VALACICLOVIR ACTAVIS 1000MG

Toimeained: valatsikloviir

Ravimi vorm: õhukese polümeerikattega tablett

Ravimi tugevus: 1000mg 21TK

Retseptiravim

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Ravimi patsiendi infolehe PDF

1. Mis ravim on VALACICLOVIR ACTAVIS 1000MG ja milleks seda kasutatakse

Mis ravim on Valaciclovir Actavis ja milleks seda kasutatakse

Valaciclovir Actavis kuulub viirusevastaste ravimite rühma. Selle toime on viiruste, nimega herpes
simplex (HSV), varicella zoster (VZV) ja tsütomegaloviirus (CMV), hävitamine või nende kasvu
peatamine.

Valaciclovir Actavis’t võib kasutada:
-
vöötohatise raviks (täiskasvanutel).
-
naha HSV infektsioonide ja genitaalherpese raviks (täiskasvanutel ja üle 12-aastastel
noorukitel). Samuti kasutatakse seda ravimit, aitamaks vältida nende infektsioonide
taasilmnemist.
-
külmavillide raviks (täiskasvanutel ja üle 12-aastaste noorukitel).
-
CMV infektsiooni vältimiseks elundisiirdamise järgselt (täiskasvanutel ja üle 12-aastastel
noorukitel).
-
HSV silmainfektsioonide ravi ja vältimine.

2. Mida on vaja teada enne VALACICLOVIR ACTAVIS 1000MG võtmist

Mida on vaja teada enne Valaciclovir Actavis'e võtmist

Ärge võtke Valaciclovir Actavis't:
- kui olete toimeaine või atsikloviiri või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6)
suhtes allergiline.
- kui see teie puhul kehtib, ärge võtke Valaciclovir Actavis't. Kui te pole kindel, rääkige enne
Valaciclovir Actavis'e võtmist oma arsti või apteekriga.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud
Enne Valaciclovir Actavis'e võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga:
- kui teil on neeruprobleemid.
- kui teil on maksaprobleemid.
- kui te olete vanem kui 65 eluaastat.
- kui teie immuunsüsteem on nõrk.

Kui te pole kindel, kas midagi ülaltoodust kehtib teie puhul, rääkige enne Valaciclovir Actavis’e
võtmist oma arsti või apteekriga.

Genitaalherpese ülekandumise vältimine teistele
Kui te võtate Valaciclovir Actavis’t, et ravida või vältida genitaalherpest või kui teil on varem
esinenud genitaalherpest, peate te jätkuvalt harrastama ohutut seksuaalvahekorda, sh
kondoomi kasutamist. See on oluline, et vältida teie infektsiooni edasikandumist teistele
isikutele. Ärge astuge seksuaalvahekorda, kui teil on suguelunditel haavandid või villid.

Muud ravimid ja Valaciclovir Actavis
Teatage oma arstile või apteekrile, kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutada
mis tahes muid ravimeid.

Öelge oma arstile või apteekrile kui te võtate mingeid muid ravimeid, mis kahjustavad neere. Need on:
aminoglükosiidid, plaatina orgaanilised ühendid, jodeeritud kontrastaine, metotreksaat, pentamidiin,
foskarnet, tsüklosporiin, takroliimus, tsimetidiin ja probenetsiid.

Rääkige alati oma arstile või apteekrile teistest võetavatest ravimitest, kui te võtate Valaciclovir
Actavis't vöötohatise raviks või kui teil on olnud elundisiirdamine.

Rasedus ja imetamine
Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi
kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.

Valaciclovir Actavis'e kasutamist raseduse ajal tavaliselt ei soovitata. Kui te olete rase või arvate, et
võite olla rase või kui te plaanite rasestuda, ärge võtke Valaciclovir Actavis't ilma eelnevalt oma
arstiga konsulteerimata. Kui te olete rase või toidate rinnaga, kaalub teie arst Valaciclovir Actavis'e
kasu teile ja võimalikku riski teie lapsele.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine
Valaciclovir Actavis võib põhjustada kõrvaltoimeid, mis mõjutavad teie autojuhtimse võimet. Ärge
juhtige autot ega kasutage masinaid, kui te ei ole kindel, kas ravim teid mõjutab.

3. Kuidas VALACICLOVIR ACTAVIS 1000MG võtta

Kuidas Valaciclovir Actavis't võtta

Võtke seda ravimit alati täpselt nii nagu, arst või apteeker on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski
kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Teie poolt võetav annus sõltub sellest, mille jaoks teie arst on teile Valaciclovir Actavis't määranud.
Teie arst arutab seda teiega.

Vöötohatise ravi
-
Tavaline annus on 1000 mg (üks 1000 mg tablett või kaks 500 mg tabletti) kolm korda ööpäevas.
-
Te peate Valaciclovir Actavis’t võtma 7 päeva.

Külmavillide ravi
-
Tavaline annus on 2000 mg (kaks 1000 mg tabletti või neli 500 mg tabletti) kaks korda ööpäevas.
-
Teine annus tuleb võtta 12 tundi (mitte varem kui 6 tundi) pärast esimest annust.
-
Te peate Valaciclovir Actavis’t võtma ainult ühe päeva (2 annust).

Naha HSV infektsioonide ja genitaalherpese ravi
-
Tavaline annus on 500 mg (üks 500 mg tablett või kaks 250 mg tabletti) kaks korda ööpäevas.
-
Esmase infektsiooni puhul peate te Valaciclovir Actavis’t võtma 5 päeva või kuni 10 päeva, kui
teie arst nii määrab. Korduva infektsiooni korral on ravi kestvus tavaliselt 3...5 päeva.

Juba esinenud HSV infektsioonide taasilmnemise vältimine
-
Tavaline annus on 250 mg kaks korda ööpäevas (ööpäevane annus 500 mg).
-
Mõned inimesed, kellel tuleb infektsiooni taasilmnemist ette sagedamini, võivad reageerida
paremini annusele üks 250 mg tablett kaks korda ööpäevas (ühe 500 mg tableti või kahe 250 mg
tableti asemel ööpäevas).
-
Te peate Valaciclovir Actavis’t võtma seni, kuni teie arst käsib teil see lõpetada.

Vältimaks teie nakatumist CMV’sse (tsütomegaloviirus)
-
Tavaline annus on 2000 mg (kaks 1000 mg tabletti või neli 500 mg tabletti) neli korda ööpäevas.
-
Annused tuleb võtta 6-tunniste vahedega.
-
Tavaliselt hakkate te Valaciclovir Actavis’t võtma niipea kui võimalik pärast operatsiooni.
-
Te peate Valaciclovir Actavis’t võtma ligikaudu 90 päeva pärast operatsiooni, kuni teie arst käsib
teil lõpetada.

Teie arst võib Valaciclovir Actavis’e annust kohandada:
-
kui te olete vanem kui 65-eluaastat
-
kui teil on nõrk immuunsüsteem
-
kui teil on neeruprobleemid.
Kui midagi ülaltoodust kehtib teie puhul, rääkige enne Valaciclovir Actavis’e võtmist oma arstiga.

Ravimi võtmine
-
Võtke ravimit suukaudselt.
-
Neelake tabletid alla tervena, koos klaasitäie joogiveega.
-
Võtke Valaciclovir Actavis’t iga päev samal ajal.
-
Võtke Valaciclovir Actavis’t vastavalt oma arstilt või apteekrilt saadud juhistele.

Üle 65-aastased või neeruprobleemidega patsiendid
Valaciclovir Actavis’e võtmise ajal on väga oluline, et te jooksite terve päeva vältel regulaarselt
vedelikku. See aitab vähendada neere või närvisüsteemi mõjutada võivaid kõrvaltoimeid. Teie arst
jälgib teid hoolikalt nende ilmingute suhtes. Närvisüsteemi kõrvaltoimeteks võivad olla segasus või
erutuvus või tavatu unisus- või uimasustunne.

Alla 12-aastased lapsed
Valaciclovir Actavis ei ole soovitatav kasutamiseks lastel alla 12 eluaasta.

Kui te võtate Valaciclovir Actavis’t rohkem kui ette nähtud
Valaciclovir Actavis ei ole tavaliselt kahjulik, välja arvatud juhul, kui te võtate seda mitmeid päevi
liiga palju. Kui te võtate liiga palju tablette, võite te kogeda iiveldust, oksendamist, segasust, erutuvust
või tavatut unisust. Kui te võtate liiga palju Valaciclovir Actavis’t, rääkige oma arsti või apteekriga.
Võtke ravimi pakend endaga kaasa.

Kui te unustate Valaciclovir Actavis’t võtta
-
Kui te unustate Valaciclovir Actavis’t võtta, võtke see niipea, kui teile meenub. Kui teie järgmise
annuse võtmise aeg on siiski juba lähedal, jätke ununenud annus vahele.
-
Ärge võtke kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral võtmata.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki. Selle ravimi
kasutamisel võivad ilmneda järgmised kõrvaltoimed.

Seisundid, mida te peate oskama jälgida
-
rasked allergilised reaktsioonid (anafülaksia). Need on Valaciclovir Actavis’t võtvatel inimestel
harva esinevad. Sümptomite kiire teke, sh:
-
nahaõhetus, sügelev nahalööve,
-
huulte, näo, kaela ja kõriturse, mis põhjustab hingamisraskusi (angioödeem),
-
vererõhu langus, mis tingib kollapsi.
Allergilise reaktsiooni tekkides lõpetage Valaciclovir Actavis’e võtmine ja pöörduge koheselt arsti
poole.

Väga sage (esineb enam kui 1 kasutajal 10-st)
-
peavalu.

Sage (esineb 1 kuni 10 kasutajal 100-st)
-
iiveldus
-
pearinglus
-
oksendamine
-
kõhulahtisus
-
nahareaktsioonid päikesevalgusele (fotosensibilisatsioon)
-
nahalööve.

Aeg-ajalt (esineb 1 kuni 10 kasutajal 1000-st)
-
segasustunne
-
olematute asjade kuulmine või nägemine (hallutsinatsioonid)
-
äärmuslik uimasus
-
värinad
-
erutuvus.

Need närvisüsteemi kõrvaltoimed ilmnevad tavaliselt neeruprobleemidega inimestel, eakatel või
siirdatud elundiga patsientidel, kes võtavad ööpäevas 8 g ja suuremaid Valaciclovir Actavis’e
annuseid. Tavaliselt hakkab neil parem, kui Valaciclovir Actavis’e ravi lõpetatakse või annust
vähendatakse.

Teised aeg-ajalt esinevad kõrvaltoimed:
-
hingeldus (düspnoe)
-
ebamugavustunne maos
-
nahalööve, mõnikord sügelev, kublaline lööve (urtikaaria)
-
alaseljavalu (neeru valu)
-
veri uriinis (hematuuria).

Aeg-ajalt esinevad kõrvaltoimed, mida täheldatakse vereanalüüsis:
-
valgete vereliblede arvu vähenemine (leukopeenia)
-
trombotsüütide arvu vähenemine; need on rakud, mis aitavad verel hüübida (trombotsütopeenia)
-
maksa poolt toodetavate ainete sisalduse suurenemine veres.

Harv (esineb 1 kuni 10 kasutajal 10 000-st)
-
koordinatsiooni- ja kõnnakuhäired (ataksia)
-
aeglane, segane kõne (düsartria)
-
tõmblused (krambihood)
-
ajufunktsioonihäire (entsefalopaatia)
-
teadvusetus (kooma)
-
segased või häiritud mõtted
-
desorientatsioon ja segasus, sageli koos hallutsinatsioonidega (deliirium).

Need närvisüsteemi kõrvaltoimed ilmnevad tavaliselt neeruprobleemidega inimestel, eakatel või
siirdatud elundiga patsientidel, kes võtavad ööpäevas 8 g ja suuremaid Valaciclovir Actavis’e
annuseid. Tavaliselt hakkab neil parem, kui Valaciclovir Actavis’e ravi lõpetatakse või annust
vähendatakse.

Teised harva esinevad kõrvaltoimed:
-
neeruprobleemid, millega kaasneb vähene uriinieritus või uriinierituse puudumine.

Kõrvaltoimetest teavitamine
Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla
ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada
www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas VALACICLOVIR ACTAVIS 1000MG säilitada

Kuidas Valaciclovir Actavis't säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud sildil, karbil või pudelil.
Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Hoida temperatuuril kuni 30°C.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära
ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Valaciclovir Actavis sisaldab
- Toimeaine on valatsikloviir. Üks tablett sisaldab kas 250 mg, 500 mg või 1000 mg valatsikloviiri
(valatsikloviirvesinikkloriidmonohüdraadina).
- Teised koostisosad on:
Tableti sisu: mikrokristalne tselluloos, povidoon, magneesiumstearaat.
Tableti kate (Opadry White Y-5-7068): hüpromelloos, hüdroksüpropüültselluloos, titaandioksiid
(E171), makrogool 400.

Kuidas Valaciclovir Actavis välja näeb ja pakendi sisu
Valaciclovir Actavis’e tabletid on ovaalsed, valged, kaksikkumerad ja õhukese polümeerikattega ning
saadaval järgmiste suuruste ja markeeringutega:
250 mg tabletid: 13,8 x 6,9 mm, ühel küljel märge „VC1“.
500 mg tabletid: 17,6 x 8,8 mm, ühel küljel märge „VC2“.
1000 mg tabletid: 22 x 11 mm, ühel küljel märge „VC3“.

PVC/alumiinium blister
250 mg tabletid:
Pakendi suurused (blistrid): 3, 10, 14, 20, 21, 24, 30, 42, 50, 60, 90, 100 õhukese polümeerikattega
tabletti.
500 mg tabletid:
Pakendi suurused (blistrid): 3, 10, 14, 20, 21, 24, 30, 42, 50, 60, 90, 100 õhukese polümeerikattega
tabletti.
1000 mg tabletid:
Pakendi suurused (blistrid): 3, 7, 10, 14, 20, 21, 24, 28, 30, 42, 50, 60, 90, 100 õhukese
polümeerikattega tabletti.

HDPE pudelid turvarõngaga LDPE korgiga
250 mg, 500 mg ja 1000 mg tabletid:
Pakendi suurused: 10, 30, 100, 250 õhukese polümeerikattega tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja
Müügiloa hoidja:
Actavis Group PTC ehf.,
Reykjavikurvegi 76-78,
220 Hafnarfjörður,
Island

Tootja:
Actavis Hf.,
Reykjavikurvegur 76,
IS-220 Hafnarfjörður,
Island


Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole.
UAB Actavis Baltics Eesti Filiaal,
Tiigi 28/Kesk tee 23a,
Rae vald,
75301 Harjumaa,
Tel: (+372) 6100565


Infoleht on viimati uuendatud oktoobris 2013



Ravimi omaduste kokkuvõte

Ravimi omaduste kokkuvõtte PDF

1. Ravimpreparaadi nimetus

Valaciclovir Actavis 250 mg, õhukese polümeerikattega tabletid
Valaciclovir Actavis 500 mg, õhukese polümeerikattega tabletid
Valaciclovir Actavis 1000 mg, õhukese polümeerikattega tabletid

2. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis

Valaciclovir Actavis 250 mg: Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 250 mg valatsikloviiri
(valatsikloviirvesinikkloriidmonohüdraadina).
Valaciclovir Actavis 500 mg: Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 500 mg valatsikloviiri
(valatsikloviirvesinikkloriidmonohüdraadina).
Valaciclovir Actavis 1000 mg: Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 1000 mg valatsikloviiri
(valatsikloviirvesinikkloriidmonohüdraadina).

INN: Valaciclovirum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. Ravimvorm

Õhukese polümeerikattega tablett.

250 mg tabletid: ovaalsed, valged, kaksikkumerad, õhukese polümeerikattega tabletid, 13,8 x 6,9 mm,
ühel küljel märge „VC1“.
500 mg tabletid: ovaalsed, valged, kaksikkumerad, õhukese polümeerikattega tabletid, 17,6 x 8,8 mm,
ühel küljel märge „VC2“.
1000 mg tabletid: ovaalsed, valged, kaksikkumerad, õhukese polümeerikattega tabletid, 22 x 11 mm,
ühel küljel märge "VC3".

4. Kliinilised andmed

4.1. Näidustused

Varicella zoster-viiruse (VZV) infektsioonid herpes-zoster
- herpes zoster-viiruse (vöötohatis) ja oftalmilise vöötohatise raviks immunokompetentsetel
täiskasvanutel (vt lõik 4.4).
- herpes zoster-viiruse raviks kerge või mõõduka immunosupressiooniga täiskasvanud patsientidele
(vt lõik 4.4).

Herpes simplex-viiruse (HSV) infektsioonid
-
naha ja limaskestade HSV infektsioonide raviks ja pärssimiseks, sh
-
genitaalherpese esmaste episoodide raviks immunokompetentsetel täiskasvanutel ja
noorukitel ning immunosupressiivsetel täiskasvanutel
-
korduva genitaalherpese raviks immunokompetentsetel täiskasvanutel ja noorukitel ning
immunosupressiivsetel täiskasvanutel
-
korduva genitaalherpese pärssimiseks immunokompetentsetel täiskasvanutel ja noorukitel
ning immunosupressiivsetel täiskasvanutel
-
korduvate silma HSV infektsioonide raviks ja pärssimiseks (vt lõik 4.4).

HSV infektsiooniga patsientidel, kelle immuunsüsteem on pärsitud muul põhjusel kui HIV
infektsioonist, ei ole kliinilisi uuringuid läbi viidud (vt lõik 5.1).

Tsütomegaloviiruse (CMV) infektsioonid
CMV infektsiooni ja haiguse profülaktikaks täiskasvanutel ja noorukitel suurte siseorganite
transplantatsiooni järgselt (vt lõik 4.4).

4.2. Annustamine ja manustamisviis

Varicella zoster-viiruse (VZV) infektsioonid - herpes zoster ja oftalmiline vöötohatis

Patsientidele tuleb soovitada alustada raviga pärast herpes zoster-viiruse diagnoosimist niipea kui
võimalik. Puuduvad andmed selle kohta kui raviga alustati hiljem kui 72 tundi pärast vöötohatise
lööbe teket.

Immunokompetentsed täiskasvanud
Annus immunokompetentsetele täiskasvanutele on 1000 mg kolm korda ööpäevas, seitsme päeva
jooksul (ööpäevane koguannus 3000 mg). Seda annust tuleb vastavalt kreatiniini kliirensile vähendada
(vt allpool, Neerukahjustus).

Immunosupressiivsed täiskasvanud
Annus immunosupressiivsetele patsientidele on 1000 mg kolm korda ööpäevas vähemalt seitsme
päeva jooksul (ööpäevane koguannus 3000 mg) ja 2 päeva vältel pärast koorikute teket kahjustustele.
Seda annust tuleb vastavalt kreatiniini kliirensile vähendada (vt allpool, Neerukahjustus).

Immunosupressiivsetel patsientidel on soovitatav alustada antiviraalse raviga vähemalt nädala jooksul
alates villide tekkimisest või mistahes ajal enne kahjustuste täielikku kattumist koorikutega.

Herpes simplex-viiruse (HSV) infektsioonide ravi täiskasvanutel ja noorukitel (>12-aastased)

Immunokompetentsed täiskasvanud ja noorukid (>12-aastased)
Annus on 500 mg valatsikloviiri võetuna kaks korda ööpäevas (ööpäevane koguannus 1000 mg). Seda
annust tuleb vastavalt kreatiniini kliirensile vähendada (vt allpool, Neerukahjustus).

Kordumiste korral on ravi pikkuseks 3...5 päeva. Esmaste episoodide puhul, mis võivad olla palju
raskemad, võib ravi pikendada kuni 10 päevani. Annustamist tuleb alustada nii vara kui võimalik.
Herpes simplex-infektsiooni kordumiste korral peaks see ideaaljuhul olema prodromaalperioodis või
koheselt pärast esimeste nähtude või sümptomite ilmnemist. Valatsikloviir võib hoida ära kahjustuste
tekke, kui seda võtta korduva HSV taastekke esimeste nähtude ja sümptomite ilmnemisel.

Herpes labialis
Herpes labialis’e (külmavillid) korral võtavad täiskasvanud ja noorukid efektiivse ravi tagamiseks
2000 mg valatsikloviiri kaks korda ööpäevas ühel päeval. Teine annus tuleb võtta ligikaudu 12 tundi
(mitte varem kui 6 tundi) pärast esimesest annust. Seda annust tuleb vastavalt kreatiniini kliirensile
vähendada (vt allpool, Neerukahjustus). Sellise annustamisrežiimi kasutamisel ei tohiks ravi üle ühe
päeva kesta, sest on näidatud, et see ei taga täiendavat kliinilist toimet. Raviga tuleb alustada
külmavillide varajaste sümptomite (nt kihelus, sügelus või kõrvetustunne) ilmnemisel.

Immunosupressiivsed täiskasvanud
HSV viiruse raviks immuunpuudulikkusega täiskasvanutel on annus 1000 mg kaks korda ööpäevas
vähemalt 5 päeva jooksul, pärast seda tuleb hinnata kliinilise seisundi tõsidust ja patsiendi
immunoloogilist staatust. Esmaste episoodide korral, mis võivad olla palju raskemad, võib ravikuuri
pikendada kuni kümne päevani. Annustamisega tuleb alustada niipea kui võimalik. Seda annust tuleb
vastavalt kreatiniini kliirensile vähendada (vt allpool, Neerukahjustus). Maksimaalne kliiniline toime
saavutatakse kui raviga alustatakse 48 tunni jooksul. Vajalik on kahjustuste tekke väga hoolikas
jälgimine.

Korduva herpes simplex-viiruse (HSV) infektsiooni supressioon täiskasvanutel ja noorukitel (≥12-
aastased)

Immunokompetentsed täiskasvanud ja noorukid (≥12-aastased)
Annus on 250 mg valatsikloviiri, võetuna kaks korda ööpäevas (ööpäevane koguannus 500 mg).
Mõned patsiendid väga sageli korduva viirusega (≥10 korda aastas ilma ravita) võivad täiendavat kasu
saada ööpäevase annusega 500 mg, jagatuna kaheks annustamiskorraks (250 mg 2 korda ööpäevas).
Seda annust tuleb vastavalt kreatiniini kliirensile vähendada (vt allpool, Neerukahjustus). Pärast 6...12
kuud kestnud ravi tuleb see üle vaadata.

Immunosupressiivsed täiskasvanud
Annus on 500 mg valatsikloviiri 2 korda ööpäevas. Seda annust tuleb vastavalt kreatiniini kliirensile
vähendada (vt allpool, Neerukahjustus). Pärast 6...12 kuud kestnud ravi tuleb see üle vaadata.

CMV infektsiooni ja haiguse profülaktika täiskasvanutel ja noorukitel (≥12-aastased)

Valatsikloviiri annus on 2000 mg neli korda ööpäevas, alustada tuleb siirdamise järgselt nii vara kui
võimalik. Seda annust tuleb vastavalt kreatiniini kliirensile vähendada (vt allpool, Neerukahjustus).

Tavaliselt on ravikuuri pikkus 90 päeva, kuid seda võib suurema riskiga patsientidel pikendada.

Patsientide erigrupid

Lapsed
Valatsikloviiri efektiivsust alla 12-aastastel lastel ei ole hinnatud.

Eakad
Eakate puhul tuleb arvestada võimaliku neerufunktsiooni langusega ja sellele vastavalt annust
korrigeerida (vt allpool, Neerukahjustus). Tuleb säilitada adekvaatne hüdreeritus.

Neerukahjustus
Ettevaatus on vajalik valatsikloviiri manustamisel neerufunktsiooni häirega patsientidele. Tuleb
säilitada adekvaatne hüdreeritus. Valatsikloviiri annust tuleb neerufunktsiooni häirega patsientidel
vähendada vastavalt allpool olevale tabelile 1.

Vahelduvat hemodialüüsi saavatele patsientidele manustatakse valatsikloviiri pärast dialüüsi lõppu.
Sageli tuleb jälgida kreatiniini kliirensit, eriti ajal mil neerufunktsioon kiiresti muutub, nt vahetult
pärast neeru siirdamist või äratõukereaktsiooni. Valatsikloviiri annust tuleb vastavalt korrigeerida.

Maksakahjustus
Uuringud täiskasvanud patsientidel 1000 mg valatsikloviiriga näitasid, et kerge või mõõduka
maksatsirroosi (maksa sünteesifunktsioon on säilunud) korral ei ole vaja annust korrigeerida.
Farmakokineetilised andmed kaugelearenenud maksatsirroosiga (maksa sünteesifunktsioonihäire ilmingud portaal-süsteemi šunteerumisest) patsientidelt ei viita ka annuse korrigeerimise vajadusele,
kuigi kliinilised kogemused on piiratud. Suuremate annuste kasutamise kohta (4000 mg või enam
ööpäevas), vt lõik 4.4.
Tabel 1: ANNUSE KORRIGEERIMINE NEERUKAJUSTUSE KORRAL

Kreatiniini
Valatsikloviiri
Ravi näidustus
kliirens
annusa
(ml/min)
Varicella-Zoster Viirus (VZV) infektsioonid
≥50
1000 mg 3 korda ööpäevas
Herpes zoster (vöötohatis) ravi
30 kuni 49
1000 mg 2 korda ööpäevas
- immunokompetentsed ja immunosupressiivsed
10 kuni 29
1000 mg 1 kord ööpäevas
täiskasvanud
10
500 mg 1 kord ööpäevas
Herpes Simplex Viirus (HSV) infektsioonid
HSV infektsioonide ravi


≥30
500 mg 2 korda ööpäevas
- immunokompetentsed täiskasvanud ja noorukid < 30
500 mg 1 kord ööpäevas
≥30
1000 mg 2 kord ööpäevas
- immunosupressiivsed täiskasvanud
< 30
1000 mg 1 kord ööpäevas
≥50
2000 mg 2 korda ühel päeval
Herpes labialis’e (külmavillid) ravi
30 kuni 49
1000 mg 2 korda ühel päeval
- immunokompetentsetel ja noorukitel
10 kuni 29
500 mg 2 korda ühel päeval
(alternatiivina 1-päevane raviskeem)
<10
500 mg üksikannusena
HSV supressioon


≥30
250 mg 2 kord ööpäevasb
- immunokompetentsed täiskasvanud ja noorukid < 30
250 mg 1 kord ööpäevas
≥30
500 mg 2 korda ööpäevas
- immunosupressiivsed täiskasvanud
< 30
250 mg 2 korda ööpäevas
Tsütomegaloviirus (CMV) infektsioonid
≥75
2000 mg 4 korda ööpäevas
50 kuni <75
1500 mg 4 korda ööpäevas
CMV profülaktika suurte siseorgantransplantaadi 25 kuni <50
1500 mg 3 korda ööpäevas
retsipientidest täiskasvanutel ja noorukitel
10 kuni <25
1500 mg 2 korda ööpäevas
<10 või dialüüs
1500 mg üks kord ööpäevas
a vahelduvat hemodialüüsi saavatele patsientidele antakse annus dialüüsi päeval pärast dialüüsi.
b HSV pärssimiseks immunokompetentsetel patsientidel anamneesis >10 kordust aastas, on saadud
paremaid tulemusi annusega 250 mg kaks korda ööpäevas.

4.3. Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või atsikloviiri või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes.

4.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Hüdratatsiooni staatus
Tuleb olla hoolikas, et tagada dehüdratatsiooni riskiga patsientide, eriti eakate, adekvaatne hüdreeritus.

Kasutamine neerukahjustuse korral ja eakatel
Atsikloviir elimineerub neerude kaudu, seetõttu tuleb neerukahjustusega patsientidel valatsikloviiri
annust vähendada (vt lõik 4.2). Eakatel patsientidel on suure tõenäosusega neerufunktsioon langenud
ning seetõttu tuleb nendel patsientidel kaaluda annuse vähendamist. Nii eakad kui neerukahjustusega
patsiendid on suurema riskiga neuroloogiliste kõrvaltoimete tekkeks ning neid tuleb antud toimete
tekke suhtes hoolikalt jälgida. Teatatud raportites olid need reaktsioonid üldjuhul pöörduvad ravi
katkestamisel (vt lõik 4.8).

Valatsikloviiri suurte annuste kasutamine maksakahjustuse ja maksasiirdamise korral
Valatsikloviiri suurte annuste (4000 mg ja rohkem ööpäevas) kasutamise kohta maksahaigusega
patsientidel andmeid ei ole. Siirdatud maksaga patsientidel ei ole eriuuringuid valatsikloviiriga läbi
viidud, järelikult on üle 4000 mg ööpäevaste annuste kasutamisel nendele patsientidele vajalik
ettevaatus.

Kasutamine vöötohatise raviks
Kliinilist vastust tuleb hoolikalt jälgida, eriti immuunpuudulikkusega patsientidel. Kui suukaudne ravi
arvatakse olevat mittepiisav, tuleb kaaluda intravenoosse antiviraalse ravi kasutamist.

Komplitseerunud vöötohatisega, st juba siseorganite haaratusega, dissemineerunud vöötohatisega,
motoorse neuropaatia, entsefaliidi ja tserebrovaskulaarsete komplikatsioonidega patsientidele tuleb
antiviraalset ravi teostada intravenoosselt.

Veel enam, oftalmilise vöötohatisega immuunpuudulikkusega patsientidel või kellel on kõrge risk
haiguse dissemineerumiseks ja siseorganite kaasatuseks, tuleb antiviraalset ravi teostada
intravenoosselt.

Genitaalherpese ülekandumine
Patsiendid peaksid sümptomite olemasolul vahekorrast hoiduma, isegi kui antiviraalse raviga on juba
alustatud. Supressiivse ravi ajal antiviraalsete ravimitega viiruse leviku sagedus märkimisväärselt
väheneb. Kuid ülekandumise risk on siiski võimalik. Seetõttu peaks patsient lisaks valatsikloviir-ravile
soovitatavalt rakendama turvaseksi meetmeid.

Kasutamine silma HSV infektsiooni raviks
Nendel patsientidel peab hoolikalt jälgima kliinilist ravivastust. Kui tundub, et suukaudne ravi ei ole
piisav, tuleb kaaluda üleminekut intravenoossele antiviraalsele ravile.

Kasutamine tsütomegaloviiruse infektsiooni ravis
Valatsikloviiri efektiivsuse uuringute andmed transplantaadiga patsienditelt (~ 200), kes on CMV
haiguse kõrge riskiga, (nt doonor on CMV-positiivne/retsipient CMV negatiivne või tümotsüütide
vastase globuliin induktsioonravi kasutamine) näitavad, et valatsikloviiri tohib kasutada nendel
patsientidel ainult siis kui ohutuskaalutlustel ei ole valgantsikloviiri või gantsikloviiri võimalik
kasutada.

Valatsikloviiri suured annused, mida vajatakse CMV profülaktika korral, võivad tekitada rohkem
kõrvaltoimeid, sh KNS häireid, kui neid on täheldatud väiksemate annuste korral, muude näidustuste
puhul (vt lõik 4.8). Patsiente tuleb hoolikalt jälgida neerufunktsiooni muutuse osas ja annuseid
vastavalt kohandada (vt lõik 4.2).

4.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Ettevaatlik tuleb olla valatsikloviiri kombineerimisel nefrotoksiliste ravimitega, eriti neerufunktsiooni
kahjustusega patsientide korral, ning tagada regulaarne neerufunktsiooni kontroll. See puudutab
koosmanustamist järgmiste preparaatidega: aminoglükosiidid, orgaanilised plaatina ühendid,
iodeeritud kontrastained, metotreksaat, pentamidiin, foskarnet, tsüklosporiin ja takroliimus.

Atsikloviir elimineeritakse uriiniga peamiselt muutumatul kujul aktiivse tubulaarsekretsiooni kaudu.
Pärast 1000 mg valatsikloviiri manustamist vähendasid tsimetidiin ja probenetsiid atsikloviiri renaalset
kliirensit ja suurendasid atsikloviiri AUC-d vastavalt 25% ja 45%, inhibeerides atsikloviiri aktiivset
renaalset sekretsiooni. Tsimetidiin ja probenetsiid manustatuna koos valatsikloviiriga suurendasid
atsikloviiri AUC-d ligikaudu 65% võrra. Teised ravimid (sh nt tenofoviir), mida manustatakse
samaaegselt ja mis konkureerivad või inhibeerivad sama aktiivse tubulaarsekretsiooni osas, võivad
sama mehhanismi kaudu suurendada atsikloviiri plasma kontsentratsiooni. Sarnaselt võib ka
valatsikloviiri manustamine suurendada samaaegselt manustatud ravimite plasmakontsentratsiooni.

Patsientidel, kellel on valatsikloviiri suurte annuste manustamisest tulenevalt kõrge atsikloviiri
ekspositsioon (nt vöötohatise või CMV profülaktikaks kasutatavad annused), on aktiivset renaalset
tubulaarset sekretsiooni pärssivate ravimite samaaegsel manustamisel vajalik ettevaatus.

Atsikloviiri ja mükofenolaatmofetiili, inaktiivse metaboliidi, mida kasutatakse transplantaadiga
patsientidel immunosupressandina, koosmanustamisel suureneb nende ravimite AUC plasmas.
Valatsikloviiri ja mükofenolaatmofetiili koosmanustamisel tervetele vabatahtlikele ei täheldatud
muutusi maksimaalses kontsentratsioonis või AUC väärtuses. Selle kombinatsiooni kasutamise kohta
on piiratud kliinilised kogemused.

4.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus
Piiratud andmed valatsikloviiri ja mõõdukas hulgas andmed atsikloviiri kasutamisest raseduse ajal on
saadaval raseduse registritest (kus on dokumenteeritud raseduse lõpptulemus naistel, kes said raseduse
ajal valatsikloviiri või suukaudselt või intravenoosselt atsikloviiri (valatsikloviiri aktiivne metaboliit);
andmed 111 ja 1246 raseduse lõpptulemuse kohta (vastavalt 29 ja 756 juhul sai naine ravimit raseduse
esimesel trimestril) ja turuletulekujärgne kogemus näitavad, et malformatsioone või loote/neonataalset
toksilisust ei esine.
Loomkatsed ei ole näidanud valatsikloviiri reproduktsioonitoksilisust (vt lõik 5.3). Valatsikloviiri
tohib kasutada raseduse ajal ainult juhul, kui võimalik ravist saadav kasu kaalub üles ilmneda võivad
riskid.

Imetamine
Atsikloviir, valatsikloviiri peamine metaboliit, eritub rinnapiima. Siiski ei ole valatsikloviiri
terapeutilistes annustes manustades eeldada toimet rinnaga toidetavale vastsündinule/imikule, sest laps
saab neonataalse herpese ravis intravenoosselt manustatud atsikloviiri terapeutilisest annusest alla 2%
(vt lõik 5.2). Valatsikloviiri tuleb imetamise ajal kasutada ettevaatusega ja ainult kliinilise näidustuse
olemasolul.

Fertiilsus
Valatsikloviir ei mõjutanud suukaudsel manustamisel rottide fertiilsust. Atsikloviiri suurte
parenteraalsete annuste manustamisel on rottidel ja koertel täheldatud testikulaarset atroofiat ja
aspermatogeneesi. Inimesel ei ole fertiilsusuuringuid valatsikloviiriga läbi viidud, kuid muutusi
spermatosoidide arvus, liikuvuses või morfoloogias 20 patsiendil 6 kuud pärast ravi atsikloviiri
annusega 400...1000 mg ei täheldatud.

4.7. Toime reaktsioonikiirusele

Ravimi mõju kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud.
Patsiendi autojuhtimise või masinate käsitsemise võimet hinnates tuleb arvesse võtta patsiendi
kliinilist seisundit ja valatsikloviiri kõrvaltoimeid. Toimeaine farmakoloogiliste omaduste põhjal ei ole
neid tegevusi kahjustavat toimet oodata.

4.8. Kõrvaltoimed

Kõige sagedamini esinenud kõrvaltoimed vähemalt ühe näidustuse korral valatsikloviiriga ravitavatel
patsientidel olid peavalu ja iiveldus. Tõsisemad kõrvaltoimed nagu trombootiline trombotsütopeeniline
purpur/hemolüütilis-ureemiline sündroom, äge neerupuudulikkus ja neuroloogilised häired on
detailselt välja toodud selle kokkuvõtte teistes lõikudes.

Kõrvaltoimed on loetletud allpool organsüsteemide ja esinemissageduse järgi.

Kõrvaltoimete klassifitseerimiseks on kasutatud järgmist kategoriseerimist:
Väga sage
≥1/10
Sage
≥1/100 kuni < 1/10,
Aeg-ajalt
≥1/1000 kuni < 1/100,
Harv
≥1/ 10000 kuni < 1/1000,
Väga harv
<1/10000.

Kõrvaltoimete esinemissagedus on määratud kliiniliste uuringute andmete põhjal, kui uuringutes leidis
tõestust seos valatsikloviiriga.

Kõrvaltoimete esinemissageduste kategooriate määramiseks turuletulekujärgsel kasutamisel ilmnenud
kõrvaltoimete puhul, mida ei täheldatud kliinilistes uuringutes, kasutati kõige konservatiivsemat
hinnangut suurimale väärtusele („kolme reegel“). Turuletulekujärgsel kasutamisel ilmnenud ja
kliinilistes uuringutes täheldatud valatsikloviiriga seostatud kõrvaltoimete esinemissageduse
kategooriate määramisel lähtuti uuringutes määratud esinemissagedustest. Kliiniliste uuringute
ohutusandmebaas põhineb 5855 isikul, kes said valatsikloviiri kliinilistes uuringutes erinevatel
näidustustel (herpes zosteri ravi, genitaalherpese ravi/supressioon ja huuleherpese ravi).

Kliiniliste uuringute andmed

Närvisüsteemi häired
Väga sage:
Peavalu

Seedetrakti häired
Sage:
Iiveldus

Turuletulekujärgsed andmed

TABEL 2: TURULETULEKUJÄRGSED ANDMED

Väga sage
Sage
Aeg-ajalt
Harv
Väga harv





Vere ja lümfisüsteemi häired


Leukopeenia,


trombotsütopeenia
(leukopeeniast on
teatatud peamiselt
immuunpuudulikkusega
patsientidel)
Immuunsüsteemi häired



Anafülaksia

Psühhiaatrilised ja närvisüsteemi häired *

Pearinglus
Segasus,
Ataksia, düsartria,

hallutsinatsioonid,
krambid,
teadvuse hägunemine,
entsefalopaatia,
treemor, agiteeritus
kooma,

psühhootilised
sümtomid, deliirium
Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired


Düspnoe


Seedetrakti häired

Oksendamine,
Ebamugavustunne


kõhulahtisus
kõhus
Maksa ja sapiteede häired


Maksafunktsiooni


aktiivsuse mööduv
suurenemine (nt
bilirubiin,
maksaensüümid)
Naha ja nahaaluskoe kahjustused

Lööbed, sh
Urtikaaria
Angioödeem

fotosensibilisatsioon,

pruuritus
Neerude ja kuseteede häired **


Neeru valu, hematuuria
Neerukahjustus, äge

(tihti seotud teiste
neerupuudulikkus
neerukahjustustega)
(eriti eakatel või

neerukahjustusega
patsientidel, kes
saavad soovitatust
suuremaid annuseid)
*Neurolooglised häired, mõnikord rasked, võivad olla seotud entsefalopaatiaga ja väljenduda
segasuse,agiteerituse, krampide, hallutsinatsioonide ja koomana. Need nähud on tavaliselt pöörduvad
ja ilmnevad üldiselt neerukahjustusega või muude eelsoodumust tekitavate faktoritega patsientidel (vt
lõik 4.4). Organtransplantaatide retsipientidel, kellele manustati CMV profülaktikaks suurtes annustes
valatsikloviiri (8000 mg ööpäevas), esines sagedamini neuroloogilisi kõrvaltoimeid võrreldes
väiksemate annustega, mida kasutatakse muude näidustuste korral.

**Neeru valu võib olla seotud neerupuudulikkusega. Teatatud on ka atsikloviiri kristallide
intratubulaarsest väljasadenemisest neerudes. Ravi ajal tuleb tagada adekvaatne vedelike tarbimine (vt
lõik 4.4).

Täiendav informatsioon patsientide erigruppide kohta
Raske immuunpuudulikkusega (eriti kaugelearenenud HIV haigusega, kliinilistes uuringutes pikka
aega suuri atsikloviiri annuseid (8000 mg ööpäevas) saavatel) täiskasvanud patsientidel on teatatud
neerupuudulikkuse, mikroangiopaatilise hemolüütilise aneemia ja trombotsütopeenia tekkest
(mõnikord ka kombineeritult). Selliseid leide on täheldatud ka valatsikloviiriga mitteravitud
patsientidel, kuid kes on sarnases kliinilises seisundis või sarnaste kaasuvate haigustega.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9. Üleannustamine

Sümptomid ja nähud
Valatsikloviiriga üleannuse saanud patsientidel on teatatud ägedast neerupuudulikkusest ja
neuroloogiliste sümptomite tekkimisest, sh segasus, hallutsinatsioonid, agiteeritus, teadvuse
hägunemine ja kooma. Esineda võib veel iiveldust ja oksendamist. Tahtmatu üleannustamise
vältimiseks tuleb olla hoolikas. Paljud teatatud juhud on esinenud neerufunktsiooni häirega ja eakatel
patsientidel, kes on annuse kohaldamatuse tõttu saanud korduvalt üleannuse.

Ravi
Patsiente tuleb toksilisuse ilmingute suhtes hoolikalt jälgida. Hemodialüüs tõstab märkimisväärselt
atsikloviiri eemaldumist verest ja seda võib seetõttu pidada ravivõimaluseks sümptomaatilise
üleannustamise korral.

5. Farmakoloogilised andmed

5.1. Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: Nukleosiidid ja nukleotiidid, va. pöördtranskriptaasi inhibiitorid,
ATC kood: J05AB11

Toimemehhanism
Valatsikloviir, antiviraalne aine, on atsükloviiri L-valiini ester. Atsikloviir on puriini (guaniini)
nukleosiidi analoog.

Valatsikloviir lõhustub inimese organismis tõenäoliselt spetsiifilise ensüümi valatsikloviir hüdrolaasi
toimel kiiresti ja peaaegu täielikult atsikloviiriks ja valiiniks.

Atsikloviir on spetsiifiline herpesviiruste inhibiitor, mis omab in vitro aktiivsust Herpes simplex-
viiruse (HSV) 1. ja 2. tüübi, Varicella zoster-viiruse (VZV), tsütomegaloviiruse (CMV), Epstein-Barri
viiruse (EBV) ja inimese herpesviirus 6 (HHV-6) vastu. Atsikloviir inhibeerib herpesviiruse DNA
sünteesi kohe, kui see on fosforüleeritud aktiivseks trifosfaatvormiks.

Fosforüleerimise esimene etapp nõuab viirus-spetsiifilise ensüümi toimet. HSV, VZV ja EBV korral
on selleks ensüümiks viiruse tümidiinkinaas, mis esineb ainult viirusega nakatunud rakkudes. CMV
korral säilitatakse vähemalt osaliselt selektiivsus fosforüleerimisega, mis toimub
fosfotransferaasgeeniprodukti UL97 abil. Atsikloviiri aktiveerimise nõue viirus-spetsiifilise ensüümi
poolt selgitab suuresti selle selektiivsust.

Fosforüleerimise protsessi (konversioon monofosfaadist trifosfaadiks) lõpetavad rakulised kinaasid.
Atsikloviir trifosfaat inhibeerib konkureerivalt viiruse DNA polümeraasi ja seondumine selle
nukleosiidi analoogiga toob kaasa obligaatse ahela lõpetamise, seiskab viiruse DNA sünteesi ja sellega
blokeerib viiruse replikatsiooni.

Farmakodünaamilised toimed
Resistentsus atsikloviirile on tavaliselt seotud tümidiinkinaas-puuduliku fenotüübiga, mis viib
viiruseni, mis on loomulikus peremeesorganismis ebasoodsas olukorras. Kirjeldatud on vähenenud
tundlikkust atsikloviirile, mida põhjustavad väikesed muutused kas viiruse tümidiinkinaasis või DNA
polümeraasis. Nende vormide nakatamisvõimelisus sarnaneb muteerumata wild-type viirustega.

Atsikloviiri ravi või profülaktikat saanud patsientide HSV ja VZV kliiniliste isolaatide jälgimine on
näidanud, et atsikloviirile vähenenud tundlikkusega viirus on ülimalt haruldane immunokompetensetel
patsientidel ja seda leitakse harva tõsiselt kahjustunud immuunsusega isikutel, nt organi või luuüdi
transplantatsiooni patsiendid, pahaloomuliste kasvajate korral keemiaravi saavad patsiendid ja
patsiendid inimese immuunpuudulikkuse viirusega (HIV).

Kliinilised uuringud

Varicella Zoster-viiruse infektsioon
Valatsikloviir kiirendab valu leevendumist: ta vähendab vöötohatisega seotud valu kestvust, sh ägedat
ja, üle 50-aastastel patsientidel, ka post-herpeetilist neuralgiat ja valu kannatavate patsientide arvu.
Valatsikloviir vähendab oftalmilise vöötohatise korral silma komplikatsioonide riski.

Immuunpuudulikkusega patsientidel peetakse vöötohatise korral tavaliseks intravenoosset ravi; siiski
piiratud kliinilised andmed näitavad valatsikloviiri kliinilist kasu VZV infektsiooni (vöötohatis) ravis
teatud immuunpuudulikkusega, sh suurte siseelundite kasvajate, HIV, autoimmuunhaigustega,
lümfoomi, leukeemia ja tüviraku transplantaadiga patsientidel.

Herpes simplex-viiruse infektsioon
Valatsikloviiri tuleb silma HSV infektsioonide korral manustada vastavalt kehtivatele ravijuhistele.

HIV/HSV nakkusega patsientidel, keskmise CD4 arvuga > 100 rakku/mm3 on läbi viidud
valatsikloviiri uuringud genitaalherpese raviks ja pärssimiseks. Sümptomaatiliste puhangute
pärssimisel oli valatsikloviir annuses 500 mg kaks korda ööpäevas parema toimega kui 1000 mg üks
kord ööpäevas. Valatsikloviir annuses 1000 mg kaks korda ööpäevas taastekkelise haiguse ravis oli
võrreldav suukaudu manustatava atsikloviiriga annuses 200 mg viis korda ööpäevas toimes herpese
episoodide kestvusele. Valatsikloviiri ei ole uuritud raske immuunpuudulikkusega patsientidel.

Dokumenteeritud on valatsikloviiri efektiivsus ka muude HSV nahainfektsioonide ravis. Valatsikloviir
on näidanud efektiivsust herpes labialis’e (külmavillid), kemo- või radioteraapiast tingitud mukosiidi,
HSV reaktiveerumise pärast dermaabrasiooni ja herpes gladiatorum’i ravis. Tuginedes atsikloviiri
pikajalisele kasutuskogemusele on ka valatsikloviir atsikloviiriga sama efektiivne multiformse
erüteemi, herpeetilise ekseemi ja küünevalli herpeetilise abstsessi ravis.

On tõestatud, et valatsikloviir vähendab immunokompetentsetel patsientidel genitaalherpese
ülekandumise riski, kui seda võtta supressiivse ravina ja kombineerida turvaseksi meetmetega.
Topeltpime platseeboga kontrollitud uuring viidi läbi 1484 heteroseksuaalse, immunokompetentse
täiskasvanud paariga, kellest ühel oli HSV-2 infektsioon. Tulemused näitasid, et ülekandumise risk
valatsikloviiri kasutamisel võrreldes platseeboga langes märgatavalt: 75 % (sümptomaatiline HSV-2
omandamine), 50 % (HSV-2 serokonversioon), ja 48 % (üldine HSV-2 omandamine). Isikute hulgas,
kes osalesid viiruse leviku alauuringus, vähendas valatsikloviir märkimisväärselt viiruse levikut 73 %
võrra võrreldes platseeboga (vt lõik 4.4 täiendav informatsioon ülekandumise vähendamiseks).

Tsütomegaloviiruse infektsioon (vt lõik 4.4)
CMV profülaktika valatsikloviiriga isikutel, kellele on siirdatud siseorgan (neer, süda), vähendas
ägeda äratõukereaktsiooni, oportunistlike infektsioonide ja teiste herpesviirusinfektsioonide (HSV,
VZV) tekkevõimalust. Otseseid võrdlevaid uuringuid valgantsikloviiriga ei ole, et määrata siirdatud
organiga patsientidele optimaalne annus.

5.2. Farmakokineetilised omadused

Imendumine
Valatsikloviir on atsikloviiri eelravim. Valatsikloviirist tekkiva atsikloviiri biosaadavus on ligikaudu
3,3...5,5-korda suurem kui seda on ajalooliselt täheldatud pärast suukaudse atsikloviiri manustamist.
Pärast suukaudset manustamist imendub valatsikloviir hästi ja muundatakse kiiresti ja peaaegu
täielikult atsikloviiriks ja valiiniks. Seda muundumist vahendab tõenäoliselt inimese maksast
isoleeritud ensüüm, mida nimetatakse valatsikloviir hüdrolaasiks. 1000 mg-st valatsikloviirist tekkiva
atsikloviiri biosaadavus on 54% ja toit seda ei vähenda. Valatsikloviiri farmakokineetika ei ole
annusega proportsionaalne. Imendumise kiirus ja ulatus väheneb annuse suurenedes, mille tulemusel
tekib vähem proportsionaalne Cmax tõus kogu terapeutilise annusevahemiku piires ja väheneb üle
500 mg annuste biosaadavus. Atsikloviiri eeldatavad farmakokineetilised parameetrid pärast
valatsikloviiri ühekordse 250...2000 mg annuse manustamist tervetele, normaalse neerufunktsiooniga
isikutele, on näidatud allpool:

Atsikloviiri farmakokineetilised 250 mg
500 mg
1000 mg
2000 mg
parameetrid

(N=15)
(N=15)
(N=15)
(N=8)
C

max
mikrogrammi/ml
2.20 ± 0.38
3.37 ± 0.95
5.20 ± 1.92
8.30 ± 1.43
T

max
tunnid (h)
0.75 (0.75...1.5)
1.0 (0.75...2.5) 2.0 (0.75...3.0) 2.0 (1.5...3.0)
AUC h.mikrogrammi/ml
5.50 ± 0.82
11.1 ± 1.75
18.9 ± 4.51
29.5 ± 6.36
Cmax = maksimaalne kontsentratsioon;
Tmax = aeg maksimaalse kontsentratsiooni tekkimiseni;
AUC = kontsentratsioni-aja kõvera alune pindala.
Cmax ja AUC väärtused on toodud keskmisena ± standardhälve. Tmax väärtused on toodud mediaani ja
vahemikuna.

Muutumatu valatsikloviiri maksimaalsed plasmakontsentratsioonid moodustavad ainult ligikaudu 4%
atsikloviiri sisaldusest, mis tekivad keskmiselt 30...100 minuti jooksul pärast annustamist ning 3 tunni
möödudes on see langenud minimaalse mõõdetava koguse piirini või alla selle. Valatsikloviiri ja
atsikloviiri farmakokineetika on ühekordse ja korduva annustamise puhul sarnane. Herpes zoster,
herpes simplex ja HIV infektsioonid ei mõjuta oluliselt valatsikloviiri ja atsikloviiri farmakokineetikat
pärast valatsikloviiri suukaudset manustamist võrreldes tervete isikutega. Elundi transplantaadiga
patsientidel, keda raviti 2000 mg valatsikloviiriga 4 korda ööpäevas on atsikloviiri maksimaalsed
plasmakontsentratsioonid sarnased või suuremad kui need, mida leiti tervetel vabatahtlikel, kes said
sama annust. Eeldatavad ööpäevased AUC väärtused on nähtavalt kõrgemad.

Jaotumine
Valatsikloviiri seonduvus plasmavalkudega on väga madal (15%). Tungimine
tserebrospinaalvedelikku (CSF), määratuna CSF/plasma AUC suhtena, on neerufunktsioonist
sõltumatu ning oli ligikaudu 25% atsikloviiri ja metaboliit 8-OH-ACV jaoks ja ligikaudu 2,5%
metaboliit CMMG jaoks.

Biotransformatsioon
Pärast suukaudset manustamist muudetakse valatsikloviir esmase maksa ja/või soolepassaži abil
atsikloviiriks ja L-valiiniks. Atsikloviir muudetakse alkoholi ja alkoholdehüdrogenaasi poolt vähesel
määral metaboliit 9(karboksümetoksü)metüülguaniiniks (CMMG) ja aldehüüdoksüdaasi poolt
metaboliit 8-hüdroksü-atsikloviiriks (8-OH-ACV). Ligikaudu 88% kogu kombineeritud plasma
ekspositsioonist omistatakse atsükloviirile, 11% CMMG-le ja 1% 8-OH-ACV-le. Ei valatsikloviir ega
atsikloviir metaboliseeru tsütokroom P450 ensüümisüsteemi vahendusel.

Eritumine
Valatsikloviir elimineerub uriiniga peamiselt atsikloviirina (enam kui 80% annusest) ja atsikloviiri
metaboliidi CMMG-na (ligikaudu 14% annusest). Metaboliit 8-OH-ACV on uriinis määratav vaid
väikestes kogustes (< 2% annusest). Alla 1% manustatud valatsikloviiri annusest on uriinis tuvastatav
muutumatu ravimina. Normaalse neerufunktsiooniga patsientidel on atsikloviiri plasma eliminatsiooni
poolväärtusaeg pärast valatsikloviiri nii ühekordset kui korduvat manustamist ligikaudu 3 tundi.

Patsientide erigrupid

Neerufunktsiooni häire
Atsikloviiri eliminatsioon korreleerub neerufunktsiooniga ja atsikloviiri ekspositsioon suureneb
neerufunktsiooni languse süvenedes. Lõppstaadiumis neeruhaigusega patisentidel on atsikloviiri
keskmine eliminatsiooni poolväärtusaeg pärast valatsikloviiri manustamist ligikaudu 14 tundi,
võrreldes ligikaudu 3 tunniga normaalse neerufunktsiooni korral (vt lõik 4.2).

Atsikloviiri ja tema metaboliitide CMMG ja 8-OH-ACV ekspositsiooni plasmas ja
tserebrospinaalvedelikus hinnati tasakaalukontsentratsiooni tingimustes pärast 2000 mg valatsikloviiri
korduvat manustamist iga 6 tunni järel 6-le normaalse neerufunktsiooniga isikule (keskmine
kreatiniini kliirens 111 ml/min, vahemik 91…144 ml/min) ja pärast 1500 mg valatsikloviiri korduvat
manustamist iga 12 tunni järel 3-le raske neerufunktsiooni häirega isikule (keskmine kreatiniini
kliirens 26 ml/min, vahemik 17…31 ml/min). Nii plasmas kui tserebrospinaalvedelikus olid raske
neerufunktsiooni häire korral atsikloviiri, CMMG ja 8-OH kontsentratsioonid keskmiselt vastavalt 2-,
4- ja 5…6-korda kõrgemad võrreldes normaalse neerufunktsiooniga.

Maksafunktsiooni häire
Farmakokineetilised andmed näitavad, et maksafunktsiooni häire langetab valatsikloviiri konversiooni
kiirust atsikloviiriks, kuid mitte konversiooni määra. Atsikloviiri poolväärtusaega see ei mõjuta.

Rasedad naised
Farmakokineetilised uuringud valatsikloviiri ja atsikloviiriga raseduse hilises staadiumis näitavad, et
rasedus ei mõjuta valatsikloviiri farmakokineetikat.

Eritumine rinnapiima
Pärast 500 mg valatsikloviiri suukaudset manustamist tekib atsikloviiri maksimaalne kontsentratsioon
(Cmax) rinnapiimas vahemikus 0,5…2,3 korda sellest atsikloviiri kontsentratsioonist, mis tekib ema
seerumis. Atsikloviiri keskmine kontsentratsioon rinnapiimas oli 2,24 mikrogrammi/ml (9,95
mikromooli/l). Ema poolt 2 korda ööpäevas võetava valatsikloviiri 500 mg annuse korral võiks
imetataval imikul olla ekspositsioon vastav ööpäevasele atsikloviiri annusele ligikaudu 0,61
mg/kg/päevas. Atsikloviiri eliminatsiooni poolväärtusaeg rinnapiimas on sarnane poolväärtusajale
vereseerumis. Muutumatul kujul valatsikloviir ei olnud määratav ema seerumist, rinnapiimast ega
imiku uriinist.

5.3. Prekliinilised ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, genotoksilisuse ja kartsinogeensuse uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.

Valatsikloviir ei mõjuta suukaudsel manustamisel isaste ega emaste rottide fertiilsust.

Valatsikloviir ei olnud rottidel või küülikutel teratogeenne. Valatsikloviir metaboliseerub peaaegu
täielikult atsikloviiriks. Atsikloviiri nahaaluse manustamisega läbi viidud uuringud rottidel ega
küülikutel teratogeenset toimet ei tekitanud. Täiendavates uuringutes rottidega täheldati loote
anomaaliaid ja emaslooma toksilisust selliste nahaaluste annuste manustamisel, mis tekitasid
atsikloviiri plasmakontsentratsiooni 100 mikrogrammi/ml (>10-korda kõrgem kui valatsikloviiri
2000 mg ühekordne annus normaalse neerufunktsiooniga inimesel).

6. Farmatseutilised andmed

6.1. Abiainete loetelu

Tableti sisu:
Mikrokristalne tselluloos
Povidoon
Magneesiumstearaat

Tableti kate
Opadry White Y-5-7068:
Hüpromelloos
Hüdroksüpropüültselluloos
Titaandioksiid (E171)
Makrogool 400

6.2. Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3. Kõlblikkusaeg

30 kuud.

6.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Hoida temperatuuril kuni 30°C.

6.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

PVC/alumiinium blister.
HDPE pudelid turvarõngaga LDPE-korgiga.

Pakendi suurused:
250 mg tabletid:
Blistris on 3, 10, 14, 20, 21, 24, 30, 42, 50, 60, 90 või 100 õhukese polümeerikattega tabletti.
Pudelis on 10, 30, 100 või 250 õhukese polümeerikattega tabletti.

500 mg tabletid:
Blistris on 3, 10, 14, 20, 21, 24, 30, 42, 50, 60, 90 või 100 õhukese polümeerikattega tabletti.
Pudelis on 10, 30, 100 või 250 õhukese polümeerikattega tabletti.

1000 mg tabletid:
Blistris on 3, 7, 10, 14, 20, 21, 24, 28, 30, 42, 50, 60, 90 või 100 õhukese polümeerikattega tabletti.
Pudelis on 10, 30, 100 või 250 õhukese polümeerikattega tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Erinõuded puuduvad.
Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. Müügiloa hoidja

Actavis Group PTC ehf.,
Reykjavikurvegi 76-78,
220 Hafnarfjörður,
Island

8. Müügiloa number

250 mg: 609908
500 mg: 610008
1000 mg: 609808

9. Esmase müügiloa väljastamise/müügiloa uuendamise kuupäev

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 15.12.2008
Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 03.10.2013

10. Teksti läbivaatamise kuupäev

Ravimiametis kinnitatud oktoobris 2013