TAFLOTAN

Silma siserõhu alandamine avatud nurga glaukoomi ja okulaarse hüpertensiooniga patsientidel.

Monoteraapiana patsientidel,
- kes vajavad säilitusaineteta silmatilku;
- kelle esimese valiku ravi tulemus on olnud ebapiisav;
- kes ei talu esimese valiku ravimit või kellele see on vastunäidustatud.

Lisaravimina beetablokaatoritele.

Tafluprost on näidustatud täiskasvanutel vanuses >18 aastat.

Soovitatav annus on üks tilk Taflotan’i haige(te) silma(de) alumise silmalau allatõmbamisel
moodustuvasse sidekesta kotikesse üks kord ööpäevas, manustatuna õhtul.

Annus ei tohi ületada ühte tilka ööpäevas, kuna sagedasem manustamine võib vähendada silmasisest
rõhku langetavat toimet.

Ainult ühekordseks kasutamiseks. Ühest konteinerist piisab mõlemasse silma manustamiseks.
Ülejäänud lahus tuleb kohe pärast kasutamist ära visata.

Kasutamine eakatel
Eakatel patsientidel ei ole annuse muutmine vajalik.



1/7

Lapsed
Tafluprosti ohutus ja efektiivsus alla 18-aastastel lastel ei ole veel tõestatud. Andmed puuduvad.

Kasutamine neeru- ja maksakahjustuse korral
Tafluprosti mõju ei ole uuritud maksa- või neerukahjustusega patsientidel. Seetõttu tuleb ravimit
kasutada sellistel patsientidel ettevaatlikult.

Silmalau naha tumenemise riski vähendamiseks peab patsient pühkima nahalt liigse lahuse. Nagu
teistegi silmatilkade puhul, soovitatakse pärast manustamist vajutada silma ninapoolsele nurgale või
õrnalt silmalaule. See aitab vähendada okulaarselt manustatud ravimite süsteemset absorbeerumist.

Kui kasutatakse enam kui ühte lokaalset silmaravimit, tuleb erinevaid ravimeid manustada vähemalt
5-minutilise vahega.

Ülitundlikkus toimeaine tafluprosti või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes.

Enne ravi algust tuleb patsiente teavitada tekkida võivast ripsmete kasvust, silmalaunaha tumenemisest
ja vikerkesta tugevamast pigmenteerumisest. Mõned neist muutustest võivad olla püsivad ja ainult ühe
silma ravimisel põhjustada silmade erinevat väljanägemist.

Vikerkesta pigmentatsiooni muutused kujunevad aeglaselt ja ei pruugi mitmete kuude jooksul olla
silmatorkavad. Värvuse muutus esineb sagedamini patsientidel, kellel on vikerkestad segavärvilised,
nt sinakaspruunid, hallikaspruunid, kollakaspruunid ja rohekaspruunid. Ühepoolse ravi tulemusena
võib kujuneda püsiv heterokroomia.

Tafluprosti ei ole uuritud patsientidel, kellel on neovaskulaarne, kinnise nurga, kitsa nurga või
kaasasündinud glaukoom. On olemas ainult piiratud kogemused tafluprosti kasutamisel afaakiaga
patsientidel ja pigment- või pseudoeksfoliatiivse glaukoomiga patsientidel.

Tafluprosti tuleb kasutada ettevaatusega afaakilistel patsientidel, pseudoafaakilistel patsientidel, kellel
esineb läätse tagumise kapsli või läätse eeskambri rebend, või teadaolevate tsüstoidse makulaarse turse
või iriidi/uveiidi riskiteguritega patsientidel.

Puuduvad kogemused raske astmaga patsientidega. Seetõttu tuleks ravimit nendel patsientidel
kasutada ettevaatusega.

Koostoimeid inimestel ei ole oodata, kuna tafluprosti süsteemsed kontsentratsioonid on okulaarse
manustamise järel äärmiselt madalad. Sellepärast ei ole läbi viidud spetsiifilisi uuringuid tafluprosti
koostoime kohta teiste ravimitega.
Kliinilistes uuringutes, milles kasutati tafluprosti samaaegselt timolooliga, ei täheldatud mingit
koostoimet.

Fertiilses eas naised/rasestumisvastased vahendid
Fertiilses eas naised tohivad kasutada Taflotan'i ainult siis, kui on kasutusel efektiivsed
rasestumisvastased vahendid (vt lõik 5.3).




2/7
Rasedus
Tafluprosti kasutamise kohta rasedatel ei ole piisavalt andmeid. Tafluprostil võib olla kahjulik
farmakoloogiline toime rasedusele ja/või loote/vastsündinu tervisele. Loomkatsed on näidanud
kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3). Taflotan'i ei tohi kasutada raseduse ajal, kui see ei
ole hädavajalik (st puuduvad muud ravivõimalused).

Imetamine
Ei ole teada, kas tafluprost või selle metaboliidid erituvad rinnapiimaga. Uuringus rottidega täheldati
tafluprosti ja/või selle metaboliitide eritumist piimaga pärast ravimi paikset manustamist (vt lõik 5.3).
Sellepärast ei tohiks tafluprosti imetamise ajal kasutada.

Fertiilsus
Emastel ja isastel rottidel ei mõjutanud intravenoosselt manustatud tafluprost ööpäevastes annustes
kuni 100 mikrogrammi/kg paaritumisvõimet ega fertiilsust.

Tafluprostil ei ole või on ebaoluline toime autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele. Nagu
kõikide silmaravimite puhul, peab patsient ravimi silma tilgutamisest põhjustatud hägusa nägemise
puhul enne auto juhtimist või masinatega töötamist ootama nägemise selginemist.

Kliinilistes uuringutes on säilitusaineid sisaldava tafluprostiga ravitud rohkem kui 1400 patsienti
monoteraapiana või 0,5% timolooli lisaravimina. Kõige sagedamini teatatud raviga seotud kõrvaltoime
oli okulaarne hüpereemia, mis esines ligikaudu 13% patsientidest, kes osalesid säilitusainetega
tafluprosti kliinilistes uuringutes Euroopas ja USA-s. Enamikel juhtudel oli see kerge ja põhjustas
keskmiselt 0,4% ravimiuuringus osalevate patsientide ravi katkestamist. USA-s läbiviidud
kolmekuulises III faasi uuringus, kus võrreldi tafluprosti säilitusaineteta formulatsiooni säilitusaineteta
timolooli formulatsiooniga, esines okulaarset hüpereemiat 4,1% (13/320) patsientidest, keda raviti
tafluprostiga.

Järgmistest raviga seotud kõrvaltoimetest tafluprostiga teatati Euroopas ja USA-s läbi viidud
kliinilistes uuringutes pärast maksimaalselt 24 kuud kestvat järelkontrolli.

Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud sageduse vähenemise järjekorras.

Närvisüsteemi häired
Sage (≥1/100 kuni <1/10): peavalu

Silma kahjustused
Sage (≥1/100 kuni <1/10): silma sügelus, silmaärritus, silmavalu, konjunktiivi/okulaarne hüpereemia,
muutused ripsmetes (pikenemine, paksenemine, vohamine), silma kuivus, võõrkehatunne silmas,
muutused ripsmete värvuses, silmalau erüteem, pindmine punktkeratiit (superficial punctate keratitis,
SPK), fotofoobia, pisaravoolu suurenemine, ähmane nägemine, nägemisteravuse langus ja vikerkesta
suurenenud pigmentatsioon.

Aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100): silmalau pigmenteerumine, silmalauturse, astenoopia, konjunktiivi
turse, eritis silmast, blefariit, rakud eeskambris, ebamugavustunne silmas, helendus eeskambris,
konjunktiivi pigmenteerumine, konjunktiivi folliikulid, allergiline konjunktiviit ja ebatavalised
aistingud silmas.

Teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel): iriit/uveiit, silmalau vao süvenemine.

Väga harva on mõnedel tugevalt kahjustatud sarvkestaga patsientidel teatatud sarvkesta
kaltsifikatsiooni juhtudest fosfaati sisaldavate silmatilkade kasutamisel.



3/7

Respiratoorsed häired
Teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel): astma ägenemine, düspnoe.

Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100): silmalau hüpertrihhoos.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamise võimalus ei ole okulaarse manustamise korral tõenäoline.
Üleannustamise korral tuleb rakendada sümptomaatilist ravi.

Farmakoterapeutiline rühm: glaukoomivastased preparaadid ja miootikumid, prostaglandiini analoogid
ATC-kood: S01EE05

Toimemehhanism
Tafluprost on prostaglandiini F fluorineeritud analoog. Tafluprosti hape, mis on tafluprosti
2α
bioloogiliselt aktiivne metaboliit, on inimese prostanoid-FP-retseptori väga potentne ja selektiivne
agonist. Tafluprosti happel on latanoprostist 12-kordselt suurem afiinsus FP-retseptori suhtes. Ahvidel
tehtud farmakodünaamilised uuringud näitavad, et tafluprost vähendab silmasisest rõhku vesivedeliku
uveoskleraalse äravoolu suurendamisega.

Farmakodünaamilised toimed
Normotensiivse ja okulaarse hüpertensiooniga ahvidega tehtud eksperimendid on näidanud, et
tafluprost on efektiivne silmasisest rõhku alandav ühend. Uuringus, kus analüüsiti tafluprosti
metaboliitide silmasisest rõhku langetavat toimet, alandas silmasisest rõhku oluliselt üksnes tafluprosti
hape.

Kui küülikuid raviti 4 nädalat tafluprosti 0,0015% oftalmilise lahusega üks kord ööpäevas, oli
nägemisnärvi pea verevool laserpunktvoolugraafikul mõõtmisel lähtetasemega võrreldes
märkimisväärselt (15%) suurenenud 14. ja 28. uuringupäeval.

Kliiniline efektiivsus
Silmasisest rõhku alandav toime algab 2 kuni 4 tundi pärast esmast manustamist ja maksimaalne toime
saavutatakse ligikaudu 12 tundi pärast manustamist. Toime püsib vähemalt 24 tundi. Säilitusainet
bensalkooniumkloriidi sisaldava tafluprosti preparaadiga teostatud ravimiuuringud on näidanud, et
tafluprost on efektiivne monoteraapiana ja sellel on lisaravimina aditiivne toime timoloolile: 6 kuud
kestvas uuringus näitas tafluprost olulist silmasisest rõhku langetavat toimet 6 kuni 8 mmHg võrra
erinevatel aegadel päeva jooksul võrreldes 7 kuni 9 mmHg latanoprostiga. Teises 6 kuud kestvas
kliinilises uuringus langetas tafluprost silmasisest rõhku 5 kuni 7 mmHg võrreldes 4 kuni 6 mmHg
timolooliga. Tafluprosti silmasisest rõhku langetav toime säilitati kuni 12 kuud kestvates jätku-
uuringutes. Kuus nädalat kestvas uuringus võrreldi oma vehiiklis tafluprosti silmasisest rõhku
langetavat toimet kui seda kasutati lisaravimina timoloolile. Võrreldes baasväärtusega (mida mõõdeti
pärast 4-nädalast sissejuhatavat perioodi timolooliga), oli täiendav silmasisest rõhku langetav toime 5
kuni 6 mmHg timolooli-tafluprosti rühmas ja 3 kuni 4 mmHg timolooli-vehiikli rühmas. Tafluprosti
säilitusainetega ja säilitusaineteta formulatsioonid näitasid sarnast, rohkem kui 5 mmHg silmasisest



4/7
rõhku langetavat toimet väikeses, 4-nädalase raviperioodiga ristuvas uuringus. Lisaks jäi USA-s
läbiviidud kolmekuulises uuringus, kus võrreldi tafluprosti säilitusaineteta formulatsiooni
säilitusaineteta timolooli formulatsiooniga, tafluprosti silmasisest rõhku langetav toime erinevatel
ajahetkedel vahemikku 6,2 ja 7,4 mmHg, samas kui timolooliga saadud tulemused varieerusid
vahemikus 5,3 ja 7,5 mmHg.

Imendumine
Üks kord ööpäevas ühe tilga üheannuselises konteineris säilitusaineteta 0,0015% tafluprosti
silmatilkade manustamise järel mõlemasse silma 8 päeva vältel olid tafluprosti happe
plasmakontsentratsioonid madalad ja profiilid olid 1. ja 8. päeval sarnased. Plasmakontsentratsiooni
kõrgpunkt saavutati 10 minutit pärast annustamist ja langes allapoole kvantitatiivse määratavuse piiri
(10 pikogrammi/ml) vähem kui üks tund pärast annustamist. Keskmised C
(26,2 ja 26,6
max
pikogrammi/ml) ja AUC
(394,3 ja 431,9 pikogrammi*min/ml) väärtused olid 1. ja 8. päeval
0-last
sarnased, mis näitas, et ravimi tasakaalukontsentratsioon saavutati esimese annustamisnädala jooksul.
Säilitusainetega ja säilitusaineteta preparaadi süsteemse biosaadavuse vahel ei leitud mingit
statistiliselt olulist vahet.

Uuring küülikutega näitas, et tafluprosti absorbeerumine vesivedelikku oli võrreldav pärast
säilitusaineteta või säilitusainetega 0,0015%-lise tafluprosti oftalmilise lahuse ühekordset manustamist
silma.

Jaotumine
Ahvidel ei ilmnenud radioaktiivse markeriga tafluprosti spetsiifilist jaotust vikerkesta-tsiliaarkehasse
ega silma soonkesta, sh võrkkesta pigmentepiteeli, mis vihjab madalale afiinsusele melaniinpigmendi
suhtes. Rottidega tehtud kogu keha autoradiograafilises uuringus täheldati radioaktiivsuse kõrgeimat
kontsentratsiooni sarvkestas, millele järgnesid silmalaud, skleera ja vikerkest. Silmavälistes
piirkondades jaotus radioaktiivsus pisarakanalisse, suulakke, söögitorusse ja seedetrakti, neerudesse,
maksa, sapipõide ja kusepõide.

Tafluprosti happe in vitro seondumine inimese seerumi albumiiniga oli 99% tafluprosti happe
kontsentratsioonil 500 ng/ml.

Biotransformatsioon
Tafluprosti in vitro testitud peamine metaboolne tee inimestel on selle hüdrolüüs farmakoloogiliselt
aktiivseks metaboliidiks tafluprosti happeks, mida metaboliseerib edasi glükuronidatsioon või beeta-
oksüdatsioon. Farmakoloogiliselt inaktiivsed beeta-oksüdatsiooni saadused, 1,2-dinor- ja 1,2,3,4-
tetranortafluprosti happed võidakse glükuroniseerida või hüdroksüleerida. Tsütokroomi P450 (CYP)
ensüümisüsteem ei ole seotud tafluprosti happe metabolismiga. Küülikute sarvkestakoe ja puhastatud
ensüümidega tehtud uuringu põhjal on karboksüülesteraas peamine esteraas, mis tingib estri
hüdrolüüsi tafluprosti happeks. Hüdrolüüsi võib mõjutada ka butüülkoliinesteraas, kuid mitte
atsetüülkoliinesteraas.

Eritumine
Pärast 3H-tafluprosti (0,005% oftalmiline lahus; 5 mikroliitrit silma kohta) manustamist rottidele 21
päeva vältel üks kord ööpäevas mõlemasse silma eritus ligikaudu 87% radioaktiivsest koguannusest
ekskreetidesse. Uriini eritunud koguannuse osakaal oli ligikaudu 27…38% ja ligikaudu 44…58%
annusest eritus väljaheidetesse.

Farmakoloogilise ohutuse, korduva annuse süsteemse toksilisuse, genotoksilisuse ja kartsinogeensuse
konventsionaalsed uuringud ei ole näidanud erilist kahjulikku toimet inimesele. Nagu teistegi PGF2
agonistide puhul, avaldas tafluprost ahvidel, kellele manustati korduvalt paikselt silma tafluprosti,



5/7
pöördumatuid toimeid vikerkesta pigmentatsioonile ja põhjustas pöörduvat palpebraalse fissuuri
laienemist.

Rottide ja küülikute emaka kontraktsioonide suurenemist on täheldatud in vitro uuringus, kus
tafluprosti happe kontsentratsioonid ületasid maksimaalset tafluprosti happe kontsentratsiooni
inimplasmas respektiivselt 4- kuni 40-kordselt. Tafluprosti uterotoonilist toimet ei ole inimese emaka
preparaatides uuritud.

Reproduktsioonitoksilisuse uuringuid tehti rottidel ja küülikutel intravenoosse manustamisega.
Rottidel ei täheldatud kõrvaltoimeid fertiilsusele või loote varajasele arengule süsteemse
ekspositsiooniga, mis ületas maksimaalset kliinilist annust rohkem kui 12 000 korda C
põhjal või
max
rohkem kui 2200 korda AUC põhjal.

Konventsionaalsetes embrüo-loote arengu uuringutes põhjustas tafluprost loote kehakaalu vähenemist
ja implantatsioonijärgsete kaotuste sagenemist. Tafluprost põhjustas rottide skeleti arenguhälvete
sagenemist ja küülikute kolju, aju ja lülisamba väärarengute sagenemist. Küülikutega teostatud
uuringus olid tafluprosti plasma ja selle metaboliitide sisaldus veres allpool kvantitatiivse määratavuse
piiri.

Rottide pre- ja postnataalses uuringus, milles tafluprosti annus ületas kliinilise annuse rohkem kui 20-
kordselt, täheldati vastsündinute suremuse suurenemist ja järglaste vähenenud kehakaalu ning
kõrvalesta avanemise edasilükkumist.

Radioaktiivse markeriga märgitud tafluprosti kasutavates uuringutes rottidega leiti, et ligikaudu 0,1%
paikselt manustatud annusest eritus piima. Kuna aktiivse metaboliidi (tafluprosti happe)
poolväärtusaeg plasmas on väga lühike (inimesel 30 minuti möödudes mitte enam mõõdetav), siis
suurem osa radioaktiivsusest on tingitud metaboliitide olemasolust, millel on vähe või üldse mitte
farmakoloogilist aktiivsust. Lähtuvalt ravimi metaboliseerimisest ja naturaalsetest prostaglandiinidest
võib eeldada, et suukaudne biosaadavus on väga madal.

Glütserool
Naatriumdivesinikfosfaatdihüdraat
Dinaatriumedetaat
Polüsorbaat-80
Vesinikkloriidhape ja/või naatriumhüdroksiid (pH reguleerimiseks)
Süstevesi.

Ei kohaldata.

3 aastat.
Pärast fooliumkoti esmast avamist: 28 päeva.

Hoida külmkapis (2°C...8°C).
Pärast fooliumkoti avamist
• hoida üheannuselised konteinerid originaalfooliumkotis;



6/7
• hoida temperatuuril kuni 25°C;
• avatud üheannuseline konteiner ülejäänud lahusega kohe pärast kasutamist ära visata.

Fooliumkotti pakitud madala tihedusega polüetüleenist (LDPE) üheannuselised konteinerid. Iga
üheannuseline konteiner on täidetud mahuni 0,3 ml ja igas fooliumkotis on 10 konteinerit.

Saadaval on järgmised pakendid: 30 x 0,3 ml-st üheannuselist konteinerit ja 90 x 0,3 ml-st
üheannuselist konteinerit.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.