TRANDATE

Arteriaalne hüpertensioon.

TRANDATE tablette manustatakse suu kaudu söögi ajal.
Ravimit võib manustada ainult täiskasvanule, sest lastel ei ole ravimi ohutus ja efektiivsus kindlaks
tehtud.

Hüpertensioon
Ravi algul manustatakse TRANDATE tablette 100 mg 2 korda ööpäevas. Vajadusel võib annust
2...14-päevaste intervallidega suurendada. Paljudel patsientidel on efektiivseks annuseks 200 mg 2
korda ööpäevas, maksimalselt kuni 800 mg ööpäevas (kaheks annuseks jagatuna). Ravile mittealluva
raske hüpertensiooni juhtudel võib manustada kuni 2400 mg labetalooli ööpäevas, jagatuna 3...4
osaks.
Raske hüpertensiooniga patsientidel, kes on hospitaliseeritud, võib labetalooli annust suurendada iga
päev.

Eakad patsiendid
Hüpertensiooni ravis on algannus 100 mg kaks korda ööpäevas suu kaudu. Vererõhu
normaliseerumise võib saavutada väiksemate püsiannustega kui noorematel patsientidel.

Maksakahjustus
Maksakahjustusega patsiendid võivad vajada suukaudse ravimvormi väiksemaid annuseid.
Rasedusaegne hüpertensioon
Ravi algul manustatakse TRANDATE tablette 100 mg 2 korda ööpäevas. Annust võib suurendada
nädalaste intervallidega, 100 mg kaupa 2 korda ööpäevas. Hüpertensiooni raskusest lähtuvalt võib
vajalikuks osutuda ravimi manustamine 3 korda ööpäevas. Maksimaalne lubatud annus ööpäevas on
2400 mg.
Hüpertensioon ja stenokardia
Kasutatakse annuseid, millega saavutatakse kontroll hüpertensiooni üle.

Üleminek süstitavalt ravimvormilt suukaudsele
Süstelahuselt pikaajalisele suukaudsele ravile üleminekul manustatakse TRANDATE’t ravi algul
100 mg 2 korda ööpäevas.
Labetalooli tablettide kasutamisel koos teiste antihüpertensiivsete ravimitega (nt diureetikumid,
metüüldopa jt) võib hüpotensiivne toime suureneda. Teistelt antihüpertensiivsetelt ravimitelt
labetaloolile üle minnes on algannus 100 mg 2 korda ööpäevas; eelnevalt manustatud ravimite annust
tuleb järk-järgult vähendada. Klonidiin- või β-adrenoblokaatorravi ei ole soovitatav järsult katkestada.

TRANDATE tabletid on vastunäidustatud II või III astme atrioventrikulaarse blokaadi, kardiogeense
Å¡oki jt haiguste korral, mis kulgevad raske ja kestva hüpotensiooni või raske bradükardiaga.
β-adrenoblokaatoreid (isegi kardioselektiivseid) ei tohi kasutada astmahaigetel või hingamisteede
obstruktiivse haiguse anamneesiga patsientidel.
Ülitundlikkus labetalooli või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.

Väga harva on labetaloolraviga seoses kirjeldatud raske hepatotsellulaarse kahjustuse teket.
Maksakahjustus on tavaliselt pöörduv ning seda on esinenud nii lühi- kui pikaajalise ravi järgselt.
Maksafunktsiooni häire esimese sümptomi ilmnemisel tuleb teha vastavad laboratoorsed testid.
Kui nende põhjal leiab kinnitust maksakahjustus või patsiendil esineb ikterus, tuleb ravi labetalooliga
lõpetada ja seda ei tohi uuesti alustada.

Ettevaatlik peab olema TRANDATE kasutamisel perifeerse vaskulaarse haigusega patsientidel, kuna
labetalooli toimel võib nende haigus süveneda.

Kui patsiendil tekib sümptomaatiline bradükardia, tuleb labetalooli annust vähendada.

Kuna β-adrenoblokaatoritel on negatiivne toime atrioventrikulaarsele ülejuhteajale, tuleb labetalooli
ettevaatlikult kasutada I astme atrioventrikulaarse blokaadiga patsientidel.

Nagu ka teised β-adrenoblokaatorid, võib labetalool diabeedi ja türeotoksikoosiga patsientidel varjata
hüpoglükeemia sümptomeid.

Anafülaktilise reaktsiooni risk: Beeta-adrenoblokaatorite võtmise ajal võivad patsiendid, kellel
anamneesis esineb raske anafülaktiline reaktsioon erinevatele allergeenidele, olla reaktiivsemad
korduva juhusliku, diagnostilise või terapeutilise kokkupuute suhtes. Sellised patsiendid võivad mitte
reageerida allergiliste reaktsioonide raviks kasutatavatele adrenaliini tavaannustele.

Kui labetalooli tarvitav patsient vajab lisaks ravi adrenaliiniga, tuleb adrenaliini annust vähendada,
sest koostoimete tõttu võivad tekkida bradükardia ja hüpertensioon (vt lõik 4.5).

β-adrenoblokaatorraviga seoses on kirjeldatud nahalööbeid ja/või kuivsilmsust. Nende
esinemissagedus on väike ning enamikel juhtudel on sümptomid taandunud ravi katkestamisel. Kui
selline reaktsioon ei ole muul viisil seletatav, tuleb ravim järk-järgult ära jätta.

Mõnedel patsientidel, kes saavad või on saanud eelnevalt ravi tamsulosiiniga (alfa-1 adrenoblokaator),
on katarakti operatsiooni käigus täheldatud „operatsiooniaegset lõdva iirise sündroomi”
(Intraoperative Floppy Iris Syndrome, IFIS - kitsa pupilli sündroomi variant). Sarnaseid teateid on
saadud ka teiste alfa-1-blokaatorite kohta, mistõttu ei saa välistada ravimklassiga seotud toimet. Kuna
IFIS võib katarakti operatsiooni ajal suurendada operatsiooniaegsete tüsistuste tekkeriski, peab
silmakirurg enne operatsiooni olema teadlik eelnenud või kaasuvast alfa-1-blokaator-ravist.

Eriti tähelepanelik tuleb olla patsientidega, kellel esineb südamepuudulikkus või vasaku vatsakese
süstoolse funktsiooni langus. Südamepuudulikkus peab olema enne labetalooli kasutamist sobiva
raviga kontrollitud.

Enne anesteesiat ei ole vaja katkestada ravi labetalooliga, kuid enne anesteesia induktsiooni tuleb
intravenoosselt manustada atropiini. Labetalool võib tugevdada halotaani hüpotensiivset toimet.

Feokromotsütoomiga patsientidel tohib labetalooli manustada ainult pärast adekvaatse alfa-blokaadi
saavutamist.

Patsiendid, eriti südame isheemiatõvehaiged, ei tohi ravi labetalooliga järsult katkestada.

Eriti ettevaatlik peab olema labetalooli kasutamisel maksakahjustuse korral, sest nendel patsientidel on
ravimi metabolism aeglasem kui maksakahjustuseta patsientidel. Võib olla vaja kasutada väiksemaid
annuseid (vt lõigud 4.2 ja 5.2)

Ravim sisaldab laktoosi. Patsiendid, kes põevad harvaesinevat pärilikku galaktoositalumatust,
laktaasipuudulikkust või glükoosi-galaktoosi malabsorptsiooni ei tohiks seda ravimit võtta.

Labetalooli vererõhku alandav toime võib väheneda prostaglandiinide sünteesi pärssivate ravimite (nt
mittesteroidsete põletikuvastaste ainete) samaaegsel kasutamisel. Seetõttu võib vajalikuks osutuda
annuse korrigeerimine.

Labetalool fluorestseerub aluselises lahuses ergastuslainepikkusel 334 nanomeetrit ja
fluorestsentslainepikkusel 412 nanomeetrit ja võib seetõttu segada teatud fluorestseeruvate ainete,
kaasa arvatud katehhoolamiinide analüüse.

Labetalooli metaboliitide esinemine uriinis võib anda mittetõeseid uriini katehhoolamiinide,
metanefriini, normeanefriini ja vaillüül-mandelhappe (VMA) väärtusi, kui need on testitud
fluorimeetrilise või fotomeetrilise meetodiga. Sõeluuringute patsientidel, kellel kahtlustatakse
feokromotsütoomi ja keda ravitakse labetaloolvesinikkloriidiga, tuleb katehhoolamiinide
kontsentratsioonide määramisel kasutada spetsiifilist meetodit, nagu kõrge efektiivsusega
vedelikkromatograafilist analüüsi koos tahke faasi ekstraheerimisega.

Labetalool vähendab metaiodobensüülguanidiini (MIBG) radioisotoopide sidumist. Seda tuleb silmas
pidada MIBG stsintigraafia tulemuste interpreteerimisel.

Labetalool võib tugevdada digoksiini vatsakeste löögisagedust vähendavat toimet.

Labetalooli ja adrenaliini samaaegne manustamine võib põhjustada bradükardiat ja hüpertensiooni (vt
lõik 4.4).

Ettevaatlik peab olema labetalooli kasutamisel koos I klassi antiarütmikumide või verapamiili tüüpi
kaltsiumikanali blokaatoritega.

Ravimi kasutamine koos tritsükliliste antidepressantidega võib põhjustada treemorit.

Tsimetidiin võib suurendada labetalooli biosaadavust, mistõttu peab olema ettevaatlik viimase
suukaudsel manustamisel.

Rasedus ja imetamine

Rasedus
Loomuuringutes ei ole teratogeenset toimet ilmnenud, kuid raseduse I trimestril soovitatakse ravimit
kasutada ainult juhul, kui loodetav kasu emale on suurem kui võimalik oht lootele.

Labetalool läbib inimestel platsentaarbarjääri, mistõttu tuleb arvestada võimalike α- ja β-
adrenoretseptorite blokaadi tagajärgedega lootel ja vastsündinul. Perinataalset ja neonataalset distressi
(bradükardia, hüpotensioon, hingamise depressioon, hüpoglükeemia, hüpotermia) on täheldatud harva.
Mõnikord tekivad need sümptomid 1…2 päeva pärast lapse sündi. Sümptomaatiline ravi (vedeliku ja
glükoosi intravenoosne manustamine) annab tavaliselt kiire tulemuse, kuid raske pre-eklampsia korral,
kui ema sai raseduse ajal pikaaegset intravenoosset ravi labetalooliga, võib lapse seisundi paranemine
olla aeglasem. See võib olla seotud piiratud metabolismiga maksas enneaegsetel imikutel. On esinenud
surmajuhtumeid intrauteriinses ja vastsündinuperioodis, kuid neil juhtudel on samaaegselt tarvitatud
ka teisi ravimeid (nt vasodilataatoreid või hingamist pärssivaid ravimeid); arvestada tuleb ka
raseduskomplikatsioone, loote emakasisest kasvupeetust ning enneaegsust. Kliinilistele kogemustele
tuginedes on vajalik ettevaatus labetalooli pikaajalise ja suurte annuste manustamise, sünnitegevuse
edasilükkamise ja manustamise korral koos hüdralasiiniga.

Imetamine
Labetalool eritub väheses koguses rinnapiima (ligikaudu 0,004% manustatavast annusest). Väga harva
on teatatud ebaselge etioloogiaga kõrvaltoimete (imiku äkksurma sündroom, kõhulahtisus,
hüpoglükeemia) esinemisest rinnapiima saavatel imikutel. Ettevaatlik peab olema labetalooli
manustamisel rinnaga toitmise ajal.

On vähetõenäoline, et labetalool avaldab toimet autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele.
Siiski võib labetalool mõnikord põhjustada pearinglust või väsimust.

Trandate'l ei ole kaasaegset kliinilist dokumentatsiooni, mida saaks kasutada kõrvaltoimete
esinemissageduse määramise toetuseks.

Kokkuleppeliselt tuuakse kõrvaltoimete esinemissagedust järgmiselt:
Väga sage (>1/10)
Sage (>1/100 kuni <1/10)
Aeg-ajalt (>1/1000 kuni <1/100)
Harv (>1/10 000 kuni <1/1000)
Väga harv (<1/10 000)

# - märgiga tähistatud kõrvaltoimed on tavaliselt mööduvad ning tekivad ravi esimestel nädalatel.

Immuunsüsteemi häired
Väga sage: Haigusega mitteseonduv positiivne tuumavastaste antikehade test
Sage: ülitundlikkus
Teatatud ülitundlikkusreaktsioonide hulka kuuluvad lööve (sealhulgas mööduv lihhenoidne lööve),
sügelus, hingeldus ja väga harva ravimpalavik või angioödeem.

Psühhiaatrilised häired
Aeg-ajalt: #depressioon

Närvisüsteemi häired
Sage: #pearinglus, #peavalu, #peanaha kihelemine
Väga harv: rasedatel on täheldatud treemorit

Silma kahjustused
Sage: nägemise hägustumine
Väga harv: silmade ärritus
Neid kõrvalnähte on kirjeldatud, kuid need ei ole olnud kindlalt seotud labetalooli manustamisega.

Südame häired
Sage: kongestiivne südamepuudulikkus
Harv: bradükardia
Väga harv: atrioventrikulaarne blokaad

Vaskulaarsed häired
Sage: #posturaalne hüpotensioon
Väga harv: Raynaud’ sündroomi ägenemine
Posturaalne hüpotensioon tekib sagedamini liiga suurte (alg)annuste või liiga kiire annuste
suurendamise korral.

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired
Sage: #ninakinnisus
Aeg-ajalt: bronhospasm

Seedetrakti häired
Sage: iiveldus
Aeg-ajalt: oksendamine, valu epigastriumis

Maksa ja sapiteede häired
Sage: maksaensüümide aktiivsuse suurenemine
Väga harv: hepatiit, hepatotsellulaarne ikterus, kolestaatiline ikterus, maksanekroos.
Harilikult maksa ja sapiteede häired mööduvad pärast ravimi manustamise lõpetamist.
Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Aeg-ajalt: #higistamine

Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused
Aeg-ajalt: krambid
Väga harv: toksiline müopaatia, süsteemne erütematoosluupus
On kirjeldatud krampe, kuid seda ei ole kindlalt seostatud labetalooliga.

Neerude ja kuseteede häired
Sage: urineerimisraskus
Väga harv: äge uriinipeetus

Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired Sage: ejakulatsioonihäired
Sage: erektsioonihäired

Üldised häired Sage: #väsimus, #letargia
Väga harv: #hüppeliigese piirkonna turse

Sümptomid ja nähud
Oodatavad on tugevad kardiovaskulaarsed toimed, nt ülemäärane, asenditundlik hüpotensioon ja
mõnikord bradükardia. Oliguuriaga neerupuudulikkusest on teatatud pärast labetalooli massiivset
suukaudset üleannustamist.

Ravi
Patsient tuleb panna lamama, jalad keha tasapinnast kõrgemal.

Bronhospasmi leevendamiseks võib manustada inhaleeritavat β2-agonisti. Bradükardia korral
manustada veeni 0,25...3 mg atropiini, südamepuudulikkuse korral südameglükosiidi ja diureetikumi.

Hemodünaamika parandamiseks võib noradrenaliini (või isoprenaliini) manustada algul 5...10 µg ning
korrata annust vastavalt vajadusele. Noradrenaliini võib manustada ka tilkinfusioonina kiirusega 5 µg
minutis, kuni rahuldava toime ilmnemiseni.

Raske üleannustamise korral võib vajalikuks osutuda glükagooni veeni manustamine: alguses

Farmakoterapeutiline grupp: alfa- ja beeta-adrenoblokaatorid;
ATC-kood: C07AG01

Toimemehhanism
Labetalool langetab vererõhku blokeerides perifeersed alfa-adrenoretseptorid arterioolides,
vähendades sellega perifeerset vastupanu ja tänu samaaegsele beetablokaadile kaitseb südant
reflektoorse sümpaatilise reaktsiooni eest, mis vastasel korral esineks.
Farmakodünaamilised toimed
Südame minutimaht ei vähene oluliselt puhkeolekus või pärast mõõdukat koormust. Süstoolse
vererõhu tõus koormusel väheneb, kuid vastavad muutused diastoolses rõhus on oma olemuselt
normaalsed.

Patsientidel, kellel koos hüpertensiooniga esineb stenokardia, langetab vähenenud perifeerne
vastupanu südame järelkoormust ja hapnikutarvet. Kõik need toimed peaksid olema kasulikud
hüpertensiivsetele patsientidele ja neile, kellel kaasneb ka stenokardia.

Imendumine
Labetalool imendub seedetraktist kiiresti, maksimaalne plasmatase saavutatakse 1 kuni 2 tunni
möödumisel suukaudsest manustamisest. Esineb oluline esmase passaaži metabolism, mis viib umbes
25% biosaadavuseni, kuid esinevad olulised variatsioonid.

Jaotumine
Umbes 50% veres leiduvast labetaloolist on seotud valkudega. Loomkatsetes läbib
hematoentsefaalbarjääri ainult ebaoluline kogus labetalooli. Labetalool läbib platsentat ja eritub
rinnapiima.

Metabolism
Labetalool metaboliseerub peamiselt konjugeerumise teel mitteaktiivseteks
glükuroniidmetaboliitideks.

Eliminatsioon
Glükuroniidmetaboliidid eritatakse nii uriini kui sapi kaudu rooja. Labetalooli plasma poolväärtusaeg
on umbes 4 tundi.

Patsientide eripopulatsioonid
- Neerukahjustus
Labetalool ei mõjuta negatiivselt neerufunktsiooni ja on äärmiselt sobiv kasutamiseks neeruhaigusega
hüpertensiivsetel patsientidel.
- Maksakahjustus
Suukaudse manustamise järgselt läbib labetalool olulise, kuid varieeruva esmase maksapassaaži.
Uuringus, kus osales 10 histoloogiliselt tõestatud maksatsirroosiga patsienti, suurenes suukaudse
labetalooli ekspositsioon ligikaudu kolm korda tervete kontrollisikutega võrreldes. Individuaalne
varieeruvus nii patsientide kui kontrollisikute seas oli suur (ligikaudu 2,5-kordne). Maksakahjustusega
patsiendid võivad vajada labetalooli väiksemaid suukaudseid annuseid (vt lõigud 4.2 ja 4.4).

Prekliinilised uuringud ei ole näidanud labetalooli mutageenset ega kartsinogeenset toimet.

Tableti sisu: mikrokristalliline tselluloos, veevaba laktoos, magneesiumstearaat. Tableti kate:
hüpromelloos 5cP, denatureeritud tööstuslik alkohol, naatriumbensoaat, titaandioksiid (E171),
päikeseloojangukollane FCF (E110), , puhastatud vesi.

Ei ole kohaldatav.

3 aastat.

Hoida temperatuuril kuni 30 °C.

Tabletid on polüpropüleenist purgis, mis on suletud polüetüleenist korgiga. Pakendis on 50 tabletti.

Erihoiatused ravimi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Erinõuded puuduvad.
Kasutamata ravim tuleb hävitada vastavalt kohalikele seadustele.