SERETIDE DISKUS 250

Toimeained: salmeterool+flutikasoon

Ravimi vorm: annustatud inhalatsioonipulber

Ravimi tugevus: 50mcg+250mcg 1annust 60annust 1TK

Retseptiravim

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Ravimi patsiendi infolehe PDF

1. Mis ravim on SERETIDE DISKUS 250 ja milleks seda kasutatakse

Seretide sisaldab kahte ravimit, salmeterooli ja flutikasoonpropionaati:

• Salmeterool on pikatoimeline bronhilõõgasti. Bronhilõõgastid aitavad hoida hingamisteed
avatuna. See muudab õhu sisse- ja väljapääsu kergemaks. Ravimi toime kestab vähemalt 12 tundi.
• Flutikasoonpropionaat on glükokortikosteroid, mis vähendab kopsudes turset ja ärritusnähtusid.

Arst määrab seda ravimit hingamisprobleemide vältimiseks järgmiste haiguste korral:
• Astma
• Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK). Annuses 50/500 mikrogrammi vähendab Seretide
Diskus KOKi sümptomite ägenemiste arvu.

Seretide't tuleb manustada iga päev vastavalt arsti ettekirjutustele. See tagab ravimi piisava toime
astma või KOKi ravis.

Seretide aitab ära hoida hingelduse ja viliseva hingamise teket. Kuid Seretide't ei tohi kasutada
järsku tekkinud hingelduse või viliseva hingamise leevendamiseks. Sellisel juhul peate kasutama
kiiretoimelist "hooravimit", näiteks salbutamooli. Te peate kiiretoimelise hooravimi inhalaatorit
endaga kogu aeg kaasas kandma.

2. Mida on vaja teada enne SERETIDE DISKUS 250 võtmist

Ärge kasutage Seretide't:
• kui olete salmeterooli, flutikasoonpropionaadi või abiaine laktoosmonohüdraadi suhtes allergiline.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud
Teie arst jälgib teie ravi eriti põhjalikult, kui teil on mõni järgnevatest haigustest:
• Südamehaigus, sh ebaregulaarne või kiire südametegevus
• Kilpnäärme ületalitlus
• Kõrge vererõhk
• Suhkurtõbi (Seretide võib tõsta veresuhkru taset)
• Madal kaaliumisisaldus veres
• Tuberkuloos (praegu või kunagi varem) või mõni muu kopsuhaigus
Kui teil on kunagi olnud mõni loetletud haigustest, teavitage sellest arsti enne Seretide kasutamist.

Muud ravimid ja Seretide
Teatage oma arstile või apteekrile, kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud mis tahes muid ravimeid
(sh astmaravimeid), kaasa arvatud ilma retseptita ostetud ravimeid. Seretide ei pruugi sobida
kooskasutamiseks mõnede teiste ravimitega.

Informeerige oma arsti enne Seretide kasutamist sellest, kui te võtate järgmisi ravimeid:
• β-blokaatorid (nt atenolool, propranolool ja sotalool). β-blokaatoreid kasutatakse enamasti kõrge
vererõhu ja teiste südamehaiguste korral.
• Infektsioonide vastased ravimid (nt ritonaviir, ketokonasool, itrakonasool ja erütromütsiin).
Mõned neist ravimitest võivad suurendada flutikasoonpropionaadi või salmeterooli sisaldust teie
organismis. See suurendab riski Seretide kõrvaltoimete tekkeks, sh ebaregulaarne südamerütm, või
süvendab kõrvaltoimeid.
• Glükokortikosteroidid (suukaudselt või süstina). Nende ravimite hiljutine kasutamine võib
suurendada neerupealiste võimaliku kahjustuse teket.
• Diureetikumid, mida nimetatakse ka „vett väljaviivateks tablettideks“ ja kasutatakse kõrgvererõhu
raviks.
• Muud bronhilõõgastid (nt salbutamool).
• Ksantiini derivaadid. Neid kasutatakse sageli astma raviks.

Rasedus ja imetamine
Kui te olete rase või imetate, arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi
kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine
Seretide ei avalda tõenäoliselt mõju autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele.

Seretide sisaldab laktoosi
Seretide Diskus sisaldab kuni 12,5 milligrammi laktoosi ühes annuses. Tavaliselt selline kogus
laktoosi ei tekita laktoosi mittetaluvatel inimestel probleeme.

3. Kuidas SERETIDE DISKUS 250 võtta

Kasutage seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst või apteeker on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski
kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

• Kasutage Seretide't iga päev, kuni arst soovitab teil ravi lõpetada. Ärge kasutage soovitatust
suuremat annust. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
• Ärge lõpetage Seretide kasutamist ega vähendage selle annust ilma kõigepealt arstiga nõu
pidamata.
• Seretide't hingatakse sisse suu kaudu kopsudesse.

Astma
Täiskasvanud ja üle 12-aastased noorukid
• Seretide 50/100 Diskus - Üks inhalatsioon (annus) kaks korda ööpäevas.
• Seretide 50/250 Diskus - Üks inhalatsioon (annus) kaks korda ööpäevas.
• Seretide 50/500 Diskus - Üks inhalatsioon (annus) kaks korda ööpäevas.

4- kuni 12-aastased lapsed
• Seretide 50/100 Diskus - Üks inhalatsioon (annus) kaks korda ööpäevas.
• Alla 4-aastasel lapsel ei ole Seretide kasutamine soovitatav.

Kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega (KOK) täiskasvanud
• Seretide 50/500 Diskus - Üks inhalatsioon (annus) kaks korda ööpäevas.

Kui teie haigusnähud on hästi kontrollitud Seretide kaks korda ööpäevas kasutamisel, võib arst
vähendada manustamise sagedust ühe korrani ööpäevas. Annust võib muuta:
• Üks kord õhtul - kui teil on haigusnähtusid esinenud rohkem öösiti
• Üks kord hommikul - kui haigusnähtusid on esinenud rohkem päevasel ajal.
Väga oluline on täpselt järgida arsti ettekirjutust, mitu annust ja kui sageli seda ravimit manustada.

Kui te kasutate Seretide’t astma raviks, kontrollib arst regulaarselt teie haigusnähtusid.

Kui teie astma süveneb või hingamine muutub raskemaks, teavitage sellest otsekohe oma arsti.
Te võite märgata, et vilisev hingamine on süvenenud, rindkere pingsus tekib sagedamini või te vajate
rohkem kiiretoimelist hooravimit. Neil juhtudel saate te küll jätkata Seretide kasutamist, kuid ärge
suurendage sissehingatavate annuste arvu. Teie haigus võib süveneda ja teil võivad tekkida tõsised
haigusnähud. Külastage oma arsti, kuna te võite vajada lisaravi.

Kasutamise juhend
• Teie arst, meditsiiniõde või apteeker näitab, kuidas inhalaatorit kasutada. Seda kontrollitakse aeg-
ajalt. Kui Seretide Diskus’t ei kasutata õigesti või ettekirjutuste järgi, võib see tähendada, et ravim
ei toimi astma või KOKi puhul nii nagu peaks.
• Diskus’es on blistrid Seretide inhaleeritava pulbriga.
• Diskus’el on annuselugeja, mis näitab, mitu ravimiannust on alles jäänud. See number väheneb 0-
ni. Numbrid 5 kuni 0 on punased, hoiatamaks, et vaid üksikud annused on veel alles. Kui
annuselugejal on number 0, tähendab see, et teie inhalaator on tühi.

Inhalaatori kasutamine
1. Avamiseks hoidke Diskus’e väliskorpust ühes käes nii, et pöidlapide jääks enda poole. Teise käe
pöial asetage pöidlapidemele ning pöörake seda nii kaugele kui võimalik. Te kuulete klõpsatust. See
avab huulikus väikese augu.



2. Hoidke Diskus huulikuga enda poole. Diskus’t võib hoida nii vasaku kui ka parema käega. Nihutage
annustamishooba endast eemale nii kaugele kui saab. Te kuulete klõpsatust. Ravimiannus on nüüd
huulikus.



Iga kord kui te annustamishooba lükkate, avaneb üks blister inhalaatoris ja pulber on valmis
sissehingamiseks. Ärge kasutage annustamishooba mängimiseks, kuna sellisel juhul raiskate
ilmaasjata ravimit.

3. Hoides Diskus’t suust eemal, hingake sügavalt välja. Vältige hingamist Diskus'e sisse.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Asetage huulik vastu huuli. Hingake läbi Diskus'e suu kaudu, mitte nina kaudu, sügavalt ja ühtlaselt
sisse.
Võtke Diskus suult.
Hoidke hinge kinni umbes 10 sekundit või niikaua kuni see ei ole ebamugav.
Hingake aeglaselt välja.


5. Kuidas SERETIDE DISKUS 250 säilitada

Seejärel loputage suud veega ning sülitage vesi välja ja/või puhastage hambaid. Suu loputamine
pärast ravimi manustamist aitab ära hoida soori ja häälekäheduse teket.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Diskus'e sulgemiseks asetage pöial pöidlapidemele ja pöörake seda tagasi enda poole nii kaugele
kui võimalik. Te kuulete klõpsatust. Annustamishoob pöördub automaatselt algasendisse.



Diskus on nüüd taaskasutamiseks valmis.

Nagu kõikide inhalaatorite puhul, peavad vanemad/hooldajad kindlustama, et Seretide Diskus’ega ravi
saavad lapsed kasutaksid õiget inhalatsioonitehnikat, nagu eespool kirjeldatud.

Inhalaatori puhastamine
Diskus’e huulikut võib puhastada kuiva salvrätikuga pühkides.

Kui te kasutate Seretide’t rohkem kui ette nähtud
Tähtis on inhalaatorit kasutada vastavalt juhistele. Kui te manustate kogemata soovitatust suurema
annuse, pidage nõu arsti või apteekriga. Teil võib tekkida tavalisest kiirem südamepekslemine ning
värisemistunne. Samuti võib tekkida pearinglus, peavalu, lihasnõrkus ja liigesvalu.

Juhul kui te olete seda ravimit kasutanud suurtes annustes pikema aja jooksul, pidage nõu oma arsti
või apteekriga. Seretide suuremad annused võivad vähendada steroidhormoonide tootmist
neerupealistes.

Kui te unustate Seretide’t kasutada
Ärge manustage kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral manustamata. Lihtsalt manustage
järgmine annus tavalisel ajal.

Kui te lõpetate Seretide kasutamise
On väga oluline, et te kasutaksite ravimit iga päev vastavalt arstilt saadud juhistele. Jätkake ravimi
manustamist seni, kuni arst soovitab ravi lõpetada. Ärge lõpetage Seretide manustamist ega
vähendage annust järsku. Teie hingamine võib muutuda halvemaks.

Lisaks, kui te lõpetate Seretide manustamise või vähendate annust järsku, võivad väga harva tekkida
probleemid neerupealistega (neerupealiste puudulikkus), mis mõnikord põhjustab kõrvaltoimeid.

Need kõrvaltoimed võivad olla järgmised:

• Kõhuvalu
• Väsimus ja isutus, iiveldus
• Oksendamine ja kõhulahtisus
• Kaalulangus
• Peavalu või uimasus
• Madal veresuhkru tase
• Madal vererõhk ja krambid
Kui teie organism on stressiolukorras, mis on tingitud näiteks palavikust, traumast (autoavarii),
infektsioonist või operatsioonist, võib neerupealiste puudulikkus süveneda ja teil võib tekkida mõni
ülalloetletud kõrvaltoimetest.

Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Nende sümptomite
tekke vältimiseks võib arst määrata täiendavaid glükokortikosteroide tablettide kujul (näiteks
prednisoloon).

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti, meditsiiniõe või
apteekriga.


4.
Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki. Vältimaks
võimalikke kõrvaltoimeid, määrab arst teile väikseima toimiva annuse, mis hoiab teie astma või KOKi
kontrolli all.

Allergilised reaktsioonid: hingamisraskuse järsk süvenemine vahetult pärast Seretide
manustamist. Tekkida võib raskekujuline vilisev hingamine ja köha või hingeldus. Samuti võib
tekkida sügelus, lööve (nõgestõbi) ja turse (tavaliselt näo-, huulte-, keele- või kõriturse) või järsku
tekkiv väga kiire südametegevus või nõrkustunne ja peapööritus (mis võib viia minestuse või teadvuse
kaotuseni). Ükskõik millise nimetatud nähu ilmnemisel või kui need tekivad järsku pärast
Seretide manustamist, lõpetage Seretide kasutamine ja teavitage otsekohe oma arsti. Seretide
suhtes tekib allergilisi reaktsioone aeg-ajalt (vähem kui ühel sajast inimesest).

Järgnevalt on loetletud muud kõrvaltoimed:

Väga sage (kõrvaltoime tekib rohkem kui 1 inimesel 10-st)
• Peavalu - ravi jätkudes see tavaliselt möödub.
• Kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega (KOK) patsientidel on kirjeldatud külmetushaiguste
esinemissageduse suurenemist.

Sage (kõrvaltoime tekib vähem kui 1 inimesel 10-st)
• Soor e kandidoos (valulikud valkjas-kollased ümbritsevast kõrgemad laigud) suus ja kurgus.
Samuti keele valulikkus ja häälekähedus ning kurguärritus. Suu veega loputamine ja selle
väljasülitamine ja/või hammaste puhastamine iga kord pärast ravimiannuse sissehingamist aitab
neid nähtusid vähendada. Arst võib teile vajadusel määrata seenevastase ravi.
• Liigesvalu ja -turse ning lihasvalu.
• Lihaskrambid
Kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega (KOK) patsientidel on kirjeldatud ka järgmisi kõrvaltoimeid:
• Pneumoonia ja bronhiit (need on kopsuinfektsioonid). Teavitage oma arsti sellest, kui teil tekib
mõni järgmistest haigusnähtudest: rögaerituse suurenemine, röga värvuse muutus, palavik,
külmavärinad, köha süvenemine, hingamisprobleemide süvenemine.
• Verevalumid ja luumurrud.
• Ninakõrvalkoobaste põletik (surve- või täistunne ninas, põskedes ja silmade taga, millega
mõnikord kaasneb tuikav valu).
• Vere kaaliumisisalduse vähenemine (teil võib tekkida ebakorrapärane südametegevus,
lihasnõrkus, -krambid).

Aeg-ajalt (kõrvaltoime tekib vähem kui 1 inimesel 100-st)
• Veresuhkru (glükoosi) sisalduse suurenemine (hüperglükeemia). Kui te põete suhkurtõbe, võib
osutuda vajalikuks veresuhkru taseme sagedasem jälgimine ning suhkurtõve ravi korrigeerimine.
• Katarakt (silmaläätse hägusus).
• Väga kiire südametegevus (tahhükardia).
• Värisemistunne (treemor) ning kiire või ebakorrapärane südametegevus (südamepekslemine) - need nähud on tavaliselt ohutud ja vähenevad ravi jätkudes.
• Rindkere valu
• Ärevus (peamiselt lastel).
• Unehäired
• Allergiline nahalööve

Harv (kõrvaltoime tekib vähem kui 1 inimesel 1000-st)
• Hingamisraskus või vilisev hingamine, mis süveneb vahetult pärast Seretide manustamist.
Sellisel juhul lõpetage Seretide inhalaatori kasutamine. Manustage kiiretoimelist
bronhilõõgastit ja teavitage kohe oma arsti.
• Seretide võib mõjutada steroidhormoonide normaalset tootmist organismis, eriti kui te olete
kasutanud pikaajaliselt suuri annuseid. Tekkida võib:
- laste ja noorukite kasvu aeglustumine
- luude hõrenemine
- glaukoom
- kehakaalu tõus
- ümar nägu (kuunägu) (Cushingi sündroom)
Arst kontrollib teid regulaarselt nende kõrvaltoimete suhtes ning tagab Seretide väikseima
annuse kasutamise astma raviks.
• Käitumise muutused, nt üliaktiivsus ja ärrituvus (need kõrvaltoimed tekivad peamiselt lastel).
• Ebakorrapärane südametegevus või südame lisalöögid (rütmihäired). Teavitage oma arsti, kuid
ärge lõpetage Seretide manustamist, kui arst seda ei soovita.

Esinemissagedus teadmata, kuid võivad samuti tekkida:
• Depressioon või agressiivsus. Need kõrvaltoimed võivad tekkida suurema tõenäosusega lastel.

Kõrvaltoimetest teavitamine
Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla
ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud.
Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot
ravimi ohutusest.


5.
Kuidas Seretide’t säilitada

• Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
• Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud sildil ja karbil pärast EXP.
Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.
• Hoida temperatuuril kuni 30°C.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära
ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.


6.


Mida Seretide sisaldab
• Üks annus sisaldab 50 mikrogrammi salmeterooli (salmeteroolksinafoaadina) ja 100, 250 või 500
mikrogrammi flutikasoonpropionaati.
• Abiaine on laktoosmonohüdraat (sisaldab piimavalku).

Kuidas Seretide välja näeb ja pakendi sisu
• Seretide Diskus sisaldab fooliumriba. Foolium kaitseb Diskuses olevat inhaleeritavat pulbrit
keskkonnamõjude eest.
• Inhalatsioonipulber on eelannustatud.
• Diskus on pakendatud karpi, milles on:
1 x Diskus või 3 x Diskus, igas Diskuses on 60 annust (inhalatsiooni)

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja

Glaxo Wellcome UK Limited trading as Glaxo Wellcome Operations
980 Great West Road, Brentford
Middlesex, TW8 9GS
Ühendkuningriik

Tootja

Glaxo Operations UK Ltd (trading as Glaxo Wellcome Operations)
Priory Street
Ware
Hertfordshire SG12 ODJ
Ühendkuningriik

või

Glaxo Wellcome Production
Zone Industrielle No.2
23 Rue Lavoisier, la Madeleine
27000 Evreux
Prantsusmaa.


Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole.


Müügiloa hoidja esindaja Eestis
GlaxoSmithKline Eesti OÜ
Lõõtsa 8a
Tallinn 11415
Tel: +372 6676 900

Infoleht on viimati uuendatud oktoobris 2014



Ravimi omaduste kokkuvõte

Ravimi omaduste kokkuvõtte PDF

1. Ravimpreparaadi nimetus

Seretide Diskus 100, 50/100 mikrogrammi annustatud inhalatsioonipulber
Seretide Diskus 250, 50/250 mikrogrammi annustatud inhalatsioonipulber
Seretide Diskus 500, 50/500 mikrogrammi annustatud inhalatsioonipulber

2. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis

Ühe inhalatsiooniga huulikust vabanev annus sisaldab:
50 mg salmeteroolksinafoaati, mis vastab 47 mikrogrammile salmeteroolile ja 100, 250 või 500
mikrogrammi flutikasoonpropionaati, mis vastab 92, 231 või 460 mikrogrammile flutikasoonile.
INN. Salmeterolum, fluticasonum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. Ravimvorm

Annustatud inhalatsioonipulber.
Valge värvusega pulber.

Valatud plastmasskorpuses on fooliumriba 28 või 60 korrapäraselt paigutatud blistriga.

4. Kliinilised andmed

4.1. Näidustused

Astma

Bronhiaalastma regulaarne ravi pikatoimelise β -adrenomimeetikumi ja inhaleeritava
2
glükokortikosteroidi kombinatsioonpreparaadiga on sobiv kui:

- inhaleeritavad glükokortikosteroidid ja „vastavalt vajadusele“ inhaleeritav lühitoimeline
β -adrenomimeetikum ei taga piisavat kontrolli astmanähtude üle
2
või
- on juba saavutatud piisav kontroll inhaleeritava glükokortikosteroidi ja pikatoimelise
β -adrenomimeetikumiga.
2

Märkus: Seretide Diskus 50/100 mikrogrammi tugevus ei sobi raske astmaga täiskasvanutele ja lastele.

Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK)

Kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega (FEV <60% normist enne bronhodilataatori manustamist) ja
1
korduvate ägenemiste anamneesiga patsientide sümptomaatiline ravi, kui väljendunud
haigussümptomid püsivad vaatamata bronhodilataatori regulaarsele kasutamisele.

4.2. Annustamine ja manustamisviis

Manustamisviis: inhalatsioon.

Patsientidele tuleb selgitada, et parima terapeutilise toime saavutamiseks tuleb Seretide Diskus't
manustada regulaarselt, seda ka sümptomite puudumisel.

1

Arst peab regulaarselt hindama patsiendi seisundit, et tagada optimaalsete raviannuste kasutamine.
Annust tohib muuta ainult arsti ettekirjutusel. Annus tuleb tiitrida väikseima efektiivse annuseni,
mis tagab veel kontrolli sümptomite üle. Kui kaks korda ööpäevas manustatud
kombinatsioonpreparaadi väikseim tugevus tagab püsiva kontrolli haigusnähtude üle, võiks
järgmisena proovida ainult inhaleeritava glükokortikosteroidi kasutamist. Teise võimalusena
võib pikatoimelist β -adrenomimeetikumi vajavatel patsientidel üle minna Seretide üks kord ööpäevas
2
manustamisele, kui arsti arvates piisab sellest kontrolli säilitamiseks. Kui patsiendil on varem esinenud
rohkem öiseid sümptomeid, tuleb üks kord ööpäevas manustatav annus inhaleerida õhtul ja kui
rohkem päevaseid sümptomeid, siis hommikul.

Patsientidele tuleb lähtuvalt haiguse raskusest anda sobivas koguses flutikasoonpropionaati sisaldavat
Seretide’t. Kui patsient vajab soovitatust erinevaid annuseid, tuleb määrata talle sobivad
β -adrenomimeetikumi ja/või glükokortikosteroidi annused.
2

Soovitatavad annused:
Astma
Täiskasvanud ja üle 12-aastased noorukid:
1 inhalatsioon 50 mikrogrammi salmeterooli ja 100 mikrogrammi flutikasoonpropionaati kaks korda
ööpäevas
või
1 inhalatsioon 50 mikrogrammi salmeterooli ja 250 mikrogrammi flutikasoonpropionaati kaks korda
ööpäevas
või
1 inhalatsioon 50 mikrogrammi salmeterooli ja 500 mikrogrammi flutikasoonpropionaati kaks korda
ööpäevas

Mõõduka püsiva astmaga täiskasvanutele või noorukitele (kellel on astma sümptomid iga päev,
vajadus kasutada sümptomeid leevendavat ravimit iga päev ja mõõdukas kuni raske õhuvoolu
takistus), kellel on oluline saavutada kiiresti astma kontroll, võib kaaluda Seretide lühiajalist
kasutamist esmase püsiravina. Sellisel juhul on soovitatav algannus 50 mikrogrammi salmeterooli 100 mikrogrammi flutikasoonpropionaadi üks inhalatsioon kaks korda ööpäevas. Pärast astma
kontrolli saavutamist tuleb ravi üle vaadata ning võimalusel Seretide manustamine järk-järgult
lõpetada, jätkates ravi ainult inhaleeritava glükokortikosteroidiga. Annuse vähendamise ajal tuleb
patsiente regulaarselt jälgida.

Patsientidel, kellel puudub üks või kaks astma raskuse ülaltoodud tunnust, ei ole esmase
kombinatsioonravi eelis võrreldes ainult flutikasoonpropionaadi kasutamisega tõestatud.
Inhaleeritavad glükokortikosteroidid jäävad enamiku patsientide jaoks esmavaliku ravimiks. Seretide
ei ole ette nähtud kerge astma esmaseks raviks. Seretide 50/100 mikrogrammine annus ei sobi raske
astmaga täiskasvanute ja laste raviks; enne ükskõik millise fikseeritud kombinatsioonpreparaadi
kasutamist raske astma puhul on soovitatav kindlaks määrata inhaleeritava glükokortikosteroidi vajalik
annus.

Lapsed

Üle 4-aastased lapsed:
1 inhalatsioon 50 mikrogrammi salmeterooli ja 100 mikrogrammi flutikasoonpropionaati kaks korda
ööpäevas.

Seretide Diskus’est manustatud flutikasoonpropionaadi maksimaalne lubatud annus lastele on
100 mikrogrammi kaks korda ööpäevas.
Puuduvad andmed ravimi kasutamise kohta alla 4-aastastel lastel.


2
Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK)
Täiskasvanud:
1 inhalatsioon 50 mikrogrammi salmeterooli ja 500 mikrogrammi flutikasoonpropionaati kaks korda
ööpäevas.

Patsientide erigrupid: Eakatel ja neerukahjustusega patsientidel ei ole vaja annust muuta. Puuduvad
andmed Seretide Diskus’e kasutamise kohta maksakahjustuse korral.

Diskus’e kasutamine. Inhalaator avatakse ja see laetakse hoova vinnastamisega. Seejärel pannakse
huulik suhu ja huuled suletakse selle ümber. Pärast annuse sissehingamist võib inhalaatori uuesti
sulgeda.

4.3. Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeainete või lõigus 6.1 loetletud abiaine suhtes.

4.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Seretide ei ole ette nähtud kasutamiseks ägedate astmahoogude korral, mille leevendamiseks vajab
patsient kiire- ja lühitoimelist inhaleeritavat bronhodilataatorit. Patsiendile tuleb selgitada, et
hooravimi inhalaator peab tal kogu aeg käepärast olema.

Seretide-ravi ei tohi alustada astma ägenemise ajal või kui esineb astmanähtude märgatav süvenemine.

Seretide-ravi ajal võivad tekkida astmaga seotud raskekujulised kõrvaltoimed ja ägenemised. Patsiente
tuleb juhendada, et nad jätkaksid ravi, kuid pöörduksid arsti poole, kui astmanähud ei ole pärast
Seretide-ravi alustamist kontrolli all või süvenevad.

Hooravimi (lühitoimeliste bronhodilataatorite) suurenenud vajadus või hooravimi toime vähenemine
ravi ajal näitab seisundi halvenemist ning patsiendi seisundit peab hindama arst.

Ootamatu ja progresseeruv astma halvenemine on potentsiaalselt eluohtlik ja sellisel juhul peab
patsiendi seisundit hindama arst. Kaaluda tuleb glükokortikosteroidide annuse suurendamist.

Kui on saavutatud kontroll astmanähtude üle, võib kaaluda Seretide annuse järkjärgulist vähendamist.
Annuse vähendamise ajal on tähtis patsientide regulaarne jälgimine. Kasutada tuleb Seretide
väikseimat toimivat annust (vt lõik 4.2).

KOKi ägenemiste korral on tüüpiliselt näidustatud ravi süsteemsete glükokortikosteroididega, seetõttu
tuleb patsiente juhendada, et nad pöörduksid arsti poole, kui sümptomid Seretide kasutamise ajal
halvenevad.

Astma ravi Seretide’ga ei tohi lõpetada järsku, kuna esineb ägenemise oht. Annust tuleb järk-järgult
vähendada arsti järelevalve all. KOKiga patsientidel võib ravi lõpetamisega samuti kaasneda
sümptomaatiline dekompensatsioon ja vajalik on arstlik järelevalve.

Nagu ka teiste inhaleeritavate glükokortikosteroidide korral, tuleb ettevaatlik olla ravimi manustamisel
aktiivse või latentse kopsutuberkuloosiga ning hingamisteede seen-, viirus- või muude
infektsioonidega patsientidele. Kui see on näidustatud, tuleb koheselt alustada sobivat ravi.

Harva võivad Seretide suured terapeutilised annused põhjustada südame rütmihäireid, nt
supraventrikulaarset tahhükardiat, ekstrasüstooliat ja kodade virvendust ning seerumi
kaaliumisisalduse kerget mööduvat vähenemist. Seretide’t tuleb ettevaatusega manustada raske
südame-veresoonkonna haiguse või südame rütmihäirete ning suhkurtõve, türeotoksikoosi ja ravimata
hüpokaleemia korral või patsientidele, kellel on eelsoodumus seerumi kaaliumisisalduse
vähenemiseks.


3
Väga harva on kirjeldatud veresuhkru taseme tõusu (vt lõik 4.8) ning sellega tuleb arvestada ravimi
määramisel diabeedi anamneesiga patsientidele.

Nagu ka teiste inhaleeritavate ravimite puhul, võib vahetult pärast manustamist tekkida paradoksaalne
bronhospasm vilistava hingamise ja hingelduse süvenemisega. Paradoksaalne bronhospasm allub
kiiretoimelisele bronhodilataatorile ja ravida tuleb otsekohe. Seretide Diskus’e kasutamine tuleb
otsekohe lõpetada, hinnata patsiendi seisundit ning vajadusel rakendada alternatiivset ravi.

Kirjeldatud on β -adrenomimeetikumi farmakoloogilisi kõrvaltoimeid, nagu treemor,
2
südamepekslemine ja peavalu, kuid need on üldiselt mööduvad ja taanduvad regulaarse ravi puhul.

Seretide sisaldab ühes annuses kuni 12,5 milligrammi laktoosi. Selline annus ei tekita laktoosi
talumatuse korral tavaliselt probleeme.

Inhaleeritavate glükokortikosteroidide kasutamisel võivad tekkida süsteemsed toimed, eriti suurte
annuste pikaajalisel kasutamisel. Süsteemsete toimete teke on vähem tõenäoline kui suukaudsete
glükokortikosteroidide kasutamisel. Võimalikud süsteemsed toimed on järgmised: Cushingi
sündroom, Cushingi sündroomile sarnased sümptomid, neerupealiste supressioon, luutiheduse
vähenemine, katarakt ja glaukoom ning harvem erinevad psühholoogilised või käitumuslikud toimed,
sealhulgas psühhomotoorne hüperaktiivsus, unehäired, ärevus, depressioon või agressiivsus (eriti
lastel) (teave inhaleeritavate glükokortikosteroidide süsteemsete toimete kohta lastel ja noorukitel vt
alalõik „Lapsed“ allpool). Seetõttu on oluline patsiendi regulaarne jälgimine ning inhaleeritava
glükokortikoidi annuse tiitrimine madalaima efektiivse annuseni.

Patsientidel, kes saavad pikaajalist ravi inhaleeritavate glükokortikosteroidide suurte annustega, võib
tekkida neerupealiste supressioon ja äge adrenaalkriis. Väga harvadel juhtudel on neerupealiste
supressiooni ja ägedat adrenaalkriisi kirjeldatud ka flutikasoonpropionaadi
500....1000 mikrogrammiste annuste puhul. Ägeda adrenaalkriisi võivad vallandada näiteks trauma,
operatsioon, infektsioon või annuse kiire vähendamine. Sümptomid on tüüpiliselt ebamäärased ja
võivad olla järgmised: isutus, kõhuvalu, kaalulangus, väsimus, peavalu, iiveldus, oksendamine,
vererõhu langus, teadvuse häired, hüpoglükeemia ja krambid.
Stressiperioodidel või plaaniliste operatsioonide ajal tuleb kaaluda täiendava süsteemse
glükokortikosteroidravi kasutamist.

Inhaleeritava flutikasoonpropionaadi kasutuselevõtmisel peaks vähenema vajadus suukaudse
glükokortikosteroidravi järele, kuid suu kaudu glükokortikosteroide kasutavate patsientide üleviimisel
inhaleeritavale flutikasoonpropionaadile võib kaua aega püsida neerupealiste funktsiooni languse oht.
Seetõttu peab nende patsientide ravimisel olema eriti ettevaatlik ja regulaarselt tuleb kontrollida
adrenokortikaalset funktsiooni. Sama oht võib olla patsientidel, kes on varem vajanud suurtes annustes
erakorralist glükokortikosteroidravi. Neerupealiste funktsiooni võimaliku langusega tuleb arvestada ka
erakorralistes või plaanilistes stress-situatsioonides ning kaaluda sobiva glükokortikosteroidravi
kasutamist. Enne plaanilisi protseduure võib neerupealiste kahjustuse ulatus vajada spetsialisti
konsultatsiooni.

Ritonaviiri toimel võib flutikasoonpropionaadi plasmakontsentratsioon oluliselt suureneda. Seetõttu
tuleb nende samaaegsest kasutamisest hoiduda, välja arvatud juhul, kui võimalik kasu patsiendile
ületab süsteemsete kõrvaltoimete ohu. Süsteemsete kõrvaltoimete tekke risk suureneb ka
flutikasoonpropionaadi kombineerimisel teiste tugevatoimeliste CYP3A inhibiitoritega (vt lõik 4.5).

TORCH uuringus täheldati Seretide’t annuses 50/500 mikrogrammi saavatel patsientidel alumiste
hingamisteede infektsioone (eriti pneumooniat ja bronhiiti) sagedamini kui patsientidel, kes said
platseebot. Samuti oli uuringutes SCO40043 ning SCO100250 Seretide’t annuses
50/250 mikrogrammi (KOKi ravis mittekinnitatud annus) kaks korda päevas saanud patsientide
alumiste hingamisteede infektsioonide (eriti pneumoonia ja bronhiidi) esinemissagedus suurem, kui
nendel patsientidel, kes said kaks korda päevas 50 mikrogrammi salmeterooli (vt lõik 4.8).
Pneumoonia esinemissagedus Seretide’t saavate patsientide gruppides oli kõikides uuringutes sarnane.
TORCH uuringus oli ravile vaatamata suurim risk kopsupõletiku tekkeks vanematel patsientidel,

4
madalama kehamassi indeksiga (<25 kg/m2) ja väga raske haigusega (FEV <30% normist)
1
patsientidel. Arstid peavad jälgima KOKiga patsiente kopsupõletiku ja teiste alumiste hingamisteede
infektsioonide võimaliku tekke suhtes, kuna nende infektsioonide ja ägenemise kliinilised tunnused on
sageli osaliselt kattuvad. Kui raske KOKiga patsiendil on tekkinud kopsupõletik, tuleb uuesti hinnata
Seretide-ravi vajadust.

Andmed suurest kliinilisest uuringust (Salmeterol Multi-Center Asthma Research Trial, SMART)
näitasid, et mustanahalistel patsientidel oli salmeterooli kasutamisel platseeboga võrreldes suurem risk
raskekujuliste respiratoorsete kõrvaltoimete või surma tekkeks (vt lõik 5.1). Ei ole teada, kas see oli
tingitud farmakogeneetilistest või muudest teguritest. Seetõttu tuleb mustanahalistel patsientidel
paluda ravi jätkata, kuid pöörduda arsti poole, kui astmanähud ei ole Seretide kasutamise ajal kontrolli
all või süvenevad.

Süsteemse ketokonasooli samaaegsel kasutamisel suureneb oluliselt salmeterooli süsteemne
ekspositsioon. See võib viia süsteemsete toimete esinemissageduse suurenemiseni (nt QTc intervalli
pikenemine ja südamepekslemine). Seetõttu tuleb vältida samaaegset ravi ketokonasooli või teiste
tugevate CYP3A4 inhibiitoritega, välja arvatud juhul, kui ravist saadav kasu ületab salmeteroolravi
süsteemsete kõrvaltoimete potentsiaalselt suurenenud riski (vt lõik 4.5).

Lapsed
Süsteemsest toimest on eriti ohustatud lapsed ja alla 16-aastased noorukid, kes saavad
flutikasoonpropionaadi suuri annuseid (tüüpiliselt ≥1000 mikrogrammi ööpäevas), eriti pikaajalisel
kasutamisel. Võimalikud süsteemsed toimed on järgmised: Cushingi sündroom, Cushingi sündroomile
sarnased sümptomid, äge adrenaalkriis ning kasvupeetus lastel ja noorukitel ning harvem erinevad
psühholoogilised või käitumuslikud toimed, sealhulgas psühhomotoorne hüperaktiivsus, unehäired,
ärevus, depressioon või agressiivsus. Kaaluda tuleb lapse või nooruki suunamist lastepulmonoloogi
konsultatsioonile.

Soovitatav on kasvu regulaarne jälgimine lastel, kes saavad pikaajalist ravi inhaleeritavate
glükokortikosteroididega. Inhaleeritava glükokortikosteroidi annust tuleb vähendada madalaima
efektiivse annuseni, mis on tagab kontrolli säilitamise astmanähtude üle.

4.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

β-adrenoblokaatorid võivad vähendada või antagoniseerida salmeterooli toimet. Hingamisteede
pöörduva obstruktsiooni korral ei tohi määrata mitteselektiivseid ega selektiivseid
β-adrenoblokaatoreid. Neid tohib kasutada vaid äärmisel vajadusel. β -adrenomimeetikumidega ravi
2
tagajärjel võib tekkida potentsiaalselt raskekujuline hüpokaleemia. Eriti ettevaatlik peab olema ägeda
raske astma korral, sest seda toimet võib tugevdada samaaegne ravi ksantiini derivaatide, steroidide ja
diureetikumidega.

Teiste β-adrenomimeetikume sisaldavate ravimite samaaegsel kasutamisel võib olla aditiivne toime.

Flutikasoonpropionaat

Inhaleerimise järgselt on tsütokroom P450 3A4 poolt vahendatud ulatusliku maksas ja sooles toimuva
esmase metabolismi ja suure süsteemse kliirensi tõttu flutikasoonpropionaadi kontsentratsioon
plasmas väike, seega on kliiniliselt oluliste koostoimete teke ebatõenäoline.

Tervete isikutega teostatud koostoimeuuringust intranasaalse flutikasoonpropionaadiga ilmnes, et
ritonaviiri (tugevatoimeline tsütokroom P450 3A4 inhibiitor) 100 mg 2 korda ööpäevas manustamisel
suureneb mitusada korda flutikasoonpropionaadi plasmakontsentratsioon, mille tulemusena väheneb
märkimisväärselt seerumi kortisoolisisaldus. Puuduvad andmed selle koostoime kohta inhaleeritava
flutikasoonpropionaadi puhul, kuid oodata on ravimi plasmakontsentratsiooni märkimisväärset
suurenemist. Kirjeldatud on Cushingi sündroomi ja neerupealiste supressiooni. Selle kombinatsiooni
kasutamist tuleb vältida ning kasutada seda vaid juhul, kui potentsiaalne kasu patsiendile ületab
glükokortikosteroidide süsteemsete kõrvaltoimete ohu.

5

Väikeses tervete vabatahtlikega läbiviidud uuringus suurenes veidi nõrgema toimega CYP3A
inhibiitori ketokonasooli toimel ühekordselt manustatud flutikasoonpropionaadi
plasmakontsentratsioon 150% võrra. Selle tulemusena oli plasma kortisoolisisalduse langus suurem
kui ainult flutikasoonpropionaadi manustamise järgselt. Teiste tugevatoimeliste CYP3A inhibiitorite
(nt itrakonasooli) ja mõõdukate CYP3A inhibiitorite (nt erütromütsiini) samaaegsel kasutamisel on
samuti oodata flutikasoonpropionaadi plasmakontsentratsiooni ja süsteemsete kõrvaltoimete riski
suurenemist. Peab olema ettevaatlik ning võimalusel hoiduma nende ravimite pikaajalisest
kasutamisest.

Salmeterool

Tugevad CYP3A4 inhibiitorid
Ketokonasooli (400 mg suu kaudu üks kord päevas) ja salmeterooli (50 mikrogrammi inhalatsiooni
teel kaks korda päevas) samaaegne manustamine 15 tervele isikule 7 päeva jooksul viis salmeterooli
ekspositsiooni olulise (Cmax 1,4-kordse ja AUC 15-kordse) suurenemiseni plasmas. See võib
põhjustada salmeteroolravi teiste süsteemsete toimete (nt QTc intervalli pikenemise ja
südamepekslemise) esinemissageduse suurenemist võrreldes ainult salmeterool- või
ketokonasoolraviga (vt lõik 4.4).

Ei ole täheldatud kliiniliselt olulist toimet vererõhule, südame löögisagedusele, vere glükoosi- ega
kaaliumisisaldusele. Koos ketokonasooliga manustamisel ei suurenenud salmeterooli eliminatsiooni
poolväärtusaeg ega suurenenud salmeterooli kuhjumine korduval manustamisel.

Vältida tuleb samaaegset ravi ketokonasooliga, välja arvatud juhul, kui ravist saadav kasu ületab
salmeteroolravi süsteemsete kõrvaltoimete potentsiaalselt suurenenud riski. Teiste tugevate CYP3A4
inhibiitorite (nt itrakonasooli, telitromütsiini, ritonaviiri) puhul esineb tõenäoliselt sarnane koostoimete
risk.

Mõõdukad CYP3A4 inhibiitorid
Erütromütsiini (500 mg suu kaudu kolm korda päevas) ja salmeterooli (50 mikrogrammi inhalatsiooni
teel kaks korda päevas) samaaegne manustamine 15 tervele isikule 6 päeva jooksul viis salmeterooli
ekspositsiooni vähese, kuid statistiliselt mitteolulise suurenemiseni (keskmine suhe oli 1,4 korda
Cmax ja 1,2 korda AUC). Koosmanustamine erütromütsiiniga ei olnud seotud ühegi tõsise
kõrvaltoimega.

4.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Fertiilsus

Puuduvad inimestelt saadud andmed. Kuid loomkatsetes ei ilmnenud salmeterooli või
flutikasoonpropionaadi toimet fertiilsusele.

Rasedus

Rasedate kohta saadud andmed (300 kuni 1000 raseda andmed) näitavad, et salmeterool ja
flutikasoonpropionaat ei põhjusta väärarenguid ega avalda kahjulikku toimet lootele/vastsündinule.
Loomkatsed on näidanud kahjulikku toimet reproduktiivsusele β -adrenomimeetikumide ja
2
glükokortikosteroidide manustamise järgselt (vt lõik 5.3).

SERETIDE kasutamine raseduse ja imetamise ajal tuleb kõne alla vaid juhul, kui oodatav kasu emale
on suurem kui võimalikud ohud lootele.

Rasedatel naistel tuleb astma raviks kasutada flutikasoonpropionaadi minimaalset efektiivset annust,
mis tagab piisava kontrolli astmanähtude üle.


6
Imetamine

Ei ole teada, kas salmeterool ja flutikasoonpropionaat/metaboliidid erituvad rinnapiima.

Uuringud on näidanud, et salmeterool ja flutikasoonpropionaat ning nende metaboliidid erituvad
lakteerivate rottide piima.

Ei saa välistada riski rinnapiimatoidul vastsündinule/imikule. Rinnaga toitmise katkestamine või
Seretide-ravi katkestamine/jätkamine tuleb otsustada arvestades imetamise kasu lapsele ja ravi kasu
naisele.

4.7. Toime reaktsioonikiirusele

Seretide Diskus'el ei ole või on ebaoluline toime autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele.

4.8. Kõrvaltoimed

Kuna Seretide sisaldab nii salmeterooli kui flutikasoonpropionaati, võivad tekkida mõlema ühendiga
seotud kõrvaltoimed. Kahe ühendi samaaegsel manustamisel ei ole täheldatud täiendavate
kõrvaltoimete lisandumist.

Salmeterooli ja flutikasoonpropionaadiga seotud kõrvaltoimed on toodud allpool. Kõrvaltoimed on
loetletud organsüsteemi klasside ja esinemissageduse järgi. Esinemissagedused on toodud järgmiselt:
väga sage (≥1/10), sage (≥1/100 kuni <1/10), aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100), harv (≥1/10 000 kuni
<1/1000) ja teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel). Esinemissagedused põhinevad
kliiniliste uuringute andmetel. Platseebo puhul täheldatud esinemissagedust arvesse ei võetud.

Organsüsteemi klass
Kõrvaltoime
Sagedus
Infektsioonid ja
Suuõõne ja neelu kandidiaas
Sage
infestatsioonid


Pneumoonia
Sage1,3,5


Bronhiit
Sage1,3




Immuunsüsteemi
Ülitundlikkusereaktsioonide järgmised ilmingud:

häired


Naha ülitundlikkusreaktsioonid
Aeg-ajalt


Angioödeem (põhiliselt näo- ja suu-neelu piirkonna
Harv
turse)



Respiratoorsed sümptomid (hingeldus)
Aeg-ajalt


Respiratoorsed sümptomid (bronhospasm)
Harv


Anafülaktilised reaktsioonid, sh anafülaktiline šokk
Harv
Endokriinsüsteemi
Cushingi sündroom, Cushingi sündroomile sarnased
Harv4
häired
sümptomid, neerupealiste supressioon, kasvupeetus
lastel ja noorukitel, luu mineraalse tiheduse
vähenemine
Ainevahetus- ja
Hüpokaleemia
Sage3
toitumishäired


Hüperglükeemia
Aeg-ajalt4

7
Psühhiaatrilised
Ärevus
Aeg-ajalt
häired


Unehäired
Aeg-ajalt


Käitumise muutused, sh psühhomotoorne
Harv
hüperaktiivsus ja ärrituvus (peamiselt lastel)



Depressioon, agressiivsus (valdavalt lastel)
Teadmata
Närvisüsteemi häired Peavalu
Väga sage1


Treemor
Aeg-ajalt

Silma kahjustused
Katarakt
Aeg-ajalt


Glaukoom
Harv4
Südame häired
Palpitatsioonid
Aeg-ajalt


Tahhükardia
Aeg-ajalt


Südame rütmihäired (sh supraventrikulaarne
Harv
tahhükardia ja ekstrasüstoolia)



Kodade virvendus
Aeg-ajalt


Stenokardia
Aeg-ajalt
Respiratoorsed,
Nasofarüngiit
Väga sage2,3
rindkere ja


mediastiinumi häired
Neelu ärritus
Sage


Hääle kähedus/düsfoonia
Sage


Sinusiit
Sage1,3


Paradoksaalne bronhospasm
Harv4
Naha ja nahaaluskoe
Kontusioonid
Sage1,3
kahjustused
Lihas-skeleti ja
Lihaskrambid
Sage
sidekoe kahjustused


Traumaatilised luumurrud
Sage1,3


Artralgia
Sage


Müalgia
Sage
1.
Kirjeldatud sageli platseebo puhul.
2.
Kirjeldatud väga sageli platseebo puhul.
3.
Kirjeldatud 3 aasta jooksul kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse (KOK) uuringus.
4.
Vt lõik 4.4.
5.
Vt lõik 5.1.

Valitud kõrvaltoimete kirjeldus

β -adrenomimeetikumi manustamisega kaasnevad kõrvaltoimed (treemor, südamepekslemine ja
2
peavalu) on üldiselt mööduvad ja taanduvad regulaarse ravi puhul.

Nagu ka teiste inhaleeritavate ravimite puhul, võib vahetult pärast manustamist tekkida paradoksaalne
bronhospasm vilistava hingamise ja hingelduse süvenemisega. Paradoksaalne bronhospasm allub

8
kiiretoimelisele bronhodilataatorile ja ravida tuleb otsekohe. Seretide Diskus’e kasutamine tuleb
otsekohe lõpetada, hinnata patsiendi seisundit ning vajadusel alustada alternatiivset ravi.

Flutikasoonpropionaadi sisalduse tõttu võivad mõnel patsiendil tekkida hääle kähisemine ning
suuõõne ja neelu kandidiaas. Nii hääle kähedust kui kandidiaasi juhte saab leevendada kui vahetult
pärast inhalaatori kasutamist suud veega loputada ja/või hambaid puhastada. Sümptomaatilist
kandidiaasi võib ravida lokaalsete seentevastaste ravimitega, jätkates samal ajal ravi Seretide’ga.

Lapsed

Võimalikeks süsteemseteks kõrvaltoimeteks on Cushingi sündroom, Cushingi sündroomile sarnased
sümptomid, neerupealiste pärssimine ja kasvupeetus lastel ja noorukitel (vt lõik 4.4). Lastel võib
esineda veel ärevust, unehäireid ja muutusi käitumises, sh hüperaktiivsust ja ärrituvust.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9. Üleannustamine

Puuduvad kliinilistest uuringutest saadud andmed Seretide üleannustamise kohta, kuid olemasolevad
andmed mõlema komponendi üleannustamise kohta on toodud allpool.

Salmeterooli üleannustamise nähud on pearinglus, süstoolse vererõhu tõus, treemor, peavalu ja
tahhükardia. Kui Seretide-ravi jäetakse ära preparaadis sisalduva β-adrenomimeetikumi
üleannustamise tõttu, tuleb kaaluda sobiva hormoonasendusravi rakendamist. Lisaks võib tekkida
hüpokaleemia, mistõttu peab jälgima seerumi kaaliumisisaldust. Kaaluda tuleb kaaliumi manustamist.

Äge üleannustamine: lubatust suuremate flutikasoonpropionaadi annuste inhaleerimine võib
põhjustada neerupealiste funktsiooni ajutist pärssumist. See ei nõua erakorraliste ravimeetmete
rakendamist, kuna neerupealiste funktsioon taastub tavaliselt mõne päevaga, mida hinnatakse plasma
kortisoolisisalduse järgi.

Inhaleeritava flutikasoonpropionaadi krooniline üleannustamine: jälgida tuleb neerupealiste
reservi ja vajalikuks võib osutuda ravi süsteemse glükokortikosteroidiga. Pärast seisundi
stabiliseerumist tuleb jätkata inhaleeritava glükokortikosteroidi manustamist soovitatud annuses. Vt
lõik 4.4: neerupealiste supressiooni oht.

Flutikasoonpropionaadi ägeda ja kroonilise üleannustamise puhul peab Seretide-ravi jätkama sobivas
annuses, mis tagab kontrolli haigusnähtude üle.

5. Farmakoloogilised andmed

5.1. Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: Adrenergilised ained kombinatsioonis kortikosteroidide või teiste
ainetega, v.a. antikolinergilised ained.
ATC-kood: R03AK06

Toimemehhanismja farmakodünaamilised toimed

Seretide sisaldab salmeterooli ja flutikasoonpropionaati, millel on erinevad toimemehhanismid.
Kummagi ravimi vastavaid toimemehhanisme on kirjeldatud järgnevalt.


9
Salmeterool:

Salmeterool on kestva toimega (12 tundi) selektiivne β -adrenoretseptorite agonist, mis seondub
2
retseptoritega oma pika kõrvalahelaga.

Salmeterooli poolt esile kutsutud bronhide lõõgastus püsib kauem (vähemalt 12 tundi) kui
lühitoimeliste β -adrenomimeetikumide tavaliste annuste kasutamisel.
2

Flutikasoonpropionaat:

Inhaleeritav flutikasoonpropionaat avaldab terapeutilistes annustes glükokortikosteroididele
iseloomulikku põletikuvastast toimet kopsudes, vähendades astmasümptomeid ja ägenemisi, omamata
süsteemsele manustamisele iseloomulikke kõrvaltoimeid.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus

Astma kliinilised uuringud Seretide’ga.
12-kuulises uuringus (Gaining Optimal Asthma ControL, GOAL), kus osales 3416 püsiva astmaga
täiskasvanut ja noorukit, võrreldi Seretide ja ainult inhaleeritava glükokortikosteroidi
(flutikasoonpropionaadi) efektiivsust ja ohutust astma ravieesmärkide saavutamisel. Annust suurendati
iga 12 nädala järel kuni **täieliku kontrolli või uuritava ravimi suurima annuse saavutamiseni. GOAL
uuring näitas, et kontrolli astma üle saavutas rohkem Seretide’t kui ainult inhaleeritavat
glükokortikosteroidi saanud patsiente ning see kontroll saavutati väiksema glükokortikosteroidi
annusega.

Hea kontroll astma üle saavutati kiiremini Seretide'ga kui ainult inhaleeritava glükokortikosteroidi
kasutamisel. Ravi kestus, mille jooksul 50% uuritavatest saavutab esimese individuaalse hea
kontrolliga nädala, oli Seretide puhul 16 päeva ja inhaleeritava glükokortikosteroidi puhul 37 päeva.
Varem steroidravi mittesaanud astmahaigete alagrupis oli aeg individuaalse hea kontrolliga nädalani
16 päeva Seretide ja 23 päeva inhaleeritava glükokortikosteroidi puhul.

Üldised uuringu tulemused näitasid:

Patsientide protsent, kes saavutasid *hea kontrolli (HK) ja **täieliku kontrolli (TK)
astma üle 12 kuu jooksul

Salmeterool/FP
FP
Uuringueelne ravi
HK
TK
HK
TK
IKS ei kasutatud (ainult SABA)
78%
50%
70%
40%
Väikeses annuses IKS
75%
44%
60%
28%
(≤500 mikrogrammi BDP või
samaväärset päevas)
Keskmises annuses IKS (>500-
62%
29%
47%
16%
1000 mikrogrammi BDP või samaväärset
päevas)
Ühendatud tulemused kolme ravitasandi
71%
41%
59%
28%
lõikes

*Hea kontroll: haigusnähtude esinemine või lühitoimeliste β-adrenomimeetikumide (SABA)
kasutamine aeg-ajalt või kopsufunktsioon <80% normist pluss öiste ärkamiste, ägenemiste ja
kõrvaltoimete, mis vajaksid ravi muutmist, puudumine.
**Täielik kontroll: haigusnähtude puudumine, lühitoimeliste β-adrenomimeetikumide
mittekasutamine, kopsufunktsioon ≥80% normist, öiste ärkamiste, ägenemiste ja kõrvaltoimete, mis
vajaksid ravi muutmist, puudumine.


10
Uuringu tulemused näitavad, et Seretide Diskus't annuses 50/100 mikrogrammi 2 korda ööpäevas võib
kasutada mõõduka püsiva astma esmaseks püsiraviks patsientidel, kellel peetakse väga oluliseks kiiret
astma kontrolli saavutamist (vt lõik 4.2).

Topeltpimedas, randomiseeritud, paralleelgruppides uuringus, kus osales 318 püsiva astmaga patsienti
vanuses ≥18 eluaasta, hinnati Seretide ohutust ja talutavust kahe inhalatsiooni manustamisel kaks
korda ööpäevas (topeltannus) kahe nädala jooksul. Uuring näitas, et Seretide iga tugevuse
inhalatsioonide kahekordistamine kuni 14 päeva jooksul viis β-adrenomimeetikumiga seotud
kõrvaltoimete esinemissageduse vähese suurenemiseni (treemor; 1 patsient [1%] vs 0,
südamepekslemine; 6 [3%] vs 1 [<1%], lihaskrambid; 6 [3%] vs 1 [<1%]) ning inhaleeritava
glükokortikosteroidiga seotud kõrvaltoimete esinemissagedus oli sarnane [nt suuõõne kandidiaas; 6
[6%] vs 16 [8%], häälekähedus; 2 [2%] vs 4 [2%]) võrreldes ühe inhalatsiooniga kaks korda ööpäevas.
β-adrenomimeetikumiga seotud kõrvaltoimete esinemissageduse vähese suurenemisega tuleb
arvestada juhul, kui kaalutakse Seretide annuse kahekordistamist täiskasvanud patsientidel, kes
vajavad täiendavat lühiajalist (kuni 14 päeva) ravi inhaleeritava glükokortikosteroidiga.

KOKi kliinilised uuringud Seretide’ga.

TORCH oli 3-aastane uuring, et hinnata ravi (Seretide Diskus 50/500 mikrogrammi kaks korda
ööpäevas, salmeterooli Diskus 50 mikrogrammi kaks korda ööpäevas, flutikasoonpropionaadi (FP)
Diskus 500 mikrogrammi kaks korda ööpäevas või platseebo) toimet üldisele suremusele KOKiga
patsientidel. Topeltpimeravimit saama randomiseeriti KOKiga patsiendid, kellel oli ravieelne
(bronhodilataatori manustamisele eelnev) FEV <60% normist. Uuringu jooksul oli patsientidele
1
lubatud tavaline KOKi ravi, välja arvatud teised inhaleeritavad glükokortikosteroidid, pikatoimelised
bronhodilataatorid ja pikaajaline süsteemne glükokortikosteroidravi. Elulemust hinnati 3ndal aastal
kõigil patsientidel hoolimata uuritava ravi katkestamisest. Esmane tulemusnäitaja oli üldise suremuse
vähenemine 3 aasta möödudes Seretide vs platseebo puhul.

Seretide
Platseebo
Salmeterool 50 FP 500

50/500
N = 1524
N = 1521
N = 1534
N = 1533
Üldine suremus 3 aasta möödudes
231
205
246
193
Surmade arv (%)
(15,2%)
(13,5%)
(16,0%)
(12,6%)
Riskisuhe võrreldes
0,879
1,060
0,825
platseeboga
N/A
(0,73, 1,06)
(0,89, 1,27)
(0,68, 1,00 )
(usaldusvahemikud)
0,180
0,525
0,0521
p-väärtus
Riskisuhe
Seretide 50/500
0,932
0,774
võrreldes
N/A
(0,77, 1,13)
(0,64, 0,93)
N/A
komponentidega
0,481
0,007
(usaldusvahemikud)
p-väärtus
1. Mitteoluline p-väärtus pärast kohandamist kahe esmase efektiivsuse võrdluse
vaheanalüüsi järgi suitsetamisharjumuste järgi stratifitseeritud logaritmilisest astaktestist

Seretide’ga ravitud patsientidel täheldati elulemuse pikenemist 3 aasta jooksul võrreldes platseeboga,
kuid see ei saavutanud statistilise olulisuse piiri p≤0,05.

Patsientide protsent, kes surid 3 aasta jooksul KOKiga seotud põhjustel, oli 6,0% platseebo, 6,1%
salmeterooli, 6,9% FP ja 4,7% Seretide puhul.

Mõõdukate kuni raskete ägenemiste keskmine arv aastas vähenes oluliselt Seretide puhul võrreldes
salmeterooli, FP ja platseeboga (keskmine sagedus Seretide rühmas 0,85 võrreldes 0,97-ga
salmeterooli rühmas, 0,93-ga FP rühmas ja 1,13-ga platseebo puhul). See tähendab mõõdukate kuni
raskete ägenemiste sageduse vähenemist 25% (95% CI: 19...31%; p<0,001) võrreldes platseeboga,

11
12% võrreldes salmeterooliga (95% CI: 5...19%, p=0,002) ja 9% võrreldes FP-ga (95% CI: 1...16%,
p=0,024). Salmeterooli ja FP toimel vähenes oluliselt ägenemiste sagedus võrreldes platseeboga
vastavalt 15% (95% CI: 7...22%; p<0,001) ja 18% (95% CI: 11...24%; p<0,001) võrra.

Tervisega seotud elukvaliteet, mida hinnati SGRQ (St George’s Respiratory Questionnaire) alusel,
paranes kõigi aktiivsete ravide toimel võrreldes platseeboga. Keskmine paranemine kolme aasta
jooksul oli Seretide puhul -3,1 ühikut võrreldes platseeboga (95% CI: -4,1…-2,1; p<0,001), -2,2
ühikut võrreldes salmeterooliga (p<0,001) ja -1,2 ühikut võrreldes FP-ga (p=0,017). Kliiniliselt
oluliseks loetakse vähenemine 4 ühiku võrra.

Hinnatav 3-aasta tõenäosus kõrvaltoimena kirjeldatud kopsupõletiku tekkeks oli 12,3% platseebo,
13,3% salmeterooli, 18,3% FP ja 19,6% Seretide puhul (riskisuhe Seretide vs platseebo: 1,64, 95% CI:
1,33...2,01, p<0,001). Kopsupõletikuga seotud surmade sagenemist ei täheldatud; raviaegsete
surmajuhtude arv, mis loeti eelkõige kopsupõletikust tingituks, oli 7 platseebo, 9 salmeterooli, 13 FP
ja 8 Seretide puhul. Luumurru tekke tõenäosuse olulist erinevust ei leitud (5,1% platseebo, 5,1%
salmeterooli, 5,4% FP ja 6,3% Seretide puhul; riskisuhe Seretide vs platseebo: 1,22, 95% CI:
0,87...1,72, p=0,248).

6 ja 12 kuud kestnud platseebokontrolliga kliinilised uuringud on näidanud, et Seretide 50/500
mikrogrammi regulaarsel kasutamisel paraneb kopsufunktsioon ning väheneb hingeldus ja vajadus
hooravimi kasutamise järele.

SCO40043 ning SCO100250 olid randomiseeritud, topelpimedad, paralleelgruppides läbi viidavad
uuringud, kus võrreldi Seretide 50/250 mikrogrammi kaks korda päevas (annus KOKi raviks ei ole
Euroopa Liidus kinnitatud) toimet salmeterooli 50 mikrogrammi kaks korda päevas toimega KOKi
mõõdukatele/rasketele ägenemistele aasta jooksul patsientidel, kellel FEV on alla 50% eeldatavast ja
1
kellel on anamneesis esinenud KOKi ägenemist. Mõõdukat/rasket ägenemist defineeriti kui
sümptomite halvenemist sel määral, et oli vaja rakendada ravi suukaudsete kortikosteroidide ja/või
antibiootikumidega või patsient hospitaliseerida.

Uuringud algasid 4-nädalase sissejuhatava perioodiga, mille vältel said kõik uuringusse kaasatud
patsiendid avatud märgistusega salmeterool/FP-d 50/250, et ühtlustada kaasatud patsientide ravi ja
stabliseerida haigus 52 nädalaks enne randomiseerimist. Patsiendid randomiseeriti 1:1 salmeterool/FP
50/250, kokku ravikavatsusega patsiente (ITT) 776 või salmeteroolile, kokku ravikavatsusega
patsiente (ITT) 778. Enne sissejuhatavat perioodi pidid patsiendid lõpetama oma varasema KOK-ravi,
v.a lühitoimeliste bronhodilataatorite kasutamine. Samaaegne inhaleeritavate pikatoimeliste
bronhodilataatorite (β -agonistid ja antikoliinergilised ained), ipratroopium/salbutamooli
2
kombinatsioonravimite, suukaudsete β -agonistide ja teofülliinipreparaatide kasutamine ei olnud
2
raviperioodil lubatud. Suukaudsed kortikosteroidid ja antibiootikumid olid lubatud KOK ägenemise
raviks spetsiifiliste ravijuhiste alusel. Salbutamooli kasutasid patsiendid kogu uuringu vältel vastavalt
vajadusele.

Mõlema uuringu tulemused näitasid, et võrreldes salmeterooliga vähenes Seretide 50/250 ravi
tulemusel mõõdukate/raskete KOK’i ägenemiste sagedus aasta jooksul oluliselt (SCO40043: vastavalt
1,53 ja 1,06 patsiendi kohta aastas, rate ratio 0,70, 95% CI: 0,58 kuni 0,83, p<0,001; SCO100250:
vastavalt 1,59 ja 1,10 patsiendi kohta aastas, rate ratio 0,70, 95% CI: 0,58 kuni 0,83, p<0.001).
Uuringu teisesed efektiivsuse tulemusnäitajad (aeg esimese mõõduka/raske ägenemiseni, suukaudsete
kortikosteroidide manustamist nõudva ägenemiste arv aasta jooksul, ravimi annustamise eelne
hommikune (AM) FEV ) näitasid Seretide 50/250 olulist paremust võrreldes salmeterooliga.
1
Kõrvaltoimete profiilid Seretide 50/250 (2 korda päevas) grupis, võrreldes salmeteooliga, oli sarnased,
v.a kopsupõletiku ja teadaolevate paiksete kõrvaltoimete (kandidiaas ja düsfoonia) suurem
esinemissagedus.
Kopsupõletikuga seotud juhtudest teatati Seretide 50/250 mikrogrammi (2 korda päevas) grupis 55
(7%) patsiendil ja salmeterooli grupis 25 (3%) patsiendil. Kopsupõletiku või sellega seotud juhtudest
teatamise sagedus Seretide 50/250 mikgrogrammi (2 korda päevas) kasutamisel oli sarnase TORCH
uuringus esinenud sagedusega, kus Seretide’t manustati 50/500 mikrogrammi 2 korda päevas.


12
Uuring SMART (Salmeterol Multi-Center Asthma Research Trial)

SMART oli mitmekeskuseline, randomiseeritud, topeltpime, platseebokontrolliga, paralleelgruppides
28-nädalane USAs läbiviidud uuring, kus 13176 patsienti randomiseeriti saama salmeterooli
(50 mikrogrammi kaks korda päevas) ja 13179 patsienti platseebot lisaks patsientide tavalisele
astmaravile. Uuringusse kaasati patsiendid, kes olid ≥12 aasta vanused, kellel esines astma ja kes
kasutasid astmaravimit (mitte LABA). Uuringuga liitumisel registreeriti inhaleeritavate
glükokortikosteroidide kasutamine, kuid see ei olnud nõutav uuringu edasises käigus. SMART
uuringu esmane tulemusnäitaja oli respiratoorse süsteemiga seotud surmajuhtude ja eluohtlike
ilmingute kombineeritud arv.

SMART uuringu tähtsaimad leiud: esmane tulemusnäitaja
Patsiendigrupp
Esmase tulemusnäitaja
Suhteline risk
juhtude arv/patsientide arv
(95%
salmeterool
platseebo
usaldusvahemikud)
Kõik patsiendid
50/13176
36/13179
1,40 (0,91, 2,14)
Inhaleeritavaid steroide kasutavad
23/6127
19/6138
1,21 (0,66, 2,23)
patsiendid
Inhaleeritavaid steroide
27/7049
17/7041
1,60 (0,87, 2,93)
mittekasutavad patsiendid
Mustanahalised patsiendid
20/2366
5/2319
4,10 (1,54, 10,90)
(Tumedas kirjas risk on statistiliselt oluline 95% tasemel.)

SMART uuringu tähtsaimad leiud uuringueelse inhaleeritavate hormoonide kasutamise järgi: teisesed
tulemusnäitajad

Teisese tulemusnäitaja
Suhteline risk
juhtude arv/patsientide
(95%
arv
usaldusvahemikud)
salmeterool platseebo
Respiratoorse süsteemiga seotud suremus
Inhaleeritavaid steroide kasutavad
10/6127
5/6138
2,01 (0,69, 5,86)
patsiendid
Inhaleeritavaid steroide
14/7049
6/7041
2,28 (0,88, 5,94)
mittekasutavad patsiendid
Kombineeritud astmaga seotud suremus või eluohtlikud ilmingud
Inhaleeritavaid steroide kasutavad
16/6127
13/6138
1,24 (0,60, 2,58)
patsiendid
Inhaleeritavaid steroide
21/7049
9/7041
2,39 (1,10, 5,22)
mittekasutavad patsiendid
Astmaga seotud suremus
Inhaleeritavaid steroide kasutavad
4/6127
3/6138
1,35 (0,30, 6,04)
patsiendid
Inhaleeritavaid steroide
9/7049
0/7041
*
mittekasutavad patsiendid
(*=ei olnud võimalik välja arvutada, kuna platseebogrupis juhtumeid ei ilmnenud. Tumedas kirjas
väärtused on statistiliselt olulised 95% tasemel. Ülaltoodud tabelis esitatud teisesed tulemusnäitajad
saavutasid kogupopulatsioonis statistilise olulisuse piiri.) Teisesed tulemusnäitajad - kombineeritud
üldine suremus või eluohtlikud ilmingud, üldine suremus või erinevatel põhjustel hospitaliseerimine -ei saavutanud kogupopulatsioonis statistilise olulisuse piiri.

Lapsed:

Uuringus SAM101667, kus osales 158 sümptomaatilise astmaga last vanuses 6...16 aastat, oli
salmeterooli/flutikasoonpropionaadi kombinatsioon võrdselt efektiivne flutikasoonpropionaadi annuse
kahekordistamisega sümptomite kontrolli ja kopsufunktsiooni suhtes. See uuring ei hinnanud toimet
astma ägenemistele.

13

12-nädalases uuringus, kus osalesid lapsed vanuses 4...11 aastat [n=257], kes said raviks
salmeterooli/flutikasoonpropionaati 50/100 mikrogrammi kaks korda päevas või salmeterooli
50 mikrogrammi + flutikasoonpropionaati 100 mikrogrammi kaks korda päevas, täheldati mõlemas
ravirühmas ekspiratoorse tippvoolu 14% suurenemist ning sümptomite skoori ja hooravimi
salbutamooli kasutamise paranemist. Kahe ravirühma vahel erinevusi ei olnud. Kahe ravirühma vahel
ei täheldatud ka ohutusnäitajate erinevusi.

12-nädalases paralleelsete rühmadega uuringus, kus osalesid püsiva astmaga lapsed vanuses
4...11 aastat [n=203], kellel esinesid haigusnähud inhaleeritava kortikosteroidi kasutamise ajal, oli
esmane eesmärk ohutus. Lapsed said kas salmeterooli/flutikasoonpropionaati (50/100 mikrogrammi)
või ainult flutikasoonpropionaati (100 mikrogrammi) kaks korda päevas. Astma süvenemise tõttu
katkestas uuringu kaks last salmeterooli/flutikasoonpropionaadi rühmas ja viis last
flutikasoonpropionaadi rühmas. Pärast 12 nädalat kestnud ravi ei olnud ühelgi lapsel kummaski
ravirühmas ebanormaalselt madalat 24-tunni kortisooli taset uriinis. Kahe ravirühma vahel ei
täheldatud ka muid ohutusnäitajate erinevusi.

5.2. Farmakokineetilised omadused

Mõlema komponendi farmakokineetikat on kirjeldatud eraldi.

Salmeterool:
Salmeterool avaldab lokaalset toimet kopsukoesse ning seetõttu ei ole selle kontsentratsioon plasmas
määrava tähtsusega. Salmeterooli farmakokineetika kohta on andmed puudulikud, kuna inhaleeritava
terapeutilise annuse puhul on ravimi kontsentratsioon plasmas madal (ligikaudu 200 pikogrammi/ml
või vähem).

Flutikasoonpropionaat:
Ravimi manustamisel inhalatsiooni teel on flutikasoonpropionaadi ühe annuse absoluutne süsteemne
biosaadavus tervetel inimestel 5…11%, sõltuvalt kasutatud inhalaatorist. Astma või KOKiga
patsientidel on täheldatud inhaleeritava flutikasoonpropionaadi väiksemat süsteemset toimet.

Flutikasoonpropionaadi imendumine vereringesse toimub peamiselt kopsude kaudu ning on esialgu
kiire, seejärel aga kestvam. Ülejäänud osa annusest võib alla neelata, kuid selle roll süsteemses toimes
on minimaalne vähese vesilahustuvuse ja esmase maksapassaaži läbimise tõttu, mille tulemuseks on
biosaadavus alla 1%. Plasmakontsentratsioon suureneb lineaarselt inhaleeritava annuse suurendamisel.

Flutikasoonpropionaati iseloomustab kiire plasma kliirens (1150 ml/min), suur jaotusruumala
püsikontsentratsiooni faasis (ligikaudu 300 l) ja terminaalne poolväärtusaeg umbes 8 tundi.

Seonduvus plasmavalkudega on 91%.

Flutikasoonpropionaadi eritumine süsteemsest vereringest on väga kiire. See metaboliseeritakse suures
osas tsütokroom P450 ensüümi CYP3A4 poolt inaktiivseks karboksüülderivaadiks. Väljaheites on
leitud ka teisi kindlakstegemata metaboliite.

Flutikasoonpropionaadi renaalne kliirens on ebaoluline. Alla 5% annusest eritub neerude kaudu
põhiliselt metaboliitidena. Põhiosa annusest eritub roojaga metaboliitidena ja muutumatul kujul.

Lapsed

Populatsiooni farmakokineetilises analüüsis, mis kasutas erinevate seadmetega (Diskus,
aerosoolinhalaator) läbi viidud üheksast kontrollitud kliinilisest uuringust saadud andmeid, mis
hõlmasid 350 astmaga patsienti vanuses 4...77 aastat (174 patsienti olid 4...11 aasta vanused), täheldati
flutikasoonpropionaadi suuremat süsteemset ekspositsiooni pärast ravi Seretide Diskus 50/100-ga
võrreldes flutikasoonpropionaadi Diskus 100-ga.


14
Geomeetriline keskmine suhe [90% CI] salmeterooli/flutikasoonpropionaadi Diskus’e võrdlemisel
flutikasoonpropionaadi Diskus’ega lastel ja noorukitel/täiskasvanutel

Ravi (uuritav vs. ref)
Populatsioon
AUC
C

max
Salmeterooli/ flutikasoonpropionaadi Lapsed
1,20 [1,06 - 1,37] 1,25 [1,11 - 1,41]
Diskus 50/100
(4-11 a)
flutikasoonpropionaadi Diskus 100
Salmeterooli/ flutikasoonpropionaadi Noorukid/
1,52 [1,08 - 2,13] 1,52 [1,08 - 2,16]
Diskus 50/100
täiskasvanud
flutikasoonpropionaadi Diskus 100
(≥12 a)

Seretide Inhaler 25/50 mikrogrammi (2 inhalatsiooni kaks korda päevas koos vahemahutiga või ilma)
või Seretide Diskus 50/100 mikrogrammi (1 inhalatsioon kaks korda päevas) 21-päevase ravi toimet
hinnati 31 kerge astmaga lapsel vanuses 4...11 aastat. Salmeterooli süsteemne ekspositsioon oli
sarnane Seretide Inhaler’i, koos vahemahutiga kasutatud Seretide Inhaler’i ja Seretide Diskus’e puhul
(vastavalt 126 pg h/ml [95% CI: 70, 225], 103 pg h/ml [95% CI: 54, 200] ja 110 pg h/ml [95% CI: 55,
219]). Flutikasoonpropionaadi süsteemne ekspositsioon oli sarnane koos vahemahutiga kasutatud
Seretide Inhaler'i (107 pg h/ml [95% CI: 45,7, 252,2]) ja Seretide Diskus'e (138 pg h/ml [95% CI:
69,3, 273,2]), kuid väiksem Seretide Inhaler'i puhul (24 pg h/ml [95% CI: 9,6, 60,2]).

5.3. Prekliinilised ohutusandmed

Salmeterooli ja flutikasoonpropionaadi eraldi manustamise loomkatsetest saadud tulemustest omavad
tähtsust inimesele vaid nende farmakoloogilise toime tugevnemisega seotud efektid.

Reproduktsioonitoksilisuse uuringutes on glükokortikosteroidide manustamine loomadele põhjustanud
väärarengute teket (suulaelõhe, skeleti väärarengud). Ent soovitatud annuste kasutamisel ei ole nendel
loomkatsete tulemustel tähtsust inimesele. Loomkatsetest salmeterooliga on ilmnenud embrüotoksiline
toime vaid väga suurte annuste kasutamisel. Koosmanustamise järgselt suurenes rottidel nabaväädi
väärasetsuse ja kuklaluu mittetäieliku luustumise esinemissagedus annuste kasutamisel, mis on seotud
teadaolevate glükokortikosteroididest tingitud arenguhäiretega.

6. Farmatseutilised andmed

6.1. Abiainete loetelu

Abiaine: Laktoosmonohüdraat (mis sisaldab piimavalke).

6.2. Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3. Kõlblikkusaeg

2 aastat.

6.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Hoida temperatuuril kuni 30°C.

6.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Plastmassist mitmeannuseline pulberinhalaator. Inhaleeritav pulber on PVC-kattega vormitud alusel
olevates blistrites, mis on suletud eemaldatava fooliumlaminaadist kattega. Blisterriba asub valatud
punakaslillas plastmasskorpuses.

15

Plastmasskorpus on pakendatud pappkarpi, milles on:


1 x 60 annust
3 x 60 annust

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Diskusest vabaneb pulber, mis hingatakse kopsudesse.
Diskusel on indikaator, mis näitab, kui palju on allesjäänud annuseid.
Üksikasjaliku kasutamisjuhendi leiate pakendi infolehest.

7. Müügiloa hoidja

Glaxo Wellcome UK Limited trading as Glaxo Wellcome Operations
980 Great West Road, Brentford
Middlesex, TW8 9GS
Ühendkuningriik

8. Müügiloa number

Seretide Diskus 100: 272599
Seretide Diskus 250: 272499
Seretide Diskus 500: 458604

9. Esmase müügiloa väljastamise/müügiloa uuendamise kuupäev

Seretide Diskus 100: 27.08.1999/03.12.2014
Seretide Diskus 250: 27.08.1999/03.12.2014
Seretide Diskus 500: 3.12.2004/03.12.2014

10. Teksti läbivaatamise kuupäev

Ravimiametis kinnitatud jaanuaris 2015

16