SEROQUEL

Toimeained: kvetiapiin

Ravimi vorm: õhukese polümeerikattega tablett

Ravimi tugevus: 200mg 60TK

Retseptiravim

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Ravimi patsiendi infolehe PDF

1. Mis ravim on SEROQUEL ja milleks seda kasutatakse

Seroquel kuulub antipsühhootikumideks nimetatavate ravimite gruppi. Selle rühma ravimid leevendavad
teatud tüüpi vaimsete tervisehäirete sümptome, nagu hallutsinatsioonid (nt seletamatud hääled), võõrad
või hirmutavad mõtted, muutused käitumises, üksildus- ja segasustunne.

Samuti kasutatakse Seroqueli vahelduvalt kõrgenenud ja langenud meeleoluga kulgeva haiguse ehk
bipolaarse häire raviks. Seda haigust iseloomustavad pikad, mitmeid kuid kestvad perioodid, kus inimene
on kas ülierutusseisundis või depressioonis. Ülierutuse perioodi ajal võivad inimesed arvata, et nad
vajavad tavalisest vähem und, on jutukamad ja nende mõtted või ideed vahelduvad kiiresti. Samuti võivad
nad tavapärasest kergemini erutuda. Depressiooni perioodi ajal langeb meeleolu ja elurõõm, inimene
tunneb aktiivsuse ja energia kadumist.

Kui Seroquel teie tervist parandab, võib Teie arst teile jätkuvalt Seroqueli määrata, et takistada haiguse
sümptomite uuesti tekkimist.
Te võite abi saada sellest, kui räägite oma sõbrale või pereliikmele teid tabanud haigusest ning palute
temal pakendi infoleht läbi lugeda. Te võite neil paluda endale öelda, kui nende meelest teie haigus läheb
halvemaks või kui nad on mures mingite muutuste pärast teie käitumises.

2. Mida on vaja teada enne SEROQUEL võtmist

Ärge kasutage Seroqueli
- kui olete kvetiapiini või selle ravimi mis tahes koostisosa(de) (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline;

- kui te kasutate mõnda järgnevatest ravimitest:
- HIV ravimid;
- asooli tüüpi seentevastased ravimid;
- erütromütsiin või klaritromütsiin (nakkushaiguste korral);
Versioon 20


Ravimiametis kinnitatud
- nefasodoon (depressiooni korral).

Kui ülaltoodu käib teie kohta, ärge kasutage Seroqueli. Kui te ei ole kindel, palun rääkige oma arstiga.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud
- kui lähete haiglasse, teavitage meditsiinipersonali sellest, et kasutate Seroqueli.

Rääkige oma arstile:
- kui teil on mingeid terviseprobleeme;
- kui teil on madal või kõrge vererõhk või kui teil on olnud ajurabandus;
- kui teil või mõnel teie lähisugulasel on olnud probleeme südamerütmiga või on südamehaigus või
probleemid südamega või kui te kasutate ravimeid, mis võivad mõjutada teie südamerütmi;
- kui teil on kaasasündinud pikenenud QT-intervalli sündroom;
- kui teil on vere elektrolüütide häired (hüpokaleemia või hüpomagneseemia);
- kui teil on maksaprobleeme;
- kui te teate, et valgeliblede hulk teie veres on olnud madal. See võis, kuid ei pruukinud olla
põhjustatud ravimitest;
- kui teil on kunagi esinenud krambid;
- kui teil või kellelgi teie pereliikmetest on diagnoositud trombe (verehüübeid), kuna seda tüüpi
ravimid võivad olla seotud trombide tekkimisega.

Teatage kohe oma arstile, kui teil on:
- palavik koos gripilaadsete haigusnähtude, kurguvalu või mõne muu infektsiooniga, sest see võib
olla tingitud valgeliblede hulga vähenemisest verest. Võib juhtuda, et ravi Seroqueliga tuleb
katkestada ja/alustada seisundi ravi.
- kõhukinnisus koos pideva kõhuvaluga või kõhukinnisus, mis ei möödu raviga. See võib tekitada
tõsist soolesulgust.
Seroqueli ja teiste sama tüüpi ravimitega teostatud kliinilistes uuringutes täheldati eakatel dementsust ja
käitumishäireid põdevatel patsientidel tõusnud ajurabanduse riski, mõnikord tõusnud suremuse riski.
Seroqueli ei tohi võtta eakad dementsusega ja käitumishäiretega patsiendid.

Mõnedel patsientidel on diagnoositud pankreatiiti ehk kõhunäärmepõletikku. Paljudel nendest olid
olemas ka tegurid, mis on teadaolevalt seotud kõhunäärmepõletikuga, nagu triglütseriidide (teatud liiki
rasvad) taseme tõus veres, sapikivid, alkoholitarbimine.

Suitsidaalsed mõtted (enesetapumõtted) ja depressiooni või muu haiguse süvenemine
Kui teil on depressioon ja/või mõni muu psüühiline haigus, võivad teil aeg-ajalt tekkida mõtted
enesevigastamisest või enesetapust. Selliseid mõtteid võib rohkem olla ravi alguses, kuna sellise ravi
puhul võtab toime saabumine aega, tavaliselt kaks nädalat, aga ka rohkem.
Need mõtted tekivad tõenäolisemalt siis, kui te olete noor täiskasvanu. Kliiniliste uuringute andmetel
antidepressante kasutavatel psühhiaatriliste häiretega alla 25-aastastel noortel täiskasvanutel on tõusnud
risk suitsidaalsete mõtete ja/või enesetapule suunatud käitumise esinemiseks.

Ükskõik millal teil tekivad enesevigastamisest või enesetapumõtted, rääkige kohe oma arstiga või minge
kohe haiglasse. Te võite abi saada sellest, kui räägite oma sõbrale või pereliikmele teid tabanud
depressioonist või muust haigusest ning palute temal pakendi infoleht läbi lugeda. Te võite neid paluda
endale öelda, kui nende meelest teie depressioon või haigus läheb halvemaks või kui nad on mures
mingite muutuste pärast teie käitumises.

Kliinilistes uuringutes Seroqueliga on täheldatud veresuhkru väärtuste tõusu ja hüperglükeemiat (kõrge
veresuhkur). Samuti on aeg-ajalt teatatud suhkurtõvest. Kui teil on risk suhkurtõve tekkeks (näiteks siis,
kui kellelgi teie sugulastest on suhkurtõbi või kui teil olid raseduse ajal kõrged veresuhkru väärtused),
Versioon 20


Ravimiametis kinnitatud
rääkige sellest oma arstile. Kui teil on diagnoositud suhkurtõbe, tuleb teie veresuhkru väärtusi jälgida
ägenemise diagnoosimiseks.

Muud ravimid ja Seroquel
Palun teavitage oma arsti, kui kasutate või olete hiljuti kasutanud mingeid muid ravimeid, sealhulgas ilma
retseptita ostetud ravimeid.
Kindlasti peab teie arst teadma, kui kasutate või olete kasutanud ravimeid järgmiste haiguste ravimiseks:
- ärevus, depressioon;
- epilepsia (ravimid nagu fenütoiin või karbamasepiin);
- kõrgenenud vererõhk;
- HIV-nakkus (ravimid nagu proteaasi inhibiitorid).

Kui te ei ole milleski kindel, küsige oma arstilt. Rääkige oma arstile, kui te kasutate või olete järgnevate
ravimite kasutamist lõpetamas:
- rifampitsiin (tuberkuloosi ravim);
- barbituraadid (unetuse ravimid);
- ketokonasool (seenhaiguste ravim);
- erütromütsiin (antibiootikum);
- tioridasiin või liitium (psühhoosi ravimid);
- südame rütmi mõjutavad ravimid, näiteks ravimid, mis võivad tekitada elektrolüütide tasakaalu
häireid (kaaliumi või magneesiumi vähesust), nagu diureetikumid (veeväljaajamisrohud) või teatud
antibiootikumid (infektsioonivastased ravimid);
- sparfloksatsiin, gatifloksatsiin, moksifloksatsiin (antibiootikumid);
- tsisapriid (seedetrakti motoorikahäirete ravim);
- dolasetroon (iivelduse ja oksendamisvastane ravim);
- meflokiin (malaariaravim);
- ritonaviir ja teised proteaasi inhibiitorite rühma kuuluvad ravimid (HIV-i ja AIDS-i ravimid);
- kõhukinnisust põhjustavad ravimid.

Palun pange tähele, et ülalpool mainitu võib puudutada ka ravimeid, mida olete kasutanud mõne aja eest.

Seroquel koos toidu ja joogiga
- Seroqueli võib kasutada koos või ilma toiduta;
- Vältida liigse alkoholi joomist, sest Seroqueli ja alkoholi kombineeritud toime võib muuta teid
uniseks;
- Ärge jooge greipfruudimahla Seroqueli ravi ajal. See võib muuta ravimi toimet.

Rasedus ja imetamine
Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi
kasutamist nõu oma arsti või apteekriga. Raseduse ajal ei tohi Seroqueli kasutada enne, kui te sellest
arstiga rääkinud ei ole. Seroqueli ei tohi kasutada, kui te toidate last rinnapiimaga.

Vastsündinutel, kelle emad on raseduse viimase kolme kuu jooksul kasutanud Seroqueli, võivad tekkida
järgmised sümptomid: värisemine, lihasjäikus ja/või -nõrkus, unisus, ärevus, hingamisraskus ja lapse
toitmine võib olla raskendatud. Kui teie lapsel tekib üks või enam neist sümptomitest, võtke ühendust
oma arstiga.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine
Seroquel võib teid uniseks muuta. Tablettide manustamist jätkates unisus võib kaduda. Te ei tohiks autot
juhtida ega seadmetega töötada enne, kui teate, kuidas see ravim teid mõjutab.


Versioon 20


Ravimiametis kinnitatud
Ravi katkestamine
Seroqueli ravi järsu katkestamise järel võib teil tekkida unetus, iiveldus, peavalu, kõhulahtisus,
oksendamine, pearinglus või ärrituvus. Soovitav on ravi katkestada järk-järguliselt. Ärge katkestage ravi
ilma arstiga nõu pidamata.

Seroquel sisaldab laktoosi. Harvaesineva päriliku laktoositalumatusega, laktaasi puudulikkusega või
glükoosi-galaktoosi malabsorptsiooniga patsiendid ei tohi Seroqueli kasutada.

Toime ravimite määramisele uriinis
Kui teil määratakse ravimi, näiteks metadooni ja tritsükliliste antidepressantide, sisaldust uriinis, võib
Seroquel põhjustada mõnede testide valepositiivset tulemust, isegi kui te ei kasuta metadooni ega
tritsüklilisi antidepressante. Soovitav on nende testide tulemuste kinnitamiseks teostada mõned
spetsiaalsed testid.

3. Kuidas SEROQUEL võtta

Kuidas kasutada Seroqueli

Kasutage seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst või apteeker on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski
kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
Teie arst otsustab, mitu tabletti peate ööpäevas võtma.

Tavaline annus enamikule patsientidest on 150...800 mg ööpäevas, sõltuvalt teie haiguse tüübist. Teie arst
võib teile määrata ravi madalamas annuses ja tõsta annust järk-järgult, kui:
- te olete eakas;
- teil on maksaprobleeme.

Tabletti tuleb võtta kas üks kord ööpäevas enne magamaminekut või kaks korda ööpäevas, sõltuvalt teie
haigusest.

- neelake tabletid alla tervelt koos veega;

- tablette võib võtta koos toiduga või ilma;

- ärge jooge greipfruudimahla, kui te võtate Seroqueli, sest see võib mõjutada ravimi toimet;

- ravimi manustamist ei tohi ise lõpetada ka siis, kui tunnete end hästi. Ravi lõpetamise üle otsustab
teie arst.

Alla 18-aastased lapsed ja noorukid
Seroqueli ei tohi manustada alla 18-aastastele lastele ja noorukitele.

Seroqueli tabletid on saadaval erinevates tugevustes ja vastavalt sellele on neil erinev värvus. Seetõttu
teie tabletid on aeg-ajalt erinevat värvi, sõltuvalt annusest, millise arst on teile määranud.

Kui te kasutate Seroqueli rohkem, kui ette nähtud
Kui olete sisse võtnud rohkem tablette, kui arst soovitas, võite te muutuda uniseks, tunda peapööritust või
ebaloomulikku südamerütmi. Võtke viivitamatult ühendust arstiga või pöörduge lähimasse haiglasse.
Võtke Seroqueli tabletid endaga kaasa.

Kui te unustate Seroqueli kasutada
Kui olete ühe manustamiskorra unustanud, võtke ravim niipea, kui see teile meenub. Kui on juba peaaegu
aeg võtta järgmine annus, jätke unustatud annus võtmata ja jätkake tavalise manustamisskeemi alusel.
Versioon 20


Ravimiametis kinnitatud
Ärge võtke kahekordset annust, kui tablett jäi eelmisel korral võtmata.

Kui te lõpetate Seroqueli võtmise
Seroqueliga ravi järsu katkestamise järel võib teil tekkida unetus, iiveldus, peavalu, kõhulahtisus,
oksendamine, peapööritus või ärrituvus. Teie arst soovitab teil ravi katkestada järk-järguliselt.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.
Võtke otsekohe ühendust oma arsti või apteekriga, kui mõni järgmistest kõrvaltoimetest muutub tõsiseks
või kui te märkate mõnda kõrvaltoimet, mida selles infolehes ei ole nimetatud.

Väga sagedased kõrvaltoimed (võivad tekkida rohkem kui ühel patsiendil kümnest):
- peapööritus (võib põhjustada kukkumist), peavalu, suukuivus;
- unisus (võib tablettide manustamist jätkates mööduda) (võib põhjustada kukkumist);
- ärajätusümptomid (haigusnähud, mis tekivad Seroqueli ravi katkestamisel), siia kuuluvad unisus,
iiveldus, peavalu, kõhulahtisus, oksendamine, peapööritus ja ärrituvus. Soovitatav on ravimi kasutamine
lõpetada järk-järgult 1-2 nädala jooksul;
- kehakaalutõus;
- ebanormaalsed liigutused lihastes (liigutuste alustamise raskus, värisemine, rahutus või jäikus
lihastes ilma valuta).

Sagedased kõrvaltoimed (võivad tekkida kuni ühel patsiendil kümnest):
- südamepekslemine;
- südamerütmi muutused, vahelöögid;
- kõhukinnisus, seedehäired;
- käte või jalgade turse;
- madal vererõhk püsti tõustes, võib põhjustada pearinglust või minestust (võib põhjustada
kukkumist);
- veresuhkru väärtuste tõus;
- nägemise hägunemine;
- hirmuunenäod;
- söögiisu tõus;
- ärrituvus;
- kõne- ja hääldamisraskus;
- enesetapumõtted ja depressiooni süvenemine;
- õhupuudustunne;
- oksendamine (peamiselt vanemaealistel);
- palavik.

Aeg-ajalt esinevad kõrvaltoimed (võivad tekkida kuni ühel patsiendil sajast):
- krambid;
- ülitundlikkusreaktsioonid, millega võib kaasneda nahalööve ja -turse, sealhulgas suupiirkonnas;
- rahutute jalgade sündroom;
- neelamisraskus;
- tahtele allumatud liigutused, peamiselt näos või keeles;
- seksuaalfunktsiooni häire;
- diabeet;
- olemasoleva suhkurtõve ägenemine;
Versioon 20


Ravimiametis kinnitatud
- südame elektrilise aktiivsuse muutus, ilmneb EKG-s (QT-aja pikenemine);
- tavapärasest aeglasem südamerütm, mis võib tekkida ravi alguses ning võib olla seotud madala
vererõhu ja minestamisega;
- minestus;
- ninakinnisus.

Harva esinevad kõrvaltoimed (võivad tekkida kuni ühel patsiendil tuhandest):
- palaviku, higistamise, lihasjäikuse, väga tugeva unisuse või minestamise kombinatsioon
(neuroleptiline maliigne sündroom);
- naha ja silmavalgete kollasus (ikterus);
- maksapõletik;
- priapism (pikaajaline valulik erektsioon);
- rindade turse ja ootamatu eritis rinnast;
- menstruaaltsükli häired (naistel);
- trombid (verehüübed) veenides, eriti jalaveenides (tunnusteks on jala turse, valu ja punetus), mis
võivad vereringega sattuda kopsudesse, põhjustades valu rinnus ja õhupuudust. Kui te märkate
selliseid kõrvaltoimeid, pöörduge kohe arsti poole;
- uneskõndimine ja teised sarnased nähud;
- kehatemperatuuri langus (hüpotermia);
- kõhunäärmepõletik (pankreatiit);
- seisund (nimetusega ’metaboolne sündroom’), mille korral esineb kombinatsioon kolmest või
enamast järgnevast seisundist: kõhu rasvakihi paksenemine, ’hea kolesterooli’ (HDL-kolesterool)
taseme langus, triglütseriidide (teatud tüüpi rasvad) taseme tõus veres, kõrge vererõhk ja kõrge
veresuhkur.

Väga harva esinevad kõrvaltoimed (võivad tekkida kuni ühel patsiendil kümnest tuhandest):
- raske lööve, villid või punased laigud nahal;
- tõsine allergiline reaktsioon (anafülaktiline reaktsioon), mis võib põhjustada hingamisraskust või
shokki;
- naha kiire turse, tavaliselt silmade, huulte ja kurgu piirkonnas (angioödeem);
- raske seisund villide moodustumisega nahal, suus, silmamunadel ja genitaalidel (Stevens-Johnsoni
sündroom);
- antidiureetilise hormooni ebaõige eritumine;
- rabdomüolüüs (skeletilihaste kahjustumine).

Teadmata sagedusega esinevad kõrvaltoimed (sagedust ei saa määrata olemasolevate andmete põhjal):
- nahalööve ebakorrapäraste punaste laikudena (erythema multiforme);
- Tõsine äge allergiline reaktsioon, mis kulgeb palaviku, nahavillide ja naha koorumisega (toksiline
epidermaalne nekrolüüs).

Selle ravimirühma, kuhu Seroquel kuulub, ravimite kasutamisel võivad tekkida südame rütmihäired, mis
võivad olla rasked ning lõppeda surmaga.

Seroqueli manustamisega võivad kaasneda ka vereanalüüsis ilmnevad kõrvaltoimed. Nendeks on
teatud rasvade (triglütseriidide ja kolesterooli) ja suhkru taseme muutused veres, kilpnäärmehormoonide
taseme muutused veres, maksaensüümide hulga tõus, teatud tüüpi vererakkude hulga vähenemine,
punaliblede hulga vähenemine, lihastest vabanenud kreatiniinfosfokinaasi hulga suurenemine veres,
naatriumi taseme vähenemine veres ja prolaktiini nimelise hormooni taseme tõus veres. Prolaktiini taseme
tõus võib harvadel juhtudel viia:
- meestel ja naistel rindade turseni ja ootamatu eritiseni rinnast;
- naistel menstruaaltsükli häireteni.
Teie arst võib teil paluda aeg-ajalt vereanalüüsi teha.
Versioon 20


Ravimiametis kinnitatud

Lapsed ja noorukid
Täiskasvanutel esinevad kõrvaltoimed võivad tekkida ka lastel ja noorukitel.

Järgnevat kõrvaltoimet on täheldatud ainult lastel ja noorukitel:

Väga sage (võib tekkida rohkem kui ühel patsiendil kümnest):
- vererõhu tõus.

Järgnevad kõrvaltoimed võivad lastel ja noorukitel ilmneda sagedamini kui täiskasvanutel:

Väga sage (võivad tekkida enam kui ühel patsiendil kümnest):
- prolaktiini (teatud hormoon) taseme tõus veres. Prolaktiini taseme tõus võib harva põhjustada
-poisslastel ja tütarlastel rindade turset ja ootamatut eritist rinnast;
-tütarlastel menstruaaltsükli kadumist või ebaregulaarsust.
-
söögiisu tõus;
- oksendamine.

Sage (võivad tekkida kuni ühel patsiendil kümnest):
- ninakinnisus;
- minestamine (võib põhjustada kukkumist).

Kõrvaltoimetest teavitamine
Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.
Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise
teavitada www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas SEROQUEL säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
Hoida temperatuuril kuni 30ºC.
Säilitada originaalpakendis, valguse ja niiskuse eest kaitstult.
Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud pakendil. Kõlblikkusaeg viitab selle
kuu viimasele päevale.
Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära
ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Seroquel sisaldab
Toimeaine on kvetiapiin. Tablett sisaldab kvetiapiinfumaraati, mis vastab 100 mg või 200 mg
kvetiapiinile.
Teised koostisosad on:
Tableti sisu: povidoon, kaltsiumvesinikfosfaatdihüdraat, mikrokristalliline tselluloos, naatrium-
tärklisglükolaat tüüp A, laktoosmonohüdraat, magneesiumstearaat.
Tableti kate: hüpromelloos 2910, makrogool 400, titaandioksiid E171, kollane raudoksiid (100 mg
tablettides).

Kuidas Seroquel välja näeb ja pakendi sisu
100 mg tablett on ümmargune, 8,5 mm läbimõõduga kollast värvi kaksikkumer ja kattekihiga.
Versioon 20


Ravimiametis kinnitatud
200 mg tablett on ümmargune, 11 mm läbimõõduga valge kaksikkumer ja kattekihiga.

PVC/Al blisterpakendid, mis on pakitud pappkarpidesse.

Seroquel 100 mg tabletid: 30 või 60 tabletti.
Seroquel 200 mg tabletid: 30 või 60 tabletti.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja:
AstraZeneca UK Ltd,
Kingdom Street 2,
London,
W2 6BD,
Ühendkuningriik

Tootja:
AstraZeneca UK Ltd.
Silk Road Business Park, Macclesfield
Cheshire SK10 2NA
Ühendkuningriik

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge, palun, müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole:

AstraZeneca Eesti OÜ
Järvevana tee 9
11314 Tallinn
Tel: 6549 600


Infoleht on viimati kooskõlastatud aprillis 2014
Versioon 20


Ravimiametis kinnitatud



Ravimi omaduste kokkuvõte

Ravimi omaduste kokkuvõtte PDF

1. Ravimpreparaadi nimetus

Seroquel, 100 mg õhukese polümeerikattegatabletid
Seroquel, 200 mg õhukese polümeerikattega tabletid

2. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis

Tablett sisaldab:
100 mg kvetiapiini (kvetiapiinfumaraadina)
200 mg kvetiapiini (kvetiapiinfumaraadina)

INN. Quetiapinum

Abiainete täielik loetelu vt 6.1.

3. Ravimvorm

Õhukese polümeerikattega tablett.
Seroquel 100 mg tabletid on kollased ümmargused kaksikkumerad ning ühel küljel on märgistus
“Seroquel 100”.
Seroquel 200 mg tabletid on valged ümmargused kaksikkumerad ning ühel küljel on märgistus "Seroquel
200".

4. Kliinilised andmed

4.1. Näidustused

Skisofreenia.
Bipolaarse häirega seotud mania episoodide ravi.
Bipolaarse häirega seotud depressiivsete episoodide ravi.
Bipolaarse häire säilitusravi retsidiivide ennetamiseks.

4.2. Annustamine ja manustamisviis

Seroqueli võib manustada koos toiduga või ilma.

Täiskasvanud

Skisofreenia tuleb Seroqueli manustada kaks korda ööpäevas. Esimesel neljal ravipäeval on ööpäevane
annus järgmine:
1. päeval 50 mg;
2. päeval 100 mg;
3. päeval 200 mg;
4. päeval 300 mg.
4-ndast päevast edasi tuleb annust tiitrida tavalise toimiva annuse 300...450 mg/ööpäevas piirides.
Sõltuvalt patsiendi ravivastusest ja ravimtaluvusest võib annust kohandada vahemikus 150...750
mg/ööpäevas.




Bipolaarse häirega seotud mania episoodide ravis tuleb Seroqueli manustada kaks korda ööpäevas.
Esimesel neljal ravipäeval on ööpäevane annus järgmine:
1. päeval 100 mg;
2. päeval 200 mg;
3. päeval 300 mg;
4. päeval 400 mg.
6. ravipäevaks tõstetakse annus kuni 800 mg-ni ööpäevas, kuid seda ei soovitata teha kiiremini kui 200 mg
võrra ööpäevas.

Sõltuvalt patsiendi ravivastusest ja taluvusest võib annust kohandada vahemikus 200...800 mg/ööpäevas.
Tavaliselt on toimiv annus vahemikus 400…800 mg/ööpäevas.

Bipolaarse häirega seotud depressiivsete episoodide ravis tuleb Seroqueli manustada üks kord ööpäevas
enne magamaminekut, kuna see vähendab päevase unisuse tõenäosust. Soovitatav annus on 300 mg.
Esimesel neljal ravipäeval on ööpäevane annus järgmine:
1. päeval 50 mg;
2. päeval 100 mg;
3. päeval 200 mg;
4. päeval 300 mg.
Seroqueli annust võib tõsta tasemele 400 mg 5. päeval ning kuni 600 mg 8. päeval. Seroquelil on tõestatud
depressioonivastane toime annuses 300 mg ja 600 mg. Siiski, 600 mg kasutamisel lühiajalises ravis ei
esinenud ravitulemuse märgatavat paranemist võrreldes 300 mg annuse kasutamisega (vt lõik 5.1).
Kliinilised uuringud on näidanud, et üksikutel patsientidel, kellel on probleem ravimtaluvusega, võib
annust langetada tasemele 200 mg ööpäevas.

Bipolaarse häirega seotud depressiivse episoodi ravimisel määrab ravi bipolaarse häire ravi kogemustega
arst.

Bipolaarse häire säilitusravi retsidiivide ennetamiseks
Bipolaarse häirega seotud mania, segatüüpi või depressiivsete episoodide retsidiivide ennetamiseks tuleb
patsientidel, kellel on ilmnenud ravivastus kvetiapiinravile ägeda bipolaarse häire korral, jätkata ravi
samas annuses. Sõltuvalt patsiendi ravivastusest ja taluvusest võib annust kohandada vahemikus 300...800
mg/ööpäevas jaotatuna kaheks annuseks. Oluline on, et säilitusravis kasutatakse madalaimat efektiivset
annust.

Eakad patsiendid
Nii nagu teisi antipsühhootikume, tuleb ka Seroqueli manustada eakatele patsientidele ettevaatusega, eriti
ravi alguses. Annuse tiitrimisaeg on pikem ja päevane raviannus madalam kui noorematel patsientidel,
sõltudes individuaalsest ravivastusest ja taluvusest. Eakatel oli võrreldes nooremate patsientidega
kvetiapiini keskmine plasmakliirens langenud 30…50%. Eakatel tuleb Seroqueli ravi alustada annusega
25 mg/ööpäevas. Annust tuleb iga päev suurendada 25...50 mg võrra kuni toimiva annuseni, mis peaks
tõenäoliselt olema madalam kui noorematel patsientidel.

Üle 65-aastastel patsientidel, kes põevad bipolaarse häirega seotud depressiivset episoodi, ei ole ravimi
toimet ja ohutust hinnatud.

Lapsed ja noorukid
Seroquel ei ole näidustatud kasutamiseks lastel ja alla 18-aastastel noorukitel, kuna puuduvad andmed,
mis toetaksid selle kasutamist antud vanuserühmas. Saadaolevad andmed kontrollitud kliinilistest
uuringutest on toodud lõikudes 4.4, 4.8, 5.1 ja 5.2.

Neerupuudulikkusega patsiendid


Annuse kohandamine ei ole vajalik.

Maksapuudulikkusega patsiendid
Kvetiapiin metaboliseerub ulatuslikult maksas ning seetõttu tuleb ravimit kasutada ettevaatusega (eriti ravi
alustamisel) patsientidel, kellel teadaolevalt esineb maksakahjustus. Maksakahjustusega patsientidel tuleks
ravi alustada annusest 25 mg/ööpäevas. Annust tuleb iga päev suurendada 25...50 mg kaupa kuni toimiva
annuseni, sõltuvalt patsiendi ravivastusest ning taluvusest.

4.3. Vastunäidustused

Seroquel on vastunäidustatud patsientidele, kes on ülitundlikud kvetiapiini või ravimi ükskõik millise
abiaine suhtes.

Tsütokroom P450 3A4 inhibiitorite, nagu HIV proteaasi inhibiitorite, asooli tüüpi seentevastaste ravimite,
erütromütsiini, klaritromütsiini ja nefasodooni samaaegne manustamine on vastunäidustatud (vt lõik 4.5).

4.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Lapsed ja noorukid (10…17-aastased)
Kvetiapiin ei ole näidustatud kasutamiseks lastel ja alla 18-aastastel noorukitel, kuna puuduvad andmed,
mis toetaksid selle kasutamist antud vanuserühmas. Kvetiapiini kliinilistes uuringutes on ilmnenud, et
lisaks täiskasvanutel tuvastatud ohutusandmetele (vt lõik 4.8), tekkisid teatud kõrvaltoimed lastel ja
noorukitel sagedamini kui täiskasvanutel (söögiisu tõus, prolaktiini taseme tõus seerumis, oksendamine,
riniit ja sünkoop) ja kõrvaltoimed võisid eri vanuserühmades erinevalt väljenduda (ekstrapüramidaalsed
sümptomid). Teatati ühest kõrvaltoimest, mida varasemates täiskasvanuid hõlmanud uuringutes ei olnud
tekkinud (vererõhu tõus). Lastel ja noorukitel on tekkinud ka kilpnäärmefunktsiooni testides muutusi.

Lisaks ei ole uuritud kvetiapiini pikaajalise ravi (enam kui 26 nädalat) ohutust ja toimet kasvule ning
küpsemisele. Andmed pikaajalise toime kohta kognitiivsele ja käitumuslikule arengule puuduvad.

Skisofreenia, bipolaarse mania ja bipolaarse depressiooni diagnoosiga lapsi ja noorukeid hõlmanud
platseebo kontrolliga kliinilistes uuringutes ilmnes, et kvetiapiini rühmas esines sagedamini
ekstrapüramidaalseid sümptomeid võrreldes kontrollrühmaga (vt lõik 4.8).

Suitsiid/suitsidaalsed mõtted või kliiniline süvenemine
Depressioon on seotud suitsidaalsete mõtete, enesevigastamise ja suitsiidide (suitsiidiga seotud juhtumid)
suurenenud riskiga. Risk püsib arvestatava remissiooni saabumiseni. Kuna paranemine võib saabuda
hiljem kui ravi esimestel nädalatel, tuleb patsiente selle ajani hoolikalt jälgida. Üldiselt on teada, et
suitsiidirisk võib tõusta paranemise algstaadiumis.

Lisaks, arstidel tuleb arvestada suitsiidiga seotud juhtumite tõusnud riskiga kvetiapiinravi järsul
katkestamisel ravitava haigusega seotud riskitegurite tõttu.

Ka teised psühhiaatrilised seisundid, mille puhul rakendatakse ravi kvetiapiiniga, on seotud suitsiidiga
seotud juhtumite tõusnud riskiga. Lisaks võivad need seisundid kaasneda depressioonile. Seetõttu tuleb
depressiooniga patsientide ravimisel rakendatavaid abinõusid kasutada ka teiste psühhiaatriliste seisundite
korral.

Patsientidel, kellel on anamneesis suitsiidiga seotud juhtumid või kes väljendavad olulisel määral
suitsiidiga seotud mõtteid enne ravi algust, on suurem risk suitsidaalseteks mõteteks või suitsiidikatseteks,
mistõttu neid peab ravi ajal hoolikalt jälgima. Depressioonivastast ravi saavate psühhiaatriliste
seisunditega täiskasvanud patsientide platseebo kontrolliga kliiniliste uuringute metaanalüüsis ilmnes riski


tõus suitsidaalseks käitumiseks depressioonivastaste ravimite rühmas alla 25-aastastel patsientidel
võrreldes platseeboga.

Koos medikamentoosse raviga tuleb rakendada patsientide, kindlasti kõrgesse riskirühma kuuluvate
patsientide hoolikat jälgimist eriti ravi alguses ja annuse muutmisel. Patsiente (ja nende hooldajaid) tuleb
teavitada vajadusest tähele panna kliinilist halvenemist, suitsidaalset käitumist või mõtteid ja ebatavaliseks
muutunud käitumist ning vajadusest selliste tunnuste ilmnemisel kohe arstiabi otsida.

Bipolaarse häirega seotud depressiivsete episoodidega patsiente hõlmavates kliinilistes uuringutes
täheldati suitsiidiga seotud juhtude suurenenud riski kvetiapiinravi saavate alla 25-aastaste noorte
täiskasvanute seas võrreldes platseeborühmaga (vastavalt 3,0% ja 0%).

Unisus
Kvetiapiinravi on seostatud unisuse ja sellega seotud sümptomitega, nagu sedatsiooniga (vt lõik 4.8).
Bipolaarse depressiooniga patsiente hõlmanud kliinilistes uuringutes tekkis patsientidel unisus tavaliselt
ravi esimesel kolmel päeval ning oli tavaliselt kerge või keskmise raskusega. Rasket unisust kogevad
bipolaarse häirega patsiendid võivad vajada sagedasemat kontakti arstiga vähemalt 2 nädala jooksul alates
unisuse tekkimisest või seni kuni sümptomid kaovad ning vajalik võib olla isegi ravi katkestamine.

Kvetiapiinravi on seostatud ortostaatilise hüpotensiooni ja sellega seotud pearinglusega (vt lõik 4.8), mis
sarnaselt unisusele tekib tavaliselt esmase annuse tiitrimise perioodil. Eriti eakatel võib seetõttu tekkida
rohkem õnnetusi (kukkumised). Seetõttu peavad patsiendid olema tähelepanelikud, kuni nad on teadlikud
ravimi võimalikest toimetest.

Neutropeenia ja agranulotsütoos
Kvetiapiini lühiajalistes platseebokontrolliga monoravi kliinilistes uuringutes on infektsioonita
patsientidel aeg-ajalt tekkinud rasket neutropeenia (neutrofiilide arv <0,5 x 109/l). Agranulotsütoosist
(raske neutropeenia infektsiooni foonil) on teatatud kvetiapiinirühma patsientidel kliiniliste uuringute ajal
(harv) ning turuletuleku järgselt (sealhulgas fataalsed juhud). Enamus nendest raske neutropeenia
juhtudest esines kvetiapiinravi esimese paari kuu jooksul. Kindlat seost annusega ei ole täheldatud.
Turustamisjärgsete andmete järgi on kvetiapiinravi katkestamise järgselt leukopeenia ja/või neutropeenia
lahenenud. Võimalikeks neutropeenia riskiteguriteks on eelnev madal leukotsüütide hulk ja
ravimindutseeritud neutropeenia anamneesis.

Agranulotsütoosi on esinenud ilma teadaolevate riskiteguriteta patsientidel. Neutropeenia võimalusega
tuleb arvestada patsientide puhul, kellel on infektsioon, ka siis kui puuduvad otsesed neutropeeniale viivad
tegurid, samuti ebaselge palavikuga patsientide puhul. Neutropeenia tuleb ravida vastavalt kliinilisele
seisundile.

Kui neutrofiilide arv langeb alla <1,0 x 109/l, tuleb ravi kvetiapiiniga katkestada. Patsiente tuleb jälgida
infektsiooni tunnuste ja sümptomite suhtes, lisaks kontrollida neutrofiilide hulka (kuni see tõuseb >1,5 x
109/l). (Vt lõik 5.1).

Südameveresoonkonna haigused
Seroqueli tuleb kasutada erilise tähelepanuga sellistel patsientidel, kes teadaolevalt põevad
kardiovaskulaarset või tserebrovaskulaarset haigust või kellel esinevad muud eelsoodumused
hüpotensiooniks.
Seroquel võib esile kutsuda ortostaatilist hüpotensiooni, eriti ravi alguses ravimi tiitrimise perioodil ja
pigem eakatel kui noorematel patsientidel.

Antipsühhootikumide kasutamisel on teatatud venoosse trombemboolia (VTE) juhtudest. Kuna
antipsühhootikume kasutavatel patsientidel esineb tihti VTE omandatud riskitegureid, tuleb kõik
võimalikud VTE riskitegurid identifitseerida kvetiapiinravi alustamise eelselt ning jooksvalt ravi ajal,


samuti tuleb tarvitusele võtta VTE ennetavad abinõud.

Lipiidid
Kliinilistes uuringutes kvetiapiiniga on esinenud triglütseriidide, LDL- ja üld kolesterooli taseme tõusu
ning HDL-kolesterooli taseme langust (vt lõik 4.8). Lipiidide taseme muutusi tuleb ravida vastavalt
sellealastele ravijuhistele.

Metaboolsed tegurid
Kuna kliinilistes uuringutes on täheldatud kehakaalu, veresuhkru (vt hüperglükeemia) ja -lipiidide
kõrvalekaldeid normist, võib patsientidel (kaasa arvatud nendel, kelle vastavad algväärtused on normi
piires) tekkida metaboolse riski suurenemine. Muutuseid nendes parameetrites tuleks kliiniliselt
adekvaatselt ravida.

QT-intervalli pikenemine
Kliinilistes uuringutes ja kasutamisel vastavalt ravimi omaduste kokkuvõttes antud soovitustele, ei kaasne
kvetiapiini kasutamisega püsiva QT-intervalli absoluutset pikenemist. Siiski ilmnes turustamisjärgselt
juhtumeid, kus terapeutiliste annuste juures (vt lõik 4.8) ning üleannustamisel (vt lõik 4.9) tekkis QT-
intervalli pikenemine. Nagu teiste antipsühhootikumidega, tuleb ka kvetiapiini määramisel samaaegselt
teiste QT-intervalli pikendavate ravimitega olla ettevaatlik kardiovaskulaarset haigust põdevate või
teadaoleva perekondliku QT-intervalli pikenemisega patsientide puhul. Ettevaatlik tuleb olla ka
kvetiapiini samaaegsel määramisel kas teiste QT-intervalli pikendavate ravimitega või
neuroleptikumidega eakate, kaasasündinud pikenenud QT-intervalli sündroomiga, südamepuudulikkusega,
südame hüpertroofiaga, hüpokaleemiaga või hüpomagneseemiaga patsientide puhul (vt lõik 4.5).
Vältida tuleb samaaegset teiste neuroleptikumide kasutamist.

Krambihood
Kontrollitud kliinilistes uuringutes ei täheldatud erinevust krambihoogude esinemissageduses
kvetiapiiniga ravitud patsientidel ja neil, kes manustasid platseebot. Nii nagu teiste antipsühhootikumide
korral, soovitatakse ka Seroqueli manustades olla eriliselt tähelepanelik, kui ravitakse varem krambihooge
kogenud patsiente (vt lõik 4.8).

Ekstrapüramidaalsed sümptomid
Platseebo kontrolliga kliinilistes uuringutes, milles osalesid bipolaarse häirega seotud depressiivse
episoodiga täiskasvanud patsiendid, oli ekstrapüramidaalsete sümptomite esinemissagedus kvetiapiini
rühmas kõrgem kui platseebo rühmas (vt lõik 4.8).

Tardiivne düskineesia
Tardiivse düskineesia tunnuste ja sümptomite tekkimisel tuleb annust vähendada või
kvetiapiinravi katkestada. Ravi katkestamisel võivad tardiivse düskineesia sümptomid süveneda
või isegi tekkida (vt lõik 4.8).

Maliigne neuroleptiline sündroom
Antipsühhootilise raviga (k.a kvetiapiin) on seostatud maliigse neuroleptilise sündroomi teket (vt lõik 4.8).
Selle kliiniliste nähtude hulka kuuluvad hüpertermia, vaimse seisundi muutus, lihasrigiidsus, motoorne
rahutus ja kreatiinfosfokinaasi väärtuste tõus. Sellisel juhul tuleb ravi kvetiapiiniga katkestada ja määrata
vajalik ravi.

Koostoimed
Vt ka lõik 4.5.

Kvetiapiini süsteemne imendumine võib oluliselt langeda maksaensüümide indutseerijate (karbamasepiin)
kaasuval manustamisel. Sellistel juhtudel võib sõltuvalt ravivastusest osutuda vajalikuks kvetiapiini
manustamine suuremates annustes.


Seroqueli koosmanustamisel potentsiaalsete CYP3A4 inhibiitoritega (nagu asooli tüüpi seentevastased
ravimid, makroliid-antibiootikumid ja HIV proteaasi inhibiitorid) võib kvetiapiini plasmakontsentratsioon
olla oluliselt kõrgem. Sellest tulenevalt peab taolistel juhtudel koosmanustamist vältima või kasutama
väiksemaid kvetiapiini annuseid ning patsienti jälgima. Eriline ettevaatlikkus on vajalik eakate ning
vaimupuudega patsientide puhul. Igal patsiendil tuleb individuaalselt kaaluda võimaliku riski/kasu suhet.

Kehakaal
Kvetiapiinravi saanud patsiendid on teatanud kehakaalu tõusust; seda tuleb jälgida ja sellega tegeleda
vastavalt kasutatud antipsühhootikumide ravijuhistele (vt lõigud 4.8 ja 5.1).

Hüperglükeemia
Harva on teatatud hüperglükeemiast ja/või suhkurtõve avaldumisest/ägenemisest, mis aeg-ajalt võib olla
seotud ketoatsidoosi või koomaga, sealhulgas üksikute surmlõppega juhtudega (vt lõik 4.8). Mõnedel
juhtudel on kehakaal tõusnud enne ravi, olles predisponeeriv tegur. Vastavalt kasutatud
antipsühhootikumide ravijuhistele tuleb kliinilist seisundit jälgida. Antipsühhootikumidega, sealhulgas
kvetiapiiniga, ravitud patsiente tuleb jälgida hüperglükeemia nähtude suhtes (polüdipsia, polüuuria,
polüfaagia, nõrkus) ning suhkurtõvega patsiente või patsiente, kellel on suhkurtõve riskitegurid,
veresuhkru kontrolli halvenemise suhtes. Kehakaalu tuleb regulaarselt mõõta.

Ravi katkestamine
Antipsühhootilise ravi (k.a. kvetiapiin) järsu katkestamise järel on kirjeldatud ägedaid ravi katkestamisega
seotud ärajätusümptomeid, nagu unetus, iiveldus, peavalu, kõhulahtisus, oksendamine, peapööritus ja
ärrituvus. Soovitav on ravi lõpetada järk-järgult ühe kuni kahe nädala jooksul (vt lõik 4.8).

Dementsusega seotud psühhoosiga eakad patsiendid
Seroquel ei ole näidustatud dementsusega seotud psühhoosiga eakate patsientide ravis.

Kuigi Seroqueli kohta sellised andmed puuduvad, on dementsete patsientide seas läbiviidud
randomiseeritud platseebokontrolliga kliinilistes uuringutes leitud ligikaudu kolmekordselt tõusnud risk
ajuveresoonkonna kõrvaltoimete tekkeks mõnede atüüpiliste antipsühhootikumide kasutamisel. Nende
kõrvaltoimete sagenemise põhjused ei ole teada. Sama populatsiooni seas läbiviidud platseebo-kontrolliga
uuringutes ei olnud Seroqueliga ravitud patsientide hulgas ajuveresoonkonna kõrvaltoimete esinemus 100
patsientaasta kohta kõrgem platseeboga ravi saanute omast. Siiski, nagu igasuguse ravi korral, tuleb
Seroqueli ravi ajal olla ettevaatlik, kui patsiendil on tõusnud risk ajuinfarkti tekkeks.

Atüüpiliste antipsühhootiliste ravimitega teostatud uuringute metaanalüüsis leiti, et dementsusega seotud
psühhoosiga eakatel patsientidel on tõusnud risk suremusele. Siiski, kahes selles populatsioonis läbi
viidud 10-nädalases platseebo-kontrolliga kvetiapiini uuringus (n=710; keskmine vanus 83 aastat,
vanusevahemik 56-99 aastat) oli suremus kvetiapiini ravi saanutel 5,5% ning platseebo rühmas 3,2%.
Nendes uuringutes osalenud patsiendid surid erinevatel põhjustel, mis olid kooskõlas eeldatuga selles
populatsioonis. Olemasolevad andmed ei kinnita põhjusliku seose esinemist kvetiapiini kasutamise ja
eakate dementsete patsientide surma vahel.

Düsfaagia
Kvetiapiini kasutamisel on teatatud düsfaagiast (vt lõik 4.8). Kvetiapiini peab ettevaatusega kasutama
aspiratsioonipneumoonia kõrgenenud riskiga patsientidel.

Kõhukinnisus ja soolesulgus
Kõhukinnisus on riskitegur soolesulguse tekkeks. Kvetiapiini kasutamisel on teatatud kõhukinnisuse ja
soolesulguse tekkest (vt lõik 4.8). Teatatud on ka fataalse lõppega juhtudest suurema soolesulguse riskiga
patsientidel, kes kasutavad soolemotoorikat aeglustavat ravi ja/või ei teata oma kõhukinnisusest.

Pankreatiit


Kliinilistes uuringutes ja turuletulekujärgsel kasutamisel on teatatud pankreatiidi juhtudest, kuid
põhjuslikku seost ei ole kindlaks tehtud. Turuletulekujärgsel kasutamisel on paljudel patsientidel olnud
kaasuvaid tegureid, mis teadaolevalt soodustavad pankreatiidi teket, nagu triglütseriidide taseme tõus (vt
lõik 4.4 Lipiidid), sapikivid ja alkoholi tarbimine.

Laktoos
Seroquel tabletid sisaldavad laktoosi. Harvaesineva päriliku galaktoositalumatusega, laktaasi
puudulikkusega või glükoosi-galaktoosi malabsorptsiooniga patsiendid ei tohi ravimit Seroquel kasutada.

Lisateave
Andmed kvetiapiini kombineerimise kohta naatriumvalproaadi või liitiumpreparaadiga keskmise
raskusega ja raskete mania episoodide ravis on piiratud; siiski ilmnes, et kombineeritud ravi taluti hästi (vt
lõigud 4.8 ja 5.1). Uuringu andmetele tuginedes ilmnes 3. ravinädalal täiendav toime.

4.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Kvetiapiini primaarselt kesknärvisüsteemile suunatud toimete tõttu tuleb kvetiapiini kasutada
ettevaatusega, kui seda kombineeritakse teiste tsentraalselt toimivate ravimite ja alkoholiga.

Tsütokroom P450 alatüüp 3A4 on tähtsaim ensüüm, mis osaleb kvetiapiini metabolismis. Tervetel
vabatahtlikel läbiviidud koostoimete kliinilises uuringus põhjustas kvetiapiini (annuses 25 mg) samaaegne
kasutamine ketokonasooli, CYP3A4 inhibiitoriga, 5...8-kordse tõusu kvetiapiini plasmakontsentratsiooni
kõveraaluses pindalas (AUC). Seetõttu ei ole soovitav kasutada kvetiapiini koos CYP3A4 inhibiitoritega.
Kvetiapiini ei soovitata manustada koos greipfruudi mahlaga.

Liitiumi farmakokineetilised omadused Seroqueliga samaaegsel manustamisel ei muutunud.

6-nädalases randomiseeritud uuringus, milles uuriti liitiumi ja Seroquel XR kombinatsiooni võrdluses
platseebo ja Seroquel XR kombinatsiooniga ägedat maniat põdevatel patsientidel, täheldati
ekstrapüramidaalsümptomeid (eriti treemorit), unisust ja kehakaalutõusu liitiumi täiendavalt võtvas
rühmas võrreldes platseebot täiendavalt võtva rühmaga (vt lõik 5.1).

Kvetiapiin ei indutseerinud maksa ensüümsüsteeme, mis osalevad naatriumvalproaadi metabolismis.

Kvetiapiini farmakokineetika ei muutunud oluliselt antidepressantide imipramiini (teadaolev CYP 2D6
inhibiitor) ega fluoksetiini (teadaolev CYP 3A4 ja CYP 2D6 inhibiitor) koosmanustamisel.

Kvetiapiini farmakokineetilised omadused ei muutunud märkimisväärselt pärast samaaegset manustamist
antipsühhootikumide risperidooni või haloperidooliga. Seroqueli ja tioridasiini samaaegne manustamine
põhjustas siiski kvetiapiini kliirensi tõusu ligikaudu 70%.

Kvetiapiini farmakokineetilised omadused ei muutunud pärast koosmanustamist tsimetidiiniga.

Formaalseid koostoime uuringuid enamkasutatavate kardiovaskulaarsete ravimitega ei ole läbi viidud.

QT-intervalli pikenemise oht suureneb kvetiapiini kooskasutamisel järgmiste ravimitega: QT-intervalli
pikendavad ravimid (nt IA ja III klassi antiarütmikumid, arseentrioksiid, halofantriin,
levometadüülatsetaat, mesoridasiin, tioridasiin, pimosiid, sparfloksatsiin, gatifloksatsiin, moksifloksatsiin,
dolansetroonmesülaat, meflokviin, sertindool, tsisapriid) ja elektrolüütide häireid põhjustavad ravimid.

Kvetiapiin ei indutseeri antipüriinide metabolismis osalevaid maksaensüüme. Siiski suurenes kliinilises
uuringus korduval koosmanustamisel karbamasepiiniga (tuntud maksaensüümide indutseerija) kvetiapiini
kliirens statistiliselt oluliselt. See põhjustas (AUC muutuse põhjal otsustades) kvetiapiini süsteemse


saadavuse langust keskmiselt 13% võrreldes monoteraapiaga, kusjuures üksikutel patsientidel olid
kõikumised suuremad. Selle koostoimega võib kaasneda plasmakontsentratsiooni langus ja võimalikust
kliinilise efektiivsuse langusest tingitud vajadus suurema annuse järele. Seroqueli ja fenütoiini
(mikrosomaalsete ensüümide induktori) samaaegne manustamine põhjustas samuti kvetiapiini kliirensi
suurenemist ligikaudu 450%. Suuremad Seroqueli annused võivad osutuda vajalikuks, kui tahetakse
säilitada kontrolli psühhootiliste sümptomite üle patsientidel, kellele manustatakse antud ravimiga
üheaegselt fenütoiini või teisi ensüüminduktoreid (nt barbituraadid, rifampitsiin). On oluline, et igasugune
ensüüminduktori annuse muutus toimuks järk-järgult ning vajadusel asendatakse see mõne teise ravimiga
(nt naatriumvalproaat) (vt ka 4.4).

Kvetiapiinravi kasutanud patsientidel on saadud valepositiivseid tulemusi metadooni ja tritsükliliste
antidepressantide määramisel ensüümide immunoloogilisel analüüsil. Soovitav on kinnitada küsitavad
immunoloogilise määramise tulemused sobival kromatograafilisel meetodil.

4.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Kvetiapiini ohutust ja efektiivsust inimestel raseduse ajal ei ole tõestatud. Praeguseks ei ole loomkatsetes
ilmnenud kahjulikke toimeid, samas võimalikku toimet loote silmadele ei ole uuritud. Kui raseduse ajal oli
kasutatud kvetiapiini, täheldati vastsündinutel ärajätusümptomeid. Seepärast võib kvetiapiini kasutada
raseduse korral ainult siis, kui sellest loodetav kasu ületab võimalikku ohtu.
Kirjanduses on avaldatud andmeid kvetiapiini imendumise kohta rinnapiima, kuid imendumise määr on
teadmata. Seepärast soovitatakse naistel rinnaga toitmist vältida kvetiapiini kasutamise ajal.

Raseduse kolmanda trimestri ajal antipsühhootikumidele (k.a. kvetiapiin) eksponeeritud vastsündinutel on
risk kõrvaltoimete (sealhulgas ekstrapüramidaalsümptomite ja ärajätusümptomite) tekkeks, mis võivad
erineda raskusastme ja kestuse poolest pärast sündi. Teatatud on agiteeritusest, liiga kõrgest või madalast
vererõhust, treemorist, unisusest, hingamisraskusest ning toitmishäirest. Seetõttu tuleb vastsündinuid
hoolikalt jälgida.

4.7. Toime reaktsioonikiirusele

Kvetiapiin võib oma toime tõttu kesknärvisüsteemile mõjutada tähelepanu nõudvaid tegevusi. Seetõttu
tuleb patsiente hoiatada tähelepanu nõudvate masinatega töötamise ja sõidukite juhtimise suhtes, kuni
individuaalne vastuvõtlikkus kvetiapiinile on selgunud.

4.8. Kõrvaltoimed

Kõige sagedasemad kõrvalnähud Seroqueli manustamisel on unisus, peapööritus, suukuivus, peavalu,
ärajätusümptomid, triglütseriidide taseme tõus seerumis, üldkolesterooli (peamiselt LDL-kolesterool)
taseme tõus veres, HDL-kolesterooli taseme langus, kehakaalutõus, hemoglobiini taseme langus ja
ekstrapüramidaalsed sümptomid.

Alljärgnevalt on loetletud kvetiapiini kasutamise ajal täheldatud kõrvaltoimed. Selles tabelis toodud
kõrvaltoimed on defineeritud järgmiselt: väga sage (≥1/10); sage (≥1/100 kuni <1/10); aeg-ajalt (≥1/1000
kuni <1/100); harv (≥1/10000 kuni <1/1000); väga harv (<1/10000) ja teadmata sagedusega (sagedust ei
saa määrata olemasolevate andmete põhjal).

Organsüsteem
Esinemissagedus
Kõrvaltoime
Vere ja lümfisüsteemi häired:
Väga sage
Hemoglobiini taseme langus (23)
Sage
Leukopeenia (1, 29),
neutrofiilide arvu langus,
eosinofiilide arvu tõus (28)


Aeg-ajalt
Trombotsütopeenia,
aneemia,
trombotsüütide arvu langus (14)
Harv
Agranulotsütoos (27)
Teadmata
Neutropeenia (1)
Immuunsüsteemi häired:
Aeg-ajalt
Ülitundlikkus (k.a. allergilised
Väga harv
nahareaktsioonid),
anafülaktiline reaktsioon (6)
Ainevahetus- ja
Väga sage:
Triglütseriidide kontsentratsiooni tõus
toitumishäired:
veres(11, 31),
üldkolesterooli (peamiselt LDL-
kolesterooli) tõus veres (12, 31),
HDL-kolesterooli langus veres (18, 31),
kehakaalu tõus (9, 31)
Sage
Söögiisu tõus,
veresuhkru väärtuse tõus
hüperglükeemilisele tasemele (7, 31)
Aeg-ajalt
Hüponatreemia (20),
suhkurtõbi (1,5,6)
Harv
Metaboolne sündroom (30)
Endokriinsed häired:
Sage
Hüperprolaktineemia (17),
üld-T taseme langus (23),
vaba-T taseme langus (23),
4
üld-T taseme langus (23),
TSH taseme tõus (23)
Harv
Vaba-T taseme langus (23),
3
hüpotüreoidism
Väga harv
Antidiureetilise
hormooni
ebaõige
eritumine
Psühhiaatrilised häired:
Sage
Hirmuunenäod,
suitsidaalsed mõtted ja käitumine (21)
Harv
Uneskõndimine ja teised sarnased nähud
Närvisüsteemi häired:
Väga sage
Peapööritus (4, 17),
unisus (2, 17),
peavalu,
ekstrapüramidaalsed sümptomid (1, 22)
Sage

Düsartria
Aeg-ajalt
Krambid (1)

Rahutute jalgade sündroom
Tardiivne düskineesia (1, 6)
Sünkoop (4, 17)
Silma kahjustused:
Sage
Nägemise hägunemine
Südame häired:
Sage
Tahhükardia (4)
Palpitatsioonid (24)
Aeg-ajalt
QT-pikenemine (1, 13, 19),
bradükardia (33)
Vaskulaarsed häired:
Sage
Ortostaatiline hüpotensioon (4, 17)
Harv
Venoosne tromboemboolia (1)
Respiratoorsed, rindkere ja
Sage
Düspnoe (24)
mediastiinumi häired:

Aeg-ajalt
Nohu


Seedetrakti häired:
Väga sage
Suukuivus
Sage
Kõhukinnisus

Düspepsia
Oksendamine (26)
Aeg-ajalt
Düsfaagia (8)
Harv
Pankreatiit (1)
Soolesulgus/iileus
Neerude ja kuseteede häired:
Aeg-ajalt
Kusepeetus
Maksa ja sapiteede häired:
Sage
Alaniinaminotransferaasi (ALT)

aktiivsuse tõus seerumis (3),
gamma-GT kontsentratsiooni tõus veres
(3)
Aeg-ajalt
Aspartaattransferaasi (AST) aktiivsuse
tõus seerumis (3)
Harv
Ikterus (6),
hepatiit
Naha ja nahaaluskoe
Väga harv
Angioödeem (6)
kahjustused:
Stevensi-Johnsoni sündroom (6)
Teadmata
Toksiline epidermaalne nekrolüüs,
erythema multiforme
Lihas-skeleti ja sidekoe
Väga harv
Rabdomüolüüs
kahjustused
Rasedus, sünnitusjärgsed ja
Teadmata
Vastsündinu ravimi ärajätusündroom
perinataalsed seisundid
(32)
Reproduktiivse süsteemi ja
Aeg-ajalt
Seksuaalfunktsiooni häired
rinnanäärme häired:
Harv
Priapism,

galaktorröa,
rindade turse,
menstruaaltsükli häired
Üldised häired ja
Väga sage
Ärajätusümptomid (1, 10)
manustamiskoha reaktsioonid:
Sage
Kerge väsimus,
perifeerne turse,
ärrituvus,
palavik
Harv
Maliigne neuroleptiline sündroom (1)
Hüpotermia
Uuringud:
Harv
Veres kreatiinfosfokinaasi taseme tõus
(15)

(1) vt lõik 4.4.
(2) Unisus võib ilmneda esimesel kahel ravinädalal ja üldiselt möödub ravi jätkudes.
(3) Mõnedel kvetiapiini kasutanud patsientidel on täheldatud seerumis transaminaaside (ALT, AST) või
gamma-GT kontsentratsiooni asümptomaatilist tõusu (normis oleva algväärtuse nihe tasemele, mis
ületab normi ülemise piiri kolmekordselt). Selline tõus möödus enamasti kvetiapiini kasutamise
jätkumisel.
(4) Nagu ka teiste alfa-1-adrenoretseptoreid blokeerivate omadustega antipsühhootikumide kasutamisel,
võib ka kvetiapiiniga kaasneda peapöörituse, tahhükardia ja mõnedel patsientidel teadvusekaotusega
kulgev ortostaatiline hüpotensioon, eriti ravi alguses ravimi tiitrimise perioodil.


(5) Olemasoleva suhkurtõve süvenemist on esinenud väga harva.
(6) Loetletud kõrvaltoimete esinemissagedus põhineb ainult ravimi turustamisjärgsetel andmetel.
(7) Vähemalt ühel korral leitud veresuhkru väärtus üle 126 mg/dl (≥7,0 mmol/l) (ilma söömata) või üle
200 mg/dl (≥ 11,1 mmol/l) (eelnevalt söönud patsiendil).
(8) Düsfaagia sageduse tõus Seroqueli rühmas võrreldes kontrollrühmaga ilmnes ainult bipolaarse
depressiooni kliinilistes uuringutes.
(9) Kehakaalu tõus >7% algväärtusest. Esineb enamasti täiskasvanutel esimestel ravinädalatel.
(10)
Ägeda faasi monoravi kontrollitud kliinilistes uuringutes, milles hinnati ravi katkestamisega
kaasnevaid sümptomeid, ilmnesid järgmised ärajätusümptomid: unetus, iiveldus, peavalu,
kõhulahtisus, oksendamine, peapööritus ja ärrituvus. Nende sümptomite sagedus vähenes oluliselt ühe
nädala jooksul pärast ravi katkestamist.
(11)
Triglütseriidid ≥200 mg/dl (≥2,258 mmol/l) (≥18-aastased patsiendid) või ≥150 mg/dl (≥1,694
mmol/l) (<18-aastased patsiendid) vähemalt ühel korral.
(12)
Kolesterool ≥240 mg/dl (≥6,2064 mmol/l) (≥18-aastased patsiendid) või ≥200 mg/dl (≥5,172
mmol/l) (<18-aastased patsiendid) vähemalt ühel korral. Väga sageli on registreeritud LDL-
kolesterooli tõusu ≥30 mg/dl (≥0,769 mmol/l). Kirjeldatud taseme tõusuga patsientidel oli keskmine
muutus 41,7 mg/dl (≥1,07 mmol/l)
(13)
vt tekst allpool.
(14)
Trombotsüütide arv ≤100 X 109/l vähemalt ühel juhul.
(15)
Kliiniliste uuringute kõrvaltoimete teatiste alusel vere kreatiinfosfokinaasi tõus ei olnud seotud
neuroleptilise maliigse sündroomiga.
(16)
Prolaktiini tase (>18-aastased patsiendid): >20 mikrogrammi/l (>869,56 pikomooli/l) meestel; >30
mikrogrammi/l (>1304,34 pikomooli/l) naistel sõltumata ajahetkest.
(17)
Võib põhjustada kukkumisi.
(18)
HDL-kolesterool: <40 mg/dl (1,025 mmol/l) meestel või <50 mg/dl (1,282 mmol/l) naistel
sõltumata ajahetkest.
(19)
Patsientide sagedus, kellel ilmnes QT nihe väärtustelt <450 msek väärtustele ≥450 msek,
kusjuures tõus oli ≥30 msek. Kvetiapiini platseebo kontrolliga uuringutes oli kliiniliselt olulise
tasemega nihkega patsientide keskmine hulk ning keskmine muutus sarnased kvetiapiini- ning
kontrollrühmas.
(20)
Muutus tasemelt >132 mmol/l tasemele <132 mmol/l vähemalt ühel juhul.
(21)
Suitsidaalseid mõtteid ja käitumist on kirjeldatud kvetiapiinravi ajal ning vahetult pärast ravi
katkestamist (vt lõigud 4.4 ja 5.1).
(22)
Vt lõik 5.1
(23)
Hemoglobiin ≤13 g/dl (8,07 mmol/l) meestel ja ≤12 g/dl (7,45 mmol/l) naistel leiti 11%
kvetiapiinravi kasutanud patsientidel vähemalt ühel korral kõikides, sealhulgas avatud uuringutes.
Nendel patsientidel oli keskmine maksimaalne hemoglobiini taseme langus mõõdetuna ükskõik
millisel ajal -1,5 g/dl.
(24)
Kirjeldatud tihti kõrvaltoimete kombinatsioonis, mis hõlmab tahhükardiat, peapööritust,
ortostaatilist hüpotensiooni ja/või kaasuvat südame-veresoonkonna haigust.
(25)
Põhineb normis oleva algväärtuse nihkel potentsiaalselt kliiniliselt oluliseks väärtuseks
mõõdetuna misiganes ajahetkel kõikides uuringutes. Nihe üld-T , vaba-T , üld-T ja vaba-T
4
4
3
3
väärtustes on määratletud kui väärtus <0,8 x normi alumine piir (pmol/l) ja TSH nihe kui väärtus >5
mIU/l sõltumata ajahetkest.
(26)
Põhineb oksendamise juhtude sagenemisel eakate rühmas (>65-aastased).
(27)
Muutus neutrofiilide tasemelt ≥1,5 x 109/l tasemele <0,5 x 109/l mõõdetuna misiganes ajal ravi
ajal.
(28)
Põhineb normis oleva algväärtuse nihkel potentsiaalselt kliiniliselt oluliseks väärtuseks
mõõdetuna misiganes ajahetkel kõikides uuringutes. Nihe eosinofiilide tasemes on määratletud kui
>1 x 109 rakku/l sõltumata ajahetkest.
(29)
Põhineb normis oleva algväärtuse nihkel potentsiaalselt kliiniliselt oluliseks väärtuseks
mõõdetuna misiganes ajahetkel kõikides uuringutes. Nihe leukotsüütide tasemes on määratletud kui
<3 x 109 rakku/l sõltumata ajahetkest.


(30)
Põhineb kõikidel metaboolse sündroomi kõrvaltoimete teadetel kõikidest kliinilistest uuringutest
kvetiapiiniga.
(31)
Mõnedel patsientidel leiti kliinilistes uuringutes enam kui ühe metaboolse teguri (kehakaal,
veresuhkur ja -lipiidid) halvenemine (vt lõik 4.4).
(32)
Vt lõik 4.6.
(33)
Võib tekkida ravi alguses ning olla seotud hüpotensiooni ja/või sünkoobiga. Sagedus põhineb
bradükardia ja sellega seotud sündmuste kui kõrvaltoime teadetel kõikides kvetiapiini uuringutes.

Neuroleptiliste ainete kasutamisel on väga harva teatatud QT-intervalli pikenemisest, ventrikulaarsest
rütmihäirest, ebaselge põhjusega äkksurmast, südameseiskusest ning Torsades de Pointes’st. Seda peetakse
neuroleptikumide klassiefektiks.

Lapsed ja 10...17-aastased noorukid
Ülalkirjeldatud täiskasvanutel ilmnenud kõrvaltoimed võivad ilmneda ka lastel ja noorukitel. Järgnevas
tabelis on toodud kõrvaltoimed, mis laste ja 10...17-aastaste patsientide seas võivad ilmneda sagedamini
kui täiskasvanute seas või mida täiskasvanutel ei ole kirjeldatud.

Kõrvaltoimete esinemissagedused on esitatud järgnevalt: väga sage (≥1/10), sage (>1/100 kuni <1/10),
aeg-ajalt (>1/1000 kuni <1/100), harv (> 1/10000 kuni <1/1000), väga harv (<1/10000).
Ainevahetus- ja toitumishäired:
Väga sage: söögiisu tõus
Uuringud:
Väga sage: prolaktiini tõus (1), vererõhu tõus (2)
Seedetrakti häired:
Väga sage: oksendamine
Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired:
Sage: riniit
Närvisüsteemi häired:
Sage: sünkoop
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid:
Sage: ärrituvus (3)
(1)- Prolaktiini tase (<18-aastastel patsientidel): >20 mikrogrammi/l (>869,56 pikomooli/l) noormeestel;
>26 mikrogrammi/l (>1130,428 pikomooli/l) tütarlastel sõltumata ajahetkest. Prolaktiini taseme tõus >100
mikrogrammi/l ilmnes vähem kui 1% patsientidest.
(2)- Kahes lühiajalises (3-6 nädalat) laste ja noorukite kontrollitud kliinilises uuringus täheldatud vererõhu
normväärtuste muutused (vastavalt USA Rahvusliku Terviseinstituudi kriteeriumidele): tõus >20 mmHg
(süstoolne) või >10 mmHg (diastoolne) sõltumata ajahetkest.
(3)- Tähelepanu: sagedus on võrdne täiskasvanute kõrvaltoime sagedusega, kuid laste ja noorukite
ärrituvust võib seostada teistsuguste kliiniliste järelmõjudega kui täiskasvanutel.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9. Üleannustamine

Kliinilistes uuringutes on üksikjuhudel teatatud 13,6-grammise üleannuse võtmisele järgnenud surmast.
Turustamisjärgselt on teatatud 6 g kvetiapiini annuse võtmisele järgnenud surmast. Siiski on ägedate
üleannustamiste korral patsiendid jäänud ka elama kuni 30 g kvetiapiini manustamisel. Turustamisjärgse
kogemuse põhjal esineb väga harva ainult kvetiapiini üleannusest tingitud surma, koomat või QT-
pikenemise juhtusid.



Eelnevalt teadaoleva raske kardiovaskulaarse haigusega patsientidel on tõusnud risk üleannustamisega
seotud kõrvaltoimetele (vt lõik 4.4).

Üldiselt kuuluvad registreeritud üleannustamise nähtude hulka ravimi teadaolevate farmakoloogiliste
toimete tugevnemist väljendavad sümptomid nagu unisus ja sedatsioon, tahhükardia ja hüpotensioon.

Kvetiapiinile ei ole spetsiifilist antidooti. Raske intoksikatsiooni korral tuleb kaaluda mitme ravimi
koostoime võimalust ning sel juhul soovitatakse rakendada intensiivravi, k.a hapnikravi ning
ventilatsiooni tagamine ning südameveresoonkonna seisundi püsiv jälgimine ja toetus. Publikatsioonides
on kirjeldatud tõsiste KNS toimete, nagu kooma ja deliirium, vähenemist veenisisese füsostigmiini (1…2
mg) manustamisel pideva EKG jälgimise all.
Üleannuse imendumise ennetamist ei ole uuritud, kaaluda tuleks maoloputust (teadvuseta patsiendi puhul
pärast intubeerimist) ning aktiivsöe ja kõhulahtisti koosmanustamist.

Hoolikas meditsiiniline järelevalve ja jälgimine peab jätkuma kuni patsiendi paranemiseni.

5. Farmakoloogilised andmed

5.1. Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp: antipsühhootilised ained

ATC-kood: N05AH04

Toimemehhanism
Kvetiapiin on atüüpiline antipsühhootiline aine. Kvetiapiin ning selle aktiivne metaboliit plasmas -norkvetiapiin toimivad neuromediaatorite retseptorite laia skaalasse. Kvetiapiin ja norkvetiapiin ilmutavad
kõrgemat afiinsust serotoniini (5HT ) ja dopamiini D - ja D retseptorite suhtes ajus. Kvetiapiin ei oma
2
1
2
afiinsust norepinefriini transportijavalgu (NET) suhtes ning sel on nõrk afiinsus serotoniini 5HT
1A
retseptorite suhtes, samal ajal kui norkvetiapiin omab kõrget afiinsust mõlema suhtes. Norkvetiapiini
omadus pärssida NET ja selle osaline agonism 5HT suhtes võib kaasa aidata Seroqueli
1A
antidepressiivsele toimele. Kvetiapiin ja norkvetiapiin omavad kõrget afiinsust histaminergiliste ja
adrenergiliste alfa-1-retseptorite suhtes ning mõõdukat afiinsust adrenergiliste alfa-2-retseptorite suhtes.
Kvetiapiin omab vähest või ei oma mingit afiinsust muskariinretseptorite suhtes, samal ajal kui
norkvetiapiini afiinsus mitme muskariinretseptori alatüübi suhtes on mõõdukas kuni kõrge.

Farmakodünaamiline toime
Kvetiapiini efektiivsus on kinnitust leidnud antipsühhootilist aktiivsust uurivates, nt tingitud hoidumise
katsetes. Ravim pärsib dopamiini retseptorite agonistide toimet mõõdetuna nii käitumuslikult kui
elektrofüsioloogiliselt ja suurendab dopamiini metaboliitide kontsentratsiooni, mis on D -retseptori
2
blokaadi neurokeemiliseks tõenduseks.
Ekstrapüramidaalnähtude sündroomi tekkevõimalust uurivate loomkatsete põhjal võib eristada kvetiapiini
tüüpilistest antipsühhootikumidest ja liigitada selgelt atüüpiliste antipsühhootikumide hulka. Kroonilisel
manustamisel ei põhjusta kvetiapiin dopamiin D -retseptorite ülitundlikkust. Toimivates dopamiini D -
2
2
retseptoreid blokeerivates annustes põhjustab kvetiapiin ainult nõrka katalepsiat. Kroonilisel manustamisel
on kvetiapiin näidanud selektiivsust limbilise süsteemi suhtes, põhjustades depolariseerivat blokaadi A10
mesolimbilisetes, mitte aga A9 nigrostriataalsetes dopamiinisisaldavates neuronites.
Nii pärast akuutset kui ka kroonilist manustamist avaldab kvetiapiin minimaalset düstoonilist kalduvust
haloperidooliga sensibiliseeritud või ravim-naiivsetel Cebus ahvidel. (Vt lõik 4.8)

Kliiniline efektiivsus
Skisofreenia


Kolme platseebokontrolliga ravimuuringu tulemused ei osutanud ühelegi erinevusele Seroqueli ja
platseebo vahel EPS’i esinemissageduse ega kaasuvalt manustatavate antikolinergiliste ainete vajaduse
osas. Platseebokontrolliga uuring ei andnud kogu kasutatud SEROQUELi annusteskaala (75…750
mg/ööpäevas) ulatuses mingeid tõendeid EPS’i tekke tõenäosuse või kaasuvalt manustatavate
antikoliinergiliste ravimite vajaduse suurenemise kohta. Seroqueli pikaajaline efektiivsus skisofreenia
retsidiivide ennetamises ei ole tõestatud pimendatud kliiniliste uuringutega. Skisofreenia patsiente
hõlmavates avatud uuringutes osutus kvetiapiin efektiivseks kliinilise paranemise säilitamisel jätkuva ravi
korral nendel patsientidel, kellel oli algselt tekkinud ravivastus. See viitab pikaajalisele efektiivsusele.

Bipolaarne häire
Neljas kontrollitud kliinilises uuringus, kus kasutati bipolaarse mania raviks Seroqueli annustes kuni 800
mg/ööpäevas, ei erinenud Seroqueli poolt põhjustatud EPS esinemissagedus ega vajadus antikolinergilise
ravi järele platseebo omast.

Bipolaarse maniaga patsientidega läbiviidud uuringutes on Seroquel osutunud efektiivseks nii
monoteraapiana kui mania sümptomite vastase lisaravimina.
Kahes monoteraapia uuringus keskmise raskusega ja raskete mania episoodidega patsientide hulgas oli
Seroquel mania sümptomite vähendamisel platseebost efektiivsem 3. ja 12. nädalal. Puuduvad pikaajaliste
uuringute andmed, mis tõestaksid Seroqueli efektiivsust järgnevate mania või depressiooni episoodide
vältimisel. Andmed Seroqueli kohta manustatuna koos liitiumpreparaadi või naatriumvalproaadiga ägeda
keskmise raskusega või raske mania episoodi raviks 3 ja 6 nädala jooksul on piiratud. Siiski on teada, et
kombinatsioonravi taluti hästi. Andmed näitasid 3. nädalal lisanduvat toimet. Teises uuringus 6. nädalal
lisanduvat toimet ei ilmnenud.

Seroquelile reageerinud patsientidel oli viimase ravinädala annus keskmiselt 600 mg ööpäevas ja 85%
patsientidest manustas ravimit annuses 400…800 mg ööpäevas.

Neljas 8-nädalases platseebo kontrolliga kliinilises uuringus, mis hõlmas I ja II tüüpi bipolaarse häirega
keskmise raskusega ning raskete depressiivsete episoodidega patsiente, oli Seroquel annuses 300 ja 600
mg oluliselt parem olulistes tulemusnäitajates: keskmine MADRS-skaala tulemuse paranemine ning
vähemalt 50% MADRS kogupunktisumma paranemine võrreldes algtasemega. Toime ulatus ei erinenud
300 mg annust ning 600 mg annust saavate patsientide vahel.

Nendest platseebo kontrolliga uuringutest kahe pikendusfaasis ilmnes, et 300 mg või 600 mg annusega
ravivastuse saanud patsientide pikaajaline ravi oli efektiivne depressiooni sümptomite, kuid mitte mania
sümptomite osas.

Kahes retsidiivide ennetamise uuringus, kus mania, depressiooni või segatüüpi episoodidega patsientidel
hinnati ravimi Seroquel koosmõju meeleolu stabiliseerivate ravimitega, pikendas Seroquel aega järgmise
(depressiooni, segatüüpi või mania episoodi) retsidiivini paremini kui meeleolu stabiliseeriv ravim eraldi.
Kvetiapiini manustati kaks korda päevas koguannuses 400...800 mg/ööpäevas kombineerituna
liitiumpreparaadi või naatriumvalproaadiga.

6-nädalases randomiseeritud uuringus, milles uuriti liitiumi ja Seroquel XR kombinatsiooni võrdluses
platseebo ja Seroquel XR kombinatsiooniga ägedat maniat põdevatel patsientidel, oli erinevus keskmises
YMRS-skaala (ingl k Young Mania Rating Scale) tulemuse paranemises 2,8 punkti parem täiendavat
liitiumi saavas rühmas; protsentuaalne erinevus ravile vastanute (50% paranemine algtasemest YMRS-
skaalal) vahel oli 11% (79% täiendavat liitiumi saavas rühmas võrreldes 68% kontrollrühmas).

Kahes bipolaarse depressiooni patsientide hulgas tehtud kliinilises uuringus tõestati depressioonivastase
toime püsivus. Uuringud algasid 8-nädalase kontrollitud ägeda faasiga, millele järgnes 26...52-nädalane
kontrollitud säilitusfaas. Säilitusfaasi arvati patsiendid, kes olid ägeda faasi lõpuks stabiilsed. Mõlemas
uuringus pikendas Seroquel aega järgmise (depressiooni, segatüüpi või mania episoodi) retsidiivini


paremini kui platseebo. Mõlema uuringu andmete summeerimisel ilmnes riski vähenemine 49%.
Meeleoluhäire risk vähenes Seroqueli kasutamisel 41% võrra 300 mg annuse juures ning 55% võrra 600
mg annuse juures.

Ühes pikaajalises (ravi kestus kuni kaks aastat) retsidiivide ennetamise uuringus, mis viidi läbi mania,
segatüüpi ja depressiooni episoodidega patsientide hulgas, leiti, et kvetiapiin pikendas aega mistahes
meeleoluhäireni (mania, segatüüpi või depressioon) paremini kui platseebo I tüüpi bipolaarse häirega
patsientidel. Meeleoluhäirega patsientide hulk oli 91 (22,5%) kvetiapiini rühmas, 208 (51,5%) platseebo
rühmas ning 95 (26,1%) liitiumravi rühmas. Kvetiapiinile ravivastuse andnud patsientide kohta ilmnes, et
üleminek liitiumravile ei olnud seotud aja pikenemisega meeleoluhäire retsidiivini võrreldes patsientidega,
kes jätkasid kvetiapiinravi.

Kliinilised uuringud on näidanud, et Seroquel manustatuna kaks korda ööpäevas skisofreenia ja mania
näidustusel on efektiivne, ehkki tema poolväärtusaeg plasmas on 7 tundi. Positron-emissioon-tomograafia
(PET) on kinnitanud, et kvetiapiin seondub serotoniini 5HT ja dopamiini D retseptoritega kuni 12 tundi.
2
2
Ravimi annuste, mis ületaks 800 mg /ööpäevas, ohutust ning efektiivsust pole uuritud.

Kliiniline ohutus
Lühiajalistes platseebokontrolliga kliinilistes uuringutes skisofreenia või bipolaarse mania diagnoosiga
patsientidel oli ekstrpüramidaalsümptomite agregeeritud sagedus sarnane platseebole (skisofreenia: 7,8%
kvetiapiini ja 8,0% kontrollrühmas; bipolaarne mania: 11,2% kvetiapiini ja 11,4% kontrollrühmas).
Lühiajalistes platseebokontrolliga kliinilistes uuringutes MDD või bipolaarse depressiooni diagnoosiga
patsientidel täheldati ekstrapüramidaalsümptomite kõrgemat taset. Lühiajalistes platseebokontrolliga
uuringutes bipolaarse depressiooni diagnoosiga patsientidel leiti, et ekstrapüramidaalsümptomite
agregeeritud sagedus oli 8,9% kvetiapiinirühmas ja 3,8% kontrollrühmas. Lühiajalistes
platseebokontrolliga monoravi kliinilistes uuringutes depressiooni diagnoosiga patsientidel oli
ekstrapüramidaalsümptomite agregeeritud sagedus 5,4% Seroquel XR rühmas ja 3,2% kontrollrühmas.
Lühiajalises platseebokontrolliga monoravi uuringus vanemaealistel depressiooni diagnoosiga patsientidel
oli ekstrapüramidaalsümptomite agregeeritud sagedus 9,0% Seroquel XR rühmas ja 2,3% platseebo
rühmas. Nii bipolaarse depressiooni kui depressiooni diagnoosi korral ei olnud üksikute kõrvaltoimete
sagedus nt akatiisia, ekstrapüramidaalne häire, treemor, düskineesia, düstoonia, rahutus, tahtmatud
lihastõmblused, psühhomotoorne hüperaktiivsus ja lihasjäikus) enam kui 4% kummaski ravirühmas.

Lühiajalistes (3…8 nädalat) kontrolliga uuringutes fikseeritud annustega (50…800 mg/ööpäevas) tõusis
kvetiapiinravi saavatel patsientidel kehakaal keskmiselt 0,8 kg (50 mg/ööpäevas) kuni 1,4 kg (600
mg/ööpäevas), võrreldes 0,2 kg kontrollrühmas. Kvetiapiinravi saavate patsientide osakaal, kelle kehakaal
tõusis ≥7% kehakaalust oli 5,3% (50 mg/ööpäevas) kuni 15,5% (400 mg/ööpäevas) (väiksem tõus 600 mg
ja 800 mg annuste korral), võrreldes 3,7% kontrollrühmas.

6-nädalases randomiseeritud uuringus, milles uuriti liitiumi ja Seroquel XR kombinatsiooni võrdluses
platseebo ja Seroquel XR kombinatsiooniga ägedat maniat põdevatel patsientidel, ilmnes, et Seroquel XR
ja liitiumi kombinatsiooni kasutamisel tekkis rohkem kõrvaltoimeid (63%, võrreldes 48% Seroquel XR ja
platseebo korral). Ohutusalased tulemused näitasid ekstrapüramidaalsümptomite suuremat sagedust:
16,8% täiendavat liitiumi saavas rühmas ja 6,6% kontrollrühmas, millest enamuse moodustasid treemori
juhud, vastavalt 15,6% täiendavat liitiumi saavas rühmas ja 4,9% kontrollrühmas. Unisuse sagedus oli
kõrgem Seroquel XR ja liitiumi rühmas (12,7%) võrreldes Seroquel XR ja platseebo rühmaga (5,5%).
Lisaks ilmnes, et täiendavat liitiumi saavas rühmas oli rohkem kehakaalutõusuga (≥7%) patsiente (8,0%)
kui kontrollrühmas (4,7%).

Pikemaajalistes retsidiivi ennetuse uuringutes oli avatud uuringuperiood (4…36 nädalat), mille jooksul
patsiente raviti kvetiapiiniga ning randomiseeritud ravita periood, mille jooksul patsiente randomiseeriti
kvetiapiini- või platseeborühma. Kvetiapiinirühma randomiseeritud patsientide keskmine kehakaalu tõus
avatud perioodi jooksul oli 2,56 kg ning randomiseeritud perioodi 48. nädalaks 3,22 kg võrreldes avatud


uuringuperioodiga. Kontrollrühma patsientide keskmine kehakaalu tõus avatud perioodi jooksul oli 2,39
kg ning randomiseeritud perioodi 48. nädalaks 0,89 kg võrreldes avatud uuringuperioodiga.

Dementsusega seotud psühhoosiga vanemaealiste patsientide seas teostatud platseebokontrolliga
uuringutes ei erinenud haigestumus ajuveresoontega seotud kõrvaltoimetesse kvetiapiini- ning
platseeborühma vahel.

Kõikides kontrollitud kliinilistes monoteraapia uuringutes langes neutrofiilide väärtus alla 1,5 X 109/l
1,9%-l patsientidest, kelle algne neutrofiilide väärtus oli vähemalt 1,5 X 109/l, võrreldes 1,5%-ga
kontrollrühmas. Kvetiapiinravi saanud patsientidel täheldati sama sagedusega (0,2%) nihet vahemikku 0,5
- 1,0 X 109/l kui kontrollrühmas. Kõikides kliinilistes uuringutes (platseebokontrolliga, avatud
rühmadega, võrdlusravimiga) toimus kvetiapiinravi saanud patsientidel, kelle algne neutrofiilide väärtus
oli ≥1,5 X 109/l, vähemalt üks kord neutrofiilide väärtuse nihe alla 1,5 X 109/l 2,9% patsientidest; alla 0,5
X 109/l 0,21% patsientidest.

Kvetiapiinravi oli seotud annusest sõltuvate türeoidhormooni taseme langustega. TSH muutus vastavalt
3,2% kvetiapiinravi rühmas ja 2,7% kontrollrühmas.Üksteisest sõltuvaid ja potentsiaalselt kliiniliselt
olulisi T , T ja TSH muutusi esines nendes uuringutes harva. Kirjeldatud kilpnäärmehormooni taseme
3
4
muutused ei olnud seotud kliinilisi sümptomeid andva hüpotüreoosiga.
Üld- ja vaba T langus oli maksimaalne esimese kuue ravinädala jooksul, kusjuures pikaajalise ravi korral
see enam ei langenud. Peaaegu 2/3 juhtudel kaasnes kvetiapiinravi lõpetamisega üld- ja vaba T
4
normaliseerumine, sõltumata ravi kestusest.

Kae/läätsehägusus
Kliinilises uuringus, milles uuriti võrdlevalt Seroqueli (annus 200…800 mg/ööpäevas) ja risperidooni
(annus 2…8 mg/ööpäevas) omadust tekitada kaed skisofreenia ja skisoafektiivse häirega patsientidel,
leiti, et Seroquel (4%) ei tekitanud risperidoonist (10%) rohkem läätsehägususe astme (LOCS II
standardid läätsetuumatuhmumisele, kortikaalsele ja tagumisele subkapsulaarsele alale) tõusu LOCS II (II
Läätsehägususe klassifikatsioon) järgi kahe aasta jooksul. Vastav tähelepanek leidis kinnitust vähemalt 21
kuud eksponeeritud olnud patsientidel.

Lapsed ja noorukid (10...17-aastased)
Kliiniline efektiivsus
Seroqueli efektiivsust ja ohutust uuriti 3-nädalases kontrollitud uuringus mania patsientidel (n=284 USA
patsienti, 10...17-aastased). Ligikaudu 45% patsientidest oli kaasuvaks diagnoosiks ADHD. Lisaks viidi
läbi 6-nädalane kontrollitud uuring skisofreenia patsientidel (n=222, 13...17-aastased). Mõlemast
uuringust jäeti välja patsiendid, kellel teadaolevalt puudus ravivastus Seroquelile. Ravi Seroqueliga
alustati annuses 50 mg ööpäevas, 2. päeval tõsteti seda 100 mg-ni ööpäevas, mille järel annus titreeriti
eesmärkannuseni (mania 400-600 mg/ööpäevas; skisofreenia 400-800 mg/ööpäevas) 100 mg annuste
kaupa ööpäevas, mis olid jaotatud kahele või kolmele manustamiskorrale.

Mania uuringus oli vähimruutude keskmine muutus algväärtusest YMRS koguskooris (aktiivravi ja
platseeborühma vahe) -5,21 (Seroquel 400 mg/ööpäevas) ja -6,56 (Seroquel 600 mg/ööpäevas).
Ravivastusega (YMRS paranemine ≥50%) patsientide hulk oli 64% 400 mg/ööpäevas annuse rühmas,
58% 600 mg/ööpäevas annuse rühmas ja 37% platseebo rühmas.

Skisofreenia uuringus oli vähimruutude keskmine muutus algväärtusest PANSS koguskooris (aktiivravi ja
platseeborühma vahe) -8,16 (Seroquel 400 mg/ööpäevas) ja -9,29 (Seroquel 800 mg/ööpäevas). Kvetiapiin
madalas (400 mg/ööpäevas) ega kõrges (800 mg/ööpäevas) annuses ei osutunud efektiivsemaks
platseebost, mõõdetuna ravivastusega (≥30% vähenemine algväärtusest PANSS koguskooril) patsientide
hulga kaudu. Suuremad annused andsid tulemuseks madalama ravivastuse määra nii mania kui
skisofreenia puhul.



Kolmandas lühiajalises platseebokontrolliga monoravi uuringus Seroquel XR-ga bipolaarse depressiooni
diagnoosiga lastel ja noorukitel (10…17-aastased), ei ilmnenud ravimi efektiivsust.

Selles vanuserühmas puuduvad andmed toime säilitamise ja retsidiivide ennetamise kohta.

Kliiniline efektiivsus
Ülalkirjeldatud lühiajalistes pediaatrilistes uuringutes kvetiapiiniga oli ekstrapüramidaalsümptomite
summeeritud sagedus skisofreenia uuringus 12,9% kvetiapiini ning 5,3% kontrollrühmas, bipolaarse
mania uuringus 3,6% kvetiapiini ja 1,1% kontrollrühmas ja bipolaarse depressiooni uuringus 1,1%
kvetiapiini ja 0% kontrollrühmas. Kehakaalutõus üle 7% algväärtusest ilmnes 17% patsientidest
ravirühmas ja 2,5% kontrollrühmas skisofreenia ja bipolaarse mania uuringutes, samuti 12,5% ravirühmas
ja 6% kontrollrühmas bipolaarse depressiooni uuringus. Suitsiidiga seotud sündmuste sagedus skisofreenia
uuringus oli ravi- ja kontrollrühmas vastavalt 1,4% ja 1,3%; bipolaarse mania uuringus vastavalt 1,0% ja
0% ning bipolaarse depressiooni uuringus vastavalt 1,1% ja 0%. Samas uuringus ilmnes kahel patsiendil
kaks lisasündmust uuringu pikendatud järelfaasis; üks patsientidest kasutas sel ajal kvetiapiini.

Pikaajaline efektiivsus
26-nädalasest avatud lühiajaliste uuringute pikendusfaasist (n=380 patsienti), milles kasutati Seroquel i
paindlikku annustamist (400-800 mg/ööpäevas), saadi täiendavaid ohutusandmeid. Lastel ja noorukitel
teatati vererõhu tõusust; lastel ja noorukitel ilmnes söögiisu tõus, ekstrapüramidaalsed sümptomid ja
prolaktiini taseme tõus seerumis sagedamini kui täiskasvanud patsientidel (vt lõigud 4.4 ja 4.8). Seoses
kehakaalutõusu uuringutega: pikaajaliste kasvuga seotud muutuste sedastamiseks kasutati standardhälvet
0,5 ja enam kehamassiindeksi algväärtusest kliiniliselt olulise muutuse mõõdikuna; 18,3% vähemalt 26
nädalat kvetiapiinravi saavatest patsientidest täitsid selle kriteeriumi.

5.2. Farmakokineetilised omadused

Kvetiapiin imendub pärast suukaudset manustamist hästi ja metaboliseerub ulatuslikul määral. Toiduga
manustamine ei mõjusta oluliselt kvetiapiini biosaadavust. Kvetiapiin seondub ligikaudu 83% ulatuses
plasmavalkudega. Aktiivse metaboliidi norkvetiapiini tipmine püsiv molaarne kontsentratsioon pärast
tasakaalu-kontsentratsiooni saavutamist moodustab 35% kvetiapiini omast. Eliminatsiooni poolväärtusaeg
on kvetiapiinil ja norkvetiapiinil vastavalt umbes 7 tundi ning 12 tundi.

Kvetiapiini ja norkvetiapiini farmakokineetika on lineaarne kogu soovitatava annuse lõikes. Kvetiapiini
kineetika on meestel ja naistel sarnane.

Kvetiapiini keskmine kliirens vanuritel on ligikaudu 30...50% madalam kui täiskasvanuil vanuses 18...65
eluaastat.

Kvetiapiini keskmine plasmakliirens vähenes ligikaudu 25% võrra raskekujulise neerukahjustusega
(kreatiniini kliirens < 30 ml/min/1,73 m2) patsientidel, kuid kliirensi väärtused jäid normi piiresse. Vaba
kvetiapiini keskmise molaarse annuse fraktsiooni ning norkvetiapiini eritub <5% uriiniga.

Kvetiapiin metaboliseerub maksas suurel määral. Radioaktiivselt märgistatud kvetiapiini eritus uriini ja
väljaheitega muutumatult vähem kui 5%. Ligikaudu 73% radioaktiivsusest eritus uriiniga ja 21 %
väljaheitega. Kvetiapiini keskmine plasmakliirens on maksakahjustusega patsientidel (alkohoolne tsirroos)
vähenenud ligikaudu 25%. Kuna kvetiapiin lammutub eeskätt maksas, võib maksakahjustusega
patsientidel eeldada kõrgeid plasmakontsentratsioone ja vajalikuks võib osutuda annuse kohaldamine (vt
4.2).

In vitro katsed tõestasid, et CYP3A4 on tähtsaim ensüüm, mis vastutab kvetiapiini metabolismi eest.
Norkvetiapiin moodustub ning elimineeritakse põhiliselt CYP3A4 vahendusel.



On avastatud, et kvetiapiin ja mitmed tema metaboliidid (kaasa arvatud norkvetiapiin) on in vitro
inimtsütokroom P450 1A2, 2C19, 2D6 ja 3A4 nõrgad inhibiitorid. In vitro ilmneb CYP pärssimine alles
5...50 korda kõrgema kontsentratsiooni juures kui see saavutatakse hariliku toimiva annuse (300…800
mg/ööpäevas) manustamisel inimestele. Tuginedes neile in vitro uuringute tulemustele, on ebatõenäoline,
et kvetiapiini ja teiste ravimite koosmanustamine põhjustab kliiniliselt olulist teise ravimi tsütokroom
P450-st vahendatud metabolismi pärssimist.

Lapsed ja noorukid (10...17-aastased)
Farmakokineetilised andmed pärinevad 9 10…12-aastaselt lapselt ning 12 noorukilt, kes said kvetiapiini
säilitusravi annuses 400 mg kaks korda ööpäevas. Pärast tasakaalu-kontsentratsiooni saavutamist sarnanes
kvetiapiini plasma kontsentratsioon lastel ja noorukitel (10…17-aastased) täiskasvanute omale, kuigi
Cmax olid täiskasvanutel registreeritud vahemiku ülaosas. Aktiivse metaboliidi, norkvetiapiini, AUC ja
Cmax olid täiskasvanute vastavatest näitajatest kõrgemad, vastavalt ligikaudu 62% (10…12- aastastel
lastel) ja 49% (täiskasvanutel) ning 28% (13…17-aastastel noorukitel) ja 14% (täiskasvanutel).

5.3. Prekliinilised ohutusandmed

Ägeda toksilisuse uuringud
Kvetiapiinil on madal äge toksilisus. Hiirtel ja rottidel pärast suukaudset (500 mg/kg) või
intraperitoneaalset manustamist (100 mg/kg) tekkinud mürgistusnähud sarnanesid efektiivse
antipsühhootikumi omadele ja sisaldasid motoorse aktiivsuse langust, ptoosi, tasakaalureflekside
häirumist, vedelikku suu ümber ja krampe.

Kroonilise toksilisuse uuringud
Kvetiapiini korduval kasutamisel uuringutes rottide, koerte ja ahvidega ilmnesid eeldatavad
antipsühhootiliste ravimite kõrvaltoimed (nt väikeste annuste kasutamisel unisus ja värin, suurte annuste
manustamisel krambid).

D -dopamiiniretseptorite blokeerimisest tingitud hüperprolaktineemia määr erines loomaliigiti, kuid oli
2
enam väljendunud rottidel. 12-kuulises uuringus ilmnes rinnanäärme hüperplaasia, hüpofüüsi kaalu
suurenemine, emaka kaalu vähenemine ja emasloomade pikkuse suurenemine.

Hiirtel, rottidel ja ahvidel ilmnesid pöörduvad maksa ehituse ja talitluse muutused, mis on kooskõlas
maksaensüümide pärssimisega.

Kilpnäärme folliikulite hüpertroofia ja kaasnevad plasma kilpnäärmehormooni taseme muutused esinesid
rottidel ja ahvidel.

Mitmete kudede (eriti kilpnäärme) pigmentatsiooniga morfoloogilisi ja talitluslikke muutusi ei kaasnenud.

Koertel täheldati mööduvat südame löögisageduse tõusu, millega ei kaasnenud muutusi vererõhu
väärtustes.

Taganurga katarakt, mida koertel pärast 6-kuulist ravi kvetiapiini annustega 100 mg/kg/päevas täheldati,
seostub läätses toimuva kolesterooli sünteesi pärssimisega. Cynomolgus ahvidel (ravim annuses kuni 225
mg/kg/ööpäevas) ega närilistel sarnast toimet ei ilmnenud. Inimesel ei ole kliinilistes uuringutes
täheldatud ravimi kasutamisega seotud sarvkesta muutusi (vt lõik 5.1).

Üheski toksilisusuuringus ei täheldatud neutrofiilide vähenemist ega agranulotsütoosi.

Kartsinogeensusuuringud
Emastel rottidel esines annuste 20, 75 ja 250 mg/kg/ööpäevas manustamisel rinnanäärme


hüperprolaktineemia pikenemisest tulenev adenokartsinoomi esinemissageduse tõus.

Isastel rottidel (250 mg/kg/ööpäevas) ja hiirtel (250 ja 750 mg/kg/ööpäevas) esines kilpnäärme
follikulaarrakuline adenoom, mis on kooskõlas teadaoleva näriliste-spetsiifilise türosiini ainevahetuse
mehhanismiga.

Reproduktsiooniuuringud
Rottidel ilmnesid prolaktiini kontsentratsiooni tõusust tingitud kõrvaltoimed (isasloomade fertiilsuse
vähene langus, pseudotiinus, diestruse pikenemine, prekoitaalse intervalli vähenemine ja tiinuste arvu
vähenemine). Nimetatud nähud ei ole hormonaalsüsteemide erinevuse tõttu inimestele otseselt olulised.

Kvetiapiinil puudub teratogeenne toime.

Mutageensusuuringud
Geneetilise toksilisuse uuringutes ei ole kvetiapiin osutunud mutageenseks ega klastogeenseks.

6. Farmatseutilised andmed

6.1. Abiainete loetelu

Tableti sisu
Povidoon
Kaltsiumvesinikfosfaatdihüdraat
Mikrokristalliline tselluloos
Naatriumtärklisglükolaat tüüp A
Laktoosmonohüdraat
Magneesiumstearaat

Tableti kate
Hüpromelloos 2910
Makrogool 400
Titaandioksiid E171
Kollane raudoksiid: 100 mg tablettides

6.2. Sobimatus

Ei ole kohaldatav.

6.3. Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Hoida temperatuuril kuni 30 ºC. Säilitada originaalpakendis, valguse ja niiskuse eest kaitstult.

6.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

100 mg tablett on ümmargune, 8,5 mm läbimõõduga kollast värvi kaksikkumer ja kattekihiga.
200 mg tablett on ümmargune, 11 mm läbimõõduga valge kaksikkumer ja kattekihiga.

PVC/Al blisterpakendid. Blistrid on pakitud kartongist karpidesse.



100 mg tabletid: 30 või 60 tk pakendis.
200 mg tabletid: 30 või 60 tk pakendis.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Kasutamis- ja käsitsemisjuhend

Erinõuded puuduvad.

7. Müügiloa hoidja

AstraZeneca UK Ltd.
2 Kingdom Street,
London,
W2 6BD,
Ühendkuningriik

8. Müügiloa number

Seroquel 100 mg: 257199
Seroquel 200 mg: 257099

9. Esmase müügiloa väljastamise/müügiloa uuendamise kuupäev

Seroquel 100 mg: 09.04.1999/27.06.2014
Seroquel 200 mg: 09.04.1999/27.06.2014

10. Teksti läbivaatamise kuupäev

Ravimiametis kinnitatud juulis 2014