RUPAFIN

Allergilise riniidi ja urtikaaria sümptomaatiline ravi täiskasvanutel ja noorukitel (alates 12-aastased).

Täiskasvanud ja noorukid (alates 12-aastased)
Soovitatav annus on 10 mg (1 tablett) üks kord ööpäevas koos toiduga või ilma.

Eakad
Rupatadiini tuleb kasutada ettevaatusega eakatel inimestel (vt lõik 4.4).

Lapsed
Rupatadiini 10 mg tablette ei ole soovitatav kasutada alla 12-aastastel lastel. 6…11-aastastel lastel on
soovitatav kasutada rupatadiini 1 mg/ml suukaudset lahust.

Neeru- või maksapuudulikkusega patsiendid
Rupatadiini 10 mg tablettide kasutamine neeru- või maksafunktsiooni häirega patsientidel ei ole
soovitatav, kuna puuduvad kliinilised kogemused.

Ülitundlikkus rupatadiini või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Rupatadiini manustamine koos greipfruudi mahlaga ei ole soovitatav (vt lõik 4.5).


Tuleb vältida rupatadiini kombinatsiooni tugevate CYP3A4 inhibiitoritega ja kasutada ettevaatusega koos
mõõdukate CYP3A4 inhibiitoritega (vt lõik 4.5).

Vajalik võib olla annuse kohandamine tundlike CYP3A4 substraatide (nt simvastatiin, lovastatiin) ja kitsa
terapeutilise indeksiga CYP3A4 substraatide (nt tsüklosporiin, takroliimus, siroliimus, everoliimus,
tsisapriid) kasutamisel, kuna rupatadiin võib suurendada nende ravimite plasmakontsentratsiooni (vt lõik
4.5).

Rupatadiini ohutust südamele hinnati põhjalikus QT/QTc- uuringus. Terapeutilisest annusest 10 korda
suurem rupatadiini annus ei mõjutanud EKG-d, seega oht südamele ei suurenenud. Patsientidele, kellel on
teadaolevalt pikenenud QT-intervall või kellel esineb väljaravimata hüpokaleemia, pidevad proarütmilised
seisundid nagu kliiniliselt oluline bradükardia või akuutne müokardi isheemia, tuleks rupatadiini
manustada siiski ettevaatusega.

Rupatadiini 10 mg tablette tuleks kasutada ettevaatusega eakatel patsientidel (65-aastased ja vanemad).
Kuigi kliinilistes uuringutes ei täheldatud efektiivsuses ja ohutuses olulisi erinevusi, ei saa siiski mõnedel
eakatel patsientidel välistada kõrgemat tundlikkust ravimi suhtes, kuna uuringutes osalejate hulgas oli
vähe eakaid (vt lõik 5.2).

Ravimi kasutamise kohta alla 12-aastastel lastel ja neeru- või maksakahjustusega patsientidel, vt lõik 4.2.

Ravimi laktoosmonohüdraadi sisalduse tõttu ei tohi rupatadiini 10 mg tablette võtta patsiendid, kellel on
harvaesinev pärilik galaktoositalumatus, laktaasipuudulikkus või glükoosi-galaktoosi malabsorptsioon.

Koostoimeuuringuid 10 mg rupatadiini tablettidega on teostatud vaid täiskasvanutel ja noorukitel (üle 12-
aasta vanused).

Teiste ravimite toimed rupatadiinile

Tuleb vältida samaaegset manustamist koos tugevate CYP3A4 inhibiitoritega (nt itrakonasool,
ketokonasool, vorikonasool, posakonasool, HIV proteaasi inhibiitorid, klaritromütsiin, nefasodoon) ja
kasutada ettevaatusega koos mõõdukate CYP3A4 inhibiitoritega (erütromütsiin, flukonasool, diltiaseem).

20 mg rupatadiini samaaegne manustamine koos ketokonasooli või erütromütsiiniga suurendab rupatadiini
süsteemset imendumist vastavalt 10 ja 2...3 korda. Need muutused ei ole seotud toimega QT-intervallile
või kõrvaltoimete suurenemisega, võrreldes sellega kui ravimeid manustati eraldi.

Koostoimed greipfruudiga:
Greibfruudi mahla samaaegne kasutamine suurendas rupatadiini süsteemset imendumist 3,5 korda.
Seetõttu ei ole greibimahla soovitatav kasutada samaaegselt rupatadiiniga.

Rupatadiini toimed teistele ravimitele

Ettevaatlik tuleb olla rupatadiini koosmanustamisel teiste metaboliseeruvate ravimitega, millel on kitsas
terapeutiline aken, kuna andmed rupatadiini toime kohta teistele ravimitele on piiratud.

Koostoimed alkoholiga:
Pärast alkoholi manustamist põhjustas 10 mg-ne rupatadiini annus marginaalseid toimeid mõnedes
psühhomotoorse võimekuse testide tulemustes, kuigi need ei erinenud oluliselt nendest tulemustest, mida

põhjustas vaid alkoholi manustamine. 20 mg annus suurendas tarbitud alkoholi poolt põhjustatud
kahjustust.

Koostoimed KNS-i pärssivate ainetega:
Nagu ka teiste antihistamiinikumide puhul, ei saa koostoimeid KNS-i pärssivate ainetega välistada.

Koostoimed statiinidega:
Rupatadiini kliinilistes uuringutes on aeg-ajalt täheldatud asümptomaatilist CPK suurenemist.
Koostoimete tekkerisk statiinidega, millest mõningad metaboliseeritakse CYP450 isoensüüm CYP3A4
poolt, on teadmata. Seega, kui rupatadiini manustakse samaaegselt statiinidega, tuleb seda teha
ettevaatusega.

Rasedus
Andmed rupatadiini kasutamise kohta rasedatel naistel on piiratud. Loomkatsed ei viita otsestele ega
kaudsetele toimetele rasedusele, embrüo/loote arengule, sünnitusele või postnataalsele arengule (vt lõik
5.3). Ettevaatusabinõuna on parem rupatadiini kasutamist raseduse ajal vältida.

Imetamine
Loomadel eritub rupatadiin piima. Ei ole teada, kas rupatadiin eritub ka inimese rinnapiima. Otsus, kas
katkestada imetamine või rupatadiini kasutamine tuleb teha, võttes arvesse imetamisest saadavat kasu
lapsele ning ravist saadavat kasu emale.

Fertiilsus
Puuduvad kliinilised andmed fertiilsuse kohta. Loomkatsed on näidanud fertiilsuse olulist langust
suuremate annuste manustamisel kui on inimese maksimaalne terapeutiline annus (vt lõik 5.3).

Rupatadiini 10 mg annus ei avalda mõju autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele. Siiski tuleb olla
ettevaatlik enne autojuhtimist või masinate käsitsemist, kuni patsiendi individuaalne reaktsioon selle
ravimi suhtes ei ole teada.

Kliinilistes uuringutes on 10 mg rupatadiini tablette manustatud rohkem kui 2025-le täiskasvanud ja
noorukieas patsiendile, kellest 120 said rupatadiini vähemalt 1 aasta.

Kontrollitud kliinilistes uuringutes olid kõige sagedamini esinevateks kõrvaltoimeteks unisus (9,5%),
peavalu (6,9%) ja väsimus (3,2%).
Enamik kliiniliste uuringute käigus täheldatud kõrvaltoimetest olid kerge kuni keskmise raskusega ning
ravi katkestamine ei olnud tavaliselt vajalik.

Kõrvaltoimete esinemissagedused on defineeritud järgmiselt:

-
Sage (> 1/100 kuni < 1/10)

-
Aeg-ajalt (> 1/1000 kuni < 1/100)

-
Harv (>1/10 000 kuni <1/1000)

Rupatadiini 10 mg tablette saavatel patsientidel kliiniliste uuringute käigus teatatud kõrvaltoimete
esinemissagedused on järgmised:


Infektsioonid ja infestatsioonid:
Aeg-ajalt: Farüngiit, riniit.

Ainevahetus- ja toitumishäired:
Aeg-ajalt: Söögiisu suurenemine.

Närvisüsteemi häired:
Sage: Unisus, peavalu, pearinglus.
Aeg-ajalt: Tähelepanuhäired.

Südame häired:
Harv: Tahhükardia ja südamepekslemine*.

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired:
Aeg-ajalt: Epistaksis, ninakuivus, köha, kurgukuivus, orofarüngeaalne valu.

Seedetrakti häired:
Sage: Suukuivus.
Aeg-ajalt: Iiveldus, ülakõhuvalu, diarröa, düspepsia, oksendamine, kõhuvalu, kõhukinnisus.

Naha ja nahaaluskoe kahjustused:
Aeg-ajalt: Lööve.

Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused:
Aeg-ajalt: Seljavalu, artralgia, müalgia.

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid:
Sage: Väsimus, asteenia.
Aeg-ajalt: Janu, halb enesetunne, palavik, ärrituvus.

Uuringud:
Aeg-ajalt: kreatiinfosfokinaasi, alaniinaminotransferaasi, aspartaataminotransferaasi tõus veres,
kõrvalekalded maksafunktsiooni analüüsides, kehakaalu tõus.

*tahhükardiat ja südamepekslemist on teatatud rupatadiini 10 mg tablettide turuletulekujärgse kogemuse
käigus.

Ühestki üleannustamise juhtumist ei ole teatatud. Kliinilises ohutusuuringus, kus manustati rupatadiini
100 mg 1 kord päevas 6 päeva järjest, oli see annus hästi talutav. Kõige sagedamini esinevaks
kõrvaltoimeks oli unisus. Kui ravimit on kogemata manustatud väga suurtes annustes, tuleb rakendada
sümptomaatilist ravi koos vajalike toetavate abinõudega.

Farmakoterapeutiline rühm: teised antihistamiinsed ained süsteemseks kasutamiseks,
ATC-kood: R06AX28.


Rupatadiin on teise põlvkonna antihistamiin, pikatoimeline histamiini antagonist, millel on selektiivne
perifeerse H -retseptori antagonisti aktiivsus. Mõned metaboliidid (desloratadiin ja selle hüdroksüleeritud
1
derivaadid) säilitavad oma antihistamiinse aktiivsuse ja võivad sellega osaliselt kaasa aidata ravimi
üldisele efektiivsusele.

In vitro uuringute käigus on tõestatud rupatadiini võimet suurtes kontsentratsioonides inhibeerida
immunoloogiliste ja mitteimmunoloogiliste stiimulite poolt indutseeritud pearakkude degranulatsiooni,
samuti võimet vabastada tsütokiine, eriti TNF-alfa’t inimese pearakkudest ja monotsüütidest. Nende
täheldatud eksperimentaalsete andmete kliiniline tähtsus on kinnitatud.

Kliiniline uuring vabatahtlikel (n=375) ja allergilist riniiti ning kroonilist idiopaatilist urtikaariat põdevatel
patsientidel (n=2650), kus manustati rupatadiini annusevahemikus 2...100 mg, ei näidanud olulist toimet
elektrokardiogrammile.

Urtikaarsete seisundite uurimisel kasutati mudelina kroonilist idiopaatilist urtikaariat, kuna sõltumata
haiguse etioloogiast on patofüsioloogia sarnane ning kroonilise haigusega patsiente on lihtsam jälgimise
alla võtta. Kuna kõiki urtikaarseid haigusi põhjustavaks faktoriks on histamiini vabanemine, siis vastavalt
kliinilistele ravijuhistele on rupatadiin tõenäoliselt efektiivne lisaks kroonilise idiopaatilise urtikaaria
sümptomite leevendamisele ka teiste urtikaarsete seisundite puhul.

Rupatadiin oli efektiivne kroonilist idiopaatilist urtikaariat põdevate patsientide seas läbiviidud platseebo-
kontrollitud uuringus, vähendades 4-nädalase raviperioodi jooksul nahalöövet (muutus võrreldes
algväärtusega: rupatadiin 57,5%, platseebo 44,9%) ning vähendades kuplade arvu (54,3% vs 39,7%).

Imendumine ja biosaadavus
Suukaudsel manustamisel imendub rupatadiin kiiresti, maksimaalne plasmakontsentratsioon saabub 0,75
tundi pärast manustamist. Keskmine C oli pärast 10 mg rupatadiini manustamist 2,6 nanogrammi/ml-s
max
ning pärast 20 mg rupatadiini manustamist 4,6 nanogrammi/ml-s. Rupatadiini farmakokineetika oli
lineaarne annusevahemikus 10 ja 20 mg pärast ühekordset ja korduvat annustamist. Pärast rupatadiini 10
mg annuse manustamist üks kord päevas 7 päeva järjest, oli keskmine C 3,8 nanogrammi/ml. Plasma
max
kontsentratsioon langeb järgides bieksponentsiaalset languskõverat, keskmiseks eliminatsiooni
poolväärtusajaks on 5,9 tundi. Rupatadiini seonduvusmäär plasmaproteiinidega oli 98,5%...99%.
Kuna rupatadiini ei ole inimesele kunagi manustatud intravenoosselt, siis puuduvad andmed rupatadiini
absoluutse biosaadavuse kohta.

Toidu mõju imendumisele
Toiduga koos manustamine suurendas rupatadiini süsteemset imendumist (AUC) ligikaudu 23%.
Rupatadiini ühe aktiivse metaboliidi ning ühe peamise inaktiivse metaboliidi imendumine jäi praktiliselt
samaks (langus oli vastavalt 5% ja 3%). Aeg, mis kulus rupatadiini maksimaalse plasmakontsentratsiooni
(t ) saavutamiseks, pikenes 1 tunni võrra. Toidu manustamine samal ajal ei mõjutanud maksimaalset
max
plasmakontsentratsiooni (C ). Need erinevused ei oma mingit kliinilist tähtsust.
max

Biotransformatsioon ja eritumine
Rupatadiini eritumise uuringus inimestel (40 mg 14C-rupatadiini) koguti manustatud radioaktiivsest ainest
34,6% uriinist ning 60,9% roojast 7 päeva jooksul. Suukaudsel manustamisel läbib rupatadiin
märkmisväärse presüsteemse metabolismitee. Toimeaine kogus, mis leiti uriinist ja roojast muutumatul
kujul oli ebaoluliselt väike. See tähendab, et rupatadiin metaboliseeritakse peaaegu täielikult. Aktiivsed
metaboliidid, desloratadiin ja teised hüdroksülaatderivaadid, moodustasid vastavalt 27% ja 48% kogu
süsteemselt manustatud toimeainest. In vitro metabolismi uuringud inimese maksa mikrosoomides
näitavad, et rupatadiin metboliseeritakse peamiselt tsütokroom P450 (CYP3A4) poolt.


Spetsiifilised patsientide grupid
Tervetel vabatahtlikel läbiviidud uuring, milles võrreldi tulemusi noortel täiskasvanutel ja eakatel
patsientidel, näitas, et rupatadiini AUC ja C
väärtused olid suuremad eakatel patsientidel võrreldes
max
noorte täiskasvanutega. Seda tõenäoliselt seetõttu, et eakatel on esmane maksapassaaži efekt vähenenud.
Analüüsitud metaboliitides neid erinevusi ei täheldatud. Rupatadiini keskmine eliminatsiooni
poolväärtusaeg eakatel ja noortel vabatahtlikel oli vastavalt 8,7 tundi ja 5,9 tundi. Kuna need tulemused
rupatadiini ja selle metaboliitide kohta ei ole kliinilise tähtsusega, võib järeldada, et 10 mg-se annuse
puhul ei ole eakatel rupatadiini annuse kohandamine vajalik.

Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, genotoksilisuse ja kartsinogeensuse prekliinilised uuringud
ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.

Rupatadiini soovitatud annusest (10 mg) rohkem kui 100 korda suurem annus ei pikendanud QTc- ega
QRS-intervalli ja ei põhjustanud arütmiat erinevat liiki loomadel nagu rotid, merisead ja koerad.
Rupatadiin ja selle üks peamisi aktiivseid metboliite inimesel, 3-hüdroksüdesloratadiin, ei mõjutanud
koera südame aktsioonipotentsiaali isoleeritud Purkinje kiududes, kontsentratsiooni juures, mis oli
vähemalt 2000 korda suurem maksimaalsest plasmakontsentratsioonist, mis saavutatakse 10 mg-se annuse
manustamisel inimesele. Uuringus, milles uuriti toimet inimese kloonitud HERG-kanalile, inhibeeris
rupatadiin seda kanalit kontsentratsiooni juures, mis oli 1685 korda suurem maksimaalsest
plasmakontsentratsioonist, mis saavutati 10 mg rupatadiini manustamisel. Desloratadiin, kõrgeima
aktiivsusega metaboliit, ei omanud toimet 10 mikromolaarse kontsentratsiooni juures. Rottidega
läbiviidud uuringud ravimi jaotumisest kudedes näitasid, et rupatadiin ei akumuleeru südame koesse.

Suurte annuste manustamisel (120 mg/kg/ööpäevas), mis tagas 268 korda nii suure maksimaalse
kontsentratsiooni (C ), kui inimesel mõõdeti pärast terapeutilise annuse manustamist (10 mg päevas),
max
ilmnes, et isas- ja emasrottide fertiilsus langes olulisel määral. Rottidel täheldati lootetoksilisust
(kasvupeetus, ebatäielik luustumine, vähemtähtsad luustumishäired) vaid annusetasemete juures, mis olid
toksilised ka emasrotile (25 ja 120 mg/kg/päevas). Annustes kuni 100 mg/kg kohta, puudub tõestus
toksilisusest küülikute arengule. Annuste juures 5 mg/kg/päevas rottidel ning 100 mg/kg/päevas
küülikutel, ei täheldatud kõrvaltoimete teket, kuigi maksimaalne plasma kontsentratsioon oli vastavalt 45
ja 116 korda suurem võrreldes maksimaalse plasma kontsentratsiooniga, mis mõõdeti inimesel pärast
terapeutilise annuse (10 mg päevas) manustamist.

Preželatiniseeritud maisitärklis
Mikrokristalne tselluloos
Punane raudoksiid (E172)
Kollane raudoksiid (E172)
Laktoosmonohüdraat
Magneesiumstearaat.

Ei kohaldata.

3 aastat.

Hoida blister välispakendis, valguse eest kaitstult.

PVC/PVDC/Al blister.
Pakendis 3, 7, 10, 15, 20, 30, 50 ja 100 tabletti.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erinõuded puuduvad.
Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.