TOPAMAX
Toimeained: topiramaat
Ravimi vorm: õhukese polümeerikattega tablett
Ravimi tugevus: 50mg 60TK
Retseptiravim
Seotud teemad
Pakendi infoleht: teave kasutajale
1. Mis ravim on TOPAMAX ja milleks seda kasutatakse
TOPAMAX kuulub epilepsiavastaste ravimite rühma, mida kasutatakse:
-
krampide raviks üksikravimina täiskasvanutel ja üle 6-aastastel lastel;
-
krampide raviks koos teiste ravimitega täiskasvanutel ja 2-aastastel ning vanematel lastel;
-
migreeni-tüüpi peavalude ennetamiseks täiskasvanutel.
2. Mida on vaja teada enne TOPAMAX võtmist
Ärge võtke TOPAMAX'i:
-
kui olete topiramaadi või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes
allergiline.
-
migreeni vältimiseks, kui te olete rase või võite rasestuda, kuid ei kasuta efektiivset
rasestumisvastast vahendit (vt lisainformatsiooni lõigust "Rasedus, imetamine ja viljakus").
Kui te ei ole kindel, kas midagi ülaltoodust kehtib teie kohta, rääkige enne TOPAMAX’i kasutamist
oma arsti või apteekriga.
Hoiatused ja ettevaatusabinõud
Enne TOPAMAX’i võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga:
-
kui teil on neeruprobleemid, eelkõige neerukivid, või te saate neerudialüüsravi;
-
kui teil on esinenud vere või kehavedelikega seotud häireid (metaboolne atsidoos);
-
kui teil on maksaprobleemid;
-
kui teil on probleemid silmadega, eelkõige glaukoom;
-
kui teil on kasvuprobleem;
-
kui te olete kõrge rasvasisaldusega dieedil (ketogeenne dieet)
-
kui te olete rase või võite rasestuda (lisainfot vt lõigust „Rasedus ja imetamine“).
Kui te ei ole kindel, kas midagi ülaltoodust kehtib teie kohta, rääkige enne TOPAMAX’i kasutamist
oma arsti või apteekriga.
On oluline, et te ei lõpetaks ravimi võtmist ilma arstiga eelnevalt nõu pidamata.
Te peaksite oma arstiga rääkima ka enne, kui te hakkate kasutama mingit topiramaati sisaldavat
ravimit, mida antakse teile TOPAMAX’i asemel.
Teie kehakaal võib TOPAMAX’i kasutamise ajal langeda ning seega tuleb teie kehakaalu selle ravimi
kasutamise ajal regulaarselt jälgida. Kui teie kehakaalu langus osutub liiga suureks või kui seda
ravimit kasutava lapse kehakaal ei suurene piisavalt kiiresti, peaksite te arsti poole pöörduma.
Vähesel hulgal inimestel, keda on ravitud epilepsiavastaste ravimitega nagu TOPAMAX, on tekkinud
enesevigastamise ja enesetapumõtteid. Kui teil tekivad mingil hetkel sellised mõtted, pöörduge palun
otsekohe oma arsti poole.
Muud ravimid ja TOPAMAX
Teatage oma arstile või apteekrile, kui te võtate või olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes
muid ravimeid. TOPAMAX ja teatud teised ravimid võivad üksteise toimeid mõjutada. Mõnikord on
vaja TOPAMAX’i või mõne teise ravimi annust kohandada.
Kindlasti tuleb oma arstile või apteekrile öelda, kui te võtate:
-
teisi ravimeid, mis kahjustavad või vähendavad teie mõtlemisvõimet, keskendumist või lihaste
koordinatsiooni (nt kesknärvisüsteemi pärssivad ravimid, nagu lihaslõõgastid ja rahustid).
-
rasestumisvastaseid tablette. TOPAMAX võib teie rasestumisvastase ravimi toimet
nõrgendada.
Konsulteerige oma arstiga kui te kasutate TOPAMAX-ravi ajal rasestumisvastaseid tablette ja teie
menstruaalne vereeritus muutub.
Tehke nimekiri ravimitest, mida te kasutate. Näidake seda oma arstile või apteekrile, enne kui hakkate
uut ravimit kasutama.
Teised ravimid, mille kasutamist peate te oma arsti või apteekriga arutama, on teised
epilepsiavastased ravimid, risperidoon, liitium, hüdroklorotiasiid, metformiin, pioglitasoon, gliburiid,
amitriptüliin, propranolool, diltiaseem, venlafaksiin, flunarisiin, naistepuna ürt (Hypericum
perforatum; see on ravimtaime preparaat, mida kasutatakse depressiooni raviks).
Kui te ei ole kindel kas midagi ülaltoodust kehtib teie kohta, rääkige enne TOPAMAX’i kasutamist
oma arsti või apteekriga.
TOPAMAX koos toidu ja joogiga
TOPAMAX’i võib võtta koos toiduga või ilma. TOPAMAX’i võtmise ajal jooge päeva jooksul
rohkelt vedelikke, et vältida neerukivide teket. TOPAMAX’i võtmise ajal tuleks vältida alkoholi
tarvitamist.
Rasedus ja imetamine
Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi
kasutamist nõu oma arstiga.
Teie arst otsustab, kas te võite TOPAMAX’i võtta. Nagu ka teiste epilepsiavastaste ravimite puhul, on
oht, et TOPAMAX’i kasutamine raseduse ajal võib sündimata last kahjustada. Tehke kindlaks, et te
olete täpselt aru saanud TOPAMAX'i raseduseaegse kasutamise ohtudest ja kasudest epilepsia korral.
Te ei tohi TOPAMAX'i kasutada migreeni ennetamiseks, kui te olete rase või võite rasestuda ega
kasuta tõhusat rasestumisvastast meetodit.
Emad, kes toidavad TOPAMAX'i võtmise ajal last rinnaga, peavad arstile otsekohe teatama, kui
lapsel tekivad mingid ebaharilikud nähud.
Autojuhtimine ja masinatega töötamine
TOPAMAX-ravi ajal võivad tekkida pearinglus, väsimus ja nägemishäired. Ärge juhtige autot ega
käsitsege mingeid tööriistu või masinaid ilma arstiga eelnevalt konsulteerimata.
TOPAMAX sisaldab laktoosi
Topamax sisaldab laktoosi. Kui arst on teile öelnud, et te ei talu teatud suhkruid, peate te enne ravimi
kasutamist konsulteerima oma arstiga.
3. Kuidas TOPAMAX võtta
Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage
nõu oma arsti või apteekriga.
-
Teie arst alustab ravi tavaliselt TOPAMAX'i väikese annusega ja suurendab seda aeglaselt
annuseni, mis on teile sobivaim.
-
TOPAMAX'i tabletid tuleb tervelt alla neelata. Vältige tablettide närimist, kuna nende maitse
võib olla mõru.
-
TOPAMAX'i võib võtta enne sööki, selle ajal või pärast seda. Jooge TOPAMAX'i kasutamisel
päeva jooksul rohkelt vedelikke, et vältida neerukivide tekkimist.
Kui te võtate TOPAMAX'i rohkem kui ette nähtud
-
Pöörduge otsekohe arsti poole. Võtke ravimipakend endaga kaasa.
-
Te võite ennast tunda unisena, väsinuna, teie tähelepanuvõime võib väheneda; teil võivad
tekkida koordinatsioonihäired, kõneraskused või kontsentreerumisraskused; topeltnägemine või
hägune nägemine; pearinglus madala vererõhu tõttu; masendustunne või erutus; kõhuvalu või
krambihood (tõmblused).
Üleannustamine võib tekkida ka juhul, kui te võtate koos TOPAMAX'iga teisi ravimeid.
Kui te unustate TOPAMAX'i võtta
-
Kui te unustate annuse võtta, võtke see niipea kui see teile meenub. Kui on aga peaaegu käes
järgmise annuse võtmise aeg, jätke ununenud annus vahele ja jätkake ravimi võtmist
tavapärasel viisil. Kui teil jääb vahele kaks või enam annust, pöörduge oma arsti poole.
-
Ärge võtke kahekordset annust (kaks annust samal ajal), kui annus jäi eelmisel korral võtmata.
Kui te lõpetate TOPAMAX'i võtmise
Ärge lõpetage ravimi võtmist kui arst ei ole teile seda öelnud. Teie sümptomid võivad tagasi tulla. Kui
teie arst otsustab teil selle ravimi kasutamise lõpetada, võidakse teie annust mõne päeva jooksul järk-
järgult vähendada.
Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
4. Võimalikud kõrvaltoimed
Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.
Rääkige oma arstile või pöörduge otsekohe haiglasse abi saamiseks, kui teil tekib mõni
järgmistest kõrvaltoimetest:
Väga sage (võib esineda rohkem kui 1 inimesel 10-st)
-
Depressioon (uus või süvenemine).
Sage (võib esineda kuni 1 inimesel 10-st)
-
Krambid (tõmblused)
-
Ärevus, ärrituvus, meeleolu muutused, segasus, düsorienteeritus
-
Kontsentreerumishäired, mõtlemise aeglustumine; mälukaotus, mäluhäired (uus häire, järsk
muutus või süvenemine)
-
Neerukivid, sage või valulik urineerimine.
Aeg-ajalt (võib esineda kuni 1 inimesel 100-st)
-
Vere happesuse suurenemine (võib põhjustada hingamishäireid, sh õhupuudus, söögiisu
kaotust, iiveldust, oksendamist, tugevat väsimust ja kiiret või ebaregulaarset südame
löögisagedust)
-
Vähenenud või puuduv higistamine
-
Tõsise enesevigastuse tekitamise soov, tõsise enesevigastuse tekitamise katse
-
Nägemisvälja osaline kaotus.
Harv (võib esineda kuni 1 inimesel 1000-st)
-
Glaukoom - silma vedelikuvahetuse takistus, mis põhjustab silma siserõhu suurenemist, valu
või nägemishäireid.
Järgnevalt on loetletud teised kõrvaltoimed. Palun rääkige oma arstile või apteekrile, kui need
muutuvad tõsiseks:
Väga sage (võib esineda rohkem kui 1 inimesel 10-st)
-
Ninakinnisus, nohu või kurguvalu
-
Surin, valu ja/või tuimus erinevates kehaosades
-
Unisus, väsimus
-
Pearinglus
-
Iiveldus, kõhulahtisus
-
Kehakaalu langus.
Sage (võib esineda kuni 1 inimesel 10-st)
-
Aneemia (vererakkude hulga vähenemine)
-
Allergiline reaktsioon (nt nahalööve, punetus, sügelus, näo turse, nõgestõbi)
-
Söögiisu kaotus, söögiisu vähenemine
-
Agressiivsus, agiteeritus, viha
-
Uinumis- või unehäired
-
Kõneraskused või kõnehäire, ebaselge kõne
-
Kohmakus või koordinatsioonihäired, tasakaaluhäired kõndimisel
-
Vähenenud võime teostada rutiinseid tegevusi
-
Maitsetundlikkuse vähenemine, kadu või puudumine
-
Tahtmatud värinad või rappumised; kiired, tahtele allumatud silmaliigutused
-
Nägemishäired, nt topeltnägemine, hägune nägemine, nägemisteravuse langus,
fokuseerimisraskused
-
Pöörlemistunne (vertiigo), helin kõrvus, kõrvavalu
-
Õhupuudus
-
Köha
-
Ninaverejooks
-
Palavik, halb enesetunne, nõrkus
-
Oksendamine, kõhukinnisus, kõhuvalu või ebamugavustunne kõhus, seedehäire, mao või
soolestiku infektsioon
-
Suukuivus
-
Juuste väljalangemine
-
Sügelus
-
Liigesevalu või liigeste turse, lihasspasmid või tõmblused, lihasvalu või -nõrkus, valu rinnus
-
Kehakaalu suurenemine.
Aeg-ajalt (võib esineda kuni 1 inimesel 100-st)
-
Vereliistakute (vere hüübimisel osalevad vererakud) hulga vähenemine, valgete vereliblede
hulga vähenemine (need kaitsevad organismi nakkuste eest), kaaliumi taseme langus veres
-
Maksaensüümide aktiivsuse tõus, eosinofiilide hulga suurenemine veres (teatud tüüpi valged
verelibled)
-
Suurenenud lümfisõlmed kaelal, kaenla all või kubemes
-
Suurenenud söögiisu
-
Kõrgendatud meeleolu
-
Mitte olemas olevate asjade kuulmine, nägemine või tunnetamine, raske vaimne häire
(psühhoos)
-
Emotsioonide näiv ja/või tegelik puudumine, ebatavaline kahtlustamine, paanikahoog
-
Lugemisraskused, kõnehäire, raskused käsitsi kirjutamisel
-
Rahutus, hüperaktiivsus
-
Mõtlemise aeglustumine, vähenenud tähelepanelikkus või teadvustase
-
Piiratud või aeglased kehaliigutused, tahtmatud ebatavalised või korduvad lihasliigutused
-
Minestamine
-
Puutetundlikkuse kõrvalekalded; puutetundlikkuse kahjustus
-
Lõhnatundlikkuse kahjustus, häired või puudumine
-
Ebatavalised tunnetuskogemused, mis võivad eelneda migreenile või teatud tüüpi krampidele
-
Silmade kuivus, silmade valgustundlikkus, silmalau tõmblemine, vesised silmad
-
Kuulmisteravuse langus või kuulmiskadu, ühe kõrva kurtus
-
Aeglane või ebaregulaarne südame löögisagedus, südamepekslemine
-
Madal vererõhk, vererõhu langus püsti tõusmisel (sellest tulenevalt võivad mõned
TOPAMAX’i kasutavad inimesed järsul istuma või püsti tõusmisel tunda pearinglust,
minestustunnet või kollabeeruda)
-
Nahaõhetus, kuumatunne
-
Pankreatiit (kõhunäärme põletik)
-
Liigsed kõhugaasid, kõrvetised, täistunne kõhus või kõhupuhitus
-
Igemete veritsemine, suurenenud süljeeritus, süljevool, halb hingeõhk
-
Liigne vedelikutarbimine, janu
-
Naha värvuse muutused
-
Lihasjäikus, valu küljes
-
Vere esinemine uriinis, kusepidamatus (tahtele allumatu), tugev urineerimistung, valu küljes
või neerus
-
Erektsiooni saavutamise või säilitamise häired, seksuaalfunktsiooni häired
-
Gripilaadsed sümptomid
-
Külmad sõrmed ja varbad
-
Joobnud tunne
-
Õppimisvõimetus.
Harv (võib esineda kuni 1 inimesel 1000-st)
-
Ebanormaalselt ülev meeleolu
-
Teadvuskadu
-
Ühe silma pimedus, ajutine pimedus, kanapimedus
-
Laisk silm
-
Tursed silmas ja silma ümbruses
-
Sõrmede ja varvaste tuimus, surin ja värvuse muutus (valgeks, siniseks ja siis punaseks)
kokkupuutel külmaga
-
Maksapõletik, maksapuudulikkus
-
Stevensi-Johnsoni sündroom, potentsiaalselt eluohtlik seisund, mille korral võivad tekkida
haavandid erinevatel limaskestadel (nt suus, ninas ja silmades), nahalööve ja villide teke
-
Ebanormaalne kehalõhn (nahal)
-
Ebamugavustunne kätes või jalgades
-
Neerufunktsiooni häire.
Teadmata (esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)
-
Makulopaatia on maakula (väike silma võrkkesta punkt, kus nägemine on kõige teravam) häire.
Te peate helistama oma arstile, kui te märkate muutust nägemises või nägemise halvenemist.
-
Toksiline epidermise nekrolüüs, eluohtlik seisund, mis on sarnane Stevensi-Johnsoni
sündroomiga, kuid sellest raskem; iseloomulik on laialdane villide teke ja naha pealmiste
kihtide irdumine (vt harva esinevad kõrvaltoimed).
Lapsed ja noorukid
Lastel on kõrvaltoimed üldjuhul sarnased täiskasvanutel täheldatutega. Mõningad kõrvaltoimed on
lastel siiski esinenud sagedamini ja/või raskemal kujul kui täiskasvanutel. Kõrvaltoimed, mis võivad
lastel olla raskema kuluga, on vähenenud või puuduv higistamine ja vere happesuse tõus. Lastel
sagedamini esinevate kõrvaltoimete hulka kuuluvad ka ülemiste hingamisteede haigused.
Kõrvaltoimetest teavitamine
Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla
ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada
www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.
5. Kuidas TOPAMAX säilitada
Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud blistril/pudelil/karbil.
Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.
Hoida temperatuuril kuni 25°C. Hoida tabletid originaalpakendis (blistris või pudelis), niiskuse eest
kaitstult. Hoida pudel tihedalt suletuna, et kaitsta tablette niiskuse eest.
Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata
ära ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.
6. Pakendi sisu ja muu teave
Mida TOPAMAX sisaldab
Toimeaine on topiramaat.
-
Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 25 mg, 50 mg, 100 mg või 200 mg topiramaati.
-
Teised koostisosad on:
Tableti sisu:
Laktoosmonohüdraat
Preželatiniseeritud maisitärklis
Mikrokristalliline tselluloos
Naatriumtärklisglükolaat (tüüp A)
Magneesiumstearaat
Tableti kate:
OPADRY® Valge, Kollane, Roosa1, karnaubavaha
1 OPADRY® sisaldab: hüpromelloos, makrogool, polüsorbaat 80 ja värvainetena titaandioksiid E171
(kõik tugevused) ja kollane raudoksiid E172 (50 ja 100 mg) või punane raudoksiid E172 (200 mg).
Kuidas TOPAMAX välja näeb ja pakendi sisu
Ravimi kirjeldus.
25 mg: valged ümmargused tabletid läbimõõduga 6 mm, mille ühel küljel on „TOP“ ja teisel küljel
„25“.
50 mg: helekollased ümmargused tabletid läbimõõduga 7 mm, mille ühel küljel on „TOP“ ja teisel
küljel „50“.
100 mg: kollased ümmargused tabletid läbimõõduga 9 mm, mille ühel küljel on „TOP“ ja teisel küljel
„100“.
200 mg: lõheroosad ümmargused tabletid läbimõõduga 10 mm, mille ühel küljel on „TOP“ ja teisel
küljel „200“.
Läbipaistmatu plastikpudel avamiskindla korgiga, mis sisaldab 20, 28, 30, 50, 56, 60, 100 või 200 (2 x
100) tabletti. Igas pudelis on kuivatusaine pakike, mida ei tohi alla neelata.
Blisterpakend alumiinium/alumiiniumfooliumist ribadena. Pakendis on 10, 20, 28, 30, 50, 56, 60, 100
või 200 (2 x 100) tabletti. Üksikud blisterribad (alu/alu) on pakendatud kartongkarpi.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
Müügiloa hoidja ja tootja
Müügiloa hoidja:
UAB „Johnson & Johnson“
Geležinio Vilko g. 18A
LT-08104 Vilnius
Leedu
Tootjad:
Janssen Pharmaceutica NV
Turnhoutseweg 30
2340 Beerse
Belgia
ja
Janssen-Cilag S.p.A.
Via C. Janssen
Borgo San Michele
I-04010 Latina
Itaalia
Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole.
Janssen-Cilag Sp. z o.o. Eesti filiaal
Lõõtsa 2
Tallinn 11415
Tel: +372 617 7410
See ravimpreparaat on saanud müügiloa Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikides järgmiste
nimetustega:
Austria:
Topamax - Filmtabletten
Belgia:
Topamax tabletten
Bulgaaria:
TOPAMAX
Küpros:
TOPAMAX tabs
TÅ¡ehhi Vabariik:
Topamax
Taani:
Topimax
Eesti:
TOPAMAX
Soome:
Topimax tabletti, kalvopäällysteinen
Prantsusmaa:
EPITOMAX, COMPRIME PELLICULE
Saksamaa:
Topamax 25<50><100><200> mg Filmtabletten
Kreeka:
TOPAMAC
Ungari:
Topamax film-coated tablet
Island:
Topimax filmuhúðaðar töflur
Iirimaa:
TOPAMAX Tablets
Itaalia:
TOPAMAX compresse rivestite con film, 60 compresse
Läti:
Topamax coated tablets
Leedu:
Topamax
Luksemburg:
Topamax comprimés
Malta:
Topamax
Holland:
Topamax, filmomhulde tabletten
Norra:
Topimax Tabletter filmdrasjert
Poola:
Topamax tabletki powlekane
Portugal:
Topamax
Rumeenia:
TOPAMAX tablets
Slovakkia:
Topamax
Sloveenia:
TOPAMAX filmsko oblozene tablete
Hispaania:
TOPAMAX Comprimidos recubiertos
Rootsi:
Topimax tabletter, filmdragerade
Ühendkuningriik:
TOPAMAX Tablets
Infoleht on viimati uuendatud jaanuaris 2015
Ravimi omaduste kokkuvõte
Ravimi omaduste kokkuvõtte PDF
1. Ravimpreparaadi nimetus
TOPAMAX, 25 mg õhukese polümeerikattega tabletid
TOPAMAX, 50 mg õhukese polümeerikattega tabletid
TOPAMAX, 100 mg õhukese polümeerikattega tabletid
TOPAMAX, 200 mg õhukese polümeerikattega tabletid
2. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis
Üks tablett sisaldab 25 mg topiramaati.
Üks tablett sisaldab 50 mg topiramaati.
Üks tablett sisaldab 100 mg topiramaati.
Üks tablett sisaldab 200 mg topiramaati.
INN. Topiramatum
Teadaolevat toimet omavad abiained: sisaldab ka laktoosmonohüdraati:
25 mg tablett sisaldab 30,85 mg laktoosmonohüdraati;
50 mg tablett sisaldab 61,70 mg laktoosmonohüdraati;
100 mg tablett sisaldab 123,40 mg laktoosmonohüdraati;
200 mg tablett sisaldab 43,50 mg laktoosmonohüdraati.
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3. Ravimvorm
Õhukese polümeerikattega tablett.
Ravimi kirjeldus
TOPAMAX 25 mg: ümmargused, valged, 6 mm diameetriga tabletid, markeering „TOP“ ühel ja „25“
teisel küljel.
TOPAMAX 50 mg: ümmargused, helekollased, 7 mm diameetriga tabletid, markeering „TOP“ ühel ja
„50“ teisel küljel.
TOPAMAX 100 mg: ümmargused, kollased, 9 mm diameetriga tabletid, markeering „TOP“ ühel ja
„100“ teisel küljel.
TOPAMAX 200 mg: ümmargused, lõhevärvi, 10 mm diameetriga tabletid, markeering „TOP“ ühel ja
„200“ teisel küljel.
4. Kliinilised andmed
4.1. Näidustused
Monoteraapiana täiskasvanutel, noorukitel ja üle 6-aastastel lastel, kellel on partsiaalsed krambihood
koos sekundaarselt generaliseerunud krambihoogudega või ilma ning primaarselt generaliseerunud
toonilis-kloonilised krambihood.
Adjuvantravi 2-aastastel ja vanematel lastel, noorukitel ja täiskasvanutel partsiaalsete krambihoogude
(koos sekundaarse generaliseerumisega või ilma) või primaarselt generaliseerunud toonilis-klooniliste
krambihoogude korral ja Lennoxi-Gastaut’ sündroomiga seotud krampide ravi.
Migreenipeavalu profülaktikaks täiskasvanutel pärast võimalike alternatiivsete ravimeetmete hoolikat
hindamist. Topiramaat ei ole mõeldud selle akuutseks raviks.
4.2. Annustamine ja manustamisviis
Ravi soovitatakse alustada väikeste annustega, millele järgneb annuse tiitrimine kuni efektiivse
annuse saavutamiseni. Annuse ja tiitrimiskiiruse määramisel tuleb lähtuda kliinilisest ravivastusest.
TOPAMAX-ravi optimeerimiseks ei ole vaja jälgida topiramaadi plasmataset. Harvadel juhtudel,
topiramaadi koosmanustamisel fenütoiiniga, võib optimaalse kliinilise ravitulemuse saavutamiseks
osutuda vajalikuks fenütoiini annuse kohandamine. TOPAMAX’i annus võib vajada kohandamist
juhtudel, kui raviskeemi lisatakse fenütoiin või karbamasepiin või kui lõpetatakse nende ravimite
kooskasutamine TOPAMAX’iga.
Patsientidel, kelle anamneesis esineb krampe või epilepsiat või ka nendel, kellel neid ei esine, tuleb
epilepsiavastaste ravimite, sh topiramaadi annust vähendada järk-järgult, et vähendada krampide
tekkeohtu või krampide esinemissageduse suurenemist. Kliinilistes uuringutes vähendati epilepsiaga
täiskasvanutel ööpäevaseid annuseid nädalaste intervallidega 50…100 mg ning 25…50 mg kaupa
täiskasvanutel, kes said topiramaati migreeni profülaktikaks annustes kuni 100 mg/ööpäevas. Lastel
läbi viidud kliinilistes uuringutes vähendati topiramaadi annust järk-järgult 2…8-nädalase perioodi
jooksul.
Epilepsia monoteraapia
Üldine
Kui samaaegselt kasutatavate epilepsiavastaste ravimite manustamine lõpetatakse, et minna üle
topiramaadi monoteraapiale, tuleb arvestada selle mõjuga krampide kontrollile. Kui samaaegselt
kasutatava epilepsiavastase ravimi manustamise järsku lõpetamist ei tingi ohutusküsimused,
soovitatakse ravim ära jätta järk-järgult, vähendades samaaegselt kasutatava epilepsiavastase ravimi
annust ligikaudu 1/3 võrra iga 2 nädala järel.
Kui katkestatakse samaaegne ravi maksaensüüme indutseerivate ravimitega, topiramaadi sisaldus
plasmas suureneb. Sõltuvalt ravivastusest võib olla vajalik TOPAMAX’i (topiramaadi) annuse
vähendamine.
Täiskasvanud
Annuse suurus ja tiitrimine peaks lähtuma kliinilisest ravivastusest. Tiitrimist alustatakse annusega
25 mg õhtuti esimese nädala jooksul. Seejärel tuleb annust suurendada 1- või 2-nädalaste intervallide
järel 25 või 50 mg kaupa ööpäevas, mis manustatakse 2 annuseks jagatuna. Kui patsient sellist
tiitrimisskeemi ei talu, võib annust suurendada väiksemate annuste kaupa või pikemate intervallide
järel.
Täiskasvanutel on topiramaadi monoteraapia korral soovitatavaks algannuseks 100 mg kuni 200 mg
ööpäevas, jagatuna kaheks annuseks. Maksimaalne soovitatav ööpäevane annus on 500 mg, jagatuna
kaheks annuseks. Mõned ravile halvasti alluvate epilepsiavormidega patsiendid on talunud
topiramaadi monoteraapiat annustes 1000 mg ööpäevas. Need annustamissoovitused kehtivad kõigile
täiskasvanutele, sh eakatele, kellel ei esine kaasuvat neeruhaigust.
Lapsed (üle 6-aasta vanused lapsed)
Lastel peaks annus ja tiitrimise sagedus lähtuma kliinilisest tulemusest. Üle kuue-aastaste laste ravi
alustatakse annusega 0,5 kuni 1 mg/kg õhtuti esimese nädala jooksul. Seejärel tuleb annust
suurendada 1- või 2-nädalaste intervallide järel 0,5 kuni 1 mg/kg/ööpäevas kaupa, mis manustatakse
kaheks annuseks jagatuna. Kui laps sellist tiitrimise skeemi ei talu, võib annust suurendada
väiksemate annuste kaupa või pikemate intervallide järel.
Soovitatavaks algannusevahemikuks topiramaadi monoteraapia korral üle 6-aastastele lastele on
sõltuvalt ravivastusest 100 mg ööpäevas (see on ligikaudu 2,0 mg/kg/ööpäevas lastel vanuses
6…16 aastat).
Epilepsia täiendav ravi (partsiaalsed krambid, sekundaarse generaliseerumisega või ilma, primaarsed
generaliseerunud toonilis-kloonilised krambid või Lennoxi-Gastaut’ sündroomiga kaasnevad krambid)
Täiskasvanud
Ravi alustatakse annusega 25...50 mg õhtuti ühe nädala jooksul. Teatatud on ka madalamate
algannuste kasutamisest, kuid seda ei ole süstemaatiliselt uuritud. Seejärel suurendatakse annust ühe-või kahenädalaste intervallide järel 25...50 mg kaupa ööpäevas ja manustatakse kaheks annuseks
jagatuna. Mõnedel patsientidel saavutatakse ravimi efektiivne toime ravimi ühekordse manustamisega
ööpäevas.
Kliiniliste uuringute põhjal on täiendava ravina minimaalne efektiivne annus 200 mg. Tavaline
ööpäevane annus on 200...400 mg, jagatuna kaheks annuseks.
Need annustamissoovitused kehtivad kõigile täiskasvanutele, sh eakatele, kellel ei esine kaasuvat
neeruhaigust (vt lõik 4.4).
Lapsed (2-aastased ja vanemad lapsed)
TOPAMAX’i (topiramaadi) soovitatav ööpäevane koguannus on täiendava ravi korral ligikaudu 5
kuni 9 mg/kg/ööpäevas, mis manustatakse kaheks annuseks jagatuna. Tiitrimist alustatakse annusega
25 mg (või väiksema annusega vahemikus 1 kuni 3 mg/kg/ööpäevas) õhtuti esimese nädala jooksul.
Seejärel tuleb annust suurendada 1- või 2-nädalaste intervallide järel 1 kuni 3 mg/kg kaupa ööpäevas
(manustatakse kaheks annuseks jagatuna) optimaalse ravivastuse saavutamiseni.
Uuritud on ööpäevaseid annuseid kuni 30 mg/kg, mis olid üldiselt hästi talutavad.
Migreen
Täiskasvanud
Topiramaadi soovitatav ööpäevane koguannus migreeni profülaktikaks on 100 mg ööpäevas, mis
manustatakse kaheks annuseks jagatuna. Tiitrimist tuleb alustada annusega 25 mg õhtuti 1 nädala
vältel. Annust tuleb 1-nädalaste intervallide järel suurendada 25 mg võrra ööpäevas. Kui patsient
sellist tiitrimise skeemi ei talu, võib annuseid suurendada pikema ajavahemiku järel.
Mõnedel patsientidel võib olla piisav annus 50 mg ööpäevas. Patsiendid on saanud ka annuseid kuni
200 mg ööpäevas. Selline annus võib mõnedele patsientidele kasulik olla, siiski on soovitav rakendada
ettevaatust kõrvaltoimete esinemissageduse tõusu tõttu.
Lapsed
TOPAMAX’i (topiramaati) ei soovitata lastel migreeni raviks või ennetamiseks kasutada, kuna
andmed ohutuse ja tõhususe kohta ei ole piisavad.
TOPAMAX’i üldised annustamissoovitused patsientide erigruppidele
Neerukahjustus
Neerufunktsiooni kahjustusega (CL ≤ 70 ml/min) patsientidele tuleb topiramaati manustada
CR
ettevaatusega, sest topiramaadi plasma- ja neerukliirens on vähenenud. Kõigi annuste puhul võib
teadaoleva neerukahjustusega isikutel plasma tasakaalukontsentratsiooni saavutamiseks kuluda
rohkem aega. Soovitatav on tavalist alg- ja säilitusannust poole võrra vähendada (vt lõik 5.2).
Kuna topiramaati saab vereplasmast eemaldada hemodialüüsi abil, tuleb lõppstaadiumis
neerupuudulikkusega patsientidele hemodialüüsi protseduuri päeval manustada täiendav
TOPAMAX’i annus, mis on ligikaudu pool ööpäevasest raviannusest. Täiendav annus manustatakse
kahes osas hemodialüüsi protseduuri alustamisel ja protseduuri lõpus. Täiendav annus võib erineda
sõltuvalt dialüüsi aparatuuri parameetritest (vt lõik 5.2).
Maksakahjustus
Mõõduka kuni raske maksakahjustusega patsientidele tuleb topiramaati manustada ettevaatusega, sest
topiramaadi kliirens on vähenenud.
Eakad
Eakatel ei ole annuseid vaja kohandada, kui nende neerufunktsioon on normaalne.
TOPAMAX on saadaval õhukese polümeerikattega tablettidena. Õhukese polümeerikattega tablette ei
soovitata katki teha.
TOPAMAX'i võib võtta toidukordadest sõltumatult.
4.3. Vastunäidustused
Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
Migreeni ennetamine raseduse ajal ja fertiilses eas naistel, kui ei kasutata tõhusat rasestumisvastast
meetodit.
4.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Olukordades, mis nõuavad topiramaadi kiiret ärajätmist, on soovitatav patsientide seisundi jälgimine
(vt lõik 4.2).
Nagu teiste epilepsiavastaste ravimitega, võivad mõned patsiendid topiramaadi kasutamisel täheldada
krampide esinemissageduse tõusu või uut tüüpi krampide teket. See ilming võib olla üleannustamise,
samaaegselt kasutatavate epilepsiavastaste ravimite plasmakontsentratsiooni languse, haiguse
progresseerumise või paradoksaalse toime tagajärg.
Topiramaatravi ajal tuleb väga suurt tähelepanu pöörata adekvaatsele vedeliku tarbimisele. Küllaldane
vedeliku tarbimine võib vähendada neerukivide tekkeriski (vt allpool). Küllaldane vedeliku tarbimine
enne füüsilist koormust või enne kõrgeid temperatuure ning nende ajal võib vähendada kuumusega
seotud kõrvaltoimete tekke riski (vt lõik 4.8).
Oligohüdroos
Topiramaadi kasutamisega seoses on teatatud oligohüdroosist (vähenenud higistamine). Vähenenud
higistamine ja hüpertermia (kehatemperatuuri tõus) võivad esineda eeskätt väikestel lastel, kes on
kõrge temperatuuriga keskkonnas.
Meeleoluhäired/depressioon
Topiramaatravi ajal on täheldatud meeleoluhäirete ja depressiooni esinemissageduse tõusu.
Suitsiid/suitsiidimõtted
Patsientidel, keda on erinevatel näidustustel ravitud epilepsiavastaste ravimitega, on täheldatud
suitsiidimõtteid ja suitsidaalset käitumist. Epilepsiavastaste ravimite randomiseeritud
platseebokontrollitud uuringute meta-analüüs näitas, et suitsiidimõtete ja suitsidaalse käitumise risk
on vähesel määral suurenenud. Selle riski suurenemise põhjus ei ole teada ja olemasolevate andmete
põhjal ei saa välistada võimalust, et topiramaat riski suurendab.
Topeltpimedates kliinilistes uuringutes esines enesetapuga seotud nähte (suicide related events -SREs) (enesetapumõtted, enesetapukatsed ja enesetapp) 0,5% topiramaadiga ravitud patsientidest (46-
l patsiendil 8652-st), mis on ligikaudu 3 korda rohkem kui patsientidel, kes said platseebot (0,2%; 8-l
patsiendil 4045-st).
Seetõttu tuleb patsiente suitsiidimõtete ja suitsidaalse käitumise suhtes jälgida ja vajadusel rakendada
sobivat ravi. Patsientidel (ja patsientide hooldajatel) tuleb soovitada suitsiidimõtete või -käitumise
ilmnemisel otsekohe meditsiinilist abi otsida.
Neerukivitõbi
Mõnedel patsientidel, eriti kui neil esineb eelsoodumus neerukivitõve tekkeks, võib suureneda risk
neerukivide ja sellega seotud nähtude ja sümptomite, nagu neerukoolik, neeruvalu või valud
nimmepiirkonnas, tekkeks.
Neerukivide tekke riskifaktoriteks on eelnev neerukivide esinemine patsiendil, perekondlik
eelsoodumus ning hüperkaltsiuuria. Samas ei saa ühegi nimetatud faktori alusel topiramaatravi ajal
usaldusväärselt neerukivide moodustumist ennustada. Riski suurendab ka topiramaadi samaaegne
kasutamine koos teiste neerukivitõve riski suurendavate ravimitega.
Vähenenud neerufunktsioon
Neerukahjustuse korral (CL ≤ 70 ml/min) tuleb topiramaati manustada ettevaatusega, sest
CR
topiramaadi renaalne ja plasmakliirens on vähenenud. Spetsiifilised annustamissoovitused
neerufunktsiooni kahjustusega patsientidele vt lõik 4.2.
Vähenenud maksafunktsioon
Maksakahjustuse korral peab topiramaadi manustamisel olema ettevaatlik, kuna topiramaadi kliirens
võib väheneda.
Äge müoopia ja sekundaarne suletudnurga glaukoom
Topiramaati kasutanud patsientidel on kirjeldatud ägeda müoopia teket koos sekundaarse
suletudnurga glaukoomiga. Sümptomiteks on akuutselt tekkinud nägemise ähmastumine ja/või valu
silmades. Oftalmoloogilisel uuringul võib täheldada müoopiat, silma eeskambri ahenemist,
hüpereemiat (punetus) ja silmasisese rõhu tõusu. Müdriaas võib esineda või mitte. Seda sündroomi
seostatakse supratsiliaarse vedeliku tekkega, mis põhjustab läätse ja iirise ettepoole nihkumist ning
sekundaarse suletudnurga glaukoomi teket. Sümptomid ilmnevad tavaliselt 1 kuu jooksul pärast
topiramaatravi alustamist. Erinevalt primaarsest kitsanurga glaukoomist, mida esineb harva alla 40
aasta vanuses, võib topiramaatraviga seotud sekundaarset suletudnurga glaukoomi esineda nii lastel
kui täiskasvanutel. Ravimeetodite hulka kuuluvad topiramaadi kasutamise võimalikult kiire, raviarsti
otsusest lähtuv, katkestamine ja vastavad meetmed, mis alandavad silma siserõhku. Nende meetmete
abil õnnestub tavaliselt silma siserõhku alandada.
Sõltumata etioloogiast võib silma suurenenud siserõhu ravimata jätmine põhjustada tõsiseid tagajärgi,
sh püsivat nägemise kaotust.
Tuleb langetada otsus, kas patsiente, kelle anamneesis esineb probleeme silmadega, tohib
topiramaadiga ravida.
Nägemisvälja häired
Patsientidel, kes saavad topiramaati, on teatatud nägemisvälja häiretest suurenenud silmasiserõhust
sõltumatult. Kliinilistes uuringutes olid enamik neist juhtudest pärast topiramaadiravi lõpetamist
pöörduvad. Kui mistahes hetkel topiramaadiravi ajal esineb nägemisvälja häireid, tuleb kaaluda
ravimi kasutamise lõpetamist.
Metaboolne atsidoos
Topiramaatraviga on seostatud hüperkloreemilist ilma anioonide vaheta metaboolset atsidoosi (s.o
seerumi bikarbonaatide taseme langus alla normi ilma respiratoorse alkaloosita). Sellise seerumi
bikarbonaatide taseme languse põhjustab topiramaadi neerude karboanhüdraasi inhibeeriv toime.
Enamasti avaldub bikarbonaatide taseme langus ravi alguses, aga võib ilmneda ka hiljem ravi käigus.
See muutus on enamasti kerge kuni mõõdukas (keskmine langus 4 mmol/l võrra annustega 100 mg
topiramaati ööpäevas täiskasvanutel ja ligikaudu 6 mg/kg/ööpäevas lastel). Harvadel juhtudel on
kirjeldatud bikarbonaatide taseme langust väärtuseni alla 10 mmol/l. Seisundid või ravimid, mis
soodustavad atsidoosi teket (nagu neeruhaigused, rasked hingamisteede haigused, epileptiline staatus,
kõhulahtisus, operatsioon, ketokehade teket soodustav dieet või teatud ravimid) võivad potentseerida
topiramaadi toimet bikarbonaatide tasemele.
Krooniline metaboolne atsidoos suurendab neerukivide tekkeriski ja võib potentsiaalselt viia
osteopeeniani.
Krooniline metaboolne atsidoos lastel võib vähendada kasvukiirust. Topiramaadi toimet luustikule ei
ole lastel ega täiskasvanutel süstemaatiliselt uuritud.
Sõltuvalt kaasuvatest seisunditest soovitatakse topiramaatravi käigus haiget vastavalt jälgida (sh
määrata seerumi bikarbonaatide sisaldust). Kui patsiendil ilmnevad nähud või sümptomid (nt
Kussmaul’i sügav hingamine, düspnoe, isutus, iiveldus, oksendamine, tugev väsimus, tahhükardia või
arütmia), mis viitavad metaboolsele atsidoosile, on soovitatav mõõta bikarbonaatide sisaldust
seerumis. Kui ravi käigus tekib ja püsib metaboolne atsidoos, soovitatakse kaaluda topiramaadi
annuse vähendamist või ravi lõpetamist (annust järk-järgult vähendades).
Topiramaati tuleb ettevaatusega kasutada patsientidel, kellel esineb seisundeid või kes saavad ravi,
mis võib osutuda metaboolse atsidoosi riskiteguriks.
Kognitiivse funktsiooni kahjustus
Epilepsia korral on kognitsiooni kahjustusel mitmeid põhjuseid, milleks võivad olla haiguse
etioloogia, epilepsia iseenesest või epilepsiavastane ravi. Kirjanduse andmetel on topiramaatravi
saavatel täiskasvanutel teatatud kognitiivse funktsiooni kahjustusest, mille tõttu tuli vähendada annust
või lõpetada ravi. Uuringud, mis kajastavad kognitiivseid tulemusi topiramaatravi saavatel lastel, ei
ole aga piisavad ning topiramaadi vastav mõju ei ole veel välja selgitatud.
Toidulisandid
Mõnedel patsientidel võib topiramaatravi ajal esineda kehakaalu langus. Topiramaatravi saavaid
patsiente on soovitatav kehakaalu languse suhtes jälgida. Kui patsiendi kehakaal topiramaatravi ajal
väheneb, võib soovitada toidulisandite manustamist või rohkemat söömist.
Laktoosi talumatus
TOPAMAX sisaldab laktoosi. Harvaesineva päriliku galaktoositalumatuse, laktaasipuudulikkuse või
glükoosi-galaktoosi imendumishäirega patsiendid ei tohi seda ravimit võtta.
4.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
TOPAMAX'i mõju teistele epilepsiavastastele ravimitele
TOPAMAX'i lisamine teistele epilepsiavastastele ravimitele (fenütoiin, karbamasepiin, valproehape,
fenobarbitaal, primidoon) ei mõjuta nende ravimite tasakaalukontsentratsioone plasmas, v.a
erandjuhtudel, mil TOPAMAX’i lisamine fenütoiinravile võib põhjustada fenütoiini
plasmakontsentratsiooni tõusu. See võib olla tingitud spetsiifilise polümorfse isoensüümi (CYP2C19)
pärssimisest. Seetõttu tuleb kõigil fenütoiinravi saavatel patsientidel toksilisusnähtude või -
sümptomite tekkimisel määrata fenütoiini plasmataset.
Farmakokineetilise koostoime uuring epilepsiahaigetel näitas, et topiramaadi (annuses 100 kuni
400 mg ööpäevas) lisamine lamotrigiinile ei muutnud lamotrigiini tasakaalukontsentratsioon plasmas.
Samuti ei muutunud topiramaadi tasakaalukontsentratsioon plasmas lamotrigiin-ravi (keskmine annus
327 mg ööpäevas) ajal või pärast selle lõpetamist.
Topiramaat inhibeerib CYP2C19 ensüümi ja võib häirida teiste selle ensüümi abil metaboliseeruvate
ainete toimet (nt diasepaam, imipramiin, moklobemiid, proguaniil, omeprasool).
Teiste epilepsiavastaste ravimite mõju TOPAMAX’ile
Fenütoiin ja karbamasepiin vähendavad TOPAMAX’i plasmakontsentratsiooni. Fenütoiini või
karbamasepiini lisamisel TOPAMAX-ravile või nende ärajätmisel võib olla vajalik TOPAMAX’i
annuse kohandamine. Seda tuleb teha astmeliselt kuni kliinilise toimeni. Valproehappe lisamine või
ärajätmine ei põhjusta kliiniliselt olulisi muutusi TOPAMAX’i plasmakontsentratsioonis ja seetõttu ei
ole vajalik ka TOPAMAX’i annuse korrigeerimine. Nimetatud koostoimete tulemused on esitatud
järgmises tabelis:
Samaaegselt kasutatav AED AED kontsentratsioon
TOPAMAX’i kontsentratsioon
Fenütoiin
**
↔
↓
Karbamasepiin
↔
↓
Valproehape
↔
↔
Lamotrigiin
↔
↔
Fenobarbitaal
↔
NS
Primidoon
↔
NS
↔
= toime plasmakontsentratsioonile puudub (muutus ≤ 15%)
**
= plasmakontsentratsiooni tõus üksikutel patsientidel
↓
= plasmakontsentratsiooni langus
NS
= ei ole uuritud (not studied)
AED = epilepsiavastane ravim (antiepileptic drug)
Koostoimed teiste ravimitega
Digoksiin
Ühekordse annuse uuringus vähenes digoksiini plasma kontsentratsioonikõvera alune pindala (AUC)
samaaegse TOPAMAX-ravi foonil 12%. Selle muutuse kliiniline tähtsus ei ole kindlaks tehtud.
TOPAMAX’i lisamisel digoksiinravile või selle ärajätmisel tuleb hoolikalt kontrollida digoksiini taset
seerumis.
Kesknärvisüsteemi pärssivad ained
Puuduvad kliinilised uuringud TOPAMAX’i kooskasutamisest alkoholi või teiste kesknärvisüsteemi
pärssivate ravimitega. TOPAMAX’i ei soovitata samaaegselt koos alkoholi või KNS-i pärssivate
ravimitega kasutada.
Liht-naistepuna (Hypericum perforatum)
Topiramaadi ja liht-naistepuna koosmanustamisel võib täheldada plasmakontsentratsioonide langusest
tingitud toime vähenemise ohtu. Kliinilisi uuringuid selle võimaliku koostoime hindamiseks ei ole
teostatud.
Suukaudsed rasestumisvastased ravimid
TOPAMAX’i (annuses 50...200 mg ööpäevas) ja suukaudse rasestumisvastase ravimi (noretindrooni
(NET) 1 mg ja etünüülöstradiooli (EE) 35 mikrogrammi kombinatsioon) farmakokineetilise
koostoime uuringus tervetel vabatahtlikel, kus teisi ravimeid ei manustatud, ei mõjutanud TOPAMAX
statistiliselt oluliselt noretindrooni ega etünüülöstradiooli keskmist AUC-d. Teises uuringus, kus
TOPAMAX’i (annuses 200 mg, 400 mg ja 800 mg ööpäevas) kasutati epilepsiaga patsientidel
adjuvantravina kombinatsioonis valproehappega, täheldati statistiliselt olulist EE taseme vähenemist
(vastavalt 18%, 21% ja 30%). Mõlemas uuringus ei mõjutanud TOPAMAX (annustes 50...200 mg
ööpäevas tervetel vabatahtlikel ja 200…800 mg ööpäevas epilepsiahaigetel) oluliselt NET taset. Kuigi
täheldati TOPAMAX’i annusest sõltuvat toimet EE taseme langusele annuste 200...800 mg ööpäevas
korral (epilepsiahaigetel), puudus TOPAMAX’il märkimisväärne annusest sõltuv toime EE tasemele
annuste 50...200 mg ööpäevas korral (tervetel vabatahtlikel). Täheldatud koostoimete kliiniline
tähendus ei ole teada. TOPAMAX’i kooskasutamisel suukaudsete rasestumisvastaste ravimitega tuleb
arvestada rasestumisvastase toime vähenemise ja vaheveritsuste sagenemise võimalusega. Patsiendid,
kes kasutavad östrogeeni sisaldavat rasestumisvastast vahendit, peaksid arsti teavitama mistahes
muudatustest oma menstruaaltsüklis. Rasestumisvastane toime võib olla vähenenud ka sel juhul, kui
vaheveritsused puuduvad.
Liitium
Tervetel vabatahtlikel vähenes liitiumi manustamisel koos topiramaadiga (200 mg ööpäevas) liitiumi
süsteemne ekspositsioon (AUC vähenemine 18%). Bipolaarse häirega patsientidel ei ilmnenud ravi
ajal topiramaadiga annuses 200 mg ööpäevas mõju liitiumi farmakokineetikale, kuid suurendades
topiramaadi annust kuni 600 mg-ni ööpäevas suurenes liitiumi süsteemne ekspositsioon (AUC
suurenemine 26%). Liitiumi sisaldust plasmas tuleb topiramaadiga koosmanustamisel jälgida.
Risperidoon
Farmakokineetilise koostoime uuringud ühekordsete annuste manustamisega tervetele vabatahtlikele
ja korduvate annuste manustamisega bipolaarse häirega patsientidele andsid sarnased tulemused.
Risperidooni koosmanustamisel topiramaadiga suurenevates annustes 100, 250 ja 400 mg ööpäevas
vähenes risperidooni (manustatud annusevahemikus 1 kuni 6 mg ööpäevas) süsteemne ekspositsioon
(tasakaalukontsentratsiooni AUC vähenes vastavalt 16% ja 33% manustamisel koos topiramaadiga
annuses 250 mg ööpäevas ja 400 mg ööpäevas). Samas ei olnud ravimi kogu aktiivse osa AUC
erinevused risperidooni monoteraapia ning risperidooni ja topiramaadi kombinatsioonravi võrdlusel
statistiliselt olulised. Ei täheldatud olulisi muutusi kogu aktiivse fraktsiooni (risperidoon koos 9-
hüdroksü-risperidooniga) ega 9-hüdroksü-risperidooni farmakokineetikas. Olulisi muutusi
topiramaadi ega risperidooni kogu aktiivse fraktsiooni süsteemses ekspositsioonis ei esinenud. Kui
topiramaat lisati olemasolevale risperidoonravile (1…6 mg ööpäevas), teatati kõrvaltoimetest
sagedamini kui enne topiramaadi (250…400 mg ööpäevas) lisamist (vastavalt 90% ja 54%). Kõige
sagedamini teatatud kõrvaltoimed topiramaadi lisamisel risperidoonravile olid: somnolentsus (27% ja
12%), paresteesia (22% ja 0%) ja iiveldus (vastavalt 18% ja 9%).
Hüdroklorotiasiid (HCTZ)
Tervetel vabatahtlikel teostatud farmakokineetilise koostoime uuringus hinnati HCTZ (25 mg iga
24 tunni järel) ja topiramaadi (96 mg iga 12 tunni järel) tasakaalukontsentratsiooni farmakokineetikat
nimetatud ravimite manustamisel eraldi ja samaaegselt. Uuringutulemused näitasid, et topiramaadi
Cmax suurenes 27% ja AUC suurenes 29% võrra HCTZ lisamisel topiramaadile. Nende muutuste
kliiniline tähendus ei ole teada. HCTZ lisamisel topiramaat-ravile võib osutuda vajalikuks
topiramaadi annuse kohandamine. HCTZ tasakaalukontsentratsiooni farmakokineetikat topiramaadi
samaaegne manustamine oluliselt ei mõjuta. Kliinilis-laboratoorsed analüüsid näitasid, et seerumi
kaaliumisisaldus topiramaadi või HCTZ manustamise järgselt väheneb, kusjuures toime oli enam
väljendunud, kui HCTZ ja topiramaati manustati kombinatsioonis.
Metformiin
Tervetel vabatahtlikel teostatud farmakokineetilise koostoime uuringus hinnati metformiini ja
topiramaadi tasakaalukontsentratsiooni farmakokineetikat plasmas, kui metformiini manustati üksinda
ja kui metformiini manustati koos topiramaadiga. Uuringutulemused näitasid, et topiramaadi ja
metformiini koosmanustamisel suurenesid metformiini keskmine maksimaalne
plasmakontsentratsioon (C ) ja keskmine AUC
vastavalt 18% ja 25%, samas kui metformiini
max
0-12h
keskmine kliirens vähenes 20%. Topiramaat ei mõjuta metformiini t -i. Topiramaadi metformiini
max
farmakokineetikat mõjutava toime kliiniline tähtsus ei ole teada. Koosmanustamisel metformiiniga
väheneb topiramaadi suukaudne plasmakliirens. Kliirensi muutuse ulatus ei ole teada. Metformiini
topiramaadi farmakokineetikat mõjutava toime kliiniline tähtsus on ebaselge.
Metformiinravi saavatel haigetel tuleb TOPAMAX-ravi alustamisel või lõpetamisel hoolikalt ning
rutiinselt kontrollida patsientide diabeediravi adekvaatsust.
Pioglitasoon
Tervetel vabatahtlikel teostatud farmakokineetilise koostoime uuringus hinnati topiramaadi ja
pioglitasooni tasakaalukontsentratsiooni farmakokineetikat nimetatud ravimite manustamisel eraldi ja
samaaegselt. Pioglitasooni AUC vähenes 15% võrra, seejuures ei esinenud muutusi C
τ,ss
max,ss
väärtustes. See leid ei olnud statistiliselt oluline. Samas täheldati pioglitasooni aktiivse
hüdroksümetaboliidi C
ja AUC langust vastavalt 13% ja 16% võrra ning aktiivse
max,ss
τ,ss
ketometaboliidi C
ja AUC langust 60% võrra. Nimetatud muutuste kliiniline tähtsus ei ole
max,ss
τ,ss
teada. TOPAMAX’i lisamisel pioglitasoonravile või pioglitasooni lisamisel TOPAMAX-ravile tuleb
hoolikalt ja rutiinselt jälgida patsientide diabeediravi adekvaatsust.
Gliburiid
Farmakokineetilise koostoime uuring, mis viidi läbi II tüübi diabeediga patsientidel, hindas gliburiidi
(5 mg ööpäevas) tasakaalukontsentratsiooni farmakokineetikat nii eraldi kui manustamisel koos
topiramaadiga (150 mg ööpäevas). Topiramaadiga koosmanustamisel vähenes gliburiidi AUC 25%
24
võrra. Ka gliburiidi aktiivsete metaboliitide 4-trans-hüdroksü-gliburiidi (M1) ja 3-cis-
hüdroksügliburiidi (M2) süsteemne ekspositsioon vähenes vastavalt 13% ja 15% võrra. Topiramaadi
tasakaalukontsentratsiooni farmakokineetika gliburiidiga samaaegsel manustamisel ei muutunud.
Topiramaadi lisamisel gliburiidravile või gliburiidi lisamisel topiramaatravile tuleb hoolikalt ja
rutiinselt jälgida patsientide diabeediravi adekvaatsust.
Muud
Neerukivitõve teket soodustavad ravimid
Kasutamisel koos teiste neerukivitõve teket soodustavate ravimitega võib TOPAMAX suurendada
neerukivitõve riski. TOPAMAX-ravi ajal tuleb nimetatud ravimite kasutamisest hoiduda, kuna need
võivad luua füsioloogilise keskkonna, mis suurendab neerukivide tekkeohtu.
Valproehape
Valproehappe ja topiramaadi koosmanustamist on seostatud hüperammoneemiaga koos
entsefalopaatiaga või ilma patsientidel, kes kumbagi ravimit eraldi on hästi talunud. Enamikel
juhtudel on koostoimest tulenevad nähud ja sümptomid taandunud ühe ravimi ärajätmisel. See
kõrvaltoime ei tulene farmakokineetilisest koostoimest. Topiramaadi monoteraapia korral või
koosmanustamisel teiste epilepsiavastaste ravimitega pole hüperammoneemia juhte esinenud.
Seoses topiramaadi ja valproehappe (VPA) samaaegse kasutamisega nii hüperammoneemia
esinemisel kui ka ilma selleta, on teatatud hüpotermiast, mida on defineeritud kehatemperatuuri
ootamatu langusena alla 35°C. See kõrvaltoime võib esineda pärast topiramaatravi alustamist või
topiramaadi ööpäevase annuse suurendamist topiramaati ja valproehapet koos kasutavatel patsientidel.
Täiendavad farmakokineetilised koostoimeuuringud
Topiramaadi ja teiste ravimite potentsiaalsete farmakokineetiliste koostoimete uurimiseks on läbi
viidud kliinilisi uuringuid. Koostoimetest tingitud C
või AUC muutused on kokku võetud allpool.
max
Teises tulbas (samaaegselt manustatava ravimi kontsentratsioon) on kirjeldatud, mis juhtub esimeses
tulbas toodud samaaegselt manustatud ravimi kontsentratsiooniga topiramaadi lisamisel raviskeemi.
Kolmas tulp (topiramaadi kontsentratsioon) kirjeldab, kuidas esimeses tulbas toodud ravimi
samaaegne manustamine mõjutab topiramaadi plasmakontsentratsiooni.
Täiendavate kliiniliste farmakokineetiliste koostoimeuuringute tulemuste kokkuvõtted
Samaaegselt manustatav
Samaaegselt manustatava
Topiramaadi
ravim
ravimi kontsentratsioona
kontsentratsioona
Amitriptülliin
↔ nortriptüliini metaboliidi
NS
C
ja AUC 20% suurenemine
max
Dihüdroergotamiin
↔
↔
(suukaudne või
subkutaanne)
Haloperidool
↔ redutseeritud metaboliidi
NS
AUC 31% suurenemine
Propranolool
↔ 4-OH propranolooli (TPM
C -i 9% ja 16% suurenemine,
50 mg iga 12 tunni järel) C
-i
max
AUC 9% ja 17% suurenemine
max
17% suurenemine
(vastavalt 40 ja 80 mg
propranolooli iga 12 tunni järel)
Sumatriptaan (suukaudne
↔
NS
või subkutaanne)
Pisotifeen
↔
↔
Diltiaseem
diltiaseemi AUC 25% langus ja
AUC 20% suurenemine
DEA 18% langus ja ↔ DEM-
ile*
Venlafaksiin
↔
↔
Flunarisiin
AUC 16% suurenemine
↔
b
(TPM 50 mg iga 12 tunni järel)
a
= % väärtused on ravi keskmise C
-i või AUC muutused võrreldes monoteraapiaga
max
↔
= Toime lähteravimi C
-ile ja AUC-le puudub (≤ 15% muutus)
max
NS = Pole uuritud (not studied)
*DEA = desatsetüüldiltiaseem, DEM = N-demetüüldiltiaseem
b
= flunarisiini AUC suurenes 14% patsientidel, kes kasutasid ainult flunarisiini. Tase võis suureneda
tasakaalukontsentratsiooni saavutamise ajal tekkinud akumuleerumise tõttu.
4.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Rasedus
Topiramaat oli hiirtele, rottidele ja küülikutele teratogeenne. Rottidel läbib topiramaat
platsentaarbarjääri.
Ühendkuningriigi rasedusregistri ja Põhja-Ameerika epilepsiavastaste ravimite (North American
Antiepileptic Drug, NAAED) rasedusregistri andmed viitavad, et imikutel, kes olid eksponeeritud
topiramaadile esimese trimestri jooksul, on suurem risk kaasasündinud väärarengute (nt kolju- ja
näopiirkonna defektid, nagu huule-/suulaelõhe, hüpospaadia ja erinevate kehapiirkondade
anomaaliad) tekkeks. NAAED rasedusregistri andmetest topiramaadi monoteraapia kohta selgus, et
suurte kaasasündinud väärarendite esinemissagedus oli ligikaudu 3 korda suurem võrreldes
kontrollgrupiga, millesse kuulunud patsiendid ei võtnud epilepsiavastaseid ravimeid. Lisaks esines
topiramaatravi järgselt kontrollgrupiga võrreldes sagedamini madalat sünnikaalu (<2500 grammi).
Lisaks näitavad nendest registritest ja teistest uuringutest saadud andmed, et võrreldes
monoteraapiaga võib teratogeense toime risk olla suurem epilepsiavastaste ravimite kasutamisel
kombinatsioonravis.
Fertiilses eas naistel on soovitatav kasutada sobivat rasestumisvastast vahendit ja kaaluda teisi
ravivõimalusi.
Epilepsia näidustus
Topiramaati tohib raseduse ajal välja kirjutada pärast naise täielikku informeerimist kontrollimata
epilepsia teadaolevatest riskidest rasedusele ja ravimi potentsiaalsetest riskidest lootele.
Migreeni profülaktika näidustus
Topiramaat on vastunäidustatud raseduse korral ja fertiilses eas naistele, kui ei kasutata efektiivset
rasestumisvastast meetodit (vt lõigud 4.3 ja 4.5).
Imetamine
Loomkatsetes on näidatud, et topiramaat eritub piima. Topiramaadi eritumist inimese rinnapiima ei
ole kontrollitud uuringutes hinnatud. Piiratud tähelepanekud patsientidel viitavad topiramaadi
ulatuslikule eritumisele rinnapiima. Kuna paljud ravimid erituvad inimese rinnapiima, tuleb langetada
otsus, kas lõpetada rinnaga toitmine või lõpetada/hoiduda topiramaatravist, võttes arvesse ravimi
tähtsust emale (vt lõik 4.4).
Fertiilsus
Loomkatsed ei näidanud topiramaadi kahjulikku toimet fertiilsusele (vt lõik 5.3). Topiramaadi toimet
inimese fertiilsusele ei ole tõestatud.
4.7. Toime reaktsioonikiirusele
Topiramaadil on kerge kuni mõõdukas toime autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele.
Topiramaat toimib kesknärvisüsteemi ja võib põhjustada unisust, pearinglust või teisi
kesknärvisüsteemiga seotud sümptomeid. Samuti võib see põhjustada nägemishäireid ja/või hägust
nägemist. Need kõrvaltoimed võivad olla ohtlikud sõiduki juhtimisel või masinatega töötamisel, eriti
seni, kuni konkreetsel patsiendil pole välja kujunenud kogemust ravimiga.
4.8. Kõrvaltoimed
Topiramaadi ohutust hinnati kliiniliste uuringute andmebaasi alusel, kuhu olid kantud 4111 patsiendi
andmed (kellest 3182 said topiramaati ja 929 platseebot), kes osalesid 20 topeltpimedas uuringus ning
2847 patsiendi andmed, kes osalesid 34 avatud uuringus, kus topiramaati kasutati täiendava ravimina
kas primaarsete generaliseerunud toonilis-klooniliste krampide, partsiaalsete krampide, Lennox-
Gastaut' sündroomiga seotud krampide raviks või monoteraapiana esmakordselt või hiljuti
diagnoositud epilepsia raviks või migreeni profülaktikaks. Enamik ilmnenud kõrvaltoimetest olid
kerged kuni mõõdukad. Kliinilistes uuringutes ning turuletulekujärgselt (näidatud märgiga “*”)
täheldatud kõrvaltoimed on esinemissageduse alusel järjestatud Tabelis 1. Esinemissagedused
jaotuvad järgmiselt:
Väga sage ≥1/10
Sage
≥1/100 kuni <1/10
Aeg-ajalt
≥1/1000 kuni <1/100
Harv
≥1/10000 kuni <1/1000
Teadmata ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel
Kõige sagedasemate kõrvaltoimete (esinemissagedus oli võrreldes platseeboga >5% vähemalt ühel
näidustusel topiramaadi topeltpimedates kontrollitud uuringutes) hulka kuuluvad: anoreksia, söögiisu
vähenemine, bradüfreenia, depressioon, ekspressiivne kõnehäire, unetus, koordinatsioonihäired,
tähelepanuhäired, pearinglus, düsartria, düsgeusia, hüpoesteesia, letargia, mäluhäired, nüstagmid,
paresteesia, unisus, treemor, kahelinägemine, nägemise hägustumine, kõhulahtisus, iiveldus, väsimus,
ärrituvus ja kehakaalu langus.
Tabel 1: Topiramaadi kõrvaltoimed
Organsüsteemi
Väga sage
Sage
Aeg-ajalt
Harv
Teadmata
klass
Infektsioonid ja
Nasofarüngiit*
infestatsioonid
Vere ja
Aneemia
Leukopeenia,
Neutropeenia*
lümfisüsteemi häired
trombotsütopeenia,
lümfadenopaatia,
eosinofiilia
Immuunsüsteemi
Ülitundlikkus
Allergiline
häired
turse*
Ainevahetus- ja
Isutus, vähenenud
Metaboolne
Hüperkloreemiline
toitumishäired
söögiisu
atsidoos,
atsidoos
hüpokaleemia,
suurenenud söögiisu,
polüdipsia
Psühhiaatrilised
Depressioon
Bradüfreenia,
Suitsiidimõtted,
Mania,
häired
insomnia,
suitsiidikatse,
paanikahäire,
ekspressiivne
hallutsinatsioonid, meeleheite tunne*,
kõnehäire, ärevus, psühhootiline häire, hüpomania
segasusseisund,
kuulmishallutsinat-
düsorienteeritus,
sioonid,
agressiivsus,
nägemishallutsinat-
meeleolumuutused, sioonid, apaatia,
agiteeritus, meeleolu spontaanse kõne
kõikumised,
puudumine,
masendustunne,
unehäire,
viha, ebatavaline
afektilabiilsus,
käitumine
libiido vähenemine,
rahutus, nutmine,
düsfeemia,
eufooriline
meeleolu, paranoia,
perseveratsioon,
paanikahoog,
pisaravalmidus,
lugemishäire,
esialgne unetus,
lame afekt,
mõtlemishäired,
libiido kadumine,
tuimus, keskmine
unetus, ärrituvus,
varahommikune
ärkamine,
paanikareaktsioon,
kõrgenenud
meeleolu
Närvisüsteemi
Paresteesia,
Tähelepanuhäire,
Teadvustaseme
Apraksia,
häired
somnolentsus,
mälukahjustus,
vähenemine, grand ööpäevarütmi
pearinglus
amneesia,
mal krambid,
unehäired,
kognitiivne häire,
nägemisvälja
hüperesteesia,
vaimne kahjustus,
defekt,
hüposmia,
psühhomotoorsete komplekssed
anosmia, esialgne
oskuste kahjustus, partsiaalsed
treemor, akineesia,
krambid,
krambihood,
stiimulitele
koordinatsioonihäi- kõnehäired,
mittereageerimine
red, treemor,
psühhomotoorne
letargia,
hüperaktiivsus,
hüpoesteesia,
minestamine,
nüstagm, düsgeusia, tundlikkushäired,
tasakaaluhäired,
liigne süljeeritus,
düsartria,
hüpersomnia,
pingutustreemor,
afaasia, korduv
sedatsioon
kõne,
hüpokineesia,
düskineesia,
posturaalne
pearinglus, une
halb kvaliteet,
põletustunne,
tundlikkuse kadu,
parosmia, väikeaju
sündroom,
düsesteesia,
hüpogeusia,
stuupor,
kohmakus, aurad,
ageusia,
düsgraafia,
düsfaasia,
perifeerne
neuropaatia,
minestuseelne
seisund, düstoonia,
kiheluse tunne
Silma kahjustused
Hägune nägemine, Nägemisteravuse
Ühepoolne
Suletudnurga
kahelinägemine,
vähenemine,
pimedus, mööduv glaukoom*,
nägemishäired
skotoom,
pimedus,
makulo-
müoopia*,
glaukoom,
paatia*, silma
ebaharilik tunne
akommodatsiooni liigutuste
silmas*,
häired,
häired*,
kuivsilmsus,
nägemissügavuse konjunktiivi
fotofoobia,
tunnetuse muutus, turse*
blefarospasm,
sätendav skotoom,
pisaraerituse
silmalaugude
suurenemine,
turse*,
fotopsia, müdriaas, kanapimedus,
presbüoopia
amblüoopia
Kõrva ja labürindi
Peapööritus,
Kurtus, ühepoolne
kahjustused
tinnitus, kõrvavalu kurtus,
neurosensoorne
kurtus,
ebamugavustunne
kõrvas,
kuulmiskahjustus
Südame häired
Bradükardia,
siinusbradükardia,
palpitatsioonid
Vaskulaarsed häired
Hüpotensioon,
Raynaud fenomen
ortostaatiline
hüpotensioon,
õhetus, kuumahood
Respiratoorsed,
Düspnoe,
Pingutusest tingitud
rindkere ja
ninaverejooks,
düspnoe,
mediastiinumi häired
ninakinnisus, nohu, paranasaalsete
köha*
siinuste
hüpersekretsioon,
düsfoonia
Seedetrakti häired Iiveldus,
Oksendamine,
Pankreatiit,
kõhulahtisus
kõhukinnisus,
meteorism,
valu ülakõhus,
gastroösofageaalne
düspepsia,
reflukshaigus, valu
kõhuvalu,
alakõhus, suuõõne
suukuivus,
hüpoesteesia,
ebamugavustunne
igemete veritsemine,
maos, suuõõne
kõhupuhitus,
paresteesia,
epigastraalne
gastriit,
ebamugavustunne,
ebamugavustunne
hellus
kõhus
kõhupiirkonnas,
liigne süljeeritus,
valu
suuõõnes,
ebameeldiva
lõhnaga hingeõhk,
glossodüünia
Maksa ja sapiteede
Hepatiit,
häired
maksapuudulikkus
Naha ja nahaaluskoe
Alopeetsia, lööve, Anhidroos,
Stevensi-Johnsoni Toksiline
kahjustused
kihelus
näopiirkonna
sündroom*,
epidermise
hüpoesteesia,
multiformne
nekrolüüs*
urtikaaria, erüteem, erüteem*,
üldine kihelus,
ebaharilik naha
makulaarne lööve, lõhn,
naha värvuse
periorbitaalne
muutus,
turse*, lokaalne
allergiline dermatiit, urtikaaria
näo turse
Lihas-skeleti ja
Liigesvalu,
Liigeste tursed*,
Ebamugavustunne
sidekoe kahjustused
lihasspasmid,
skeletilihaste
jäsemetes*
lihasvalu,
kangus, küljevalu,
lihastõmblused,
lihasväsimus
lihasnõrkus,
rindkere seina
valu
Neerude ja
Nefrolitiaas,
Kusekivid,
Kusejuha kivid,
kuseteede häired
pollakisuuria,
kusepidamatus,
neerutuubulite
düsuuria
hematuuria,
atsidoos*
inkontinentsus, sage
urineerimistung,
neerukoolikud,
neeruvalu
Reproduktiivse
Erektsioonihäired,
süsteemi ja
seksuaalfunktsiooni
rinnanäärme häired
häired
Üldised häired ja
Väsimus
Püreksia, asteenia, Hüpertermia, janu, Näoturse,
manustamiskoha
ärritatavus,
gripitaoline
kaltsinoos
reaktsioonid
kõnnakuhäired,
seisund*, uimasus,
ebaharilik
perifeerne
enesetunne, halb
külmatunne,
enesetunne
joobumustunne,
närvilisustunne
Uuringud
Kehakaalu
Kehakaalu
Kristallide
Bikarbonaatide
vähenemine
suurenemine*
esinemine uriinis,
sisalduse
häired tandemkõnni vähenemine veres
testis, valgete
vererakkude arvu
vähenemine,
maksaensüümide
aktiivsuse tõus
Sotsiaalsed
Õpivõimetus
tingimused
* kõrvaltoimed, mida täheldati turuletulekujärgsetes spontaansetes raportites. Nende esinemissagedus arvutati välja
kliinilistes uuringutes kogutud andmete alusel.
Lapsed
Järgmistest kõrvaltoimetest teatati topeltpimedates kontrolluuringutes lastel sagedamini (≥ 2 korda)
kui täiskasvanutel:
-
Vähenenud söögiisu
-
Suurenenud söögiisu
-
Hüperkloreemiline atsidoos
-
Hüpokaleemia
-
Ebatavaline käitumine
-
Agressiivsus
-
Apaatia
-
Uinumisraskused
-
Suitsiidimõtted
-
Tähelepanuhäire
-
Letargia
-
Ööpäevarütmiga seotud unehäired
-
Halb une kvaliteet
-
Suurenenud pisaravool
-
Siinusbradükardia
-
Halb enesetunne
-
Kõnnakuhäired.
Järgmistest kõrvaltoimetest teatati topeltpimedates kontrolluuringutes lastel, kuid mitte
täiskasvanutel:
-
Eosinofiilia
-
Psühhomotoorne hüperaktiivsus
-
Peapööritus
-
Oksendamine
-
Hüpertermia
-
Püreksia
-
Õppimisraskused.
Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.
4.9. Üleannustamine
Nähud ja sümptomid
On kirjeldatud topiramaadi üleannustamise juhte. Üleannustamise nähtudeks ja sümptomiteks olid
krambid, uimasus, kõnehäired, hägune nägemine, kahelinägemine, vaimsed häired, letargia,
koordinatsioonihäired, stuupor, hüpotensioon, kõhuvalu, agiteeritus, pearinglus ja depressioon.
Enamikel juhtudel ei olnud kliinilised tagajärjed rasked, kuid on teatatud surmajuhtudest pärast mitme
ravimi, sh topiramaadi, samaaegset üleannustamist.
Topiramaadi üleannustamine võib põhjustada rasket metaboolset atsidoosi (vt lõik 4.4).
Ravi
Juhul, kui tabletid võeti sisse hiljuti, tuleb topiramaadi ägeda üleannustamise korral teha kas
maoloputus või kutsuda esile oksendamine. Aktiveeritud süsi adsorbeerib in vitro topiramaati.
Ravitaktika peaks olema adekvaatselt toetav ja patsiendile tuleks manustada piisavalt vedelikku. On
näidatud, et topiramaati saab organismist edukalt eemaldada hemodialüüsiga.
5. Farmakoloogilised andmed
5.1. Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: epilepsiavastased ained, teised epilepsiavastased ained,
ATC-kood: N03AX11
Topiramaat on klassifitseeritud kui sulfamaat-asendatud monosahhariid. Topiramaadi krambivastase
ja migreeni ennetava toime täpne mehhanism ei ole teada. Elektrofüsioloogilistes ja biokeemilistes
uuringutes neuronite rakukultuuridel on kindlaks tehtud kolm omadust, mis võivad olla olulised
topiramaadi epilepsiavastases toimes.
Topiramaat vähendab ajast sõltuvalt püsivalt depolariseerivate neuronite aktsioonipotentsiaalide
genereerimise sagedust, mis viitab voltaaž-sõltuvate Na+-kanalite blokeerimisele. Lisaks võimendab
topiramaat gamma-aminovõihappe (GABA) aktiveerivat toimet GABA -retseptoritesse ja stimuleerib
A
GABA omadust indutseerida klooriioonide sissevoolu neuronitesse, mis lubab arvata, et topiramaat
potentseerib selle inhibeeriva neuromediaatori toimet.
Flumaseniil (bensodiasepiini antagonist) ei blokeerinud topiramaadi toimet GABA -retseptoritesse,
A
samuti ei suurendanud topiramaat ioonkanalite avatuse kestust, mis eristab topiramaati
barbituraatidest, mis moduleerivad GABA -retseptoreid.
A
Kuna topiramaadi epilepsiavastane toime erineb märkimisväärselt bensodiasepiinide toimest,
võimaldab see moduleerida bensodiasepiinide suhtes resistentset GABA -retseptori alatüüpi. Lisaks
A
pärsib topiramaat kainaadi toimet aktiveerida stimuleeriva aminohappe (glutamaadi) retseptori
alatüüpi kainaat/AMPA (α-amino-3-hüdroksü-5-metüülisoksasool-4-propioonhape), kuid samas
puudub tal toime N-metüül-D-aspartaat (NMDA) aktiivsusele NMDA retseptori alatüübis. Need
topiramaadi toimed olid kontsentratsioonist sõltuvad (vahemikus 1 mikroM...200 mikroM),
minimaalset toimet täheldati kontsentratsiooni 1 mikroM...10 mikroM juures.
Lisaks inhibeerib topiramaat karboanhüdraasi mõnda isoensüümi. See farmakoloogiline toime on
palju nõrgem kui atseetasolamiidil, tuntud karboanhüdraasi inhibiitoril, samuti ei ole see mehhanism
topiramaadi epilepsiavastase toime põhikomponent.
Loomkatsetes näidati topiramaadil krambivastast toimet rottide ja hiirte maksimaalse elektrišoki
krambi (maximal electroshock seizure (MES)) testides ja tõhusat toimet näriliste epilepsiamudelitel,
mis hõlmavad toonilisi ja absence-tüüpi krambihoogusid spontaanselt epileptilistel rottidel (SER)
ning rottidel amygdala stimulatsioonist või aju globaalsest isheemiast indutseeritud toonilisi ja
kloonilisi krambihoogusid. Topiramaat omab vaid nõrka toimet kloonilistele krampidele, mis on
indutseeritud GABA -retseptori antagonisti pentüleentetrasooli poolt.
A
Uuringutes hiirtel, kus kasutati topiramaati koos karbamasepiini või fenobarbitaaliga, ilmnes
sünergistlik krambivastane toime, samas koos fenütoiiniga avaldus aditiivne krambivastane toime.
Hästi kontrollitud täiendavates uuringutes ei leitud seost topiramaadi plasmakontsentratsiooni ja tema
kliinilise efektiivsuse vahel. Ei ole näidatud, et inimestel esineks selle ravimi suhtes tolerantsust.
Absaans-tüüpi krambid
4…11-aastastel lastel viidi läbi kaks väikest ühe haruga uuringut (CAPSS-326 ja TOPAMAT-ABS-
001). Enne uuringute varajast lõpetamist ravitulemuse puudumise tõttu jõudis ühes uuringus osaleda
5 last ja teises 12 last. Uuringutes kasutatud annused olid järgmised: kuni ligikaudu 12 mg/kg
uuringus TOPAMAT-ABS-001 ja maksimaalselt kuni annuseni alla 9 mg/kg ööpäevas või 400 mg
ööpäevas uuringus CAPSS-326. Need uuringud ei anna piisavat alust teha mingeid järeldusi ravimi
ohutuse või efektiivsuse kohta laste vanuserühmas.
5.2. Farmakokineetilised omadused
Õhukese polümeerikattega tabletid ja kõvakapslid on bioekvivalentsed.
Teiste epilepsiavastaste ravimitega võrreldes iseloomustab topiramaati pikk plasma poolväärtusaeg,
lineaarne farmakokineetika, eritumine valdavalt neerude kaudu, vähene seonduvus plasmavalkudega
ja kliiniliselt oluliste aktiivsete metaboliitide puudumine.
Topiramaat ei ole tugev ravimeid metaboliseerivate ensüümide indutseerija, seda võib manustada
söögiaegadest sõltumatult ning topiramaadi plasmakontsentratsiooni rutiinne jälgimine pole vajalik.
Kliinilistes uuringutes pole ilmnenud järjekindlat seost topiramaadi plasmakontsentratsiooni ja
efektiivsuse või kõrvaltoimete esinemise vahel.
Imendumine
Topiramaat imendub seedetraktist kiiresti ja täielikult. Pärast 100 mg topiramaadi suukaudset
manustamist tervetele isikutele saabus keskmine plasmakontsentratsiooni maksimum (C -
max
1,5 mikrogrammi/ml) 2 kuni 3 tunni (T ) jooksul.
max
Vastavalt radioaktiivsuse mõõtmisele uriinis, imendus pärast 100 mg 14C-topiramaadi suukaudset
manustamist vähemalt 81% annusest. Toit ei avaldanud topiramaadi biosaadavusele kliiniliselt olulist
mõju.
Jaotumine
Topiramaadi seonduvus plasmavalkudega on üldiselt 13 kuni 17%. On leitud, et topiramaat seondub
väikeses ulatuses erütrotsüütide(ga)(le), pärast seda, kui on saavutatud plasmakontsentratsioon
4 mikrogrammi/ml. Jaotusruumala oli pöördvõrdeline annuse suurusega. Keskmine näiv
jaotusruumala oli 0,80 kuni 0,55 l/kg pärast ühekordse annuse 100 kuni 1200 mg manustamist. On
täheldatud, et jaotusruumala sõltub soost ja on naistel ligikaudu 50% võrra madalam kui meestel.
Seda seletati sellega, et naissoost patsientide organismis on rasvkudet rohkem ja kliinilist mõju sellel
ei ole.
Biotransformatsioon
Uuringus tervete vabatahtlikega metaboliseerus topiramaat vähesel määral (~20%). Patsientidel, kes
said samaaegselt maksaensüüme indutseerivaid epilepsiavastaseid ravimeid, metaboliseerus ravim
kuni 50% ulatuses. Inimese plasmas, uriinis ja väljaheidetes on isoleeritud, kirjeldatud ja tuvastatud 6
metaboliiti, mis on organismis moodustunud hüdroksüülimise, hüdrolüüsi ja glükuroniseerimise teel.
Iga metaboliit esindab vähem kui 3% pärast 14C-topiramaadi manustamist täheldatud
radioaktiivsusest. Kahe metaboliidi uurimisel, mis säilitasid kõige enam topiramaadi struktuuri, leiti,
et nende krambivastane toime on minimaalne või puudub.
Eritumine
Inimestel erituvad nii topiramaat (muutumatul kujul) kui tema metaboliidid põhiliselt neerude kaudu
(vähemalt 81% annusest). Ligikaudu 66% manustatud 14C-topiramaadist eritus muutumatul kujul
uriiniga nelja päeva jooksul. Pärast 50 mg ja 100 mg topiramaadi manustamist kaks korda ööpäevas
oli ravimi keskmine kliirens vastavalt 18 ml/min ja 17 ml/min. On andmeid topiramaadi tubulaarse
reabsorptsiooni kohta neerudes. Seda kinnitavad uuringud rottidel, kus topiramaadi koosmanustamisel
probenetsiidiga täheldati olulist topiramaadi renaalse kliirensi suurenemist. Inimestel on
plasmakliirens pärast ravimi suukaudset manustamist ligikaudu 20 kuni 30 ml/min.
Lineaarsus/mittelineaarsus
Topiramaadi plasmakontsentratsioonide varieeruvus indiviiditi on väike ja seetõttu on tema
farmakokineetika ette ennustatav. Topiramaadi farmakokineetika on lineaarne,
kontsentratsioonikõvera alune pindala suurenes tervetel vabatahtlikel annusest sõltuvalt (ühekordse
100 kuni 400 mg suukaudse annuse juures), kusjuures plasma kliirens on konstantne. Normaalse
neerufunktsiooni korral saavutatakse ravimi tasakaalukontsentratsioon plasmas 4 kuni 8 päeva
jooksul. Tervetel isikutel oli pärast mitmekordset topiramaadi 100 mg suukaudsete annuste
manustamist kaks korda ööpäevas keskmine C 6,76 mikrogrammi/ml. Keskmine eliminatsiooni
max
poolväärtusaeg plasmas pärast mitmekordset 50 mg ja 100 mg topiramaadi manustamist kaks korda
ööpäevas oli ligikaudu 21 tundi.
Kasutamine koos teiste epilepsiavastaste ravimitega
Samaaegne mitmekordne topiramaadi (100 kuni 400 mg kaks korda ööpäevas) ja fenütoiini või
karbamasepiini manustamine viis topiramaadi plasmakontsentratsiooni annusest sõltuva
suurenemiseni.
Neerukahjustus
Topiramaadi plasma ja renaalne kliirens aeglustub mõõduka ja raske neerufunktsiooni kahjustuse
korral (kreatiniini kliirens ≤ 70 ml/min). Selle tulemusena võib neerukahjustusega patsientidel oodata
topiramaadi kõrgemaid tasakaalukontsentratsioone kui normaalse neerufunktsiooniga patsientidel.
Lisaks kulub neerukahjustusega patsientidel iga annuse puhul püsikontsentratsiooni saabumiseni
kauem aega. Mõõduka ja raske neerukahjustusega patsientidel on soovitatavad poole väiksemad alg-ja säilitusannused.
Topiramaat on plasmast efektiivselt hemodialüüsi teel eemaldatav. Pikemaajaline hemodialüüs võib
vähendada topiramaadi sisaldust plasmas allapoole taset, mis on vajalik krambivastase toime
säilimiseks. Topiramaadi kontsentratsiooni järsu vähenemise vältimiseks plasmas hemodialüüsi ajal
võib olla vajalik täiendav topiramaadi annus. Konkreetse annuse kohandamisel tuleb arvestada 1)
dialüüsi kestusega, 2) kasutatava dialüüsisüsteemi kliirensi kiirusega ja 3) topiramaadi efektiivse
renaalse kliirensiga dialüüsi saaval patsiendil.
Maksakahjustus
Topiramaadi plasmakliirens vähenes mõõduka kuni raske maksakahjustuse korral keskmiselt 26%.
Seetõttu tuleb maksakahjustusega patsientidele topiramaati manustada ettevaatusega.
Eakad
Eakatel patsientidel, kes neeruhaigusi ei põe, topiramaadi kliirens aeglustunud ei ole.
Lapsed (farmakokineetika kuni 12-aastastel lastel)
Sarnaselt täiskasvanutega on ka lastel topiramaadi farmakokineetika täiendava ravi puhul lineaarne,
tasakaalukontsentratsioonid plasmas suurenevad proportsionaalselt manustatud annustega ning
kliirens ei sõltu annusest. Lastel on topiramaadi kliirens aga kiirem ja ravimi poolväärtusaeg lühem
kui täiskasvanutel. Seega, topiramaadi plasmakontsentratsioon lastel võib samade mg/kg annuste
korral olla madalam kui täiskasvanutel. Sarnaselt täiskasvanutega vähendavad maksaensüüme
indutseerivad epilepsiavastased ravimid topiramaadi tasakaalukontsentratsiooni plasmas.
5.3. Prekliinilised ohutusandmed
Vaatamata toksilisusele emas- ja isasloomale nii väikeses annuses nagu 8 mg/kg ööpäevas ei
täheldatud mittekliinilistes fertiilsuse uuringutes isastel ja emastel rottidel toimet fertiilsusele
annustega kuni 100 mg/kg ööpäevas.
Prekliinilistes uuringutes on näidatud topiramaadi teratogeenset toimet uuritud liikidel (hiired, rotid ja
küülikud). 500 mg/kg ööpäevas saanud hiirtel vähenes loote kaal ja skeleti luustumine vastavuses
toksilisusega emasloomale. Loote väärarengute üldarv hiirtel suurenes kõigis ravimigruppides (20,
100 ja 500 mg/kg ööpäevas).
Annuse 20 mg/kg ööpäevas kasutamisel täheldati rottidel annusest sõltuvat toksilisust emasloomale ja
embrüo/fetaalset toksilisust (vähenenud loote kaal ja/või skeleti luustumishäired), millele lisandusid
teratogeensed toimed (jäsemete ja varvaste defektid) 400 mg/kg ööpäevas või suurema annuse
kasutamisel. Küülikutel täheldati annusest sõltuvat toksilisust emasloomale annuse 10 mg/kg
ööpäevas kasutamisel, millele lisandus embrüo/fetaalne toksilisus (suurenenud letaalsus) annuse
35 mg/kg ööpäevas kasutamisel ja teratogeensed toimed (roiete ja lülisamba väärarengud)
annuse120 mg/kg ööpäevas kasutamisel.
Rottidel ja küülikutel täheldatud teratogeensed toimed olid sarnased karboanhüdraasi inhibiitorite
puhul täheldatutega, mis ei seostu inimeste väärarengutega. Toimet kasvule näitas ka väiksem kaal
sündimisel ja laktatsiooni jooksul nendel rotipoegadel, kelle emad said gestatsiooni ja laktatsiooni ajal
topiramaati annuses 20 või 100 mg/kg ööpäevas. Rottidel läbib topiramaat platsentaarbarjääri.
Topiramaadi igapäevane suukaudne manustamine imiku-, lapse- ja noorukieale vastaval
arenguperioodil annustes kuni 300 mg/kg ööpäevas põhjustas noortel rottidel toksilisust, mis sarnanes
täiskasvanud rottidel täheldatuga (vähenenud toidutarbimine koos vähenenud kaaluiibega,
tsentrolobulaarne hepatotsellulaarne hüpertroofia). Pikkade toruluude (tibia) kasvule või luu (femur)
tihedusele, võõrutuseelsele ja reproduktiivsele arengule, neuroloogilisele arengule (sh mälu ja
õpivõime hindamised), paaritumisele ja fertiilsusele või hüsterotoomia näitajatele asjakohast toimet ei
avaldunud.
In vitro ja in vivo mutageensuskatsete seerias ei näidanud topiramaat genotoksilist potentsiaali.
6. Farmatseutilised andmed
6.1. Abiainete loetelu
Tableti sisu:
Laktoosmonohüdraat
Preželatiniseeritud maisitärklis
Mikrokristalliline tselluloos
Naatriumtärklisglükolaat (tüüp A)
Magneesiumstearaat
Tableti kate:
OPADRY® Valge, Kollane, Roosa1, karnaubavaha
1 OPADRY® sisaldab:
Hüpromelloos
Makrogool
Polüsorbaat 80
ja värvainetena titaandioksiidi E171 (kõik tugevused), kollast raudoksiidi E172 (50 ja 100 mg) ja
punast raudoksiidi E172 (200 mg).
6.2. Sobimatus
Ei kohaldata.
6.3. Kõlblikkusaeg
3 aastat.
6.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Hoida temperatuuril kuni 25ºC. Hoida tabletid originaalpakendis (blistris või pudelis), niiskuse eest
kaitstult.
Hoida pudel tihedalt suletuna, et kaitsta tablette niiskuse eest.
6.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Läbipaistmatu plastikpudel avamiskindla korgiga, mis sisaldab 20, 28, 30, 50, 56, 60 või 100 tabletti;
mitmikpakend (kimp), mis sisaldab 200 (2 x 100) tabletti. Igas pudelis on kuivatusaine pakike, mida ei
tohi alla neelata.
Blisterpakend alumiinium/alumiiniumfooliumist ribadena. Pakendis on 10, 20, 28, 30, 50, 56, 60 või
100 tabletti; mitmikpakend (kimp), mis sisaldab 200 (2 x 100) tabletti. Üksikud blisterribad (alu/alu)
on pakendatud kartongkarpi.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
6.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Erinõuded puuduvad.
7. Müügiloa hoidja
UAB "Johnson & Johnson"
Geležinio Vilko g. 18A
LT-08104 Vilnius
Leedu
8. Müügiloa number
TOPAMAX, 25 mg õhukese polümeerikattega tabletid - 314500
TOPAMAX, 50 mg õhukese polümeerikattega tabletid - 314300
TOPAMAX, 100 mg õhukese polümeerikattega tabletid - 314400
TOPAMAX, 200 mg õhukese polümeerikattega tabletid - 314100
9. Esmase müügiloa väljastamise/müügiloa uuendamise kuupäev
Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 14.06.2000
Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 13.12.2011
10. Teksti läbivaatamise kuupäev
Ravimiametis kinnitatud jaanuaris 2015