YASMINELLE

Raseduse vältimine.

Yasminelle väljakirjutamisel tuleb võtta arvesse konkreetsel naisel käesoleval hetkel esinevaid
riskifaktoreid, eriti venoosse trombemboolia (VTE) riskifaktoreid, ja seda, milline on VTE risk koos
Yasminelle'ga võrreldes teiste kombineeritud hormonaalsete kontratseptiividega (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

Manustamisviis: suukaudne.


Kuidas Yasminelle't võtta
Tablette tuleb võtta pakendil näidatud järjekorras, iga päev enam-vähem samal kellaajal, vajadusel
koos vähese vedelikuga. Tablette tuleb võtta üks tablett päevas 21 järjestikusel päeval. Enne iga
järgneva pakendiga alustamist tuleb pidada 7-päevane tabletivaba periood, mille jooksul esineb
tavaliselt menstruatsioonilaadne vereeritus. See algab tavaliselt 2...3. päeval pärast viimase tableti
võtmist ning ei pruugi lõppeda enne järgmisest pakendist tablettide võtmise alustamist.

Kuidas Yasminelle kasutamist alustada
• Eelnevalt (viimase kuu vältel) pole hormonaalseid rasestumisvastaseid preparaate kasutatud
Tablettide võtmist peab alustama naise normaalse menstruaaltsükli esimesel päeval (st
menstruaalverejooksu esimesel päeval).

• Üleminek kombineeritud hormonaalselt kontratseptiivilt (kombineeritud suukaudne kontratseptiiv
(KSK), tuperõngas või transdermaalne plaaster)
Eelistatult tuleb Yasminelle võtmist alustada eelnevalt kasutatud KSK viimase toimeainet sisaldava
tableti võtmisele järgneval päeval, kuid hiljemalt eelneva KSK tabletivaba perioodi või
platseebotablettide järgsel päeval. Tuperõngalt või transdermaalselt plaastrilt üleminekul tuleb
Yasminelle’ga alustada eelistatult selle eemaldamise päeval, kuid hiljemalt päeval, mil pidi toimuma
järgmine manustamine.

•
Üleminek ainult progestageenmeetodilt (nn „minipill“, süst, implantaat) või progestageeni

vabastavalt emakasiseselt süsteemilt (ESS)
Naine võib nn „minipillilt“ ümber lülituda suvalisel päeval (implantaadi või emakasisese süsteemi
kasutamisel selle eemaldamise päeval; süstitava preparaadi kasutamisel päeval, mil peaks tehtama
järgmine süst), kuid peab kõigil neil juhtudel kasutama esimesel 7-l tabletivõtmise päeval lisameetodit
rasestumisest hoidumiseks.

•
Esimese trimestri abordi järgselt

Alustada võib koheselt. Sel juhul ei ole vajadust täiendavate rasestumisvastaste meetodite järele.

• Sünnituse või teise trimestri abordi järgselt
Soovitatav on alustada 21...28. sünnituse või teise trimestri abordi järgsel päeval. Kui alustatakse
hiljem, peab naisele soovitama lisameetodit esimesel 7-l tabletivõtmise päeval. Kui seksuaalvahekord
on siiski eelnevalt toimunud, tuleb enne KSK-de kasutamise alustamist välistada rasedus või oodata
ära esimene menstruatsioon.

Rinnaga toitvate emade kohta vt lõik 4.6.

Mida teha, kui tablett jäi võtmata?
Kui möödunud on vähem kui 12 tundi, on rasestumisvastane toime säilinud ning võtmata jäänud
tablett tuleb võtta niipea kui see talle meenub. Edasi tuleb tablette võtta tavapärastel aegadel.

Kui möödunud on rohkem kui 12 tundi, võib rasestumisvastane toime olla nõrgenenud.
Unustatud tablettide korral on vaja järgida kahte põhireeglit:
1. Tablettide võtmises ei tohi kunagi tekkida pikemat pausi kui 7 päeva.
2. Hüpotaalamus-hüpofüüs-munasarjad telje adekvaatseks pärssimiseks kulub 7 päeva tablettide
vahetpidamatut kasutamist.

Sellest lähtudes võib anda järgnevat nõu:
• Nädal 1
Naine peab võtma viimase võtmatajäänud tableti niipea, kui see talle meenub, isegi kui see tähendab,
et samaaegselt tuleb võtta kaks tabletti. Seejärel tuleb tablettide võtmist jätkata tavalisel ajal. Järgneva
7 päeva jooksul tuleb rasedusest hoidumiseks kasutada ka lisameetodit (nt kondoom). Juhul kui
eelnenud 7 päeva jooksul leidis aset seksuaalvahekord, tuleb arvestada võimaliku rasedusega. Mida
rohkem tablette on võtmata jäänud ning mida lähemale jääb see tabletivabale perioodile, seda suurem
on rasestumise risk.

• Nädal 2
Naine peab võtma viimase võtmatajäänud tableti niipea, kui see talle meenub, isegi kui see tähendab,
et samaaegselt tuleb võtta kaks tabletti. Seejärel tuleb jätkata tablettide võtmist tavapärasel ajal. Kui
naine on enne võtmatajäänud tabletti 7 päeva jooksul korralikult tablette võtnud, puudub vajadus
täiendavate rasestumisvastaste meetodite rakendamiseks. Kui aga võtmata on jäänud rohkem kui 1
tablett, tuleb naisele soovitada lisavahendeid raseduse vältimiseks järgneva 7 päeva jooksul.

• Nädal 3
Läheneva 7-päevase tabletivaba perioodi tõttu on rasestumisvastase toime nõrgenemise risk suur.
Siiski saab rasestumisvastase toime langust ära hoida, muutes tablettide võtmise ajakava. Järgnevaid
nõuandeid kasutades ei teki vajadust rasestumisvastaste lisaabinõude järele. Seda tingimusel, et
eelnevad 7 päeva on korralikult tablette võetud. Kui see aga nii ei ole, tuleb kasutada kahest järgnevast
võimalusest esimest ning lisaks kaitsevahendeid järgmise 7 päeva jooksul.
1. Naine peab võtma võtmatajäänud tableti niipea, kui see talle meenub, isegi kui see tähendab,
et samaaegselt tuleb võtta kaks tabletti. Seejärel tuleb jätkata tablettide võtmist tavapärasel
ajal. Järgmise pakendiga tuleb algust teha kohe pärast eelmise lõpetamist, st kahe pakendi
vahele ei tohi jätta tabletivaba perioodi. Tõenäoliselt ei ilmne kasutajal menstruatsioonilaadset
vereeritust enne, kui teine pakend on lõpuni kasutatud, kuid tablettide võtmise ajal võib tal
esineda määrivat vereeritust või läbimurde verejooksu.

2. Naisele võib soovitada lõpetada tablettide võtmine käigusolevast pakendist. Seejärel tuleb
pidada 7-päevane tabletivaba periood, mille sisse on arvestatud ka tableti võtmatajätmise päev,
ning edasi jätkata uue pakendiga.
Kui naisel jäi tablett võtmata ning sellele järgnevalt ei esinenud tabletivabal perioodil
menstruatsioonilaadset vereeritust, tuleb arvestada võimaliku rasedusega.

Mida teha seedetrakti häirete puhul
Raskete seedetrakti häirete (nt oksendamine või kõhulahtisus) esinemise korral ei pruugi imendumine
olla täielik. Seetõttu tuleb rasestumisest hoidumiseks võtta kasutusele täiendavaid rasestumisvastaseid
meetodeid. Kui naine oksendab 3...4 tundi pärast tableti võtmist, tuleb niipea kui võimalik võtta uus
(asendus-) tablett. Uus tablett tuleb võimalusel sisse võtta 12 tunni jooksul pärast tavapärast
tabletivõtmise aega. Kui möödunud on rohkem kui 12 tundi, tuleb rakendada sama skeemi kui
võtmatajäänud tableti puhul (vt lõik 4.2). Kui senist tabletivõtmise graafikut ei soovita muuta, tuleb
võtta lisatablett teisest pakendist.

Kuidas muuta menstruatsioonilaadse vereerituse aega
Tsükli pikendamiseks tuleb tabletivaba periood ära jätta ning alustada uue Yasminelle pakendiga kohe
pärast eelmise lõpetamist. Tsüklit võib pikendada vastavalt soovile kuni teise pakendi lõppemiseni.
Tsükli pikendamisega seoses võib tablettide võtmise ajal esineda määriv vereeritus või läbimurde
verejooks. Seejärel jätkatakse pärast 7-päevast tabletivaba perioodi regulaarset Yasminelle võtmist.

Kui soovitakse menstruatsioonilaadse vereerituse algus nihutada mõnele teisele päevale, tuleb
tabletivaba perioodi lühendada nii mitu päeva kui soovitakse. Mida lühemaks jääb tabletivaba periood,
seda väiksem on menstruatsioonilaadse vereerituse esinemise võimalus ning seda suurem on
läbimurde verejooksu ja määriva vereerituse võimalus teise pakendi kasutamise ajal (sarnaselt tsükli
pikendamisele).

Kombineeritud hormonaalseid kontratseptiive (KHK) ei tohi kasutada järgmiste seisundite esinemisel.
Kui mõni neist seisunditest peaks ilmnema esmakordselt KHK kasutamise ajal, tuleb ravimi
kasutamine koheselt lõpetada:

- Venoosne trombemboolia (VTE) või selle tekkerisk.
o Venoosne trombemboolia - käesolev (antikoagulant-ravil) või anamneesis (nt
süvaveenitromboos või kopsuemboolia).
o Teadaolev pärilik või omandatud eelsoodumus venoosse trombemboolia tekkeks, nt
aktiveeritud C-valgu (APC) resistentsus (sh V faktori Leideni mutatsioon), antitrombiin-
III vaegus, C-valgu vaegus, S-valgu vaegus.
o Suurem kirurgiline protseduur koos pikaajalise liikumatusega (vt lõik 4.4).
o Mitme riskifaktori esinemisest tingitud venoosse trombemboolia kõrge risk (vt lõik 4.4).
Arteriaalne trombemboolia (ATE) või selle tekkerisk.
-
o Arteriaalne trombemboolia - käesolev või anamneesis (nt müokardiinfarkt) või selle eelne
seisund (nt stenokardia).
o Tserebrovaskulaarne haigus - insult praegu või anamneesis või selle eelne seisund (nt
mööduv isheemiline atakk).
o Teadaolev pärilik või omandatud eelsoodumus arteriaalse trombemboolia tekkeks, nt
hüperhomotsüsteineemia ja fosfolipiidivastased antikehad (kardiolipiinivastased
antikehad, luupusantikoagulant).
o Varem esinenud koldeliste neuroloogiliste sümptomitega migreen.
o Kõrge risk arteriaalse trombemboolia tekkeks mitme riskifaktori esinemise tõttu (vt
lõik 4.4) või kui esineb üks tõsine riskifaktor näiteks:
• vaskulaarsete sümptomitega suhkurtõbi;
• raske hüpertensioon;
• raske düslipoproteineemia.
- Raske maksahaigus käesolevalt või anamneesis, kuni maksafunktsiooni näitajad pole
normaliseerunud.
- Maksakasvaja (hea- või pahaloomuline) käesolevalt või anamneesis.
- Raske neerupuudulikkus või äge neerufunktsiooni kahjustus.
- Teadaolev või kahtlustatav hormoonsõltuv suguelundite või rinnanäärmete pahaloomuline
seisund.
- Ebaselge etioloogiaga vaginaalne verejooks.
- Ülitundlikkus toimeainete või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Hoiatused

- Mis tahes allpool nimetatud seisundi või riskifaktori esinemisel tuleb Yasminelle sobivust
arutada koos naisega.

- Naisele tuleb öelda, et nimetatud seisundite või riskifaktorite ägenemisel või esmakordsel
ilmnemisel tuleb pöörduda oma arsti poole, et teha kindlaks, kas Yasminelle kasutamine tuleb
katkestada.

- Teadaoleva või kahtlustatava VTE või ATE korral tuleb KHK-de kasutamine lõpetada.
Antikoagulant-ravi (kumariinid) teratogeense toime tõttu tuleb antikoagulant-ravi alustamisel
kasutada mõnda teist usaldusväärset rasestumisvastast meetodit.

- Vereringe häired

Venoosse trombemboolia (VTE) risk
Mis tahes kombineeritud hormonaalse kontratseptiivi (KHK) kasutamine suurendab venoosse
trombemboolia (VTE) tekkeriski võrreldes mittekasutamisega. Levonorgestreeli, norgestimaati või
noretisterooni sisaldavad ravimid on madalaima VTE tekkeriskiga. Teistel ravimitel, nt
Yasminelle, võib VTE risk olla kuni kaks korda suurem. Otsus mis tahes ravimi kasutamise
kohta, mis ei ole madalaima VTE tekkeriskiga, tuleb teha alles pärast naisega nõu pidamist,
veendumaks, et ta mõistab Yasminelle kasutamisega seotud VTE tekkeriski; seda, kuidas tema
olemasolevad riskifaktorid seda riski mõjutavad ja et tema VTE tekkerisk on kõige kõrgem
esimesel kasutamisaastal. On olemas ka mõned tõendid selle kohta, et VTE risk suureneb ka
KHK-de uuesti võtma hakkamisel pärast 4-nädalast või pikemat pausi.

Naistel, kes ei kasuta KHK-d ja ei ole rasedad, tekib VTE ühe aasta jooksul ligikaudu kahel naisel
10 000-st. Sõltuvalt olemasolevatest riskifaktoritest (vt allpool), võib see risk olla individuaalselt ka
palju kõrgem.
Hinnanguliselt1 tekib VTE ühe aasta jooksul 9…12 naisel 10 000-st, kes kasutavad drospirenooni
sisaldavaid KHK-sid; levonorgestreeli sisaldavate KHK-de kasutajate seas on vastav näitaja ligikaudu
kuus juhtu2.
VTE juhtude arv aastas on mõlemal juhul väiksem, kui VTE eeldatav esinemissagedus raseduse ajal
või sünnitusjärgsel perioodil. VTE võib 1…2% juhtudest lõppeda surmaga.


1 Need juhud määratleti epidemioloogilise uuringu kõikide andmete alusel, kasutades erinevate ravimite suhtelisi
riske võrrelduna levonorgestreeli sisaldavate KHK-dega.
2 Levonorgestreeli sisaldavate KHK-de kasutajate suhteline risk 10 000 naiseaasta kohta on vahemikus 5...7
võrrelduna näitajaga ligikaudu 2,3…3,6 mittekasutajatel.
VTE juhtude arv 10 000 naise kohta ühes aastas
VTE juhtude
arv
KHK-de mitte-kasutajad
Levonorgestreeli sisaldavad KHK-d
Drospirenooni sisaldavad KHK-d
(2 juhtu)
(5…7 juhtu)
(9…12 juhtu)

Väga harva on KHK-de kasutajatel teatatud tromboosi esinemisest teistes veresoontes, nt maksa,
mesenteeriumi, neeru või silma võrkkesta veenides ja arterites.

VTE riskifaktorid
KHK kasutajatel võib venoosse trombemboolia tüsistuste risk märkimisväärselt suureneda naistel,
kellel esinevad täiendavad riskifaktorid, eriti, kui neid on mitu (vt tabel).
Yasminelle on vastunäidustatud, kui naisel on mitu riskifaktorit, mille tõttu on risk venoosse
tromboosi tekkeks kõrge (vt lõik 4.3). Kui naisel on riskifaktoreid rohkem kui üks, võib riski
suurenemine olla suurem kui üksikute riskifaktorite summa. Sellisel juhul tuleb arvestada naise VTE
koguriskiga. Kui ravimi kasu/riski suhet peetakse negatiivseks, ei tohi KHK-d määrata (vt lõik 4.3).

Tabel. VTE riskifaktorid
Riskifaktor
Märkus
Rasvumine (kehamassiindeks üle
KMI tõusuga suureneb risk märkimisväärselt.
30 kg/m²)
Eriti oluline on seda arvestada juhul, kui esineb ka teisi
riskifaktoreid.
Pikaajaline liikumatus, suurem
Nendel juhtudel on soovitatav pilli kasutamine
kirurgiline protseduur, mis tahes
katkestada (plaanilise kirurgilise protseduuri korral
jalgade või vaagnapiirkonna
vähemalt neli nädalat varem) ja mitte taasalustada enne,
operatsioon, neurokirurgia või ulatuslik kui täielikust liikumisvõime taastumisest on möödunud
trauma
kaks nädalat. Soovimatu raseduse vältimiseks tuleb

kasutada muud rasestumisvastast vahendit.
Märkus: ajutine liikumatus, sh

lennureis kestusega üle 4 tunni, võib
Kui Yasminelle kasutamist ei ole eelnevalt katkestatud,
samuti olla VTE riskifaktoriks, eriti
tuleb kaaluda tromboosivastast ravi.
naistel, kellel esineb ka teisi

riskifaktoreid
Esinemine perekonnas (venoosne
Päriliku eelsoodumuse kahtlusel tuleb enne mis tahes
trombemboolia õdedel/vendadel või
KHK määramise otsust saata naine eriarsti
vanematel, eriti just suhteliselt noores
konsultatsioonile.
eas, nt enne 50. eluaastat)
Teised VTE-ga seotud haigusseisundid Vähkkasvaja, süsteemne erütematoosluupus,
hemolüütilis-ureemiline sündroom, krooniline
põletikuline soolehaigus (Crohni tõbi või haavandiline
koliit) ja sirprakuline aneemia.
Vanuse tõus
Eriti üle 35 aasta.

Puudub üksmeel varikoossete veenide ja pindmise tromboflebiidi võimaliku rolli kohta venoosse
tromboosi tekkimisel või progresseerumisel.

Arvestada tuleb trombemboolia tekkeriski suurenemist raseduse ajal ja eriti 6 nädala vältel pärast
sünnitust (teavet raseduse ja imetamise kohta vt lõigust 4.6).

VTE sümptomid (süvaveenitromboos ja kopsuemboolia)
Sümptomite ilmnemisel tuleb soovitada naistele kohest arsti poole pöördumist ning tervishoiutöötajate
teavitamist sellest, et ta kasutab KHK-d.

Süvaveenitromboosi sümptomid võivad olla:
- ühepoolne jala ja/või jalalaba paistetus või paistetus piki jalaveeni;
- valu või tundlikkus jalas, mis võib tunda anda ainult seistes või kõndides;
- haige jala kõrgem temperatuur, jalanaha punetus või värvimuutus.

Kopsuemboolia sümptomid võivad olla:
- äkki tekkinud ebaselge põhjusega õhupuudus või kiire hingamine;
- äkki tekkinud köha, millega võib kaasneda veriköha;
- terav valu rindkeres;
- tugev peapööritus või pearinglus;
- kiire või ebakorrapärane südamerütm.

Mõned nendest sümptomitest (nt õhupuudus, köha) on mittespetsiifilised ja neid võidakse ekslikult
tõlgendada tavalisemate või vähemtõsiste haigustena (nt hingamisteede nakkused).
Veresoone sulgusele viitavad teised nähud võivad olla jäseme äkiline valu, paistetus ja kergelt sinine
värvus.
Kui veresoone sulgus tekib silmas, võivad sümptomid varieeruda valutust hägustunud nägemisest kuni
nägemiskaotuseni. Mõnikord võib nägemiskaotus tekkida peaaegu kohe.

Arteriaalse trombemboolia (ATE) risk
Epidemioloogilised uuringud on seostanud KHK-de kasutamist arteriaalse trombemboolia
(müokardiinfarkt) või tserebrovaskulaarse haiguse (nt mööduv isheemiline atakk, insult) suurema
tekkeriskiga. Arteriaalne trombemboolia võib lõppeda surmaga.

ATE riskifaktorid
Riskifaktoritega KHK-de kasutajatel suureneb arteriaalse trombemboolia tüsistuste või
tserebrovaskulaarse haiguse risk veelgi (vt tabel). Yasminelle on vastunäidustatud, kui naisel on üks
tõsine või mitu ATE riskifaktorit, mille tõttu on tal kõrge risk arteriaalse tromboosi tekkeks (vt
lõik 4.3). Kui naisel on riskifaktoreid rohkem kui üks, võib riski suurenemine olla suurem, kui
üksikute riskifaktorite summa. Sellisel juhul tuleb arvestada ATE koguriski naisele. Kui ravimi
kasu/riski suhet peetakse negatiivseks, ei tohi KHK-d määrata (vt lõik 4.3).

Tabel. ATE riskifaktorid
Riskifaktor
Märkus
Vanuse tõus
Eriti üle 35 aasta.
Suitsetamine
Naistel tuleb soovitada mitte suitsetada, kui nad
soovivad kasutada KHK-d. Üle 35-aastastel naistel, kes
jätkavad suitsetamist, tuleb tungivalt soovitada kasutada
mõnda teist rasestumisvastast meetodit.
Hüpertensioon

Rasvumine (kehamassiindeks üle
KMI tõusuga suureneb risk märkimisväärselt.
30 kg/m²)
Eriti oluline naistel, kellel esineb ka teisi riskifaktoreid.
Esinemine perekonnas (arteriaalne
Päriliku eelsoodumuse kahtluse korral tuleb enne mis
trombemboolia õdedel/vendadel või
tahes KHK määramise otsust saata naine eriarsti
vanematel, eriti just suhteliselt noores
konsultatsioonile.
eas, nt enne 50. eluaastat)
Migreen
Migreeni esinemissageduse või raskusastme
suurenemine (mis võib olla tserebrovaskulaarse häire
varajaseks sümptomiks) KHK kasutamise ajal võib olla
ravimi kasutamise kohese katkestamise põhjuseks.
Teised vaskulaarsete häiretega seotud
Suhkurtõbi, hüperhomotsüsteineemia, südameklapi
haigusseisundid
kahjustus ja kodade virvendus, düslipoproteineemia ja
süsteemne erütematoosluupus.

ATE sümptomid
Sümptomite ilmnemisel tuleb naistele soovitada kohest arsti poole pöördumist ning tervishoiutöötajate
teavitamist sellest, et ta kasutab KHK-d.

Tserebrovaskulaarse haiguse sümptomid võivad olla:
- äkki tekkinud tuimus või nõrkus näos, käsivarres või jalas, eriti ühel kehapoolel;
- äkki tekkinud kõndimisraskus, pearinglus, tasakaalu- või koordinatsioonihäired;
- äkki tekkinud segasusseisund, rääkimis- või mõistmisraskus;
- äkki tekkinud nägemishäire ühes või mõlemas silmas;
- äkki tekkinud, tugev või pikaajaline teadmata põhjusega peavalu;
- teadvusekaotus või minestamine krampidega või ilma.
Ajutised sümptomid viitavad mööduvale isheemilisele atakile (TIA, transient ischaemic attack).

Müokardiinfarkti sümptomid võivad olla:
- valu, ebamugavustunne, survetunne, raskustunne, pigistus- või täistunne rindkeres,
käsivarres või rinnaku all;
- ebamugavustunne, mis kiirgub selga, lõuga, kõripiirkonda, käsivarde, kõhtu;
- täistunne, seedehäired või lämbumistunne;
- higistamine, iiveldus, oksendamine või pearinglus;
- äärmine nõrkus, ärevus või õhupuudus;
- kiire või ebakorrapärane südamerütm.

Tuumorid
Mõned epidemioloogilised uuringud on näidanud, et KSK-de pikaajalisel kasutamisel (> 5 aastat)
suureneb emakakaelavähi risk, kuid siiani säilivad lahkarvamused nende leidude seostamisel
seksuaalkäitumise ja muude faktoritega, nt inimese papilloomviirusega (HPV).

54 epidemioloogilise uuringu metaanalüüs näitas, et KSK-de kasutajatel on veidi kõrgenenud suhteline
risk (RR=1,24) rinnavähi suhtes. Risk väheneb astmeliselt 10 aasta jooksul pärast KSK-de kasutamise
lõpetamist. Kuivõrd rinnavähk on alla 40-aastaste naiste seas haruldane, on KSK-de kasutajate hulgas
diagnoositud rinnavähi juhtumite arv väike võrreldes rinnavähi üldise esinemissagedusega. Need
uuringud ei tõesta seoseid rinnavähi ja KSK-de vahel. Suurenenud riskiteguri põhjuseks võib olla
varasem rinnavähi diagnoosimine KSK-de kasutajatel, KSK-de bioloogiline toime või nende mõlema
koostoime. KSK-de kasutajatel diagnoositud rinnavähi juhtumid on enamasti kliiniliselt varajasemas
arengustaadiumis kui mittekasutajatel.

Harvadel juhtudel on KSK-de kasutajatel täheldatud maksa healoomuliste kasvajate teket, veelgi
harvem pahaloomuliste kasvajate teket, mis võivad üksikjuhtudel põhjustada eluohtlikku verejooksu
kõhuõõnde. Tugevate ülakõhuvalude, maksa suurenemise ja intraabdominaalse verejooksu
sümptomite korral tuleb KSK-de kasutajatel diferentsiaaldiagnostiliselt arvestada ka maksa tuumoriga.

Suurte annustega KSK-de (50 mikrogrammi etünüülöstradiooli) kasutamisel väheneb endomeetriumi-ja munasarjavähi risk. Kas sama kehtib ka väikeste annuste KSK-de kohta, vajab veel tõendamist.

Muud seisundid
Yasminelle progestiinkomponent on kaaliumisäästvate omadustega aldosterooni antagonist. Enamikel
juhtudel pole kaaliumitaseme tõusu oodata. Siiski esines ühes kliinilises uuringus drospirenooni
manustamisel mõnedel kerge või mõõduka neerukahjustusega patsientidel, kes samaaegselt kasutasid
kaaliumisäästvaid ravimeid, kerge kuigi mitte märkimisväärne seerumi kaaliumitaseme tõus.
Neerupuudulikkusega patsientidel, kelle seerumi kaaliumitase on enne ravi alustamist
normaaltasemest kõrgem, soovitatakse esimese ravitsükli ajal kontrollida seerumi kaaliumitaset, eriti
kui samaaegselt kasutatakse kaaliumisäästvaid ravimeid. Vt ka lõik 4.5.

Naised, kellel on hüpertriglütserideemia või kellel on see haigus olnud perekonna anamneesis, võivad
KSK-de kasutamise ajal olla rohkem ohustatud pankreatiidist.

Kuigi paljudel KSK-sid kasutavatel naistel on täheldatud vererõhu väikest tõusu, on kliiniliselt
märkimisväärset vererõhu tõusu esinenud harva. Ainult neil harvadel juhtudel on KSK-de kasutamise
kohene lõpetamine põhjendatud. Kui KSK-de kasutamise ajal ei allu eelnevalt olemasolev
hüpertensioon, pidevalt kõrgenenud vererõhk või oluline vererõhu tõus antihüpertensiivele ravile,
tuleb KSK-de kasutamine lõpetada. Vajadusel võib KSK-de kasutamist jätkata, kui antihüpertensiivse
raviga on saavutatud normaalsed vererõhu väärtused.

Järgmised seisundid võivad ilmneda või ägeneda nii raseduse kui ka KSK-de kasutamise ajal, kuid
tõendus seose kohta KSK-de kasutamisega ei ole lõplik: kolestaasiga seotud ikterus ja/või sügelemine;
sapikivide teke; porfüüria; dissemineerunud erütematoosluupus; hemolüütilis-ureemiline sündroom;
chorea Sydenham; herpes gestationis; otoskleroosiga seotud kuulmise kadu.

Päriliku angioödeemiga naistel võivad eksogeensed östrogeenid indutseerida või halvendada
angioödeemi sümptomeid.

Akuutsete või krooniliste maksahaiguste puhul võib ilmneda vajadus KSK-de võtmise peatamiseks
kuni maksafunktsiooni näitajad on normaliseerunud. Kolestaatilise ikteruse ja/või kolestaasiga seotud
sügeluse, mis on esinenud raseduse või varasema suguhormoonide kasutamise ajal, kordumisega
seoses tuleb KSK-de kasutamine peatada.

Kuigi KSK-d võivad mõjutada perifeerset insuliiniresistentsust ja glükoositolerantsust, ei ole madala-
annuselisi KSK-sid (< 0,05 mg etünüülöstradiooli) kasutavatel diabeetikutel vajadust muuta
insuliinravi režiimi. Siiski on vajalik KSK-sid kasutava diabeetiku hoolikas järelvalve, eriti KSK-de
kasutamise varases staadiumis.

KSK-de kasutamise ajal on esinenud endogeense depressiooni, epilepsia, Crohni tõve ja haavandilise
koliidi ägenemist.

Ilmneda võivad kloasmid, iseäranis neil naistel, kellel on esinenud raseduseaegsed kloasmid. Naised,
kellel on kalduvus kloasmide tekkele, peaksid KSK-de kasutamise ajal hoiduma otsese päikesevalguse
või ultraviolettkiirguse eest.

Iga Yasminelle tablett sisaldab 46 mg laktoosi. Patsiendid, kellel esineb haruldane pärilik
galaktoositalumatus, laktaasi puudulikkus või glükoosi-galaktoosi imendumishäire ning kes on
laktoosivabal dieedil, peaksid tabletis sisalduvat laktoosi hulka arvesse võtma.

Meditsiiniline läbivaatus/konsultatsioon
Enne Yasminelle’ga alustamist või taasalustamist tuleb naiselt võtta täielik meditsiiniline anamnees
(sh perekonna anamnees) ja välistada rasedus. Tuleb mõõta vererõhku ja teostada füüsiline läbivaatus
lähtudes vastunäidustustest (vt lõik 4.3) ja hoiatustest (vt lõik 4.4). Oluline on juhtida naise tähelepanu
venoosse ja arteriaalse tromboosiga seotud teabele, sh Yasminelle riskile võrreldes teiste KHK-dega,
VTE ja ATE sümptomitele, teadaolevatele riskifaktoritele ja sellele, mida teha tromboosikahtluse
korral.

Naisele tuleb rõhutada ravimi pakendi infolehe tähelepaneliku lugemise vajadust ja seal antud
soovituste järgimist. Uuringute sagedus ja olemus peavad põhinema kehtivatel ravijuhistel ning neid
tuleb kohandada igale naisele eraldi.

Naistele tuleb selgitada, et hormonaalsed rasestumisvastased vahendid ei kaitse HIV-nakkuste (AIDS)
ega teise sugulisel teel levivate haiguste eest.

Vähenenud efektiivsus
KSK-de efektiivsus võib väheneda nt seoses võtmata jäänud tablettidega (vt lõik 4.2), seedetrakti
häiretega (vt lõik 4.2) või samaaegselt võetavate ravimite toimel (vt lõik 4.5).

Vähenenud menstruaaltsükli kontroll
Kõigi KSK-de kasutamise ajal võivad ilmneda ebaregulaarsed veritsused (määrimine või läbimurde
verejooks), eriti esimeste kasutamiskuude jooksul. Seetõttu on veritsust võimalik hinnata alles pärast
ravimiga adapteerumist, mille kestus on ligikaudu kolm tsüklit.

Kui veritsused jäävad ebaregulaarseks või muutuvad ebaregulaarseteks pärast eelnevaid regulaarseid
tsükleid, tuleb arvestada mittehormonaalse põhjusega ning rakendada adekvaatseid diagnostilisi
meetmeid maliigsuse või raseduse väljalülitamiseks. Kõne alla tuleb ka emakaõõne puhastus.

Mõnel naisel ei pruugi tabletivabal perioodil menstruatsioonilaadset vereeritust esineda. Juhul kui
naine on võtnud KSK-sid vastavalt juhendile (vt lõik 4.2), on rasedus vähetõenäoline. Kui aga enne
esimest ärajäänud veritsust ei ole KSK-sid võetud vastavalt juhendile või on ära jäänud kaks veritsust,
tuleb enne KSK-de võtmise jätkamist välistada raseduse võimalus.

Märkus: Võimalike koostoimete kindlakstegemiseks tuleb lugeda samaaegselt manustatavate ravimite
omaduste kokkuvõtteid.

• Teiste ravimite mõju Yasminelle'le
Koostoimed võivad tekkida ravimitega, mis indutseerivad mikrosomaalseid ensüüme, mille
tulemusena võib kiireneda suguhormoonide kliirens ja tekkida tsüklivälised verejooksud ja/või
rasestumisvastase toime langus.

Kuidas toimida
Ensüümide induktsioon on märgatav juba mõnepäevase ravi järel. Maksimaalne ensüümide
induktsioon ilmneb tavaliselt mõne nädala jooksul. Pärast ravikuuri lõppu võib ensüümide induktsioon
püsida kuni 4 nädalat.

Lühiajaline ravi
Naised, kes võtavad samaaegselt ensüüme indutseerivaid ravimeid, peavad lisaks KSK’le kasutama
ajutiselt ka barjäärimeetodit või mõnda muud rasestumisvastast meetodit. Barjäärimeetodit tuleb
kasutada ravimite koosmanustamise vältel ning 28 päeva pärast ravi lõpetamist. Kui ravimi võtmise
aeg kestab ka pärast tablettide lõppemist KSK pakendist, tuleb kohe alustada uue KSK pakendiga,
ilma tavapärase tabletivaba perioodita.

Pikaajaline ravi
Kui naine saab pikaajalist ravi maksaensüüme indutseerivate toimeainetega, on soovitatav kasutada
mõnda teist usaldusväärset, mittehormonaalset kontratseptsiooni meetodit.

Kirjanduse andmetel on esinenud järgnevaid koostoimeid.

KSK’de kliirensit suurendavad ained (ensüümide induktsiooni tagajärjel väheneb KSK’de efektiivsus),
nt:
barbituraadid, bosentaan, karbamasepiin, fenütoiin, primidoon, rifampitsiin ja HIV-ravimid ritonaviir,
nevirapiin ning efavirens, võimalik, et ka felbamaat, griseofulviin, okskarbasepiin, topiramaat ning
naistepuna (Hypericum perforatum) sisaldavad ravimid.

Ained, millel on erinevad toimed KSK’de kliirensile:
KSK’dega koosmanustamisel võivad mitmed HIV-proteaasi inhibiitorite ja mitte-nukleosiidsete
pöördtranskriptaasi inhibiitorite kombinatsioonid (sh kombinatsioonid HCV-inhibiitoritega)
suurendada või vähendada östrogeeni või progestiinide plasmakontsentratsioone. Nende muutuste
kogumõju võib mõnel juhul olla kliiniliselt oluline.

Seetõttu tuleb võimalike koostoimete ja kaasuvate soovituste väljaselgitamiseks lugeda samaaegselt
manustatavate HIV/HCV-ravimite ravimi omaduste kokkuvõtteid. Kahtluse korral tuleb proteaasi
inhibiitoreid või mitte-nukleosiidseid pöördtranskriptaasi inhibiitoreid võtval naisel kasutada lisaks
barjäärimeetodit.

Peamised drospirenooni metaboliidid vereseerumis moodustuvad ilma tsütokroom P450 süsteemi
osaluseta. Seetõttu on ebatõenäoline, et nimetatud ensüümsüsteemi inhibiitorid võiksid mõjutada
drospirenooni metabolismi.

• Yasminelle mõju teistele ravimitele
Suukaudsed kontratseptiivid võivad mõjutada teatud teiste toimeainete metabolismi.
Kontsentratsioonid plasmas ja kudedes võivad vastavalt kas suureneda (nt tsüklosporiin) või väheneda
(nt lamotrigiin).

Vastavalt in vitro inhibitsiooniuuringutele ning in vivo koostoimete uuringutele vabatahtlike
naispatsientidega, kes kasutasid markersubstraadina omeprasooli, simvastatiini ja midasolaami, on
vähetõenäoline, et drospirenoon koostoimiks teiste ravimite metabolismiga annuses 3 mg.

• Muud Neerupuudulikkuseta patsientidel ei ilmnenud drospirenooni ja AKE-inhibiitorite või NSAID’ide
samaaegsel kasutamisel märkimisväärset toimet seerumi kaaliumitasemele. Siiski pole Yasminelle
kasutamisest koos aldosterooni antagonistidega või kaaliumisäästvate diureetikumidega uuringuid läbi
viidud. Sellisel juhul tuleb seerumi kaaliumitaset kontrollida esimese ravitsükli ajal (vt ka lõik 4.4).

• Laboratoorsed analüüsid
Rasestumisvastaste steroidhormoonide kasutamine võib mõjutada teatud laboratoorsete analüüside
tulemusi, sh maksa-, kilpnäärme-, neerupealise- ja neerufunktsiooni biokeemilised näitajad; (kandja)
valkude plasmaväärtus, nt kortikosteroide siduv globuliin ja lipiid/lipoproteiinfraktsioonid;
süsivesikute metabolismi parameetrid ning koagulatsiooni ja fibrinolüüsi parameetrid. Muutused
jäävad üldiselt normi piiridesse. Kergest antimineralokortikoidsest toimest tingituna suurendab
drospirenoon plasma reniini aktiivsust ja plasma aldosterooni taset.

Rasedus
Yasminelle ei ole näidustatud raseduse ajal.

Kui naine rasestub Yasminelle kasutamise ajal, tuleb ravimi manustamine koheselt lõpetada. Siiski ei
ole ulatuslikud epidemioloogilised uuringud näidanud sünnidefektide riski kasvu neil lastel, kelle
emad kasutasid KSK-sid enne rasedust ega teratogeenset efekti, kui ravimit on kasutatud tahtmatult
raseduse ajal.

Loomkatsetes on tiinuse ja imetamise ajal esinenud kõrvaltoimeid (vt lõik 5.3). Nende loomkatsete
põhjal ei saa välistada toimeainete hormonaalsest aktiivsusest tingitud kõrvaltoimete esinemist. Üldine
kogemus KSK-de kasutamisest raseduse ajal ei ole siiski andnud tõendeid kahjulikust toimest
inimesele.

Andmed Yasminelle kasutamise kohta raseduse ajal on väga piiratud ning ei võimalda teha järeldusi
seoses Yasminelle võimaliku negatiivse toimega rasedusele, lootele või vastsündinule. Seni ei ole
vastavasisuliste epidemioloogiliste uuringute andmeid saadaval.

Sünnitusjärgsel perioodil tuleb arvesse võtta suurenenud VTE riski, kui taas alustatakse Yasminelle
kasutamist (vt lõigud 4.2 ja 4.4).

Imetamine
KSK-d võivad mõjutada imetamist, kuna nende toimel võib väheneda rinnapiima hulk ning muutuda
selle koostis. Seetõttu pole KSK-de kasutamine enne lapse rinnapiimast täielikku võõrutamist
soovitatav. Väike kogus kontratseptiivseid steroidhormoone ja/või nende metaboliite võib KSK-de
kasutamise ajal jõuda rinnapiima. Need kogused võivad last mõjutada.

Ravimi toime kohta autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud. KSK-
de kasutajatel ei ole täheldatud märkimisväärset toimet autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele.

KSK-de kasutamisega seostatud tõsised kõrvaltoimed on loetletud ka lõigus 4.4.

Yasminelle kasutamise ajal on täheldatud järgmiste kõrvaltoimete esinemist:

Alljärgnevas tabelis on kõrvaltoimed esitatud MedDRA organsüsteemi klasside (MedDRA
SOCs) järgi. Sagedused põhinevad kliiniliste uuringute andmetel.

Organsüsteemi klass
Kõrvaltoimete esinemissagedus
(MedDRA)

Sage
Aeg-ajalt
Harv

≥1/100 kuni <1/10
≥1/1000 kuni <1/100
≥1/10 000 kuni <1/1000
Infektsioonid ja

Kandidiaas

infestatsioonid
Herpes simplex
Immuunsüsteemi

Allergiline reaktsioon
Astma
häired
Ainevahetus- ja

Söögiisu tõus

toitumishäired
Psühhiaatrilised
Emotsionaalne
Depressioon

häired
labiilsus
Närvilisus
Unehäired
Närvisüsteemi häired Peavalu
Paresteesia

Peapööritus
Kõrva ja labürindi


Kuulmislangus
kahjustused
Silma kahjustused

Nägemishäired

Südame häired

Ekstrasüstolid

Tahhükardia
Vaskulaarsed häired
Kopsuemboolia
Venoosne
Hüpertensioon
trombemboolia (VTE)
Hüpotensioon
Arteriaalne
Migreen
trombemboolia (ATE)
Veenilaiendid
Respiratoorsed,

Farüngiit

rindkere ja
mediastiinumi häired
Organsüsteemi klass
Kõrvaltoimete esinemissagedus
(MedDRA)

Sage
Aeg-ajalt
Harv

≥1/100 kuni <1/10
≥1/1000 kuni <1/100
≥1/10 000 kuni <1/1000
Seedetrakti häired
Kõhuvalu
Iiveldus

Oksendamine
Gastroenteriit
Diarröa
Kõhukinnisus
Seedetrakti häire
Naha ja nahaaluskoe Akne
Angioödeem
Nodoosne erüteem
kahjustused
Alopeetsia
Mitmekujuline erüteem
Ekseem
Sügelemine
Lööve
Naha kuivus
Seborröa
Naha häire
Lihas-skeleti ja

Kaelavalu

sidekoe kahjustused

Valu jäsemetes

Lihaskrambid
Neerude ja kuseteede
Tsüstiit

häired

Reproduktiivse
Rindade valulikkus Rinnanäärme neoplasma

süsteemi ja
Rindade
Fibrotsüstiline rinnanääre
rinnanäärme häired
suurenemine
Galaktorröa
Rindade hellus
Ovariaaltsüst
Düsmenorröa
Kuumahood
Metrorraagia
Menstruatsioonihäire
Amenorröa
Menorraagia
Vaginaalne kandidiaas
Vaginiit
Tupevoolus
Vulvovaginaalne häire
Tupe kuivus
Vaagna valu
Kahtlane Papanicolaou testi
tulemus
Libiido langus
Üldised häired ja

Turse

manustamiskoha
Asteenia
reaktsioonid
Valu
Liigne janu
Liigne higistamine
Uuringud
Kehakaalu tõus
Kehakaalu langus

Kasutatud on kõige sobivamat MedDRA terminit kindla kõrvaltoime, selle sünonüümide ja seotud reaktsioonide
kirjeldamiseks.

Valitud kõrvaltoimete kirjeldus
KHK-sid kasutavatel naistel on täheldatud suuremat riski arteriaalsete ja venoossete trombootiliste ja
trombembooliliste seisundite, sh müokardiinfarkti, insuldi, mööduva isheemilise ataki, venoosse
tromboosi ja kopsuemboolia tekkeks. Neid seisundeid on põhjalikumalt kirjeldatud lõigus 4.4.

KSK-sid kasutavatel naistel on esinenud järgnevaid tõsiseid kõrvaltoimeid, mida käsitletakse
lõigus 4.4:
- venoossed trombemboolilised häired;
- arteriaalsed trombemboolilised häired;
- hüpertensioon;
- maksatuumorid;
- teatud seisundite ilmnemine või ägenemine, millede seost KSK-de kasutamisega ei ole lõplikult
tõestatud: Crohni tõbi, haavandiline koliit, epilepsia, emakamüoomid, porfüüria, dissemineerunud
erütematoosluupus, herpes gestationis, chorea Sydenham, hemolüütilis-ureemiline sündroom,
kolestaasiga seotud ikterus;
- kloasmid;
- akuutsete või krooniliste maksafunktsiooni häirete ilmnemine võib tingida KSK-de kasutamise
peatamise kuni maksafunktsiooni näitajad on normaliseerunud;
- päriliku angioödeemiga naistel võivad eksogeensed östrogeenid esile kutsuda või ägestada
angioödeemi sümptomeid.

Kombineeritud suukaudsete kontratseptiivide kasutajatel on veidi kõrgenenud rinnavähi diagnoosimise
sagedus. Kuivõrd rinnavähk on alla 40-aastaste naiste seas haruldane, on juhtude arv väike võrreldes
rinnavähi üldise esinemissagedusega. Põhjuslik seos KSK-de kasutajatega on teadmata.
Lisainformatsiooni saamiseks vt lõigud 4.3 ja 4.4.

Koostoimed
Suukaudsete kontratseptiivide ja teiste ravimite (ensüümide indutseerijad) koostoimete tulemusel võib
tekkida tsüklivälist verejooksu ja/või rasestumisvastase toime langust (vt lõik 4.5).

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Siiani puudub kliiniline kogemus Yasminelle üleannustamise kohta. Kombineeritud suukaudsete
kontratseptiivide kasutamisega saadud üldise kogemuse põhjal võivad ilmneda järgnevad sümptomid:
iiveldus, oksendamine ning noortel tüdrukutel vähene tupekaudne vereeritus. Antidoodid puuduvad,
ravi on sümptomaatiline.

Farmakoterapeutiline rühm: Gestageenide ja östrogeenide fikseeritud kombinatsioonid.
ATC-kood: G03AA12

Vahendi efektiivsuse Pearli indeks: 0,11 (ülemine kahepoolne 95% usalduspiir: 0,60).
Üldine Pearli indeks (meetodi "viga” + patsiendi „viga”): 0,31 (ülemine kahepoolne 95% usalduspiir:
0,91).

Yasminelle kontratseptiivne toime põhineb mitmete faktorite koostoimel, millest olulisimad on
ovulatsiooni pärssimine ning emakalimaskesta muutused.

Yasminelle on kombineeritud suukaudne kontratseptiiv, mis sisaldab etünüülöstradiooli ja
drospirenooni. Terapeutilisel annusel on drospirenoonil ka antiandrogeensed ja kerged
antimineralokortikoidsed omadused. Drospirenoonil puudub östrogeenne, glükokortikoidne ning
antiglükokortikoidne aktiivsus. Sellest lähtuvalt sarnaneb drospirenooni farmakoloogiline profiil
loodusliku progesterooni profiiliga.

Kliinilised uuringud viitavad Yasminelle kergetest antimineralokortikoidsetest omadustest tingitud
kergele antimineralokortikoidsele toimele.

Drospirenoon

Imendumine
Suukaudsel manustamisel imendub drospirenoon kiirelt ja peaaegu täielikult. Maksimaalne
kontsentratsioon seerumis, mis on ligikaudu 38 nanogrammi/ml, saavutatakse pärast preparaadi
ühekordset manustamist 1...2 tunniga. Biosaadavus on vahemikus 76...85%. Samaaegne manustamine
koos toiduga ei mõjuta drospirenooni biosaadavust.

Jaotumine
Suukaudse manustamise järgselt langeb drospirenooni tase seerumis lõpliku poolväärtusajaga
31 tundi. Drospirenoon seotakse seerumi albumiiniga ning ei seondu suguhormooni siduva globuliini
(SHBG, sex hormone binding globulin) ega kortikoidi siduva globuliiniga (CBG, corticoid binding
globulin). Vaid 3...5% ravimi kogu seerumi kontsentratsioonist esineb vaba steroidina.
Etünüülöstradiooli poolt indutseeritud SHBG kontsentratsiooni tõus ei mõjuta drospirenooni
seostumist seerumi proteiiniga. Drospirenooni keskmine jaotusmaht on 3,7 ± 1,2 l/kg.

Biotransformatsioon
Suukaudse manustamise järgselt metaboliseerub drospirenoon ulatuslikult. Põhilised metaboliidid
plasmas on drospirenooni happelised vormid, mis tekivad laktoonringi avanemisel ja 4,5-dihüdro-
drospirenoon-3-sulfaat. Need mõlemad formeeruvad ilma tsütokroom P450 süsteemi osaluseta.
Drospirenoon metaboliseerub vähesel määral tsütokroom P450 3A4 osalusel ja on võimeline in vitro
seda ensüümi ning tsütokroom P450 1A1, tsütokroom P450 2C9 ja tsütokroom P450 2C19 pärssima.

Eritumine
Drospirenooni seerumi metaboolne kliirens on 1,5 ± 0,2 ml/min/kg. Drospirenoon eritub muutumatul
kujul vaid väga väikeses koguses. Drospirenooni metaboliidid erituvad rooja ja uriiniga vahekorras
1,2:1,4. Metaboliitide eritumise poolväärtusaeg uriini ja roojaga on ligikaudu 40 tundi.

Püsiv plasmakontsentratsioon
Ravitsükli ajal saavutatakse drospirenooni maksimaalne kontsentratsioon plasmas, mis on ligikaudu
70 nanogrammi/ml, ligikaudu 8 päeva pärast ravi algust. Lõpliku poolväärtusaja ning
annustamisintervalli vahelisest suhtarvust tingituna tõuseb drospirenooni seerumitase ligikaudu
kolmekordseks.

Patsientide erirühmad
Neerukahjustuse mõju
Kergekujulise neerukahjustusega naistel (kreatiniini kliirens CLcr 50...80 ml/min) oli drospirenooni
kontsentratsioon seerumis võrreldav normaalse neerufunktsiooniga patsientide omaga. Normaalse
neerufunktsiooniga patsientidega võrreldes oli mõõduka neerukahjustusega naistel (CLcr
30...50 ml/min) drospirenooni kontsentratsioon seerumis keskmiselt 37% kõrgem. Drospirenoonravi
oli ka kerge ja mõõduka neerukahjustusega patsientidele hästi talutav. Drospirenoonravi ei avaldanud
seerumi kaaliumi kontsentratsioonile kliiniliselt olulist mõju.

Maksakahjustuse mõju
Võrreldes normaalse maksafunktsiooniga patsientidega vähenes üksikannusega uuringus mõõduka
maksafunktsiooni häirega vabatahtlikel kliirens suukaudsel manustamisel (CL/f) ligikaudu 50%.
Mõõduka maksafunktsiooni häirega patsientidel täheldatud drospirenooni kliirensi vähenemine
võrreldes normaalse maksafunktsiooniga vabatahtlikega ei põhjustanud kahe vabatahtlike grupi vahel
nähtavaid erinevusi seerumi kaaliumi kontsentratsioonides. Isegi diabeedi ja samaaegse
spironolaktoonravi puhul (kaks tegurit, mis võivad soodustada hüperkaleemia teket) ei täheldatud
seerumi kaaliumi kontsentratsiooni tõusu üle normaalse vahemiku ülemise limiidi. Sellest võib
järeldada, et kerge ja mõõduka maksafunktsiooni häirega (Child-Pugh B) patsientidele on
drospirenoon hästi talutav.

Etnilised grupid
Kliiniliselt olulisi erinevusi drospirenooni või etünüülöstradiooli farmakokineetikas jaapanlaste ja
kaukaaslaste vahel ei ole täheldatud.

Etünüülöstradiool

Imendumine
Suukaudsel manustamisel imendub etünüülöstradiool kiirelt ja täielikult. Pärast ühekordset suukaudset
manustamist saavutatakse maksimaalne kontsentratsioon seerumis (ligikaudu 33 pikogrammi/ml)
1...2 tunniga. Presüsteemse konjugatsiooni ja esmase maksapassaaži tulemusena on absoluutne
biosaadavus ligikaudu 60%. Koos toiduga manustamisel vähenes etünüülöstradiooli biosaadavus
ligikaudu 25%-l uuritavatest patsientidest. Ülejäänud patsientidel selliseid muutusi ei täheldatud.

Jaotumine
Etünüülöstradiooli tase seerumis alaneb kahefaasiliselt. Lõplikku dispositsioonifaasi iseloomustav
poolväärtusaeg on ligikaudu 24 tundi. Etünüülöstradiool on suures ulatuses mittespetsiifiliselt seotud
seerumi albumiiniga (ligikaudu 98,5 %) ning ta indutseerib SHBG ja CBG (kortikoide siduv globuliin)
kontsentratsiooni tõusu seerumis. Etünüülöstradiooli jaotusruumala on ligikaudu 5 l/kg.

Biotransformatsioon
Etünüülöstradiooli presüsteemne konjugatsioon toimub peensoole limaskestas ja maksas. Esmane
metabolism toimub läbi aromaatse hüdroksülatsiooni, kuid moodustub ka mitmeid hüdroksüleeritud ja
metüleeritud metaboliite, mis esinevad nii vabade metaboliitide kui ka glükuroniidide ja sulfaatide
konjugaatidena. Etünüülöstradiooli metaboolne kliirens on ligikaudu 5 ml/min/kg.

Eritumine
Etünüülöstradiool ei eritu olulisel määral muutumatul kujul. Etünüülöstradiooli metaboliidid erituvad
uriini ja sapiga vahekorras 4:6. Metaboliitide eritumise poolväärtusaeg on ligikaudu 1 päev.

Püsiv plasmakontsentratsioon
Püsiv ravimi plasmakontsentratsioon saavutatakse ravitsükli teises pooles ning etünüülöstradiooli
seerumitase tõuseb ligikaudu 2,0...2,3 korda.

Loomkatsetes piirdusid drospirenooni ja etünüülöstradiooli toimed tuntud farmakoloogiliste
toimetega. Reproduktsioonitoksilisuse uuringud loomadel näitasid embrüotoksilist ja fetotoksilist
toimet, mida peetakse liigispetsiifiliseks. Yasminelle kliinilistest annustest suuremate annuste
manustamisel täheldati toimet seksuaalsele diferentseerumisele roti lootel. Ahvi lootel sellist toimet ei
täheldatud.

Tableti sisu
Laktoosmonohüdraat
Maisitärklis
Magneesiumstearaat (E470b)

Tableti kate
Hüpromelloos (E464)
Talk (E553b)
Titaandioksiid (E171)
Raudoksiidi punane pigment (E172)

Ei kohaldata.

5 aastat.

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Läbipaistev PVC/alumiinium blisterpakend.

Pakendi suurused:
21 tabletti
3x21 tabletti
6x21 tabletti
13x21 tabletti

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.