ROACCUTANE 20 MG

Akne rasked vormid (nt nodulaarne või konglobaatakne või püsiarmide riskiga akne), mis ei allu
standardsele ravile süsteemsete antibakteriaalsete ja paiksete ravimitega.

Isotretinoiini tohivad välja kirjutada või ravi peab toimuma ainult selliste arstide järelevalve all, kellel
on süsteemsete retinoidide kasutamise kogemus raskekujulise akne raviks ning kes saavad täielikult
aru isotretinoiin-raviga seotud riskidest ja jälgimise nõuetest.

Kapsleid tuleb võtta koos toiduga üks või kaks korda ööpäevas.
Täiskasvanud, sh noorukid ja eakad
Ravi isotretinoiiniga alustatakse annusega 0,5 mg/kg ööpäevas. Isotretinoiin-ravi tulemus ja mõnede
kõrvaltoimete teke sõltub annusest ning varieerub patsienditi. Seetõttu tuleb annus määrata ravi käigus
individuaalselt. Enamikule patsientidele jääb sobiv annus vahemikku 0,5...1,0 mg/kg ööpäevas.

Pikaajaline haigusevaba periood ja haiguse kordumise tõenäosuse vähenemine on tihedamalt seotud
manustatud ravimi koguannusega kui ravi kestuse või ööpäevase annusega. On näidatud, et ravikuuri
koguannusest 120...150 mg/kg suuremate annuste kasutamisel mingit lisaedu ei saavutata. Ravi kestus
sõltub patsiendi individuaalsest ööpäevasest annusest. Tavaliselt piisab remissiooni saavutamiseks
16...24 nädalat kestnud ravist.

Enamikul patsientidest saavutatakse täielik aknest puhastumine ühekordse ravikuuriga. Haiguse
taaspuhkemisel tuleks korrata ravikuuri isotretinoiini sama ööpäevase ja koguannusega. Kuna akne
paranemine jätkub kuni kaheksa nädalat pärast ravi lõpetamist, ei tohiks ravi enne selle perioodi lõppu
korrata.

Raske neerupuudulikkus
Raske neerupuudulikkusega patsientide ravi tuleb alustada väiksema annusega (nt 10 mg ööpäevas).
Seejärel suurendatakse annust kuni 1 mg/kg ööpäevas või kuni maksimaalse talutava annuseni
(vt lõik 4.4).

Lapsed
Roaccutane ei ole näidustatud prepubertaalse akne raviks ja alla 12-aastastele lastele efektiivsus-ohutusandmete puudumise tõttu

Talumatusega patsiendid
Patsientidel, kellel on soovitatud annuse suhtes tõsine talumatus, võib ravi jätkata väiksema annusega,
mille tulemusena pikeneb ravi kestus ja on suurem haiguse taaspuhkemise risk. Et saavutada nendel
patsientidel maksimaalset võimalikku toimet, tuleb ravi jätkata suurima talutava annusega.

Isotretinoiin on rasedatele ja imetavatele naistele vastunäidustatud (vt lõik 4.6).

Isotretinoiin on fertiilses eas naistele vastunäidustatud, v.a juhul, kui on täidetud kõik
kontratseptsiooni programmi tingimused (vt lõik 4.4).

Isotretinoiin on vastunäidustatud ka patsientidel, kellel esineb ülitundlikkus isotretinoiini või ravimi
ükskõik millise abiaine suhtes. Roaccutane 10 mg ja 20 mg sisaldab sojaõli, osaliselt hüdrogeenitud
sojaõli ja hüdrogeenitud sojaõli. Seetõttu on Roaccutane 10 mg ja 20 mg vastunäidustatud patsientidel,
kes on allergilised maapähklite või soja suhtes.

Isotretinoiin on vastunäidustatud ka patsientidel, kellel on:
- maksapuudulikkus
- ülemääraselt suurenenud vere lipiidide sisaldus
- A-hüpervitaminoos
- samaaegne ravi tetratsükliinidega (vt lõik 4.5)

Kontratseptsiooni programm

See ravimpreparaat on TERATOGEENNE

Isotretinoiin on fertiilses eas naistele vastunäidustatud, v.a juhul, kui on täidetud kõik
kontratseptsiooni programmi tingimused:

- Naisel on raskekujuline akne (nt nodulaarne või konglobaatakne akne või püsiarmide riskiga
akne), mis ei allu standardsele ravile süsteemsete antibakteriaalsete ja paiksete ravimitega (vt
lõik 4.1).
- Naine mõistab teratogeensuse riski.
- Naine saab aru vajadusest väga täpselt käia igakuiselt kontrollis.
- Naine saab aru ja aktsepteerib vajadust efektiivse katkematu kontratseptsiooni järele 1 kuu
jooksul enne ravi algust, kogu ravikuuri vältel ja 1 kuu jooksul pärast ravi lõppu. Kasutada
tuleb vähemalt ühte ja soovitatavalt kahte rasestumisvastast meetodit, sh barjäärimeetodit.
- Isegi kui naisel on amenorröa, peab ta järgima kõiki efektiivse kontratseptsiooni juhiseid.
- Naine peab olema võimeline kasutama efektiivseid rasestumisvastaseid meetodeid.
- Naine on informeeritud ja saab aru raseduse võimalikest tagajärgedest ning vajadusest kiiresti
konsulteerida arstiga, kui on risk raseduse tekkeks.
- Naine saab aru ja on nõus tegema rasedustesti enne ravi algust, ravi ajal ja 5 nädalat pärast ravi
lõppu.
- Naine on kinnitanud, et ta on isotretinoiini kasutamisega kaasnevast riskist ja
ettevaatusabinõude rakendamise vajadusest aru saanud.

Nende tingimustega peavad arvestama ka naised, kes ei ole momendil seksuaalselt aktiivsed,
väljaarvatud juhul, kui ravimit määrav arst arvab, et eksisteerivad kindlad põhjused viitamaks, et
puudub igasugune risk rasestuda.

Ravimit väljakirjutav arst peab olema veendunud, et:
- Patsient täidab ülaltoodud rasestumisest hoidumise tingimusi, sh kinnitus, et naine on nendest
adekvaatsel tasemel aru saanud.
- Patsient on kinnitanud eelpooltoodud tingimusi.
- Patsient on kasutanud vähemalt ühte ja eelistatavalt kahte efektiivset rasestumisvastast
meetodit, sh barjäärimeetodit, vähemalt 1 kuu jooksul enne ravi algust ning jätkab efektiivse
kontratseptsiooni kasutamist kogu ravikuuri vältel ja vähemalt 1 kuu jooksul pärast ravi lõppu.
- Rasedustestid peavad olema negatiivsed enne ravikuuri algust, selle ajal ja 5 nädalat pärast
ravikuuri lõppu. Rasedustestide kuupäevad ja tulemused peavad olema dokumenteeritud.

Kontratseptsioon
Naispatsientidele peab olema antud igakülgset informatsiooni raseduse ärahoidmise kohta ja nad
peavad saama kontratseptsioonialast nõu, kui nad ei kasuta efektiivset kontratseptsiooni.

Vähim nõue potentsiaalse rasestumisriskiga naispatsientidele on, et nad peavad kasutama vähemalt
ühte efektiivset rasestumisvastast meetodit. Eelistatult peaks patsient kasutama kahte efektiivset
rasestumisvastast meetodit, sh barjäärimeetodit. Kontratseptsioon peab jätkuma vähemalt 1 kuu pärast
ravi lõppu isotretinoiiniga, isegi kui patsiendil on amenorröa.

Rasedustestid
Arvestades kohalikku praktikat, on menstruaaltsükli 3 esimese päeva jooksul meditsiinilise jälgimise
tingimustes soovitatav kasutada rasedusteste minimaalse tundlikkusega 25 mIU/ml järgmiselt:

Enne ravikuuri algust
Võimaliku raseduse välistamiseks enne kontratseptsiooni alustamist on soovitatav teha esmane,
meditsiinilise jälgimise tingimustes läbiviidav rasedustest ning selle kuupäev ja tulemus
dokumenteerida. Regulaarse menstruaaltsüklita patsientidel peab selle rasedustesti tegemise aeg
peegeldama tema seksuaalset aktiivsust ja olema läbiviidud ligikaudu 3 nädalat pärast patsiendi
viimast kaitsmata seksuaalvahekorda. Ravimit määrav arst peab teavitama patsienti
rasestumisvastastest võimalustest.

Meditsiinilise jälgimise tingimustes läbiviidav rasedustest tuleb teha ka selle visiidi ajal, mil
isotretinoiini välja kirjutatakse või 3 päeva jooksul enne arsti külastamist ning seda tuleb edasi lükata,
kuni patsient on kasutanud efektiivset kontratseptsiooni vähemalt 1 kuu jooksul. See test peab
kinnitama, et patsient ei ole isotretinoiini ravikuuri alustades rase.

Korduv-visiidid
Korduv-visiitidel tuleb käia iga 28 päeva järel. Meditsiinilise jälgimise tingimustes läbiviidava
igakuise rasedustesti tegemise vajadus sõltub kohalikust praktikast, võttes arvesse patsiendi
seksuaalset aktiivsust ja viimase aja menstruaaltsükli iseloomu (ebanormaalsed menstruatsioonid,
vahelejäänud tsüklid või amenorröa). Vajadusel võib korduvaid rasedusteste teha visiidi päeval või
3 päeva jooksul enne visiidile minemist.

Ravikuuri lõpp
Viis nädalat pärast ravikuuri lõppu peab naine tegema viimase rasedustesti raseduse välistamiseks.

Ravimi väljakirjutamise ja väljastamise piirangud
Fertiilses eas naistele isotretinoiini väljakirjutamine peab piirduma 30-päevase ravikuuriga ning
ravikuuri jätkamine nõuab uue retsepti väljakirjutamist. Ideaaltingimustes toimub rasedustesti
tegemine, retsepti väljakirjutamine ja isotretinoiini preparaadi apteegist väljaostmine samal päeval.
Isotretinoiini preparaadi apteegist väljaostmine peab toimuma maksimaalselt 7 päeva jooksul alates
väljakirjutamisest.

Meespatsiendid
Teadaolevate andmete põhjal võib arvata, et naiseni spermaga jõudva ravimi kogus mehelt, keda
ravitakse isotretinoiiniga, ei ole sedavõrd suur, et võiks tekkida oht isotretinoiinist tulenevale
teratogeensusele.

Meespatsiendid peavad meeles pidama, et nad ei tohi seda ravimit jagada kellegi teisega, eriti
naissoost isikutega.

Lisameetmed
Patsientidele tuleb öelda, et nad ei tohi kunagi seda ravimit edasi anda ühelegi teisele inimesele ning
peavad tooma kasutamata jäänud kapslid pärast ravi lõppu tagasi apteeki.

Patsiendid ei tohi ravikuuri ajal ja 1 kuu jooksul pärast isotretinoiin-ravi lõppu anda doonoritena verd,
sest rasedal retsipiendil võib esineda lootekahjustuse risk.

Üldharivad materjalid
Arstide, apteekrite ja patsientide abistamiseks loote kahjustuste ärahoidmisel peab müügiloa hoidja
esitama üldharivaid materjale, rõhutamaks hoiatusi isotretinoiini teratogeense toime kohta, andmaks
nõu kontratseptsiooni kohta enne ravi algust ja selgitamaks rasedustestide tegemise vajadust.
Arst peab andma kõigile, nii mees- kui naissoost patsientidele täielikku informatsiooni teratogeense
riski ja kohustuslike rasestumisest hoidumise meetmete kohta, mis on toodud kontratseptsiooni
programmis.

Psühhiaatrilised häired
Isotretinoiiniga ravitud patsientidel on täheldatud depressiooni, depressiooni süvenemist, ängistust,
kalduvust agressiivsusele, meeleolu kõikumist, psühhootilisi sümptomeid ja väga harva
suitsiidimõtteid, -katseid ning suitsiidi (vt lõik 4.8). Erilist ettevaatust vajavad depressiooni
anamneesiga patsiendid ning kõiki patsiente tuleb jälgida võimalike depressiooninähtude suhtes ja
vajadusel alustada sobivat ravi. Siiski ei pruugi isotretinoiin-ravi katkestamine olla piisav abinõu
sümptomite leevendamiseks ja seetõttu on vajalik edasine psühhiaatriline või psühholoogiline
konsultatsioon.

Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Turuletulekujärgselt on isotretinoiini kasutamisega seoses teatatud raskekujulistest
nahareaktsioonidest (nt multiformne erüteem, Stevens-Johnsoni sündroom ja toksiline epidermaalne
nekrolüüs). Kuna neid võib olla raske eristada teistest esineda võivatest nahareaktsioonidest (vt lõik
4.8), tuleb patsiente teavitada sümptomitest ja jälgida neid hoolikalt raskete nahareaktsioonide suhtes.
Raske nahareaktsiooni kahtluse korral tuleb ravi isotretinoiiniga katkestada.

Mõnikord on ravi algusperioodil täheldatud akne ägenemist, kuid ravi jätkudes see kaob, tavaliselt
7...10 päevaga ning ei vaja enamasti annuse kohandamist.

Vältida tuleb intensiivset päikesevalgust või UV-kiirgust. Vajadusel tuleb kasutada suure faktoriga
päikesekaitsevahendeid, vähemalt SPF 15.

Isotretinoiin-ravi saavatel patsientidel tuleb atüüpilistes piirkondades hüpertroofiliste armide tekke
riski ning, veelgi harvem, ravitud piirkonnas põletiku järgselt tekkida võiva hüper- või
hüpopigmentatsiooni tõttu vältida agressiivset keemilist nahaabrasiooni ja naha laserravi vähemalt
5...6 kuu jooksul pärast ravikuuri lõppu. Isotretinoiin-ravi saanud patsientidel tuleb epidermise triipude
tekke riski tõttu vältida vahaga depileerimist vähemalt 6 kuu jooksul pärast ravikuuri lõppu.

Isotretinoiini samaaegset manustamist koos paiksete keratolüütiliste või eksfoliatiivsete aknevastaste
ravimitega tuleb vältida, sest sellega suureneb paikne ärritatavus.

Patsientidele tuleb soovitada, et nad kasutaksid ravi algusest peale nahka niisutavaid salve või kreeme
ja huulepalsamit, kuna isotretinoiin põhjustab huulte ja naha kuivust.

Silma kahjustused
Silmade kuivus, sarvkesta hägunemine, hämaras nägemise halvenemine ja keratiit mööduvad tavaliselt
pärast ravi lõpetamist. Silmade kuivuse vastu aitab libestavate silmasalvide või kunstpisarate
kasutamine. Tekkida võib ka kontaktläätsede talumatus, mistõttu võib tekkida vajadus prillide
kandmise järele ravi ajal.

Teatatud on öise nägemise halvenemisest ja selle algus oli mõnel patsiendil järsk (vt lõik 4.7).
Nägemishäiretega patsiendid tuleks suunata silmaarstile. Vajalikuks võib osutuda isotretinoiini
ärajätmine.

Lihas-skeleti ja sidekoe häired
Isotretinoiini saavatel patsientidel on täheldatud müalgia, artralgia ja suurenenud seerumi
kreatiinfosfokinaasi väärtuste esinemist, eriti tugeva füüsilise koormuse puhul (vt lõik 4.8)

Luude muutusi, sh epifüüsi enneaegset sulgumist, hüperostoosi ning kõõluste ja sidemete
kaltsifikatsiooni on täheldatud keratinisatsioonihäirete mitu aastat kestnud ravi korral väga suurte
annustega. Annused, ravi kestus ja kumulatiivne koguannus ületavad nendel patsientidel akne raviks
kasutatavaid tavaannuseid suurel määral.

Healoomuline koljusisese rõhu tõus
Kirjeldatud on healoomulist koljusisese rõhu tõusu, mõnedel juhtudel kasutati samaaegselt
tetratsükliine (vt lõigud 4.3 ja 4.5). Healoomulise koljusisese rõhu tõusu tunnused ja sümptomid on
peavalu, iiveldus ja oksendamine, nägemishäired ja papilliödeem. Patsiendid, kellel tekib
healoomuline koljusisese rõhu tõus, peavad isotretinoiin-ravi otsekohe katkestama.

Maksa ja sapiteede häired
Maksaensüümide aktiivsust tuleb kontrollida enne ravi alustamist, ühe kuu pärast ning edaspidi iga
kolme kuu järel, juhul kui kliiniliselt ei ole näidustatud sagedasem jälgimine. Kirjeldatud on mööduvat
maksaensüümide aktiivsuse suurenemist. Paljudel juhtudel on need muutused jäänud normi piiridesse
ja ravi ajal on analüüside tulemused langenud tagasi algväärtusteni. Kui maksaensüümide aktiivsuse
suurenemine on püsiv ja kliiniliselt oluline, tuleks kaaluda annuse vähendamist või ravi katkestamist.

Neerupuudulikkus
Neerufunktsiooni häired ja neerupuudlikkus ei mõjuta isotretinoiini farmakokineetikat. Seetõttu võib
isotretinoiini manustada neerupuudulikkusega patsientidele. Siiski on soovitatav, et patsiendid
alustaksid ravi väikese annusega ja seda tiitritaks maksimaalse talutava annuseni (vt lõik 4.2).

Lipiidide ainevahetus
Seerumilipiide (väärtus tühja kõhuga) tuleb kontrollida enne ravi alustamist, ühe kuu pärast ning
edaspidi iga kolme kuu järel, juhul kui kliiniliselt ei ole näidustatud sagedasem jälgimine. Annuse
vähendamisel või ravi katkestamisel langevad seerumilipiidide väärtused tavaliselt normaalsele
tasemele tagasi. Seerumilipiidide väärtused võivad normaliseeruda ka vastava dieedi kasutusele
võtmisel.
Isotretinoiini on seostatud plasma triglütseriidide sisalduse suurenemisega. Ravi isotretinoiiniga tuleb
katkestada, kui hüpertriglütserideemiat ei suudeta adekvaatsel tasemel kontrollida või kui tekivad
pankreatiidi sümptomid (vt lõik 4.8). Tasemeid, mis ületavad 800 mg/dl või 9 mmol/l, seostatakse
mõnikord ägeda pankreatiidiga, mis võib lõppeda surmaga.

Seedetrakti häired
Varasemate seedetrakti häireteta patsientidel on isotretinoiini seostatud põletikulise soolehaiguse
tekkega (k.a regionaalne ileiit). Raske (hemorraagilise) kõhulahtisusega patsiendid peavad ravi
isotretinoiiniga otsekohe katkestama.

Allergilised reaktsioonid
Harva on teatatud anafülaktilistest reaktsioonidest, mõnel juhul pärast retinoidide eelnevat paikset
manustamist. Harva on teatatud ka allergilistest nahareaktsioonidest. Teatatud on jäsemete ja
ekstrakutaanse haaratusega tõsistest allergilise vaskuliidi juhtudest, sageli koos purpuriga (sinikad ja
punased laigud). Tõsised allergilised reaktsioonid vajavad ravi katkestamist ja patsiendi hoolikat
jälgimist.

Fruktoosi talumatus
Roaccutane sisaldab sorbitooli. Patsiendid, kellel on kaasasündinud fruktoositalumatus, ei tohi seda
ravimit kasutada.

Riskirühma patsiendid
Diabeedi, rasvtõve, alkoholismi või lipiidide ainevahetushäirega patsientidel võib isotretinoiin-ravi
käigus olla vaja sagedamini jälgida seerumi lipiidide ja/või veresuhkru sisaldust. Isotretioniin-ravi ajal
on harvadel juhtudel kirjeldatud tühja kõhuga veresuhkru väärtuste tõusu ja diagnoositud uusi
diabeedijuhtusid.

Vitamiin A kasutamist koos isotretinoiiniga tuleb vältida, kuna tekkida võib A-hüpervitaminoos.

Üksikjuhtudel on kirjeldatud healoomulist kolju siserõhu suurenemist (pseudotumor cerebri), kui
isotretinoiiniga samaaegselt kasutati tetratsükliine. Seetõttu on vastunäidustatud tetratsükliinide
samaaegne kasutamine isotretinoiiniga (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

Isotretinoiini samaaegset manustamist koos paiksete keratolüütiliste või eksfoliatiivsete aknevastaste
ravimitega tuleb vältida, sest sellega võib suureneda paikne ärritatavus (lõik 4.4).

Rasedus ja imetamine

Rasedus on isotretinoiin-ravi absoluutne vastunäidustus (vt lõik 4.3). Kui patsient rasestub
isotretinoiin-ravi ajal või sellele järgneva kuu jooksul hoolimata ettevaatusabinõude
rakendamisest, on suur risk väga raskete ja tõsiste lootekahjustuste tekkeks.

Isotretinoiini manustamisega seotud loote väärarengute hulka kuuluvad kesknärvisüsteemi
arenguhäired (hüdrotsefaalia, väikeaju väärarengud, mikrotsefaalia), näo düsmorfia, suulaelõhe,
väliskõrva väärarengud (väliskõrva puudumine, väike või puuduv väliskuulmekäik), silmaväärarengud
(mikroftalmia), südame-veresoonkonna väärarengud (konotrunkaalne malformatsioon, nt Fallot’
tetraad, suurte veresoonte transpositsioon, vaheseina defektid), tüümuse väärarengud ja
kõrvalkilpnäärme häired. Samuti on suurem oht spontaanse abordi tekkeks.

Kui isotretinoiini kasutav naine rasestub, tuleb ravi lõpetada ja naine suunata teratoloogilise
ettevalmistuse ja kogemusega arsti juurde konsultatsioonile.

Imetamine
Isotretinoiini eritumine rinnapiima on väga tõenäoline, arvestades tema suurt lipofiilsust.
Kõrvaltoimete võimaliku tekke tõttu nii emal kui lapsel on isotretinoiin rinnaga toitvatele naistele
vastunäidustatud.

Isotretinoiin-ravi ajal on arvukalt esinenud vähenenud öise nägemise juhtumeid, mis harvadel juhtudel
on jäänud püsima ka pärast ravi lõppu (vt lõigud 4.4 ja 4.8). Kuna osadel patsientidel tekib see järsku,
tuleb patsiente hoiatada selle võimaliku probleemi eest ja soovitada olla autojuhtimisel ja masinate
käsitsemisel ettevaatlik. Väga harva on teatatud unisusest, pearinglusest ja nägemishäiretest. Patsiente tuleb hoiatada, et nende
nähtude ilmnemisel ei tohi nad juhtida autot, käsitseda masinaid või osaleda teistes tegevustes, kus
need sümptomid võiksid seada riski alla neid või teisi.

Mõned isotretinoiini kasutamisega seotud kõrvaltoimed on annusest sõltuvad. Kõrvaltoimed on
üldjuhul pärast annuse muutmist või ravi lõpetamist pöörduvad, kuigi mõned võivad pärast ravi lõppu
püsima jääda. Järgmised kõrvaltoimed on kõige sagedamini esinenud seoses isotretinoiin-raviga: naha
kuivus; limaskestade kuivus, nt huuled (keiliit), nina limaskest (ninaverejooks) ja silmad
(konjunktiviit).

Infektsioonid:
Väga harv (≤ 1/10000)
Gram-positiivsed (mukokutaansed) bakteriaalsed infektsioonid
Vere ja lümfisüsteemi häired:
Väga sage (≥ 1/10)
Aneemia, erütrotsüütide settereaktsiooni kiirenemine,
trombotsütopeenia, trombotsütoos
Sage (≥ 1/100, < 1/10)
Neutropeenia
Väga harv (≤ 1/10000)
Lümfadenopaatia
Immuunsüsteemi häired:
Harv (≥ 1/10000, < 1/1000)
Allergilised nahareaktsioonid, anafülaktilised reaktsioonid,
ülitundlikkus
Ainevahetus- ja toitumishäired:
Väga harv (≤ 1/10000)
Diabeet, hüperurikeemia
Psühhiaatrilised häired:
Harv (≥ 1/10000,< 1/1000)
Depressioon, depressiooni süvenemine, kalduvus agressiivsusele,
ängistus, meeleolu muutused
Väga harv (≤ 1/10000)
Käitumishäired, psühhootilised häired, suitsiidimõtted, -katsed,
suitsiidid
Närvisüsteemi häired:
Sage (≥ 1/100, < 1/10)
Peavalu
Väga harv (≤ 1/10000)
Healoomuline koljusisese rõhu tõus, krambid, unisus, pearinglus
Silma kahjustused:
Väga sage (≥ 1/10)

Blefariit, konjunktiviit, kuiva silma sündroom, silma ärritus
Väga harv (≤ 1/10000)
Ähmane nägemine, katarakt, värvipimedus (värvinägemise häired),
kontaktläätsede talumatus, sarvkesta tuhmumine, vähenenud öine
nägemine, keratiit, papilliödeem (kui healoomulise koljusisese rõhu
tõusu tunnus), fotofoobia, nägemishäired
Kõrva ja labürindi kahjustused:
Väga harv (≤ 1/10000)
Kuulmishäired
Vaskulaarsed häired:
Väga harv (≤ 1/10000)
Vaskuliit (nt Wegeneri granulomatoos, allergiline vaskuliit)
Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired:
Sage (≥ 1/100, < 1/10)
Ninaverejooks, ninalimaskesta kuivus, nasofarüngiit
Väga harv (≤ 1/10000)
Bronhospasm (eriti astmaga patsientidel), hääle kähisemine
Seedetrakti häired:
Väga harv (≤ 1/10000)
Koliit, ileiit, kurgu kuivus, seedetrakti verejooks, hemorraagiline
kõhulahtisus ja põletikuline soolehaigus, iiveldus, pankreatiit (vt lõik
4.4)
Maksa ja sapiteede häired
Väga sage (≥ 1/10)

Maksaensüümide aktiivsuse suurenemine (vt lõik 4.4)
Väga harv (≤ 1/10000)
Hepatiit
Naha ja nahaaluskoe kahjustused:
Väga sage (≥ 1/10)
Keiliit, dermatiit, naha kuivus, piirdunud eksfoliatsioon, sügelus,
erütematoosne lööve, naha haprus (hõõrdetraumade risk)
Harv (≥ 1/10000, < 1/1000)
Alopeetsia
Väga harv (≤ 1/10000)
Acne fulminans, akne süvenemine (acne flare), erüteem (näol),
eksanteem, juuste kahjustus, hirsutism, küünte düstroofia,
paronühhia, valgustundlikkuse reaktsioonid, püogeenne granuloom,
naha hüperpigmentatsioon, suurenenud higistamine
Teadmata*
Multiformne erüteem, Stevens-Johnsoni sündroom, toksiline
epidermaalne nekrolüüs
Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused:
Väga sage (≥ 1/10)

Artralgia, müalgia, seljavalu (eriti lastel ja noorukitel)
Väga harv (≤ 1/10000)
Artriit, kaltsinoos (sidemete ja kõõluste kaltsifikatsioon), epifüüsi
enneaegne sulgumine, eksostoos, (hüperostoos), luutiheduse
vähenemine, tendoniit
Teadmata* Rabdomüolüüs
Neerude ja kuseteede häired:
Väga harv (≤ 1/10000)
Glomerulonefriit
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid:
Väga harv (≤ 1/10000)
Granulatsioonkude (suurenenud teke), üldine halb enesetunne
Uuringud:
Väga sage (≥ 1/10)

Vere triglütseriidide sisalduse suurenemine, HDL langus
Sage (≥ 1/100, < 1/10)
Vere kolesteroolisisalduse suurenemine, vere glükoosisisalduse
suurenemine, hematuuria, proteinuuria
Väga harv (< 1/10000)
Vere kreatiinfosfokinaasi sisalduse suurenemine
* ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel

Kõrvaltoimete esinemissagedus arvestati kõikide kliiniliste uuringute koguandmetest, mis hõlmas 824
patsienti ja turuletulekujärgseid andmeid.

Isotretinoiin on vitamiin A derivaat. Kuigi isotretinoiini äge toksilisus on madal, võivad juhuslikul
üleannustamisel tekkida A-hüpervitaminoosi sümptomid. Vitamiin A ägeda toksilisuse sümptomite
hulka kuuluvad tugev peavalu, iiveldus või oksendamine, unisus, ärrituvus ja sügelus. Isotretinoiini
juhusliku või tahtliku üleannustamise tunnused ja sümptomid võivad olla sarnased. Võiks eeldada, et
need sümptomid on pöörduvad ega vaja täiendavat ravi.

Farmakoterapeutiline rühm: aknevastased preparaadid, retinoidid akne raviks
ATC-kood: D10BA01
Toimemehhanism
Isotretinoiin on tretinoiini (all-trans-retiinhape) stereoisomeer. Isotretinoiini toimemehhanism on
lõplikult välja selgitamata, kuid on teada, et raskekujulise akne paranemine on seotud ravimi annusest
sõltuva rasunäärmete aktiivsuse ja histoloogiliselt tõestatud suuruse vähenemisega. Isotretinoiinil on
ka tõestatud naha põletikuvastane toime.
Efektiivsus
Follikulaarepiteeli hüperkeratiniseerumine põhjustab keratotsüütide kumuleerumise rasunäärmete
juhadesse ning juha blokeeritakse keratiini ja liigse rasu poolt. Tagajärjena tekivad komedoonid, mis
võivad muutuda põletikulisteks. Isotretinoiin pärsib rasunäärmete funktsiooni ja normaliseerib
kreatinisatsiooniprotsessi. Kuna rasu soodustab Propionibacterium acnes'e kasvu, vähendab rasu
produktsiooni langus ka juha kolonisatsiooni bakteritega.

Imendumine
Isotretinoiini imendumine seedetraktist on varieeruv ja lineaarne kogu terapeutilise annusevahemiku
piirides. Isotretinoiini absoluutset biosaadavust ei ole kindlaks määratud, kuna ravimit ei saa
inimestele manustada veenisiseselt. Koertel teostatud uuringute põhjal võiks süsteemne biosaadavus
olla madal ja varieeruv. Toiduga koos võetult on isotretinoiini biosaadavus kaks korda suurem kui
tühja kõhu korral.

Jaotumine
Isotretinoiin seondub ulatuslikult plasmavalkudega, peamiselt albumiiniga (99,9%). Isotretinoiini
jaotusruumala inimese puhul ei ole kindlaks määratud, kuna isotretinoiini ei saa inimestele manustada
veenisiseselt. Vähe on andmeid isotretioniini jaotumise kohta inimese kudedesse. Isotretinoiini
kontsentratsioonid epidermises on poole võrra madalamad kontsentratsioonidest seerumis.
Isotretioniini kontsentratsioon plasmas on ligikaudu 1,7 korda suurem kui täisveres, sest isotretinoiin
tungib erütrotsüütidesse vähesel määral.

Metabolism
Isotretinoiini suukaudsel manustamisel on plasmast määratud kolm põhimetaboliiti: 4-okso-
isotretinoiin, tretinoiin (all-trans-retiinhape) ja 4-okso-tretinoiin. Nende metaboliitide bioloogiline
aktiivsus on tõestatud mitmetes in vitro katsetes. Kliinilises uuringus on demonstreeritud, et 4-okso-
isotretinoiin on isotretinoiini toime oluline toetaja (rasuerituse vähenemine hoolimata toime
puudumisest isotretinoiini ja tretinoiini sisaldusele plasmas). Ülejäänud metaboliitide hulka kuuluvad
konjugeeritud glükuroniidid. Põhimetaboliit on 4-okso-isotretinoiin, mille kontsentratsioon plasmas
püsikontsentratsiooni seisundis on 2,5 korda suurem kui isotretinoiinil.

Kuna isotretinoiin ja tretinoiin (all-trans-retiinhape) metaboliseeritakse vastupidiselt
(=interkonverteeritud), on tretinoiini metabolism seotud isotretinoiiniga. Kindlaks on tehtud, et
20...30% isotretinoiini annusest metaboliseeritakse isomerisatsiooni teel.

Enterohepaatilisel ringel võib olla oluline roll isotretinoiini farmakokineetikas.
Metabolismi in vitro uuringute põhjal osalevad mitmed CYP ensüümid isotretinoiini muundamises 4-
okso-tretinoiiniks ja tretinoiiniks. Ükski isovormidest ei domineeri teise üle. Isotretinoiin ja tema
metaboliidid ei mõjuta märkimisväärselt CYP aktiivsust.

Eritumine
Radioaktiivselt märgistatud isotretinoiini suukaudsel manustamisel sedastati uriinist ja väljaheitest
võrdsetes kogustes ravimit. Isotretinoiini suu kaudu manustamisel aknega patsientidele on muutumatul
kujul ravimi terminaalne eliminatsiooni poolväärtusaeg keskmiselt 19 tundi. 4-okso-isotretinoiini
terminaalne eliminatsiooni poolväärtusaeg on pikem, keskmiselt 29 tundi.

Isotretinoiin on füsioloogiline retinoid, endogeense retinoidi füsioloogiline kontsentratsioon taastub
ligikaudu kahe nädala jooksul pärast isotretinoiin-ravi lõppu.

Farmakokineetika eriolukordades
Isotretinoiini farmakokineetikast maksapuudulikkuse korral ei ole piisavalt informatsiooni, kuna
nendele patsientidele on ravim vastunäidustatud. Neerupuudulikus ei vähenda oluliselt isotretinoiini
või 4-okso-isotretinoiini plasmakliirensit.

Akuutne toksilisus
Isotretinoiini suukaudne akuutne toksilisus määrati erinevatel loomaliikidel. LD50 küülikutel on
ligikaudu 2000 mg/kg, hiirtel ligikaudu 3000 mg/kg ja rottidel üle 4000 mg/kg.

Korduvtoksilisus
Rottidega läbiviidud pikaajalises uuringus 2 aasta jooksul (isotretinoiini annusega 2, 8 ja 32 mg/kg
päevas) ilmnes kõige suurema annuse grupis osaline karvakadu ja plasma suurenenud triglütseriidide
sisaldus. Isotretinoiini kõrvaltoimete spekter närilistel meenutab vitamiin A oma, kuid ei sisalda
kudede ja organite ulatuslikku kaltsifikatsiooni, mida on täheldatud rottidel vitamiin A puhul.
A-vitamiini puhul täheldatud maksarakkude muutusi isotretinoiiniga ei teki.

Kõik A-hüpervitaminoosi sündroomi korral täheldatud kõrvaltoimed olid pärast isotretinoiini
ärajätmist spontaanselt pöörduvad. Isegi halvas üldseisundis katseloomad taastusid suurel määral
1...2 nädalaga.

Teratogeensus
Nagu kõigi vitamiin A derivaatide puhul, on ka isotretinoiin loomakatsetes osutunud teratogeenseks ja
embrüotoksiliseks.

Isotretinoiini teratogeense toime tõttu tuleb fertiilses eas naistele manustamisel arvestada ravi
tagajärgedega (vt lõigud 4.3, 4.4 ja 4.6).

Fertiilsus
Isotretinoiin, kasutatuna meestel raviannustes, ei mõjuta spermatosoidide arvu, liikuvust ja
morfoloogiat ega kahjusta embrüo teket ja arengut.

Mutageensus
Isotretinoiin ei ole vastavalt in vitro või in vivo loomkatsetes näidanud mutageenset toimet.

Kapsli sisu:
Kollane mesilasvaha;
Rafineeritud sojaoa õli;
Hüdrogeenitud sojaoa õli;
Osaliselt hüdrogeenitud sojaoa õli.
Kapsli kest:
Želatiin;
Glütserool 85%;
Karion 83, sisaldab sorbitooli, mannitooli, hüdrogeenitud hüdrolüüstärklist;
Titaandioksiid (E171);
Punane raudoksiid (E172).
Kuiv trükitint:
Modifitseeritud šellak;
Must raudoksiid (E172);
Propüleenglükool.

Ei kohaldata.

3 aastat.

Duplex (PVC /PVDC) - alumiinium blistrid:
Hoida temperatuuril kuni 25°C.
Hoida originaalpakendis, hoida blister välispakendis, niiskuse ja valguse eest kaitstult.

Duplex-alumiinium blisterpakendid sisaldavad 20, 30, 50 või 100 kapslit.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Kasutamata jäänud Roaccutane kapslid tagastada apteeki.