võib esineda
ebanormaalselt kõrge kaltsiumi tase veres.
Kõige sagedasemad (vähemalt ühel patsiendil 100-st) kõrvaltoimed, mida on patsientidel nähtud
parikaltsitooli süstimisel on peavalu, ebaharilik maitse suus, sügelus, langenud parathormooni tase,
suurenenud kaltsiumi ja fosfori tase.
Harvem esinevad (vähemalt ühel patsiendil 1000-st) kõrvaltoimed, mida on patsientidel nähtud
parikaltsitooli süstimisel on ebaregulaarsed südamelöögid, pikenenud veritususaeg,
maksafunktsioonide analüüside häired, kehakaalu kaotus, südamelöökide katkemine, väga kiired
südamelöögid, madal valgevereliblede hulk, madal punavereliblede hulk, näärmete paistetus, infarkt,
miniinfarkt, kooma, minestus, pearinglus, tõmblused, „sipelgate jooksmise” tunne, tuimus, kõrgenenud
rõhk silmades, roosad silmad, punased silmad, kõrvavalu, vesi kopsudes, ninaverejooks,
hingamisraskus, hääle kähisemine, köha, vähenenud verevool soolestikku, verejooks pärakust,
maoärritus, neelamisraskused, ärritatud soole sündroom, kõhulahtisus, kõhukinnisus, kõrvetised,
oksendamine, iiveldus, suukuivus, ebamugavustunne kõhus, sügelev nahalööve, nahalööve, villid,
juuste väljalangemine, juuste kasv, öine higistamine, valu süstekohal, põletustunne nahal, liigesvalu,
lihasvalu, seljavalu, liigesjäikus, lihastõmblused, parathormooni kõrge tase, söögiisu kaotus, söögiisu
vähenemine, veremürgitus, kopsupõletik, gripp, külmetus, kurguvalu, tupeinfektsioon, rinnavähk,
madal vererõhk, kõrge vererõhk, valu rinnus, ebanormaalne kõnnak, jalgade turse, tursed,
ebamugavustunne rinnus, palavik, nõrkus, valu, väsimus, halb enesetunne, janu, ebanormaalne tunne,
valu rindades, allergia, raskused erektsiooni saavutamisega, teadvusehäired, segasus, ärevus, unetus,
närvilisus, rahutus.
Kõrvaltoimetest teavitamine
Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla
ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada
www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.
5. Kuidas ZEMPLAR säilitada
Kuidas Zemplar'it säilitada
Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.
Ärge kasutage Zemplar'it pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil ja sildil pärast "Kõlblik
kuni:". Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.
Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära
ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.
6. Pakendi sisu ja muu teave
Mida Zemplar sisaldab
-
Toimeaine on parikaltsitool. Iga pehmekapsel sisaldab vastavalt 1 või 2 mikrogrammi
parikaltsitooli.
-
Teised koostisosad on kapsli sisus keskmise ahelaga triglütseriidid, etanool,
butüülhüdroksütolueen.
-
Kapsli kest sisaldab želatiini, glütserooli, vett, titaandioksiidi (E171), musta raudoksiidi (E172)
- ainult 1 mikrogramm kapslites,
punast raudoksiidi (E172) - ainult 2 mikrogrammi kapslites,
kollast raudoksiidi - ainult 2 mikrogrammi kapslites.
-
Trükitint sisaldab propüleenglükooli, musta raudoksiidi (E172), polüvinüülatsetaatftalaati,
makrogool 400, ammooniumhüdroksiidi.
Kuidas Zemplar välja näeb ja pakendi sisu
Zemplar, 1 mikrogramm: on ovaalsed hallid pehmekapslid, millele on märgitud
ja ZA.
Zemplar, 2 mikrogrammi: on ovaalsed oranžikas-pruunid pehmekapslid, millele on märgitud
ja ZF.
Iga karp sisaldab 1 või 4 fooliumist blistrit. Iga pakend sisaldab 7 kapslit.
Müügiloa hoidja ja tootja
Müügiloa hoidja:
AbbVie SIA
Mūkusalas 101
Rīga, LV 1004
Läti
Tootja:
Aesica Queenborough Limited,
Queenborough, Kent ME11 5EL
Ühendkuningriik
Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole.
Abbott Laboratories S.A Eesti Filiaal
Liivalaia 13/15
10118 Tallinn
Tel: + 372 6363 052
Infoleht on viimati uuendatud jaanuaris 2015
Ravimi omaduste kokkuvõte
Ravimi omaduste kokkuvõtte PDF
1. Ravimpreparaadi nimetus
Zemplar, 1 mikrogramm pehmekapslid
Zemplar, 2 mikrogrammi pehmekapslid
2. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis
Üks Zemplar 1 mikrogramm kapsel sisaldab 1 mikrogrammi parikaltsitooli.
Üks Zemplar 2 mikrogrammi kapsel sisaldab 2 mikrogrammi parikaltsitooli.
INN. Paricalcitolum
Teadaolevat toimet omav abiaine:
Üks Zemplar 1 mikrogramm kapsel sisaldab 0,71 mg etanooli.
Üks Zemplar 2 mikrogrammi kapsel sisaldab 1,42 mg etanooli.
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3. Ravimvorm
Pehmekapsel
Zemplar, 1 mikrogramm: ovaalne hall pehmekapsel, millele on märgitud ja ZA
Zemplar, 2 mikrogrammi: ovaalne oranžikas-pruun pehmekapsel, millele on märgitud ja ZF
4. Kliinilised andmed
4.1. Näidustused
Kroonilise neerupuudulikkusega (kroonilise neeruhaiguse 3., 4. ja 5. staadium) seotud sekundaarse
hüperparatüreoidismi profülaktika ja ravi hemodialüüsil või peritoneaaldialüüsil olevatel täiskasvanud
patsientidel.
4.2. Annustamine ja manustamisviis
Kroonilise neeruhaiguse (KNH) 3. ja 4. staadium
Zemplar'it tuleb võtta üks kord ööpäevas, iga päev või 3 korda nädalas manustatuna ülepäeviti.
Algannus
Algannus põhineb intaktse parathormooni (iPTH) algväärtustel.
Tabel 1. Algannus
Kolm korda nädalas
iPTH algväärtus
Ööpäevane annus
manustatav annus*
≤ 500 pg/ml (56 pmol/l)
1 mikrogramm
2 mikrogrammi
> 500 pg/ml (56 pmol/l)
2 mikrogrammi
4 mikrogrammi
* Manustada mitte sagedamini kui ülepäeviti.
Annuse tiitrimine
Annustamine peab olema individuaalne ning põhinema seerumi või plasma iPTH tasemel koos
seerumi kaltsiumi ja seerumi fosfaadi jälgimisega. Tabelis 2 on esitatud soovitatav viis annuse
tiitrimiseks.
Tabel 2. Annuse tiitrimine
Annuse kohandamine 2- kuni 4-nädalaste intervallidega
iPTH väärtus võrreldes
Igapäevane
Kolm korda nädalas manustatav
algväärtusega
annus
annus 1
Sama või tõusnud
Suurendada
Suurendada
1 mikrogrammi
Langenud < 30%
2 mikrogrammi võrra
võrra
Langenud ≥ 30%, ≤ 60%
Säilitada
Säilitada
Langenud > 60%
Vähendada2
Vähendada2
1 mikrogrammi
iPTH < 60 pg/ml (7 pmol/l)
2 mikrogrammi võrra
võrra
Manustada mitte sagedamini kui ülepäeviti.
2 Kui patsient võtab madalaimat annust iga päev või režiimiga 3 korda nädalas ning annuse
vähendamine on vajalik, võib manustamissagedust vähendada.
Seerumi kaltsiumi taset tuleb hoolikalt jälgida pärast ravi alustamist ning annuse tiitrimise perioodil.
Kui märgatakse hüperkaltseemiat või püsivalt kõrget kaltsiumi ja fosfaadi tasemete korrutist üle 55
mg2/dl2 (4.4 mmol2 /l2), tuleb kaltsiumipõhiste fosfaadisidujate annust vähendada või neid mitte
kasutada. Alternatiivselt võib Zemplar’i annust vähendada või selle manustamist ajutiselt katkestada.
Katkestamise korral tuleb uuesti manustamisel alustada madalama annusega, juhul kui seerumi
kaltsiumi tase ning kaltsiumi ja fosfaadi tasemete korrutis on kontrollvahemikus.
Kroonilise neeruhaiguse 5. staadium
Zemplar’it tuleb manustada kolm korda nädalas, ülepäeviti.
Algannus
Zemplar’i algannus mikrogrammides põhineb iPTH algväärtusel (pg/ml)/60 [(pmol/l)/7] kuni
maksimaalse algannuseni 32 mikrogrammi.
Annuse tiitrimine
Järgnev annustamine peab olema individuaalne ning põhinema iPTH, seerumi kaltsiumi ja fosfaadi
tasemel. Soovitatav parikaltsitooli kapslite annuse tiitrimine põhineb järgneval valemil:
Tiitritav annus (mikrogrammides) = kõige hilisem iPTH tase (pg/ml)
60
või
Tiitritav annus (mikrogrammides) = kõige hilisem iPTH tase (pmol/l)
Seerumi kaltsiumi ja fosfaadi taset tuleb hoolikalt jälgida pärast ravi alustamist, annuse tiitrimise
perioodil ning ravimi manustamisel koos tugevate P450 3A inhibiitoritega. Kui märgatakse
kõrgenenud seerumi kaltsiumi taset või kõrgenenud Ca x P ning patsient kasutab kaltsiumipõhiseid
fosfaadisidujaid, tuleb siduja annust vähendada või ravimit mitte manustada või vahetada see mitte
kaltsiumipõhise fosfaadisiduja vastu.
Kui seerumi kaltsium > 11,0 mg/dl (2,8 mmol/l) või Ca x P > 70 mg2/dl2 (5,6 mmol2/l2) või iPTH ≤
150 pg/ml, tuleb annust vähendada 2 kuni 4 mikrogrammi võrra, arvestades kõige hilisemat iPTH/60
(pg/ml) [iPTH/7 (pmol/l)] arvutust. Kui edasine kohandamine on vajalik, tuleb parikaltsitooli kapslite
annust vähendada või ravimi võtmine katkestada kuni parameetrite normaliseerumiseni.
Kui iPTH läheneb kontrollväärtustele (150...300 pg/ml), võib osutuda vajalikuks väike individuaalne
annuse kohandamine, et saavutada stabiilne iPTH tase. Olukordades, kus iPTH, Ca või P jälgimine
toimub harvem kui üks kord nädalas, võib olla õigustatud tagasihoidlikum algannus ja annuse
tiitrimise määr.
Patsientide erigrupid
Maksakahjustus:
Kerge kuni mõõduka maksakahjustusega patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik.
Raske maksakahjustusega patsientidel kasutamise kogemus puudub (vt lõik 5.2).
Neerusiirdamine:
Neerusiirdamise läbinud patsientidega, kellel on kroonilise neeruhaiguse 3. või 4. staadium sekundaarne hüperparatüreoidism, ei ole III faasi kliinilisi uuringuid läbi viidud. Põhinedes avaldatud
kirjandusandmetele, on algannus ja annuse tiitrimise algoritm neerusiirdamise läbinud kroonilise
neeruhaiguse 3. ja 4. staadiumis ja sekundaarse hüperparatüreoidismiga patsientidel samasugune nagu
patsientidel, kellel on orgaaniline kroonilise neeruhaiguse 3. või 4. staadium ja sekundaarne
hüperparatüreoidism. Pärast ravi alustamist, annuse tiitrimise perioodidel ja tugevate tsütokroom P450
3A inhibiitorite samaaegsel manustamisel tuleb hoolikalt jälgida kaltsiumi ja fosfori taset seerumis.
Lapsed:
Zemplar’i kapslite ohutus ja efektiivsus lastel vanuses kuni 18 aastat ei ole veel tõestatud.
Antud hetkel teadaolevad andmed on esitatud lõigus 5.1, aga soovitusi annustamise kohta ei ole
võimalik anda.
Eakad:
Eakate patsientide (65...75 aastased) võrdlusel nooremate patsientidega ei ole leitud üldisi erinevusi
ravimi ohutuse ja efektiivsuse osas, kuid ei saa välistada mõnede eakamate isikute suuremat
tundlikkust.
Zemplar'it võib võtta koos toiduga või ilma.
4.3. Vastunäidustused
Parikaltsitooli ei tohi anda patsientidele, kellel on tõendeid D-vitamiini toksilisusest,
hüperkaltseemiast või ülitundlikkus parikaltsitooli või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
4.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Parathormooni liigse pärssimise tagajärgedeks võivad olla kõrgenenud seerumi kaltsiumitase ning
halvasti taastuv luuhaigus. Patsiendi jälgimine ning individuaalne tiitrimine on vajalikud sobiva
füsioloogilise seisundi saavutamiseks.
Kui kliiniliselt märkimisväärse hüperkaltseemia kujunemisel saab patsient kaltsiumipõhiseid
fosfaadisidujaid, tuleb kaltsiumipõhiste fosfaadisidujate annust vähendada või ravi katkestada.
Krooniline hüperkaltseemia võib olla seotud üldise veresoonte kaltsifikatsiooniga ja teiste pehmete
kudede kaltsifikatsiooniga.
Fosfaatide või D-vitamiiniga seotud ravimeid ei tohi võtta samaaegselt parikaltsitooliga, kuna on
suurenenud risk hüperkaltseemiaks ja Ca ja P tasemete korrutise (Ca × P) suurenemiseks (vt lõik 4.5).
Mistahes põhjusega hüperkaltseemia võimendab digitaalise toksilisust, seega tuleb olla ettevaatlik
digitaalise samaaegsel väljakirjutamisel parikaltsitooliga (vt lõik 4.5).
Predialüüsi patsientidel võib parikaltsitool sarnaselt teistele D-vitamiini retseptori aktivaatoritele
suurendada seerumi kreatiniini taset (ning seetõttu langetada hinnangulist glomerulaarfiltratsiooni
kiirust (eGFR)) muutmata tegelikku glomerulaarfiltratsiooni kiirust (GFR).
Ettevaatust tuleb rakendada parikaltsitooli samaaegsel manustamisel ketokonasooliga (vt lõik 4.5).
Hoiatus abiainete kohta:
See ravimpreparaat sisaldab väikeses koguses etanooli (alkohol), vähem kui 100 mg
1-mikrogrammise ja 2-mikrogrammise kapsli kohta, mis võib olla kahjulik alkoholismi probleemidega
isikutele (vt lõigud 2 ja 4.2). Sellega tuleb arvestada rasedate, rinnaga toitvate naiste, laste ja kõrge
riskigrupiga patsientide puhul, nt maksahaigused või epilepsia.
4.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Ketokonasool: ketokonasool on tuntud mittespetsiifilise tsütokroom P450 ensüümide pärssijana.
Kättesaadavate in vivo ja in vitro andmete põhjal võib ketokonasool reageerida ensüümidega, mis
vastutavad parikaltsitooli ja teiste D-vitamiini analoogide metabolismi eest. Ettevaatlik tuleb olla
parikaltsitooli annustamisel koos ketokonasooliga. Tervetel iskutel on uuritud, milline toime on
parikaltsitooli farmakokineetikale korduval ketokonasooli manustamisel 200 mg 2 korda ööpäevas
(BID) 5 päeva jooksul. Parikaltsitooli C oli minimaalselt mõjutatud, kuid AUC ligikaudu
max
0-∞
kahekordistus ketokonasooli olemasolu korral. Parikaltsitooli keskmine poolväärtusaeg ketokonasooli
olemasolu korral oli 17,0 tundi võrreldes 9,8 tunniga, kui manustati ainult parikaltsitooli üksi (vt lõik
4.4). Uuringu tulemused näitavad, et parikaltsitooli suukaudse või veenisisese manustamise järgne
parikaltsitooli AUC maksimaalne võimendumine ketokonasooliga reageerimise korral ei ole
INF
tõenäoliselt suurem kui kaks korda.
Spetsiifilisi koostoimeuuringuid ei ole teostatud. Mistahes põhjusega hüperkaltseemia võimendab
digitaalise toksilisust, seega tuleb olla ettevaatlik digitaalise samaaegsel väljakirjutamisel
parikaltsitooliga.
Fosfaatide või D-vitamiiniga seotud ravimeid ei tohi võtta samaaegselt parikaltsitooliga, kuna on
suurenenud risk hüperkaltseemiaks ja Ca ja P tasemete korrutise (Ca × P) suurenemiseks (vt lõik 4.4).
Suurtes annustes kaltsiumi sisaldavad preparaadid või tiasiid-diureetikumid võivad suurendada
hüperkaltseemia riski.
Magneesiumi sisaldavaid ravimeid (nt antatsiidid) ei tohi võtta samaaegselt D-vitamiini
preparaatidega, kuna võib tekkida hüpermagneseemia.
Alumiiniumi sisaldavaid ravimeid (nt antatsiidid, fosfaadisidujad) ei tohi võtta pikaajaliselt koos D-
vitamiini preparaatidega, kuna alumiiniumi tase veres võib suureneda ning võib avalduda alumiiniumi
luutoksilisus.
Ravimid, mis takistavad rasvlahustuvate vitamiinide imendumist soolestikust, nt kolestüramiin, võivad
takistada Zemplar kapslite imendumist.
4.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Rasedus
Ei ole piisavalt andmeid parikaltsitooli kasutamise kohta rasedatel naistel. Loomkatsed on näidanud
reproduktsioonitoksilisust (vt lõik 5.3). Võimalik oht kasutamise korral inimestel ei ole teada, seetõttu
ei tohi parikaltsitooli ilma selge vajaduseta kasutada.
Imetamine
Ei ole teada, kas parikaltsitool eritub inimese rinnapiima. Loomkatsetes on näidatud, et parikaltsitool
või tema metaboliidid erituvad emapiima väikestes kogustes. Otsus, kas jätkata /lõpetada rinnaga
toitmine või jätkata/lõpetada ravi Zemplar'iga, tuleb teha, arvestades rinnaga toitmisest tulenevat kasu
lapsele ja Zemplar'i ravi kasu naisele.
4.7. Toime reaktsioonikiirusele
Zemplar'il on ebaoluline toime autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele.
4.8. Kõrvaltoimed
Kroonilise neeruhaiguse 3. ja 4. staadium
Parikaltsitooli kapslite ohutust on hinnatud kolmes 24-nädalases topeltpimedas platseebokontrollitud
multitsentrilises kliinilises uuringus, mis hõlmasid 220 kroonilise neeruhaiguse 3. ja 4. staadiumis
patsienti. Parikaltsitooli ja platseeboga ravitud patsientide vahel ei leitud märkimisväärseid erinevusi
hüperkaltseemia esinemise osas Zemplar’i kasutamisel (2/106, 2%) võrreldes platseeboga (0/111, 0%)
ega kõrgenenud kaltsiumi ja fosfaadi tasemete korrutise osas Zemplar’i kasutamisel (13/106, 12%)
võrreldes platseeboga (7/111, 6%).
Kõige sagedamini esinev kõrvaltoime parikaltsitooliga ravitud patsientidel oli nahalööve, mis esines
2% patsientidest.
Kõik kõrvaltoimed, mis võivad olla seotud parikaltsitooliga, nii kliinilised kui laboratoorsed, on
toodud tabelis 3 MedDRA organsüsteemi klasside, eelisterminite ja esinemissageduste abil.
Kasutatakse järgmist esinemissageduste jaotust: väga sage (≥ 1/10); sage (≥ 1/100 kuni < 1/10); aeg-
ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100); harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000); väga harv (< 1/10 000), teadmata (ei
saa hinnata olemasolevate andmete alusel).
Tabel 3. Kõrvaltoimed, millest on teatatud 3. ja 4. staadiumis krooniliste neeruhaiguste
kliinilistes uuringutes
Organsüsteemi klass
Eelistermin
Esinemissagedus
Uuringud
Maksaensüümide muutused
Aeg-ajalt
Närvisüsteemi häired
Pearinglus
Aeg-ajalt
Düsgeusia
Aeg-ajalt
Seedetrakti häired
Ebamugavustunne kõhus
Sage
Kõhukinnisus
Aeg-ajalt
Suukuivus
Aeg-ajalt
Naha ja nahaaluskoe
Lööve
Sage
kahjustused
Sügelus
Aeg-ajalt
Nõgestõbi
Aeg-ajalt
Lihas-skeleti ja sidekoe
Lihaskrambid
Aeg-ajalt
kahjustused
Immuunsüsteemi häired
Ülitundlikkus
Aeg-ajalt
Kroonilise neeruhaiguse 5. staadium
Parikaltsitooli kapslite ohutust on hinnatud ühes 12-nädalases topeltpimedas platseebokontrollitud
multitsentrilises kliinilises uuringus, mis hõlmas 88 kroonilise neeruhaiguse 5. staadiumis patsienti.
Parikaltsitooli ja platseeboga ravitud patsientide vahel ei leitud märkimisväärseid erinevusi
hüperkaltseemia esinemise osas Zemplar’i kasutamisel (1/61, 2%) võrreldes platseeboga (0/26, 0,0%)
ega kõrgenenud kaltsiumi ja fosfaadi tasemete korrutise osas Zemplar’i kasutamisel (6/61, 10%)
võrreldes platseeboga (1/26, 4%).
Kõik kõrvaltoimed, mis võivad olla seotud parikaltsitooliga, nii kliinilised kui laboratoorsed, on
toodud tabelis 4 MedDRA organsüsteemi klasside, eelisterminite ja esinemissageduste abil.
Kasutatakse järgmist esinemissageduse jaotust: väga sage (≥ 1/10); sage (≥ 1/100 kuni < 1/10); aeg-
ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100); harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000); väga harv (< 1/10 000), teadmata (ei
saa hinnata olemasolevate andmete alusel).
Tabel 4. Kõrvaltoimed, millest on teatatud 5. staadiumis krooniliste neeruhaiguste keskses III
faasi uuringus
Organsüsteemi klass
Eelistermin
Esinemissagedus
Närvisüsteemi häired
Pearinglus
Sage
Seedetrakti häired
Kõhulahtisus
Sage
Gastroösofageaalne reflukshaigus
Sage
Naha ja nahaaluskoe
Akne
Sage
kahjustused
Ainevahetus- ja
Hüperkaltseemia
Sage
toitumishäired
Hüpokaltseemia
Sage
Söögiisu langus
Sage
Reproduktiivse süsteemi ja
Rindade hellus
Sage
rinnanäärme häired
Süstitava Zemplar’iga läbi viidud kliinilistes uuringutes ja turuletulekujärgselt seoses Zemplar’i
kapslitega, sh müügiloa saamise järgsetes uuringutes on leitud järgnevaid kõrvaltoimeid.
Organsüsteemi klass
Eelistermin
Esinemissagedus
Uuringud
Veritsusaja pikenemine,
Aeg-ajalt
aspartaataminotransferaasi sisalduse
suurenemine, kõrvalekalded
laborianalüüside tulemustes, kehakaalu
vähenemine
Kreatiniini sisalduse tõus veres*
Aeg-ajalt
Seerumi kaltsium ja fosfaadi tasemete
Sage
korrutise (Ca×P) suurenemine
Südame häired
Südameseiskus, arütmia, kodade
Aeg-ajalt
laperdus
Vere ja lümfisüsteemi häired Aneemia, leukopeenia, lümfadenopaatia Aeg-ajalt
Närvisüsteemi häired
Peavalu, düsgeusia
Sage
Kooma, tserebrovaskulaarne tüsistus,
Aeg-ajalt
transitoorne isheemiline atakk, sünkoop,
müokloonus, hüpesteesia, paresteesia,
pearinglus
Silma kahjustused
Glaukoom, konjunktiviit
Aeg-ajalt
Kõrva ja labürindi
Kõrvakahjustus
Aeg-ajalt
kahjustused
Respiratoorsed, rindkere ja
Kopsuturse, astma, düspnoe,
Aeg-ajalt
mediastiinumi häired
ninaverejooks, köha
Seedetrakti häired
Pärasoole verejooks, koliit,
Aeg-ajalt
kõhulahtisus, gastriit, düspepsia,
düsfaagia, kõhuvalu, kõhukinnisus,
iiveldus, oksendamine, suu kuivus,
seedetrakti häire
Seedetrakti verejooks
Teadmata
Naha ja nahaaluskoe
Kihelus
Sage
kahjustused
Bulloosne dermatiit, alopeetsia,
Aeg-ajalt
hirsutism, lööve, liighigistamine
Lihas-skeleti ja sidekoe
Liigesevalu, liigeste jäikus, seljavalu,
Aeg-ajalt
kahjustused
lihastõmblused, lihasvalu
Endokriinsüsteemi häired
Hüpoparatüreoidism
Sage
Hüperparatüreoidism
Aeg-ajalt
Ainevahetus- ja
Hüperkaltseemia, hüperfosfateemia
Sage
toitumishäired
Hüperkaleemia, hüpokaltseemia,
Aeg-ajalt
anoreksia
Infektsioonid ja
Sepsis, kopsupõletik, infektsioon,
Aeg-ajalt
infestatsioonid
farüngiit, vaginaalne infektsioon, gripp
Hea-, pahaloomulised ja
Rinnavähk
Aeg-ajalt
täpsustamata kasvajad
(sealhulgas tsüstid ja
polüübid)
Vaskulaarsed häired
Hüpertensioon, hüpotensioon
Aeg-ajalt
Üldised häired ja
Kõnnaku häired, turse, perifeerne turse,
Aeg-ajalt
manustamiskoha reaktsioonid valu, valu süstekohas, püreksia, valu
rinnus, seisundi halvenemine, asteenia,
halb enesetunne, janu
Immuunsüsteemi häired
Ülitundlikkus
Aeg-ajalt
Kõriturse, angioödeem, urtikaaria
Teadmata
Reproduktiivse süsteemi ja
Valu rinnanäärmetes, erektsioonihäired
Aeg-ajalt
rinnanäärme häired
Psühhiaatrilised häired
Segasusseisund, deliirium,
Aeg-ajalt
depersonalisatsioon, agiteeritus, unetus,
närvilisus
* Seda kõrvaltoimet täheldati uuringute käigus dialüüsieelsetel patsientidel (vt ka lõik 4.4).
Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.
4.9. Üleannustamine
Zemplar'i kapslite liigne manustamine võib põhjustada hüperkaltseemiat, hüperkaltsiuuriat,
hüperfosfateemiat ning parathormooni liigset pärssimist. Suurte koguste kaltsiumi ja fosfaadi
manustamine samaaegselt Zemplar’iga võib viia sarnaste häireteni.
Kliiniliselt olulise hüperkaltseemiaga patsientide ravi seisneb viivitamatus annuse vähendamises või
ravi katkestamises parikaltsitooliga ning sisaldab õigustatult madala kaltsiumisisaldusega dieeti,
kaltsiumi toidulisandite ärajätmist, patsiendi mobilisatsiooni, tähelepanu pööramist vedeliku ja
elektrolüütide tasakaalule, elektrokardiograafiliste muutuste hindamist (kriitiline digitaalist saavatel
patsientidel) ning hemodialüüsi või peritoneaaldialüüsi läbiviimist kaltsiumivaba dialüsaadiga.
Hüperkaltseemiaga seotud D-vitamiini toksilisuse tundemärgid ja sümptomid on:
Varased: nõrkus, peavalu, unisus, iiveldus, oksendamine, suukuivus, kõhukinnisus, lihasvalu, luuvalu
ja metalli maitse suus.
Hilised: isutus, kehakaalu kaotus, konjunktiviit (kaltsifitseeruv), pankreatiit, fotofoobia, rinorröa,
sügelus, hüpertermia, libiido langus, kõrgenenud BUN, hüperkolesteroleemia, kõrgenenud ASAT ja
ALAT, ektoopiline kaltsifikatsioon, hüpertensioon, südame rütmihäired, unisus, surm ja harva
kontrollimatu psühhoos.
Seerumi kaltsiumi taset tuleb sageli jälgida normokaltseemia saabumiseni. Parikaltsitool ei eemaldu
märkimisväärselt hemodialüüsil.
5. Farmakoloogilised andmed
5.1. Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: Kõrvalkilpnäärme talitlust pärssivad ained
ATC-kood: H05BX02
Toimemehhanism
Parikaltsitool on sünteetiline, bioloogiliselt aktiivne D-vitamiini kaltsitriooli analoog koos
modifitseeritud külgahela (D ) ja A (19-nor) ringiga. Erinevalt kaltsitrioolist on parikaltsitool D-
2
vitamiini retseptori (VDR) selektiivne aktivaator. Parikaltsitool reguleerib selektiivselt üles VDR
kõrvalkilpnäärmetes ilma VDR suurenemiseta soolestikus ning toimib vähem luu resorptsioonile.
Parikaltsitool reguleerib üles ka kaltsiumitundlikud retseptorid kõrvalkilpnäärmetes. Selle tulemusena
langetab parikaltsitool parathormooni (PTH) taset, pärssides kõrvalkilpnäärmete proliferatsiooni ning
vähendades PTH sünteesi ja sekretsiooni, kuid mõjutades minimaalselt kaltsiumi ja fosfaadi taset.
Võib toimida otse luurakkudele, et säilitada luu mahtu ja parandada pindmist mineralisatsiooni.
Ebanormaalsete PTH väärtuste korrigeerimine koos kaltsiumi ja fosfaadi homeostaasi
normaliseerimisega võib ennetada või ravida kroonilise neeruhaigusega seotud metaboolseid
luuhaigusi.
Kliiniline efektiivsus
Kroonilise neeruhaiguse 3. ja 4. staadium
Esmane efektiivsuse näitaja, vähemalt kaks järjestikust ≥ 30 % iPTH algväärtuse vähenemist, saadi
91% parikaltsitooli kapslitega ravitud patsientidel ning 13% platseebot saanud patsientidel (p<0,001).
Seerumi luuspetsiifilise alkaalse fosfataasi nagu seerumi osteokaltsiini tase oli märkimisväärselt
vähenenud (p<0,001) parikaltsitooli kapslitega ravitud patsientidel, võrreldes platseeboga, mis on
seotud sekundaarsest hüperparatüreoidismist tingitud luu lagunemise korrigeerimisega.
Glomerulaarfiltratsiooni (MDRD valemi abil) ja seerumi kreatiniini hindamisel ei leitud neerude
funktsiooni parameetrite halvenemist parikaltsitooli kapslitega ravitud patsientidel, võrreldes
platseeboga ravitud patsientidega. Parikaltsitooli kapslitega ravitud patsientidel vähenes
märkimisväärselt rohkem semikvantitatiivselt testribadega mõõdetav valgu hulk uriinis, võrreldes
platseeboga ravitud patsientidega.
Kroonilise neeruhaiguse 5. staadium
Esmane efektiivsuse näitaja, vähemalt kaks järjestikust ≥ 30 % iPTH algväärtuse vähenemist saadi
88% parikaltsitooli kapslitega ravitud patsientidel ning 13% platseebot saanud patsientidel (p<0,001).
Pediaatrilised kliinilised andmed Zemplar’i süstimise kohta (IV)
Intravenoosse Zemplar’i ohutust ja tõhusust hinnati 12-nädalases randomiseeritud topeltpimedas
platseebo-kontrollitud uuringus 29-l 5...19-aastasel neeruhaiguse lõppstaadiumis hemodialüüsil oleval
pediaatrilisel patsiendil. Kuus noorimat intravenoosse Zemplar’iga ravitud patsienti olid 5...12 aasta
vanused. Intravenoosse Zemplar’i algannus oli 0,04 mikrogrammi/kg 3 korda nädalas, mis põhines
iPTH algväärtusel vähem kui 500 pg/ml, või 0,08 mikrogrammi/kg 3 korda nädalas, mis põhines
vastavalt iPTH algväärtusel ≥ 500 pg/ml. Intravenoosse Zemplar’i annuse kohandamine 0,04
mikrogrammi/kg lisamisega põhines seerumi iPTH, kaltsiumi ja Ca × P väärtustel. 67% intravenoosse
Zemplar’iga ravitud patsientidest ja 14% platseeboga ravitud patsientidest osalesid uuringus selle
lõpuni. 60%-l intravenoosse Zemplar’i grupi patsientidest oli 2 järjestikust 30% iPTH algväärtuse
vähenemist võrreldes 21% patsientidega platseebogrupist. 71% platseebogrupi patsientidest katkestas
liigse iPTH taseme tõusu tõttu. Mitte kellelgi intravenoosse Zemplar’i grupist ega platseebogrupist ei
arenenud hüperkaltseemiat. Alla 5-aastaste patsientide kohta andmed puuduvad.
5.2. Farmakokineetilised omadused
Imendumine
Parikaltsitool imendub hästi. Tervetel isikutel oli 0,24 mikrogrammi/kg parikaltsitooli suukaudse
manustamise korral keskmine absoluutne biosaadavus ligikaudu 72%. Maksimaalne plasma
kontsentratsioon (C ) 3 tunni pärast oli 0,630 ng/ml (1,512 pmol/ml) ning kontsentratsiooni-aja
max
kõvera alune pindala (AUC ) oli 5,25 ng·h/ml (12,60 pmol·h/ml). Keskmine absoluutne
0-â
parikaltsitooli biosaadavus hemodialüüsil (HD) ja peritoneaaldialüüsil (PD) olevatel patsientidel oli
vastavalt 79% ja 86%, 95% usaldusvahemiku ülemisel piiril vastavalt 93% ja 112%. Toiduga
reageerimise uuring tervetel isikutel näitas, et C ja AUC püsisid muutumatuna nii parikaltsitooli
max
0-∞
manustamisel kõrge rasvasisaldusega toiduga kui ka tühja kõhuga. Seetõttu võib Zemplar’i kapsleid
võtta toidust sõltumatult.
Parikaltsitooli C ja AUC
suurenesid tervetel isikutel proportsionaalselt annuste muutmisel 0,06
max
0-∞
kuni 0,48 mikrogrammi/kg. Korduva manustamise järgselt tervetele isikutele, kas igapäevaselt või 3
korda nädalas, saavutati püsiseisund seitsme päeva jooksul.
Jaotumine
Parikaltsitool on suures osas seotud plasmavalkudega (>99%). Vere parikaltsitooli suhe plasma
parikaltsitooli kontsentratsiooni oli keskmiselt 0,54 kontsentratsiooni väärtuste 0,01 kuni 10 ng/ml
(0,024 kuni 24 pmol/ml) juures, viidates, et väga väike kogus ravimit seostub vererakkudega.
Keskmine näiv jaotusruumala tervetel isikutel 0,24 mikrogrammi/kg parikaltsitooli annuse järgselt oli
34 liitrit.
Biotransformatsioon
3H-parikaltsitooli annuse 0,48 mikrogrammi/kg suu kaudu manustamise järgselt metaboliseeriti
põhiosa ravimist ulatuslikult. Ainult ligikaudu 2% eritus muutumatul kujul väljaheitega ning uriinist
eelravimit ei leitud. Ligikaudu 70% radioaktiivsusest elimineeriti väljaheitega ning 18% uriiniga.
Suurem osa süsteemsest ekspositsioonist tulenes eelravimist. Inimese plasmast leiti kaks väiksemat
parikaltsitoolist pärinevat metaboliiti. Üks metaboliit tuvastati kui 24(R)-hüdroksüparikaltsitool, samas
kui teine metaboliit jäi tuvastamata. 24(R)-hüdroksüparikaltsitool on PTH pärssimisel in vivo
rotimudelil vähem aktiivne kui parikaltsitool.
In vitro andmete alusel metaboliseeritakse parikaltsitool mitmete maksa- ja mittemaksaensüümide,
sealhulgas mitokondriaalse CYP24, nagu ka CYP3A4 ja UGT1A4 kaudu. Tuvastatud metaboliitide
hulgas on 24(R)-hüdroksüleerumise, nagu ka 24,26- ja 24,28-dihüdroksüleerumise ning otsese
glükuronisatsiooni produkt.
Eritumine
Tervetel isikutel on parikaltsitooli keskmine poolväärtusaeg 5 kuni 7 tundi uuritud annuste 0,06 kuni
0,48 mikrogrammi/kg puhul. Kuhjumise määr oli kooskõlas poolväärtusaja ja manustamissagedusega.
Hemodialüüsil ei ole olulist rolli parikaltsitooli elimineerimisel.
Patsientide erigrupid
Eakad
Parikaltsitooli farmakokineetilisi omadusi ei ole uuritud üle 65-aastastel patsientidel.
Lapsed
Parikaltsitooli farmakokineetilisi omadusi ei ole uuritud alla 18-aastastel patsientidel.
Sugu
Üksikannuste 0,06 kuni 0,48 mikrogrammi/kg manustamise järgselt oli parikaltsitooli
farmakokineetka soost sõltumatu.
Maksakahjustus
Uuringus intravenoosse Zemplar’iga võrreldi parikaltsitooli dispositsiooni (0,24 mikrogrammi/kg)
kerge (n = 5) ja mõõduka (n = 5) maksakahjustusega (vastavalt Child-Pugh’i meetodile) patsientidel
ning normaalse maksafunktsiooniga isikutel (n = 10). Seondumata parikaltsitooli farmakokineetika oli
sarnane antud uuringus hinnatud maksafunktsioonide korral. Kerge kuni mõõduka maksakahjustuse
korral ei ole annuse kohandamine vajalik. Raske maksakahjustuse mõju parikaltsitooli
farmakokineetikale ei ole hinnatud.
Neerukahjustus
Ühekordse annuse manustamise järgselt iseloomustati parikaltsitooli farmakokineetikat patsientidel,
kellel oli kroonilise neeruhaiguse 3. staadium või mõõdukas neerukahjustus (n = 15, GFR = 36,9 kuni
59,1 ml/min/1,73 m2), kroonilise neeruhaiguse 4. staadium või raske neerukahjustus (n = 14, GFR =
13,1 kuni 29,4 ml/min/1,73 m2) ja kroonilise neeruhaiguse 5. staadium või lõppstaadiumis neeruhaigus
[n = 14 hemodialüüsil (HD) ja n = 8 peritoneaaldialüüsil (PD)]. Sarnaselt endogeensele 1,25(OH) D -
2
3
le oli suukaudse manustamise järgselt parikaltsitooli farmakokineetika märkimisväärselt mõjutatud
neerukahjustuse poolt, nagu toodud tabelis 5. Tervetelt isikutelt saadud tulemustega võrreldes näidati
kroonilise neeruhaiguse 3., 4. ja 5. staadiumis patsientidel langenud CL/F ja suurenenud
poolväärtusaega.
Tabel 5. Keskmiste ± SD farmakokineetiliste parameetrite võrdlus erinevas staadiumis
neerukahjustusega patsientide ja tervete isikute vahel
Farmakokineetiline
Terved
KNH 3.
KNH 4.
KNH 5. staadium
parameeter
isikud
staadium
staadium
HD
PD
n
25
15
14
14
Annus
0,240
0,047
0,036
0,240
0240
(mikrogrammi/kg)
CL/F (l/h)
3,6 ± 1,0
1,8 ± 0,5
1,5 ± 0,4
1,8 ± 0,8
1,8 ± 0,8
t (h)
5,9 ± 2,8
16,8 ± 2,6
19,7 ± 7,2
13,9 ± 5,1
17,7 ± 9,6
½
f * (%)
0,06 ± 0,01 0,06 ± 0,01
0,07 ± 0,02
0,09 ± 0,04
0,13 ± 0,08
u
* Mõõdetud 15 nM parikaltsitooli kontsentratsiooni juures.
Suukaudse parikaltsitooli kapslite manustamise järgselt oli parikaltsitooli farmakokineetika
samaväärne kroonilise neeruhaiguse 3. kuni 5. staadiumi puhul. Seetõttu ei ole eelnevatele soovitustele
lisaks (vt lõik 4.2) spetsiaalset annuse kohandamist vaja.
5.3. Prekliinilised ohutusandmed
Esilekerkivad leiud korduva annustamisega toksikoloogilistes uuringutes närilistel ja koertel omistati
üldiselt parikaltsitooli kaltseemilise aktiivsusele. Toimed, mis ei olnud selgelt seotud
hüperkaltseemiaga, olid vähenenud valgevereliblede hulk ja tüümuse atroofia koertel ning muutunud
ATPP väärtused (koertel suurenenud, rottidel vähenenud). Parikaltsitooli kliinilistes uuringutes
valgevereliblede muutusi ei leitud.
Parikaltsitool ei mõjutanud rottide fertiilsust ning ei ole tõendeid teratogeensest toimest rottidele ega
küülikutele. Suurtes kogustes teiste D-vitamiini preparaatide kasutamine tiinetel loomadel viis
teratogeensuseni. Näidati, et parikaltsitool mõjutab loote elujõulisust ning soodustab märkimisväärselt
vastsündinud rottide peri- ja postnataalse suremuse suurenemist, kui seda manustatakse emale
toksilistes annustes.
In vitro ja in vivo genotoksilisuse uuringute sari ei näidanud parikaltsitoolil genotoksilist potentsiaali.
Kartsinogeenuse uuringud närilistel ei viidanud erilistele riskidele kasutamiseks inimestel.
Manustatud annus ja/või süsteemne ekspositsioon parikaltsitoolile oli veidi suurem kui
raviannus/süsteemne ekspositsioon.
6. Farmatseutilised andmed
6.1. Abiainete loetelu
Kapsli sisu:
Keskmise ahelaga triglütseriidid
Etanool
Butüülhüdroksütolueen
Kapsli kest:
1 mikrogramm
2 mikrogrammi
Želatiin
Želatiin
Glütserool
Glütserool
Vesi
Vesi
Titaandioksiid (E171)
Titaandioksiid (E171)
Must raudoksiid (E172)
Punane raudoksiid (E172)
Kollane raudoksiid (E172)
Must tint
Propüleenglükool
Must raudoksiid (E172)
Polüvinüülatsetaatftalaat
Makrogool 400
Ammooniumhüdroksiid
6.2. Sobimatus
Ei kohaldata.
6.3. Kõlblikkusaeg
2 aastat
6.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.
6.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Kõrge tihedusega polüetüleenist (HDPE) pudelid, mis on suletud lastekindla polüpropüleenist korgiga.
Iga pudel sisaldab 30 kapslit.
PVC/fluoropolümeer/alumiinium-blisterribad, milles on 7 kapslit. Igas karbis on 1 või 4 blisterriba.
Karbis on 7 või 28 kapslit.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
6.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Erinõuded puuduvad.
7. Müügiloa hoidja
AbbVie SIA
MÅ«kusalas 101
RÄ«ga, LV 1004
Läti
8. Müügiloa number
Zemplar, 1 mikrogramm: 564707
Zemplar, 2 mikrogrammi: 564907
9. Esmase müügiloa väljastamise/müügiloa uuendamise kuupäev
Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 14.12.2007
Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 01.03.2012
10. Teksti läbivaatamise kuupäev
Ravimiametis kinnitatud jaanuaris 2015