YPSILA 40 MG

Toimeained: ziprasidoon

Ravimi vorm: kõvakapsel

Ravimi tugevus: 40mg 60TK

Retseptiravim

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Ravimi patsiendi infolehe PDF

1. Mis ravim on YPSILA 40 MG ja milleks seda kasutatakse

Ypsila kapslid kuuluvad ravimite rühma, mida nimetatakse antipsühhootikumideks.

Täiskasvanud
Ypsila kapsleid kasutatakse täiskasvanutel skisofreenia raviks - vaimne häire, mida iseloomustavad
järgmised sümptomid: olematute asjade kuulmine, nägemine ja tundmine, tõele mittevastavad
uskumused, ebaharilik kahtlustamine, mõtetes eemalviibimine ja raskused sotsiaalsete suhete
loomisega, närvilisus, depression või ärevus.

Ypsila kapsleid kasutatakse samuti mania või segatüüpi episoodidega mõõduka raskusastmega
bipolaarse häire raviks täiskasvanutel ja lastel ning noorukitel vanuses 10…17 aastat. See on vaimne
häire, mida iseloomustab eufoorilise (mania) või depressiivse meeleolu vaheldumine. Kõige
iseloomulikumad sümptomid mania episoodi ajal on: elevil käitumine, suurenenud enesehinnang ja
teovõime, vähenenud unevajadus, keskendumisvõime puudumine või hüperaktiivsus ja korduv liigseid
riske võttev käitumine.

2. Mida on vaja teada enne YPSILA 40 MG võtmist

Ärge võtke Ypsila't:
- kui olete ziprasidooni või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes
allergiline.
- kui teil on või on olnud südameprobleemid või on olnud hiljuti südamelihaseinfarkt.
- kui te võtate ravimeid südame rütmihäirete raviks või selliseid ravimeid, mis võivad mõjutada
südame rütmi. Samuti vaadake altpoolt lõiku “Muud ravimid ja Ypsila”.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud
Enne Ypsila võtmist pidage nõu oma arstiga:


- kui teil või kellelgi teisel teie perekonnast on esinenud trombe, sest selliseid ravimeid on
seostatud trombide moodustumisega;
- kui teil on maksaprobleemid;
- kui teil on praegu või on olnud krambid või epilepsia;
- kui te olete eakas (üle 65 aasta vana) ja teil on dementsus ning insuldi tekkimise risk;
- kui teil on aeglane rahuloleku südame löögisagedus ja/või te teate, et teil võib olla pikaajalisest
kõhulahtisusest ja oksendamisest või diureetikumide (vee väljaajamise tabletid) kasutamisest
tingitud soola puudus;
- kui teil esineb püstitõusmisel kiire või ebaregulaarne südametöö, minestamine, kollaps või
pearinglus, mis võib viidata kõrvalekalletele südame löögisageduses.

Enne laboratoorsete testide (nagu vere-, uriinianalüüs, maksafunktsioon, südame löögisagedus jne)
tegemist rääkige oma arstile, et saate Ypsilat, sest see võib muuta testide tulemusi.


Muud ravimid ja Ypsila
Teatage oma arstile või apteekrile, kui te võtate või olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mistahes
muid ravimeid, kaasa arvatud käsimüügiravimeid.

Ärge kasutage Ypsilat
Kui te võtate ravimeid südame rütmihäirete raviks või selliseid ravimeid, mis võivad südamerütmi
mõjutada, nagu:
- IA ja III klassi antiarütmikumid, arseentrioksiid, halofantriin, levometadüülatsetaat,
mesoridasiin, tioridasiin, pimosiid, sparfloksatsiin, gatifloksatsiin, moksifloksatsiin,
dolasetroonmesülaat, meflokiin, sertindool või tsisapriid. Need ravimid mõjutavad
südamerütmi QT intervalli pikendamise kaudu. Kui teil on selle kohta lisaküsimusi, pidage
nõu oma arstiga.

Palun informeerige oma arsti või apteekrit, kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud ravimeid
järgmiste seisundite raviks:
- bakteriaalsed infektsioonid, mille ravimiseks kasutatakse antibiootikume; nt makroliidid või
rifampitsiin;
- meeleolu kõikumised (ulatudes depressiivsest meeleolust eufooriani), erutus ja ärritus; mille
ravimiseks kasutatakse meeleolu stabiliseerivaid ravimeid, nt liitium, karbamasepiin,
valproaat;
- depressioon, sealhulgas teatud serotonergilised ravimid, nt serotoniini tagasihaarde inhibiitorid
(SSRI-d), nagu fluoksetiin, paroksetiin, sertraliin või taimsed ravimid või looduslikud
ravivahendid, mis sisaldavad naistepuna;
- epilepsia, nt fenütoiin, fenobarbitaal, karbamasepiin, etosuksimiid;
- Parkinsoni tõbi, nt levodopa, bromokriptiin, ropinirool, pramipeksool;
- või kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud järgmisi ravimeid: verapamiil, kinidiin,
itrakonasool või ritonaviir.

Vaadake eestpoolt ka lõiku “Ärge kasutage Ypsilat”.

Ypsila koos toidu, joogi ja alkoholiga
Ypsila tuleb sisse võtta koos toiduga.
Selle ravimi kasutamise ajal ei tohi te tarvitada alkoholi, sest see võib suurendada kõrvaltoimete riski.

Rasedus, imetamine ja viljakus
Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi
kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.

Rasedus
Ärge kasutage Ypsila't raseduse ajal, välja arvatud juhul, kui arst teile seda soovitab, sest on oht, et
ravim võib kahjustada teie last. Kasutage alati tõhusat rasestumisvastast vahendit. Rääkige kohe oma
arstile, kui te selle ravimi võtmise ajal rasestute või plaanite rasestuda.


Järgmised sümptomid võivad ilmneda vastsündinutel, kelle emad on viimase rasedustrimestri
(raseduse kolm viimast kuud) ajal kasutanud Ypsila't: värisemine, lihasjäikus ja/või -nõrkus, unisus,
rahutus, hingamis- ja toitumisraskused. Kui teie lapsel tekib mõni nendest sümptomitest, võtke
ühendust oma arstiga.

Imetamine
Ärge imetage last, kui te kasutate Ypsila kapsleid, sest väikesed kogused võivad jõuda ema
rinnapiima. Kui te plaanite last rinnaga toita, rääkige enne selle ravimi võtmist oma arstiga.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine
Ypsila kasutamine võib muuta teid uimaseks. Kui teil esineb see sümptom, ärge juhtige autot ega
kasutage tööriistu või masinaid enne, kui uimasus kaob.

Ypsila sisaldab laktoosi
Kui arst on teile öelnud, et te ei talu teatud suhkruid, peate te enne selle ravimi kasutamist
konsulteerima oma arstiga.

3. Kuidas YPSILA 40 MG võtta

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst või apteeker on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski
kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Kapslid tuleb alla neelata tervelt, neid ei tohi närida ning neid peab võtma koos toiduga. Oluline on
kapsleid mitte närida, sest see võib mõjutada ravimi imendumist.
Ypsila kapsleid võetakse kaks korda päevas, üks kapsel hommikul hommikusöögi ajal ja teine õhtul
õhtusöögi ajal. Võtke kapsleid iga päev ühel ja samal kellaajal.

Täiskasvanud
Tavaline annus on 40…80 mg kaks korda ööpäevas koos toiduga.

Pikaajalise ravikuuri korral võib arst annust muuta. Te ei tohi ületada maksimaalset annust 160 mg
ööpäevas.

Kasutamine lastel ja noorukitel bipolaarse maniaga
Tavaline algannus on 20 mg, võetuna koos toiduga. Teie raviarst ütleb pärast teile, mis on teie
optimaalne annus. Lapsed kehakaaluga 45 kg või vähem ei tohi ületada maksimaalset annust 80 mg
ööpäevas, või lapsed kehakaaluga rohkem kui 45 kg ei tohi ületada 160 mg ööpäevas.
Ziprasidooni ohutust ja tõhusust lastel ja noorukitel skisofreenia ravis ei ole kindlaks tehtud.

Eakad (üle 65-aastased)
Kui te olete eakas, otsustab arst teile sobiva annuse. Annused üle 65-aastastele võivad vahel olla
väiksemad kui noortel. Teie arst ütleb teile õige annuse.

Maksaprobleemidega patsiendid
Kui teil on maksaprobleeme, antakse teile tavaliselt väiksem ravimi annus. Arst selgitab välja teie
jaoks õige annuse.

Kui te võtate Ypsila't rohkem kui ette nähtud
Võtke ühendust oma arstiga või pöörduge kohe lähimasse haiglasse erakorralise meditsiini osakonda.
Võtke Ypsila kapslite karp endaga kaasa.

Kui te olete Ypsila kapsleid võtnud liiga palju, võib teil esineda uimasust, värisemist, krampe ning pea
ja kaela kontrollimatuid liigutusi.

Kui te unustate Ypsila’t võtta


Oluline on võtta Ypsila kapsleid iga päev ühel ja samal ajal. Kui te unustate võtta mõne kapsli, võtke
see niipea kui võimalik. Kui järgmise annuse võtmiseni on jäänud vähe aega, jätke ununenud annus
vahele ja võtke järgmine kapsel õigel ajal. Ärge võtke kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel
korral võtmata.

Kui te lõpetate Ypsila võtmise
Teie arst ütleb teile, kui kaua te peate Ypsila kapsleid võtma. Te ei tohi lõpetada Ypsila võtmist enne,
kui arst on teile öelnud.

Oluline on jätkata ravi ka siis, kui te tunnete end paremini. Kui te lõpetate ravi liiga vara, võivad
haiguse sümptomid tagasi pöörduda.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Siiski on enamik kõrvaltoimetest mööduvad. Teie haiguse sümptomite eristamine kõrvaltoimete
sümptomitest võib sageli olla keeruline.

LÕPETAGE Ypsila kapslite võtmine ja pöörduge kohe arsti poole, kui teil esineb ükskõik
milline järgnevatest tõsistest kõrvaltoimetest:

Aeg-ajalt esinevad kõrvaltoimed (esinevad 1 kuni 10 kasutajal 1000-st):
- kiire või ebaregulaarne südametöö, pearinglus püstitõusmisel, mis võib viidata
kõrvalekalletele südametalitluses. Need võivad olla posturaalse hüpotensioonina tuntud
seisundi sümptomid.
- tahtmatud/ebatavalised liigutused, peamiselt näol või keelel.

Teadmata (esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel):
- näo, huulte, keele või kurgu turse, neelamis- või hingamisraskused, nõgeslööve. Need võivad
olla tõsise allergilise reaktsiooni (angioödeem) sümptomid.
- palavik, hingamise kiirenemine, higistamine, lihasjäikus, värisemine, neelamisraskused ja
teadvuse hägustumine. Need võivad olla maliigse neuroleptilise sündroomina tuntud seisundi
sümptomid.
- segasus, erutus, kehatemperatuuri tõus, higistamine, lihaskoordinatsiooni puudumine,
lihastõmblused. Need võivad olla serotoniinisündroomina tuntud seisundi sümptomid.
- kiire, ebaregulaarne südametöö, minestamine, mis võivad olla torsades de pointes’ina tuntud
eluohtliku seisundi sümptomid.

Teil võib tekkida mõni allpool loetletud sümptomitest. Need võimalikud kõrvaltoimed on üldiselt
kerged kuni mõõdukad ja võivad aja jooksul ise taanduda. Siiski, kui kõrvaltoime on raske või
püsiv, tuleb arsti poole pöörduda.

Sageli esinevad kõrvaltoimed (esinevad 1 kuni 10 kasutajal 100-st):
- rahutus
- liigutuste kõrvalekalded, sealhulgas tahtmatud liigutused, lihasjäikus ja rigiidsus, liigutuste
aeglustumine, värisemine; üldine nõrkus ja väsimus
- unisus
- pearinglus
- peavalu
- kõhukinnisus, iiveldus, oksendamine ja seedehäired, suukuivus, suurenenud süljeeritus
- nägemise ähmastumine.



Aeg-ajalt esinevad kõrvaltoimed (esinevad 1 kuni 10 kasutajal 1000-st):
- suurenenud söögiisu
- raskused liigutuste kontrollimisega
- erutus või ärevus, pitsitustunne kõris, luupainajad
- krambid, tahtmatud silma sundliigutused, kohmakus, kõnehäired, tuimus, surisemise tunne,
kontsentreerumisvõime vähenemine, ilastamine, päevane unisus, kurnatus
- südamepekslemine, minestustunne püstitõusmisel, õhupuudus
- valguskartus, kohin kõrvus
- kurguvalu, raskused neelamisel, keeleturse, kõhulahtisus, kõhupuhitus, seedetrakti vaevused
- sügelev nahalööve, akne
- lihaskramp, liigeste jäikus või turse
- janu, valu, rindkerevaevused, ebatavaline kõnnak.

Harva esinevad kõrvaltoimed (esinevad 1 kuni 10 kasutajal10000-st):
- nohu
- kaltsiumi sisalduse vähenemine veres
- paanikahood, depressiivsed sümptomid, mõtlemise aeglustumine, emotsioonide puudus
- pea ebatavaline asend (kõõrkael), paralüüs (halvatus), rahutute jalgade sündroom
- osaline või täielik nägemiskaotus ühes silmas, silmakihelus, silmakuivus, nägemishäire
- kõrvavalu
- luksumine
- gastroösofageaalne refluks
- vedel väljaheide
- juuste väljalangemine, näoturse, nahaärritus
- võimetus suud avada
- kusepidamatus, valus või raskendatud urineerimine
- suurenenud või vähenenud erektsioon, orgasmi vähenemine, tavatu piimavoolus rindadest
- rindade suurenemine nii meestel kui naistel
- kuumatunne, palavik
- valgete vererakkude arvu suurenemine või vähenemine (vereanalüüsis)
- ebanormaalsed maksanäitajad
- kõrge vererõhk
- kõrvalekalded vere või südame löögisageduse testide tulemustes
- laiguline ja põletikuline punane nahk, mis on kaetud valge kattega (psoriaas).

Teadmata (esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel):
- tõsised allergilised reaktsioonid
- eakatel dementsusega patsientidel, keda on ravitud antipsühhootikumidega, on teatatud
surmajuhtumite vähesest suurenemisest võrreldes nendega, keda ei ole ravitud
antipsühhootikumidega
- trombid veenides, eriti jalaveenides (sümptomiteks on jala turse, valu ja punetus), mis võivad
liikuda läbi veresoonte kopsudesse, põhjustades valu rinnus ja hingamisraskusi. Kui te
märkate mõnda nendest sümptomitest, pöörduge kohe arsti poole
- unehäired, tahtmatu urineerimine
- erakordselt hea tuju, veidrad mõtlemismustrid ja hüperaktiivsus
- teadvuse kadu
- nõgestõbi koos tugeva sügelemisega
- püsiv ebatavaline ja valulik erektsioon
- näohalvatus
- ravimi ärajätunähud vastsündinutel.

Kõrvaltoimetest teavitamine
Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla
ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud.Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada
www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.



5. Kuidas YPSILA 40 MG säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Hoida temperatuuril kuni 30°C.
Hoida originaalpakendis, niiskuse eest kaitstult.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil ja blistril. Kõlblikkusaeg
viitab selle kuu viimasele päevale.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära
ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Ypsila sisaldab
- Toimeaine on ziprasidoon. Üks Ypsila kõvakapsel sisaldab 20 mg, 40 mg, 60 mg või 80 mg
ziprasidooni, ziprasidoonvesiniksulfaadina.
- Teised abiained on:
Kapsli sisu: laktoosmonohüdraat, eelželatiniseeritud maisitärklis, povidoon K-25 ja
magneesiumstearaat.
Kapsli kate: titaandioksiid (E171), želatiin, indigokarmiin (E132), kollane raudoksiid (E172).

Kuidas Ypsila välja näeb ja pakendi sisu
20 mg kõvakapslid:
Kapslikaas on pastellroheline, kapslikeha on valge. Kapsel sisaldab kergelt roosakat kuni pruunikat
pulbrit.
40 mg kõvakapslid:
Kapslikaas on tumeroheline, kapslikeha on pastellroheline. Kapsel sisaldab kergelt roosakat kuni
pruunikat pulbrit.
60 mg kõvakapslid:
Kapslikaas on tumeroheline, kapslikeha on valge. Kapsel sisaldab kergelt roosakat kuni pruunikat
pulbrit.
80 mg kõvakapslid:
Kapslikaas on pastellroheline, kapslikeha on valge. Kapsel sisaldab kergelt roosakat kuni pruunikat
pulbrit.

Kõikidele tugevustele on saadaval blisterpakendid 14, 20, 28, 30, 50, 56, 60, 90 ja 100 kõvakapslit
karbis (blistris 10 või 14 kapslit).

Müügiloa hoidja ja tootja
KRKA, d.d., Novo mesto
Šmarješka cesta 6
8501 Novo mesto
Sloveenia

See ravimpreparaat on saanud müügiloa Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikides järgmiste
nimetustega:

Austria
Ziprasidon Krka
Bulgaaria
Zypsila 20 (40/60/80)
Tšehhi Vabariik
Zypsilan 20 (40/60/80) mg
Taani
Ziprasidon Krka
Eesti
Ypsila 20 (40/60/80) mg


Soome
Ziprasidon Krka
Saksamaa
Zipsilan 20 (40/60/80) mg Hartkapseln
Ungari
Ypsila 20 (40/60/80)
Leedu
Zypsilan 20 (40/60/80)
Läti
Ypsila 20 (40/60/80) mg cietās kapsulas
Poola
Zypsila
Rumeenia
Zypsila 20 (40/60/80) mg
Sloveenia
Zypsila 20 (40/60/80)
Slovakkia
Zypsilan
Hispaania
Zypsilan
Rootsi
Ziprasidon Krka


Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole.

Krka, d.d., Novo Mesto Eesti filiaal
Pärnu mnt 141
11314 Tallinn
Tel. +372 6671658


Infoleht on viimati uuendatud septembris 2013






Ravimi omaduste kokkuvõte

Ravimi omaduste kokkuvõtte PDF

1. Ravimpreparaadi nimetus

Ypsila 20 mg, kõvakapslid
Ypsila 40 mg, kõvakapslid
Ypsila 60 mg, kõvakapslid
Ypsila 80 mg, kõvakapslid

2. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis

Ypsila 20 mg
Iga kõvakapsel sisaldab 20 mg ziprasidooni ziprasidoonvesiniksulfaadina.

Ypsila 40 mg
Iga kõvakapsel sisaldab 40 mg ziprasidooni ziprasidoonvesiniksulfaadina.

Ypsila 60 mg
Iga kõvakapsel sisaldab 60 mg ziprasidooni ziprasidoonvesiniksulfaadina.

Ypsila 80 mg
Iga kõvakapsel sisaldab 80 mg ziprasidooni ziprasidoonvesiniksulfaadina.

INN. Ziprasidonum

Teadaolevat toimet omav abiaine:

20 mg
40 mg
60 mg
80 mg
Laktoos (mg/kapslis)
57,43
114,86
172,30
229,73

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. Ravimvorm

Kõvakapsel.

20 mg kõvakapslid:
Kapslikaas on pastellroheline, kapslikeha on valge. Kapsel sisaldab kergelt roosakat kuni pruunikat
pulbrit.
40 mg kõvakapslid:
Kapslikaas on tumeroheline, kapslikeha on pastellroheline. Kapsel sisaldab kergelt roosakat kuni
pruunikat pulbrit.
60 mg kõvakapslid:
Kapslikaas on tumeroheline, kapslikeha on valge. Kapsel sisaldab kergelt roosakat kuni pruunikat
pulbrit.
80 mg kõvakapslid:
Kapslikaas on pastellroheline, kapslikeha on valge. Kapsel sisaldab kergelt roosakat kuni pruunikat
pulbrit.

4. Kliinilised andmed

4.1. Näidustused


Skisofreenia ravi täiskasvanutel.

Bipolaarse häire maniakaalsete või segatüüpi keskmise raskusega episoodide ravi täiskasvanutel ja
lastel ning noorukitel vanuses 10…17 aastat (bipolaarse häire episoode ennetavat toimet ei ole
kindlaks tehtud, vt lõik 5.1).

4.2. Annustamine ja manustamisviis

Täiskasvanud
Skisofreenia ja bipolaarse häire maniakaalsete episoodide akuutravis on soovitatav annus 40 mg kaks
korda ööpäevas, manustatuna koos toiduga. Ööpäevast annust on seejärel võimalik korrigeerida
vastavalt patsiendi individuaalsele kliinilisele seisundile kuni maksimumannuseni 80 mg kaks korda
ööpäevas. Vajadusel võib maksimaalse soovitatava annuseni jõuda juba 3. ravipäeval.
Eriti oluline on mitte ületada maksimaalset annust, sest ohutusprofiil annustega üle 160 mg ööpäevas
ei ole kindlaks tehtud ja ziprasidoon pikendab annusest sõltuvalt QT-intervalli (vt lõigud 4.3 ja 4.4).
Säilitusravil olevatele skisofreeniaga patsientidele tuleb ziprasidooni manustada väikseima efektiivse
annusena, paljudel juhtudel võib osutuda piisavaks annuseks 20 mg, manustatuna kaks korda
ööpäevas.

Eakad patsiendid
Üldiselt ei ole väiksem algannus näidustatud, kuid seda tuleks kaaluda 65-aastaste ja vanemate
patsientide puhul, kui kliiniliselt on vajalik.

Kasutamine neerukahjustuse korral
Alanenud neerufunktsiooniga patsientidel ei ole annuse korrigeerimine vajalik (vt lõik 5.2).

Kasutamine maksakahjustuse korral
Maksapuudulikkusega patsientidel tuleb kasutada väiksemaid annuseid (vt lõigud 4.4 ja 5.2).

Lapsed

Bipolaarne mania
Bipolaarse maniaga pediaatriliste patsientide (10…17-aastased) akuutravis on esimesel päeval
soovitatav annus 20 mg üks kord ööpäevas koos toiduga. Ziprasidooni tuleb manustada, jaotatuna
kaheks ööpäevaseks annuseks koos toiduga järgmiselt. Annust kohandatakse 1…2 järgneva nädala
jooksul vahemikus 120…160 mg ööpäevas ≥45 kg kaaluvatel patsientidel või 60…80 mg ööpäevas
<45 kg kaaluvatel patsientidel. Järgnev annustamine tuleb kohandada vastavalt individuaalsele
kliinilisele seisundile vahemikus 80…160 mg ööpäevas ≥45 kg kaaluvatel patsientidel või 40…80 mg
ööpäevas <45 kg kaaluvatel patsientidel. Paindlik manustamine, hommikuste annustega 20 mg või
40 mg vähem kui õhtune annus, on põhjendatud kliinilise uuringu andmetega (vt lõigud 4.4, 5.1 5.2).

Väga oluline on mitte ületada kehakaalarvestuslikku maksimumannust, kuivõrd maksimumannuse
(160 mg ööpäevas lastele kehakaaluga ≥45 kg ja 80 mg ööpäevas lastele kehakaaluga <45 kg)
ületamise korral ei ole ravimi ohutus tõestatud ja ziprasidooni on seostatud annusest sõltuva QT-
intervalli pikenemisega (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

Skisofreenia
Ziprasidooni ohutus ja efektiivsus lastel skisofreenia ravis ei ole tõestatud (vt lõik 4.4).

Ziprasidooni tuleb võtta koos toiduga.

4.3. Vastunäidustused


- Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
- Teadaolev QT-intervalli pikenemine.
- Kaasasündinud QT-intervalli pikenemise sündroom.
- Hiljutine müokardi infarkt.
- Kompenseerimata südamepuudulikkus.
- Rütmihäired, mille raviks kasutatakse IA ja III klassi antiarütmikume.
- Samaaegne ravi QT-intervalli pikendavate ravimitega, nagu IA ja III klassi antiarütmikumid,
arseentrioksiid, halofantriin, levometadüülatsetaat, mesoridasiin, tioridasiin, pimosiid,
sparfloksatsiin, gatifloksatsiin, moksifloksatsiin, dolasetroonmesülaat, meflokviin, sertindool,
tsisapriid (vt lõigud 4.4 ja 4.5).

4.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Et välja selgitada patsiendid, kellel ziprasidoonravi ei ole soovitatav, tuleb uurida patsiendi ja tema
perekonna anamneesi ning viia läbi patsiendi füüsiline uurimine (vt lõik 4.3).

QT-intervall
Ziprasidoon põhjustab annusest sõltuvat kerget kuni mõõdukat QT-intervalli pikenemist (vt lõigud 4.8
ja 5.1). Ziprasidooni ei tohi manustada koos ravimitega, mis pikendavad QT-intervalli (vt lõigud 4.3 ja
4.5). Ettevaatus on vajalik tõsise bradükardia korral. Elektrolüütide tasakaaluhäired, nagu
hüpokaleemia ja hüpomagneseemia, suurendavad tõsiste rütmihäirete tekkeriski, mistõttu on vajalik
selliste häirete kõrvaldamine enne ziprasidoonravi alustamist. Stabiilse südamehaigusega patsientide
ravimisel tuleb enne ravi alustamist teha EKG.
Selliste kardiaalsete sümptomite ilmnemisel, nagu südamepekslemine, peapööritus, minestus või
krambid, tuleb arvestada tõsiste südame rütmihäirete võimalusega ning viia läbi kardiaalse seisundi
hindamine, sh EKG. Kui QTc-intervall ületab 500 millisekundit, on soovitatav ravi lõpetada (vt lõik
4.3).
Ravimi turuletulekujärgsete kogemuste põhjal on harvadel juhtudel teatatud torsade de pointes’i
esinemisest ziprasidooni võtvatel patsientidel paljude riskifaktorite koosmõjude tõttu.

Lapsed
Ziprasidooni ohutust ja efektiivsust skisofreenia ravis lastel ja noorukitel ei ole uuritud.

Maliigne neuroleptiline sündroom (MNS)
Seoses antipsühhootikumide, sealhulgas ziprasidooni kasutamisega on harvadel juhtudel täheldatud
maliigse neuroleptilise sündroomi (MNS), potentsiaalselt surmaga lõppeva tüsistuse tekkimist. MNS-i
tekkimisel tuleb viivitamatult katkestada ravi kõikide antipsühhootikumidega.

Tardiivdüskineesia
Ziprasidoon võib pikaaegse ravi korral põhjustada tardiivdüskineesiat või mõne muu tardiivse
ekstrapüramidaalsündroomi teket. Bipolaarse häirega patsientidel tekivad sellist tüüpi sümptomid eriti
kergesti. Sagedamini esineb seda pikaajalise ravi korral ja vanuse suurenedes. Kui patsiendil ilmnevad
tardiivdüskineesia tunnused ja sümptomid, tuleb ziprasidooni annust vähendada või ravi katkestada.

Krambid
Ettevaatlik tuleb olla nende patsientide ravimisel, kellel on varem esinenud krambid.

Maksakahjustus
Raske maksapuudulikkusega patsientidel tuleb ziprasidooni kasutada ettevaatusega, sest kliiniline
kogemus on piiratud (vt lõigud 4.2 ja 5.2).

Laktoosi sisaldus
Kapslid sisaldavad abiainena laktoosi (vt lõik 6.1). Patsiendid, kellel on harvaesinev pärilik
galaktoositalumatus, laktaasidefitsiit või glükoosi-galaktoosi malabsorptsioon, ei tohi seda ravimit
kasutada.



Suurenenud tserebrovaskulaarsete häirete tekkerisk dementsetel patsientidel
Randomiseeritud platseeboga kontrollitud kliinilistes uuringutes on dementsetel patsientidel mõnede
atüüpiliste antipsühhotikumide kasutamisel täheldatud ligikaudu kolm korda suuremat
tserebrovaskulaarsete kõrvaltoimete tekkeriski. Selle suurenenud riski tekkemehhanism ei ole teada.
Suurenenud riski ei saa välistada ka teiste antipsühhootikumide puhul või teistes patsientide
populatsioonides. Ziprasidooni tuleb ettevaatusega kasutada insuldi riskifaktoritega patsientidel.

Suremuse suurenemine eakatel dementsusega inimestel
Kahest ulatuslikust vaatlusuuringust saadud andmed kinnitavad, et eakatel dementsusega inimestel,
keda ravitakse antipsühhootikumidega, on võrreldes ravimata inimestega veidi suurem oht suremiseks.
Riski täpsele suurusele kindla hinnangu andmiseks ei ole piisavalt andmeid ja suurenenud riski põhjust
ei teata.
Ziprasidoon ei ole heaks kiidetud dementsusega seotud käitumishäirete raviks.

Venoosne trombemboolia
Psühhoosivastaste ravimitega seoses on kirjeldatud venoosse trombemboolia juhtumeid (VTE). Et
antipsühhootikumidega ravitavatel patsientidel on tihti VTE omandatud riskitegurid, tuleb enne ravi
ziprasidooniga ja ravi ajal tuvastada kõik VTE võimalikud riskitegurid ning võtta kasutusele
ennetavad meetmed.

Priapism
Antipsühhootikumide (sh ziprasidooni) kasutamisel on täheldatud priapismi juhtumeid. Nagu teistegi
psühhotroopsete ravimite puhul, ei olnud see kõrvaltoime annusest sõltuv ega korreleerunud ravi
kestusega.

Hüperprolaktineemia
Nagu teiste dopamiini D2 retseptorite antagonistide puhul, võib ziprasidooni kasutamine põhjustada
prolaktiinisisalduse suurenemist. Prolaktiinisisaldust suurendavate ühendite kasutamisel on täheldatud
selliseid häireid nagu galaktorröa, amenorröa, günekomastia ja impotentsus. Pikaajaline
hüperprolaktineemia, millega kaasneb hüpogonadism, võib põhjustada luutiheduse vähenemist.

4.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Ziprasidooni ja teiste QT-intervalli pikendavate ravimitega ei ole farmakokineetilisi ja
farmakodünaamilisi uuringuid läbi viidud. Et ei saa välistada ziprasidooni ja nende ravimite aditiivset
toimet, ei tohi ziprasidooni manustada koos QT-intervalli pikendavate ravimitega, nagu IA ja III klassi
antiarütmikumid, arseentrioksiid, halofantriin, levometadüülatsetaat, mesoridasiin, tioridasiin,
pimosiid, sparfloksatsiin, gatifloksatsiin, moksifloksatsiin, dolasetroonmesülaat, meflokviin, sertindool
või tsisapriid (vt lõik 4.3).

Lapsed
Ziprasidooni ja teiste preparaatide koostoime kohta lastel ei ole uuringuid läbi viidud.

Kesknärvisüsteemi toimivad ravimid/alkohol
Arvestades ziprasidooni primaarset toimet kesknärvisüsteemile, tuleb olla ettevaatlik
koosmanustamisel teiste tsentraalselt toimivate ravimite ja alkoholiga.

Ziprasidooni toime teistele ravimitele
In vivo uuringutes dekstrometorfaaniga ei täheldatud märkimisväärset CYP2D6 inhibeerimist
plasmakontsentratsioonide juures, mis on 50% madalamad kui need, mis saadi pärast 40 mg
ziprasidooni manustamist kaks korda ööpäevas. In vitro andmed näitasid, et ziprasidoon võib olla
mõõdukas CYP2D6 ja CYP3A4 inhibiitor. Kuid ei ole tõenäoline, et ziprasidoon mõjustab nende
tsütokroom P450 isovormide vahendusel metaboliseeritavate ravimite farmakokineetikat kliiniliselt
olulisel määral.



Suukaudsed kontratseptiivid - ziprasidooni manustamine ei põhjustanud olulisi muutusi östrogeeni
(etünüülöstradiool, CYP3A4 substraat) või progesterooni farmakokineetikas.

Liitium - ziprasidooni koosmanustamine liitumiga ei mõjutanud liitiumi farmakokineetikat.

Et ziprasidoon ja liitium võivad põhjustada muutusi südame erutusjuhtesüsteemis, võib nende
kombineerimisel esineda farmakodünaamiliste koostoimete, sealhulgas arütmiate risk, siiski ei
täheldatud kontrollitud kliinistes uuringutes kliinilise riski suurenemist kombinatsiooni ziprasidoon ja
liitium kasutamisel,võrreldes liitiumi monoteraapiaga.

Kooskasutamise kohta meeleolu stabiliseeriva ravimiga karbamasepiin on vähe andmeid.

Ziprasidooni ja valproaadi farmakokineetilised koostoimed on vähetõenäolised ühise metaboolse tee
puudumise tõttu kahel ravimil. Patsientidel läbi viidud uuring näitas, et ziprasidooni ja valproaadi
samaaegsel manustamisel jäi valproaadi keskmine plasmakontsentratsioon samasse terapeutilisse
vahemikku kui valproaadi ja platseebo manustamisel.

Teiste ravimite toimed ziprasidoonile
CYP3A4 inhibiitor ketokonasool (400 mg ööpäevas) suurendas ziprasidooni seerumikontsentratsiooni
<40%. S-metüüldihüdroziprasidooni ja ziprasidoonsulfoksiidi seerumikontsentratsioonid ziprasidooni
eeldatava T -i juures suurenesid vastavalt 55% ja 8%. Täiendavat QTc aja pikenemist ei täheldatud.
max
Farmakokineetika muutused tugevate CYP3A4 inhibiitoritega koosmanustamisel ei ole tõenäoliselt
kliiniliselt olulised, seetõttu ei ole vaja annust korrigeerida. In vitro andmed näitavad, et ziprasidoon
on p-glükoproteiini (p-gp) substraat. Selle tähendus in vivo ei ole teada, siiski võib ziprasidooni
samaaegne manustamine koos teadaolevate p-gp inhibiitoritega, nagu verapamiil, makroliidid,
kinidiin, itrakonasool ja ritonaviir, põhjustada ziprasidooni plasmakontsentratsiooni suurenemise.
Ziprasidooni samaaegne manustamine koos p-gp indutseerijatega, nagu rifampitsiin ja naistepuna,
võib põhjustada ziprasidooni plasmakontsentratsiooni vähenemise. Seda tuleb samaaegse manustamise
korral arvesse võtta.

Karbamasepiinravi (200 mg kaks korda ööpäevas, 21 päeva) vähendas ziprasidooni toimet ligikaudu
35%.

Antatsiidid - alumiiniumi ja magneesiumi sisaldavate antatsiidide või tsimetidiini korduval
manustamisel ei olnud kliiniliselt olulist toimet ziprasidooni farmakokineetikale, kui ravimit võeti
söögi ajal.

Serotoninergilised ravimid
Üksikjuhtudel on ziprasidooni kasutamisel koos teiste serotonergiliste ravimitega (SSRI-d) täheldatud
serotoniinisündroomi (vt lõik 4.8). Serotoniinisündroomi sümptomiteks on segasus, agiteeritus,
palavik, higistamine, ataksia, hüperrefleksia, müokloonus ja kõhulahtisus.

Valkudega sidumine
Ziprasidoon seondub ulatuslikult plasmavalkudega. Kaks ulatuslikult valkudega seonduvat ravimit
varfariin ja propranolool ei mõjuta ziprasidooni in vitro seondumist plasmavalkudega, samuti ei
muuda ziprasidoon nende ravimite seondumist inimese vereplasmas. Seetõttu on asendamisest tulenev
ravimite koostoime ziprasidooniga ebatõenäoline.

4.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Reproduktiivse toksilisuse uuringutes ilmnesid kõrvaltoimed reproduktiivsele funktsioonile annustes,
mis on emasloomale toksilised ja/või tekitavad sedatsiooni. Teratogeensuse kohta tõendeid ei leitud
(vt lõik 5.3).

Rasedus


Rasedatel ei ole vastavaid uuringuid läbi viidud. Rasestuda võivatele naistele, kes saavad raviks
ziprasidooni, tuleks seetõttu soovitada tõhusa rasestumisvastase meetodi kasutamist. Et kogemused
inimeste ravis on piiratud, ei ole ziprasidooni manustamine raseduse ajal soovitatav, välja arvatud
juhul, kui ravist oodatav kasu emale kaalub üles võimaliku riski lootele.

Antipsühhootikumide kasutamine
Vastsündinutel, kes on kolmanda rasedustrimestri ajal olnud eksponeeritud antipsühhootikumidele (sh
ziprasidoon), on oht kõrvaltoimete tekkeks sh ekstrapüramidaalsed ja/või ärajätunähud, mis võivad
sünnijärgselt olla erineva raskusastme ja kestusega. On täheldatud agiteeritust, hüpertooniat,
hüpotooniat, värinaid, uimasust, respiratoorset distressi või toitumisraskusi. Seetõttu on vajalik
vastsündinute hoolikas jälgimine. Ypsilat võib raseduse ajal kasutada üksnes äärmise vajaduse korral.
Kui ravimi kasutamine on vaja raseduse korral lõpetada, siis ei tohi seda teha äkki.

Imetamine
Ei ole teada, kas ziprasidoon eritub rinnapiima. Patsiendid ei tohi ziprasidoonravi ajal last imetada.
Kui ravi on siiski vajalik, tuleb rinnaga toitmine katkestada.

4.7. Toime reaktsioonikiirusele

Ziprasidoon võib põhjustada unisust ja mõjutada autojuhtimise ning masinatega töötamise võimet.
Seetõttu tuleb autot juhtivaid või muude masinatega töötavaid patsiente vastavalt hoiatada.

4.8. Kõrvaltoimed

Ziprasidooni on kliinilistes uuringutes suukaudselt manustatud (vt lõik 5.1) ligikaudu 6500
täiskasvanud isikule. Kõige sagedamini esinevateks kõrvaltoimeteks skisofreenia kliinilistes
uuringutes olid sedatsioon ja akatiisia. Bipolaarse häire maniakaalsete episoodide kliinilistes
uuringutes olid kõige sagedamini esinevateks kõrvaltoimeteks sedatsioon, akatiisia,
ekstrapüramidaalhäired ja pearinglus.

Järgmises tabelis on toodud kombineeritud lühiajalistes (4…6 nädalat) fikseeritud annusega
skisofreeniauuringutes ja lühiajalistes (3 nädalat) paindliku annusega bipolaarse häire maniakaalsete
episoodide uuringutes esinenud kõrvaltoimed, mille seos ziprasidooniga võib olla tõenäoline või
võimalik ja mille esinemissagedus on suurem kui ravimisel platseeboga. Turuletulekujärgselt
täiendavalt kirjeldatud kõrvaltoimed on märgitud allpool olevasse loendisse sageduse lahtrisse
„teadmata” juurde.

Kõik kõrvaltoimed on toodud klasside ja esinemissageduste kaupa: väga sage (≥1/10), sage (≥1/100
kuni <1/10), aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100), harv (≥1/10 000 kuni <1/1000), teadmata (ei saa hinnata
olemasolevate andmete alusel).
Alltoodud kõrvaltoimed võivad samuti olla seotud põhihaiguse ja/või kaasuvate ravimitega.

Organsüsteemi klass
Kõrvaltoimed


Sagedus
Infektsioonid ja infestatsioonid
Harv
nohu
Ainevahetus- ja toitumishäired
Aeg-ajalt
Suurenenud söögiisu
Harv
Hüpokaltseemia
Psühhiaatrilised häired
Sage
Rahutus
Aeg-ajalt
Agiteeritus, ärevus, pitsitustunne kõris, luupainajad
Harv
Paanikahood, depressiivsed sümptomid, mõtlemise aeglustumine, apaatia,
anorgasmia
Teadmata
Unetus, mania/hüpomania


Närvisüsteemi häired
Sage
Düstoonia, akatiisia, ekstrapüramidaalhäire, parkinsonism (sh lihasrigiidsus,
bradükineesia, hüpokineesia), treemor, pearinglus, sedatsioon, unisus,
peavalu
Aeg-ajalt
Generaliseerunud toonilis-kloonilised krambid, tardiivdüskineesia,
düskineesia, suurenenud süljeeritus, ataksia, kõnehäired, okulogüüriline
kriis, tähelepanuhäire, liigunisus, hüpoesteesia, paresteesia, letargia
Harv
Kõõrkaelsus, parees, akineesia, hüpertoonia, rahutute jalgade sündroom
Teadmata
Maliigne neuroleptiline sündroom, serotoniini sündroom (vt lõik 4.5), näo
halvatus
Vere ja lümfisüsteemi häired
Harv
Lümfopeenia, eosinofiilide arvu suurenemine
Südame häired
Aeg-ajalt
Südamepekslemine, tahhükardia
Harv
Elektrokardiogrammis QT korrigeeritud intervalli pikenemine
Teadmata
Torsades de pointes (vt lõik 4.4)
Silma kahjustused
Sage
Nägemise ähmastumine
Aeg-ajalt
Valguskartus
Harv
Nägemisnõrkus, nägemishäired, silmakihelus, silmakuivus
Kõrva ja labürindi kahjustused
Aeg-ajalt
Vertiigo, tinnitus
Harv
Kõrvavalu
Vaskulaarsed häired
Aeg-ajalt
Hüpertensiivne kriis, hüpertensioon, ortostaatiline hüpotensioon,
hüpotensioon
Harv
Süstoolne hüpertensioon, diastoolne hüpertensioon, vererõhu kõikumine
Teadmata
Sünkoop, venoosne trombemboolia
Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired
Aeg-ajalt
Düspnoe, kurguvalu
Harv
Luksumine
Seedetrakti häired
Sage
Iiveldus, oksendamine, kõhukinnisus, düspepsia, suukuivus, suurenenud
süljeeritus
Aeg-ajalt
Kõhulahtisus, neelamishäire, gastriit, seedetraktivaevused, keeleturse, keele
tuimus, kõhupuhitus
Harv
Gastroösofageaalne refluks, vedel väljaheide
Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Aeg-ajalt
Nõgestõbi, lööve, makulopapulaarne lööve, akne
Harv
Psoriaas, allergiline dermatiit, alopeetsia, näoturse, erüteem, papuloosne
lööve, nahaärritus
Teadmata
Ülitundlikkus, angioödeem
Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused
Sage
Skeletilihaste jäikus
Aeg-ajalt
Skeletilihaste vaevused, lihaskrambid, valu jäsemetes, liigesjäikus
Harv
Lõuakrampsulgus
Neerude ja kuseteede häired
Harv
Kusepidamatus, düsuuria
Teadmata
Enurees
Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired
Harv
Erektsioonihäire, suurenenud erektsioon, galaktorröa, günekomastia
Teadmata
Priapism
Rasedus, sünnitusjärgsed ja perinataalsed seisundid
Teadmata
Ravimi ärajätusündroom vastsündinutel (vt lõik 4.6)
Immuunsüsteemi häired


Teadmata
Anafülaktiline reaktsioon
Maksa ja sapiteede häired
Aeg-ajalt
Maksaensüümide aktiivsuse tõus
Harv
Maksatalitluse näitajate kõrvalekalded
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid
Sage
Asteenia, väsimus
Aeg-ajalt
Rindkerevaevused, kõnnakuhäired, valu, janu
Harv
Palavik, kuumatunne
Uuringud
Harv
Vere laktaatdehüdrogenaasi suurenemine

Ziprasidooniga läbiviidud lühi- kui ka pikaajalistes skisofreenia ja bipolaarse häire maniakaalsete
episoodide kliinilistes uuringutes oli toonilis-klooniliste krampide ja hüpotensiooni esinemissagedus
aeg-ajalt, esinedes ziprasidooniga ravitud patsientidel alla 1%.

Ziprasidoon põhjustab annusest sõltuvat kerget kuni mõõdukat QT-intervalli pikenemist (vt lõik 5.1).
Skisofreenia kliinilistes uuringutes esines QT-intervalli pikenemist 30...60 msek võrra 12,3%
(976/7941) ziprasidooniga ravitud patsientide ja 7,5% (73/975) platseeboga ravitud patsientide
elektrokardiogrammidel. Intervalli pikenemist üle 60 msek täheldati vastavalt 1,6% (128/7941)
ziprasidooni ja 1,2% (12/975) platseeboga ravitud patsientide elektrokardiogrammidel. QT-intervalli
pikenemist üle 500 msek esines 3266-st ziprasidooniga ravitud patsientidest 3-l (0,1%) ja 538-st
platseebot saanud patsientidest ühel (0,2%). Bipolaarse häire maniakaalsete episoodide kliinilistes
uuringutes saadi eelmistega võrreldavad tulemused.

Pikaajalistes ziprasidooni säilitusravi kliinilistes uuringutes skisofreeniahaigetel täheldati mõnikord
prolaktiini taseme tõusu, ent enamikul patsientidest langes see normaalsele tasemele ja selleks ei olnud
tarvis ravi katkestada. Lisaks oli potentsiaalne kliiniline avaldumine (nt günekomastia ja
rinnanäärmete suurenemine) harva esinev.

Bipolaarse mania diagnoosiga lapsed ja noorukid
Kliinilistes uuringutes (vt lõik 5.1) on ziprasidooni suukaudselt manustatud 267-le bipolaarse maniaga
pediaatrilisele patsiendile. Platseebokontrolliga uuringus olid kõige sagedamini esinenud kõrvaltoimed
(teatatud juhtumeid >10%) sedatsioon, unisus, peavalu, väsimus, iiveldus ja pearinglus. Kõrvaltoimete
esinemissagedus, liik ja raskusaste olid uuringupatsientidel sarnased ziprasidoonravi saavate
bipolaarse häirega täiskasvanute kõrvaltoimetega.

Pediaatrilises bipolaarses kliinilises uuringus on ziprasidooni seostatud sarnase kergekujulise QT-
intervalli pikenemisega, mis esines ka täiskasvanute rühmas. Platseebokontrollitud pediaatrilises
bipolaarses kliinilises uuringus ei registreeritud toonilis-kloonilisi krampe ega hüpotensiooni.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9. Üleannustamine

Kogemused ziprasidooni üleannustamise kohta on piiratud. Suurim registreeritud ühekordne
manustatud ziprasidooni annus on 12 800 mg. Sellisel juhul esinesid ekstrapüramidaalsümptomid ja
QT-intervalli pikenemine 446 millisekundini (kardiaalseid sümptomeid ei esinenud). Üldiselt on kõige
sagedamini esinenud üleannustamise sümptomiteks ekstrapüramidaalsümptomid, unisus, treemor ja
ärevus.
Ravimi üleannustamise järgselt on võimalik pea- ja kaelapiirkonna kangestumine, krampide või
düstoonilise reaktsiooni teke, mistõttu võib tekkida aspiratsioonioht oksendamise esilekutsumise
korral. Üleannustamisel tuleb viivitamatult alustada südame-veresoonkonna monitoorimisega, sh


pidev elektrokardiograafiline jälgimine võimalike rütmihäirete avastamiseks. Ziprasidoonil puudub
spetsiifiline antidoot.

5. Farmakoloogilised andmed

5.1. Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: antipsühhootilised ained, indooli derivaadid.
ATC-kood: N05AE04

Toimemehhanism
Ziprasidoonil on kõrge afiinsus dopamiiniretseptorite 2. alatüübi (D -retseptorid) ja veelgi kõrgem
2
afiinsus serotoniiniretseptorite 2 alatüübi (5HT -retseptorid) suhtes. 12 tundi pärast ziprasidooni
A
2A
ühekordse 40 mg annuse manustamist oli retseptori blokaad positronemissioontomograafiaga (PET)
saadud andmetel vastavalt 5HT -retseptorite puhul üle 80% ja D -retseptorite puhul üle 50%.
2A
2
Ziprasidoon seostub ka 5HT -, 5HT - ja 5HT -retseptoritega, kus selle afiinsus nimetatud kohtade
2C
1D
1A
suhtes on võrdne või suurem ravimi afiinsusest D -retseptori suhtes. Ziprasidoonil on mõõdukas
2
afiinsus neuronaalse serotoniini ja norepinefriini transporterite suhtes ja H(1)-histamiiniretseptorite
ning alfa-1-adrenoretseptorite suhtes. Ziprasidooni afiinsus M(1)-muskariiniretseptorite suhtes on
ebaoluline.

Ziprasidoon on teadaolevalt nii serotoniin tüüp 2 (5HT ) kui ka dopamiin tüüp 2 (D )retseptorite
A
2A
2
antagonist. Arvatakse, et selle ravimi antipsühhootiline toime on osaliselt vahendatud antagonistlike
toimete kombinatsioonist. Ziprasidoon on ka 5HT - ja 5HT -retseptorite tugev antagonist, 5HT -
2C
1D
1A
retseptorite tugev agonist ja pärsib norepinefriini ja serotoniini neuronaalset tagasihaaret.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus
Skisofreenia
52-nädalases uuringus oli ziprasidoon efektiivne kliinilise paranemise jätkumises järelravi ajal
patsientidel, kellel saadi vastus juba ravi alguses: ziprasidoonigrupis ei olnud silmnähtavat tõendit
annuse-vastuse seose kohta. Selles uuringus, mis hõlmas nii positiivsete kui ka negatiivsete
sümptomitega patsiente, oli ziprasidoon efektiivne nii positiivsete kui ka negatiivsete sümptomite
ravis.

Lühiajalistes (4…6 nädalat) skisofreeniauuringutes oli kõrvaltoimena täheldatud kehamassi
suurenemise esinemissagedus väike ja ühesugune nii ziprasidooni kui ka platseeboga ravitud
patsientidel (mõlematel 0,4%). Üheaastases platseebokontrolliga uuringus täheldati ziprasidooniga
ravitud patsientidel kehamassi langust keskmiselt 1…3 kg võrreldes platseeboga ravitud patsientidega,
kellel kehamassi langus oli keskmiselt 3 kg.

Topeltpimedas võrdlevas skisofreeniauuringus määrati metaboolseid parameetreid, sealhulgas
kehamassi ja insuliini, üldkolesterooli ning triglütseriidide taset tühja kõhuga ja insuliiniresistentsuse
(IR) indeksit. Ziprasidooniga ravitavatel patsientidel ei esinenud üheski määratud metaboolses
parameetris olulisi muutusi võrreldes algtasemega.

Suure turuletulekujärgse ohutusuuringu tulemused
Viidi läbi ravimile müügiloa andmise järgne 18239 skisofreeniahaige patsiendi randomiseeritud uuring
koos üheaastase jälgimisega, et kindlaks teha, kas ziprasidooni toime QTc-intervallile on seotud
suurema enesetappudest sõltumatu suremusega. Uuring, mis viidi läbi kliinilise praktika loomulikus
keskkonnas, ei näidanud mingeid erinevusi üldise enesetappudest sõltumatu suremuse hulgas ravi
korral ziprasidooni ja olansapiiniga (esmane tulemusnäitaja). Ka ei leitud uuringus erinevusi teisestes
tulemusnäitajates (kõigil põhjustel suremus, suremus suitsiidi tõttu, suremus äkksurma tõttu), kuid
esines statistiliselt mitteoluline, ent arvuliselt suurem kardiovaskulaarne suremus ziprasidoonirühmas.
Ziprasidoonirühmas täheldati ka, et mistahes põhjustel hospitaliseerimine toimus statistiliste andmete


kohaselt palju sagedamini ja seda põhjustasid peamiselt erinevused psühhiaatriliste hospitaliseerimiste
arvus.

Bipolaarne mania
Ziprasidooni efektiivsust täiskasvanute mania ravis hinnati kahes platseebokontrolliga topeltpimedas
3-nädalases uuringus, kus võrreldi ziprasidooni platseeboga ja ühes topeltpimedas 12-nädalases
uurigus, kus võrreldi ziprasidooni haloperidooli ja platseeboga. Nendes uuringutes osales ligikaudu
850 patsienti, kes vastasid I tüüpi bipolaarse häire ägeda maniakaalse või segatüüpi episoodiga
(psühhootiliste sümptomitega või ilma) DSM-IV kriteeriumitele. Psühhootiliste sümptomite esinemus
ravieelselt oli 49,7%, 34,7% või 34,9%. Efektiivsust hinnati mania hindamise skaala (Mania Rating
Scale, MRS) alusel. Clinical Global Impression Severity (CGI-S) skaalat kasutati nendes uuringutes
kas primaarse või sekundaarse efektiivsuse hindamiseks. Ziprasidoonravi (40...80 mg kaks korda
ööpäevas, keskmine ööpäevane annus 120 mg) andis statistiliselt oluliselt suurema paranemise nii
MRS-i kui ka CGI-S skoorides viimasel visiidil (3. nädalal) võrreldes platseeboga. 12-nädalases
uuringus põhjustas haloperidooli (keskmine ööpäevane annus 16 mg) märkimisväärselt suuremat MRS
taseme vähenemist võrreldes ziprasidooniga (keskmine ööpäevane annus 121 mg). 3…12-nädalal
püsis ziprasidooni efektiivsus episoodi ajal, ziprasidooni ja haloperidooli toimed olid võrreldavad.

Lapsed
Ziprasidooni efektiivsust I tüüpi bipolaarse häirega pediaatriliste patsientide (10…17-aastased) ravis
hinnati ühe neljanädalase platseebokontrollitud uuringu (n=237) jooksul statsionaarsete ja
ambulatoorsete patsientide seas, kes vastasid maniakaalsete või atüüpiliste episoodidega I tüüpi
bipolaarse häire DSM-IV kriteeriumitele psühhootiliste erisustega või ilma ja kellel oli Y-MRS-i tase
≥17 algtasemest. See topeltpime platseebokontrollitud uuring võrdles paindlikult manustatud
suukaudset ziprasidoonravi platseeboraviga. Ziprasidoonravi ajal said patsiendid kehakaaluga ≥45 kg
80…160 mg ööpäevas (40…80 mg 2 korda ööpäevas) jagatuna kaheks ööpäevaseks annuseks;
patsiendid kehakaaluga <45 kg said ravimit 40…80 mg ööpäevas (20…40 mg 2 korda ööpäevas).
Ziprasidooni manustati ühekordse annusena 20 mg esimesel päeval, siis kohandati annus 1…2 nädala
jooksul kaheks päevaseks annuseks vahemikus 120…160 mg ööpäevas ≥45 kg kaaluga patsientide
jaoks või 60…80 mg ööpäevas <45 kg kaaluga patsientide jaoks. Paindlik manustamine, hommikuse
annusega 20 mg või 40 mg vähem kui õhtune annus, oli põhjendatud. Ravi korral ziprasidooniga
ilmnesid neljandaks nädalaks tõhusamad muutused Y-MRS-i algtasemest võrreldes platseeboga.
Keskmine uuringus manustatud annus oli 119 mg patsientidele kaaluga ≥45 kg ja 69 mg patsientidele
kaaluga <45 kg.

Ziprasidooni ohutust hinnati 267 pediaatrilisel patsiendil (10…17-aastased), kes osalesid jaotatud
ööpäevase annustamisega bipolaarse mania kliinilises uuringus. Kokku manustati 82-le I tüüpi
bipolaarse häirega pediaatrilisele patsiendile ziprasidooni suukaudselt 180 päeva jooksul.

4-nädalase uuringu jooksul bipolaarse maniaga pediaatrilistel patsientidel (10…17-aastased) ei olnud
erinevusi kehakaalu, paastuglükoosi, üldkolesterooli, LDL-kolesterooli või triglütseriidide taseme
keskmistes muutustes võrreldes algtasemega.

Pikaajalisi topeltpimedaid kliinilisi uuringuid, mis hindaksid ziprasidooni tõhusust ja talutavust laste ja
noorukite ravis, ei ole läbi viidud.

Puuduvad pikaajalised uuringud, mis tõestaksid ziprasidooni efektiivsust maniakaal-depressiivsete
sümptomite kordumise ennetamisel.

5.2. Farmakokineetilised omadused

Imendumine
Ziprasidooni korduval suukaudsel manustamisel koos toiduga saabub maksimaalne
seerumikontsentratsioon tavaliselt 6...8 tunni jooksul pärast ravimi sissevõtmist. Toiduga manustamise
korral on 20 mg suuruse annuse absoluutseks biosaadavuseks 60%. Farmakokineetilised uuringud on


näidanud, et ziprasidooni biosaadavus suureneb kuni 100%, kui seda manustada koos toiduga. Seetõttu
soovitatakse ziprasidooni manustada koos toiduga.

Jaotumine
Jaotusruumala on ligikaudu 1,1 l/kg. Ziprasidoon seondub seerumivalkudega enam kui 99% ulatuses.

Biotransformatsioon ja eritumine
Suukaudselt manustatud ziprasidooni keskmine lõplik poolväärtusaeg on 6,6 tundi.
Tasakaalukontsentratsioon saabub 1...3 ööpäevaga. Intravenoosselt manustatud ziprasidooni keskmine
kliirens on 5 ml/min/kg. Ligikaudu 20% annusest eritub uriiniga ning ligikaudu 66% väljaheitega.
Ziprasidoonil on terapeutiliste annuste 40...80 mg kaks korda ööpäevas koos toiduga manustamise
järgselt lineaarne farmakokineetika.
Suukaudselt manustatuna metaboliseerub ziprasidoon ulatuslikult, vaid väike kogus eritub muutumatul
kujul uriini (<1%) või väljaheitega (<4%). Ziprasidoon elimineeritakse arvatavasti kolme metaboolse
raja kaudu, kusjuures tekib neli peamist veres ringlevat metaboliiti - bensisotiasoolpiperasiin-(BITP)-sulfoksiid, BITP-sulfoon, ziprasidoonsulfoksiid ja S-metüüldihüdroziprasidoon. Ligikaudu 44%
seerumis olevast ravimist on muutumatu ziprasidoon.
In vivo uuringud näitavad, et muutumine S-metüüldihüdroziprasidooniks on ziprasidooni peamiseks
metaboliseerimise viisiks. In vitro uuringud näitavad, et see metaboliit tekib aldehüüdi oksüdaasi
katalüüsitud redutseerimisega, millele järgneb S-metüülimine. Oksüdatiivne metabolism toimub
põhiliselt CYP3A4 ja arvatavasti osaliselt ka CYP1A2 vahendusel.
Ziprasidoonil, S-metüüldihüdroziprasidoonil ja ziprasidoonsulfoksiidil ilmnesid in vitro testimisel
omadused, mis võivad olla seotud QTc aja pikenemisega. S-metüüldihüdroziprasidoon eritub
peamiselt väljaheitega sapi kaudu ja vähesel määral CYP3A4 katalüüsitud metabolismi käigus.
Ziprasidoonsulfoksiid elimineerub neerude kaudu ja CYP3A4 poolt katalüüsitud sekundaarse
metabolismi käigus.

Eripopulatsioonid
Patsientide farmakokineetilise skriinimise käigus ei tuvastatud olulisi farmakokineetilisi erinevusi
suitsetajate ja mittesuitsetajate vahel.
Ka ei ole ziprasidooni puhul leitud ühtegi kliiniliselt olulist vanuse või sooga seotud farmakokineetilist
erinevust. Ziprasidooni farmakokineetika 10…17-aastaste pediaatriliste patsientide ravis pärast
kohandamist kehakaalule oli sarnane täiskasvanute omaga.
Võttes arvesse, et neerukliirensil on väga väike osa ravimi üldises kliirensis, ei ole täheldatud
ziprasidooni toime olulist suurenemist, kui seda manustati erineva raskusastmega neerukahjustusega
patsientidele. Pärast 20 mg ziprasidooni suukaudset manustamist kaks korda ööpäevas 7 päeva jooksul
moodustas kerge (kreatiniini kliirens 30...60 ml/min), keskmise (kreatiniini kliirens 10...29 ml/min) ja
raske neerukahjustusega (vajavad dialüüsi) patsientidel ziprasidooni seerumikontsentratsioon vastavalt
146%, 87% ja 75% tervetel isikutel (kreatiniini kliirens >70 ml/min) esinenust. Ei ole teada, kas
metaboliitide kontsentratsioonid seerumis on nendel patsientidel suurenenud.
Tsirroosist põhjustatud kerge kuni keskmise raskusega maksakahjustuse (Child-Pugh' A või B) korral
oli ziprasidooni seerumikontsentratsioon suukaudse manustamise järgselt 30% suurem ja lõplik
poolväärtusaeg ligikaudu 2 tundi pikem kui normaalse maksafunktsiooniga patsientidel.
Maksakahjustuse toime metaboliitide seerumikontsentratsioonidele on teadmata.

5.3. Prekliinilised ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse, genotoksilisuse ja kartsinogeensuse mittekliinilised uuringud ei ole
näidanud kahjulikku tomet inimesele. Rottidel ja küülikutel läbi viidud reproduktiivsusuuringute
käigus ei täheldatud ziprasidoonil mingit teratogeensust. Emasloomadel mürgistust (nagu kehamassi
aeglasem suurenemine) põhjustanud annuste manustamisel täheldati kõrvaltoimeid fertiilsusele ja
järglaste kehamassi vähenemist. Järglaste perinataalset suremust ja funktsionaalse arengu peetust
esines siis, kui ziprasidooni ekstrapoleeritud plasmakontsentratsioonid emasloomal olid lähedased
inimesele manustatud terapeutiliste annustega saadud maksimaalsete kontsentratsioonidega.



6. Farmatseutilised andmed

6.1. Abiainete loetelu

Kapsli sisu
Laktoosmonohüdraat
Eelželatiniseeritud maisitärklis
Povidoon K-25
Magneesiumstearaat

Kapsli kate
Titaandioksiid (E171)
Želatiin
Indigokarmiin (E132)
Kollane raudoksiid (E172)

6.2. Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3. Kõlblikkusaeg

5 aastat.

6.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Hoida temperatuuril kuni 30°C.
Hoida originaalpakendis, niiskuse eest kaitstult.

6.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Blisterpakend (PVC/PVDC-Al): 14, 20, 28, 30, 50, 56, 60, 90 ja 100 kõvakapslit karbis (blistris 10 või
14 kapslit).

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Erinõuded puuduvad.

7. Müügiloa hoidja

KRKA, d.d., Novo mesto
Šmarješka cesta 6
8501 Novo mesto
Sloveenia

8. Müügiloa number

20 mg: 793412
40 mg: 793312
60 mg: 793212
80 mg: 793112



9. Esmase müügiloa väljastamise/müügiloa uuendamise kuupäev

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 29.08.2012
Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 02.09.2013

10. Teksti läbivaatamise kuupäev

Ravimiametis kinnitatud märtsis 2015