REGULON

Raseduse vältimine.

Regulon'i väljakirjutamisel tuleb võtta arvesse konkreetsel naisel käesoleval hetkel esinevaid
riskifaktoreid, eriti venoosse trombemboolia (VTE) riskifaktoreid ning VTE riski koos selle ravimiga
võrreldes teiste kombineeritud hormonaalsete kontratseptiividega (KHK) (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

Kuidas Regulon'i võtta
Tablette tuleb võtta pakendil märgitud järjekorras iga päev umbes samal kellaajal. 21 järjestikuse
päeva jooksul võetakse iga päev 1 tablett. Iga järgmist pakendit alustatakse pärast 7-päevast
tabletivaba perioodi; selle tabletivaba intervalli jooksul ilmneb menstruatsioonitaoline vereeritus. See
vereeritus algab tavaliselt 2...3 päeval pärast viimase tableti sissevõtmist ega pruugi olla lõppenud
järgmise pakendi alustamise ajaks.

Kuidas alustada Regulon'i võtmist
Eelnevalt (viimase kuu jooksul) ei ole hormonaalseid rasestumisvastaseid vahendeid kasutatud
Tablettide võtmist tuleb alustada tavalise menstruaaltsükli esimesel päeval (st esimesel päeval, mil
naisel algab menstruaalverejooks). Tablettide võtmist on lubatud alustada ka tsükli 2…5 päeval, kuid
sellisel juhul on soovitatav esimese tsükli esimese 7 tabletivõtmise päeva jooksul kasutada lisaks ka
barjäärimeetodit.

Üleminek teiselt suukaudselt rasestumisvastaselt vahendilt
1/12


Eelistatult peaks naine alustama Regulon'i võtmist päev pärast eelnevalt kasutatud COC-i
(kombineeritud hormonaalne kontratseptiiv, mida nimetatakse ka „pilliks“) viimase aktiivse
(toimeainet sisaldava) tableti võtmist, kuid hiljemalt eelnevalt kasutatud hormonaalse kontratseptiivi
tavapärasele tabletivabale intervallile või viimase platseebotableti (toimeainet mittesisaldava tableti)
võtmisele järgneval päeval.

Üleminek progestageeni preparaadilt (ainult progestageeni sisaldavat tabletti nimetatakse ka
„minipilliks“, süst, implantaat)
Naine võib „minipillidelt“ Regulon’ile üle minna suvalisel päeval (implantaadilt üleminekul - selle
eemaldamise päeval; süstidelt üleminekul - päeval, mil järgmine süste oleks pidanud tehtama).

Pärast esimesel trimestril tehtud aborti
Tableti võtmist tuleb alustada koheselt. Sellisel juhul ei ole täiendavate rasestumisvastaste meetmete
kasutamine vajalik.

Pärast sünnitust või teisel trimestril tehtud aborti
Rinnaga toitvad naised (vt lõik 4.6).
Naisele tuleb anda juhised, et ta alustaks tableti võtmisega 21…28 päeval pärast sünnitust või teise
trimestri aborti. Teda tuleb informeerida, et kui ta alustab tablettide võtmisega hiljem, peab ta
esimesel 7 tabletivõtmise päeval kasutama lisaks barjäärimeetodit. Juhul kui naine on olnud juba
vahekorras, tuleb enne tablettide võtmise alustamist välistada rasedus või peab naine ootama oma
esimese menstruaalverejooksuni.

Võtmatajäänud (ununenud) tabletid
Kui tableti võtmisega ollakse hilinenud vähem kui 12 tundi, ei ole kontratseptiivne toime vähenenud.
Naine peab võtma ununenud tableti niipea kui see talle meenub ning järgmised tabletid võetakse nagu
tavaliselt.

Kui tableti võtmisega ollakse hilinenud rohkem kui 12 tundi, võib kontratseptiivne toime olla
vähenenud. Võtmatajäänud tablettide korral tuleb arvesse võtta kahte järgnevat põhireeglit:
1. Tablettide võtmist ei tohi kunagi katkestada kauemaks kui 7 päevaks.
2. Hüpotaalamus-hüpofüüs-munasarja telje piisava supressiooni saavutamiseks on vajalik 7-
päevane pidev tablettide võtmine.

Sellest lähtudes kehtivad igapäevases praktikas järgmised soovitused:

1. Nädal
Kasutaja peab võtma viimase võtmatajäänud tableti niipea, kui see talle meenub, isegi kui see
tähendab, et ta peab võtma 2 tabletti samal ajal. Seejärel peab ta jätkama tablettide võtmist tavapärasel
ajal. Järgneva 7 päeva jooksul peaks ta paralleelselt kasutama barjäärimeetodit (nt kondoomi). Kui
eelneva 7 päeva jooksul on leidnud aset seksuaalvahekord, tuleb arvestada võimaliku rasedusega.
Mida rohkem tablette on ununenud ja mida lähemale jääb see regulaarsele tabletivabale perioodile,
seda suurem on rasestumise risk.

2. Nädal
Kasutaja peab võtma viimase võtmatajäänud tableti niipea, kui see talle meenub, isegi kui see
tähendab, et ta peab võtma 2 tabletti samal ajal. Seejärel peab ta jätkama tablettide võtmist tavapärasel
ajal. Eeldusel, et ununenud tabletile eelnenud 7 päeva jooksul on tablette võetud korrektselt, ei ole
vaja täiendavaid kontratseptiivseid meetmeid kasutusele võtta. Kui see aga nii ei ole või kui ununenud
on rohkem kui 1 tablett, tuleb naisele soovitada järgneva 7 päeva jooksul kasutada lisaks mõnda muud
rasestumisvastast meetodit.

3. Nädal
Läheneva tabletivaba intervalli tõttu on rasestumisvastase toime nõrgenemise risk suur. Seda riski
võib vältida reguleerides tablettide võtmise graafikut. Seega ei ole vaja täiendavaid
2/15


rasestumisvastaseid meetmeid kasutada, kui järgitakse ühte allpoolmainitud alternatiividest, eeldusel,
et ununenud tabletile eelnenud 7 päeva jooksul on tablette võetud korrektselt. Kui see aga nii ei ole,
tuleb naisele soovitada järgida esimest kahest alltoodud võimalusest ja kasutada järgneva seitsme
päeva jooksul lisaks mõnda muud rasestumisvastast meetodit.

1. Kasutaja peab võtma viimase võtmatajäänud tableti niipea, kui see talle meenub, isegi kui see
tähendab, et ta peab võtma 2 tabletti samal ajal. Seejärel peab ta jätkama tablettide võtmist
tavapärasel ajal. Ta peab alustama järgmise pakendiga koheselt pärast viimase tableti võtmist
käesolevast pakendist, st ilma tabletivaba intervallita kahe paki vahel. Kasutajal ei esine
tõenäoliselt menstruatsioonitaolist vereeritust kuni teise pakendi lõpuni, kuid tal võib esineda
määrivat veritsust või läbimurde verejookse päevadel, mil ta võtab tablette.

2. Naisele võib soovitada ka lõpetada tablettide võtmine kasutuselolevast pakendist. Sellisel juhul
peab ta pidama 7 päevase (sealhulgas need päevad mil ta unustas tablette võtta) tabletivaba
perioodi ning seejärel jätkama järgmise pakendiga.

Juhul, kui naine on unustanud tablette võtta ja seejärel ei teki tal esimesel normaalsel tabletivabal
perioodil menstruaalverejooksu, tuleb arvestada võimaliku rasedusega.

Hoiatused oksendamise või kõhulahtisuse korral
Kui oksendamine või tõsine diarröa ilmneb 3…4 tunni jooksul pärast tableti sissevõtmist, ei pruugi
tablett olla täielikult imendunud. Seepärast tuleb sellisel juhul rakendada ununenud tablettide puhuks
antud soovitusi nagu kirjeldatud lõigus „Võtmatajäänud (ununenud) tabletid“. Kui naine ei soovi oma
senist tableti võtmise graafikut muuta, peab ta vajaliku(d) lisatableti(d) võtma teisest pakendist.

Kuidas menstruatsioonilaadset vereeritust edasi lükata
Menstruatsiooni edasilükkamiseks peab naine jätkama teise Regulon’i blisterpakendiga ilma
tabletivaba perioodita. Tsüklit võib pikendada vastavalt soovile kuni teise pakendi lõppemiseni.
Tsükli pikendamise ajal võib naisel esineda läbimurde verejookse või määrivat veritsust. Regulon’i
regulaarset võtmist jätkatakse seejärel pärast tavalist 7-päevast tabletivaba perioodi.

Menstruatsiooni alguse nihutamiseks mõnele teisele nädalapäevale kui naine on harjunud oma senise
skeemi puhul, võib naisele soovitada eelseisva tabletivaba perioodi lühendamist nii mitme päeva võrra
kui ta soovib. Mida lühem on intervall, seda suurem on võimalus, et tal ei teki menstruatsioonilaadset
verejooksu ja et tal esineb läbimurde verejooksu ning määrivat veritsust teise pakendi kasutamise ajal
(täpselt nagu menstruatsiooni edasilükkamise puhul).

Lapsed
Desogestreeli ohutus ja efektiivsus alla 18-aastastel noorukitel ei ole veel tõestatud. Andmed
puuduvad.

Suukaudseks manustamiseks.

Kombineeritud suukaudseid kontratseptiive (KSK-sid) ei tohi kasutada ühegi alltoodud seisundi
esinemise korral. Kui mõni neist seisunditest peaks esimest korda ilmnema hormonaalse
kontratseptiivi kasutamise ajal, tuleb suukaudse rasestumisvastase preparaadi kasutamine koheselt
lõpetada.

- Venoosne trombemboolia (VTE) või selle tekkerisk
- Venoosne trombemboolia - käesolev (antikoagulant-ravil) või anamneesis (nt
süvaveenitromboos või kopsuemboolia).
3/15


- Teadaolev pärilik või omandatud eelsoodumus venoosse trombemboolia tekkeks, nt
aktiveeritud C-valgu (APC) resistentsus (sh V faktori Leideni mutatsioon), antitrombiin-
III vaegus, C-valgu vaegus, S-valgu vaegus.
- Suurem kirurgiline protseduur koos pikaajalise liikumatusega (vt lõik 4.4).
- Mitme riskifaktori esinemisest tingitud venoosse trombemboolia kõrge risk (vt lõik 4.4).

-
Arteriaalne trombemboolia (ATE) või selle tekkerisk

-
Arteriaalne trombemboolia - käesolev või anamneesis (nt müokardiinfarkt) või selle eelne

seisund (nt stenokardia).
-
Tserebrovaskulaarne haigus - insult praegu või anamneesis või selle eelne seisund (nt

mööduv isheemiline atakk).
-
Teadaolev pärilik või omandatud eelsoodumus arteriaalse trombemboolia tekkeks, nt

hüperhomotsüsteineemia ja fosfolipiidivastased antikehad (kardiolipiinivastased antikehad,
luupusantikoagulant).
-
Varem esinenud koldeliste neuroloogiliste sümptomitega migreen.

- Kõrge risk arteriaalse trombemboolia tekkeks mitme riskifaktori esinemise tõttu (vt lõik 4.4)
või kui esineb üks tõsine riskifaktor näiteks:
• vaskulaarsete sümptomitega suhkurtõbi;
• raske hüpertensioon;
• raske düslipoproteineemia.
- Tõsine maksahaigus käesolevalt või anamneesis, kuni maksafunktsiooni näitajad ei ole
normaliseerunud.
- Maksakasvaja(d) (hea- või pahaloomuline) käesolevalt või anamneesis.
- Pankreatiit või pankreatiit anamneesis, mis on seotud raske hüpertriglütserideemiaga.
- Teadaolev, eelnenud või kahtlustatav rinnanäärmevähk.
- Teadaolevad või kahtlustatavad suguhormoonsõltuvad pahaloomulised kasvajad (nt suguelundite
või rinnanäärmete).
- Endomeetriumi hüperplaasia.
- Diagnoosimata vaginaalne verejooks.
- Teadaolev või kahtlustatav rasedus.
- Ülitundlikkus toimeainete või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes.

Hoiatused
Mis tahes allpool nimetatud seisundi või riskifaktori esinemisel tuleb Regulon'i sobivust arutada koos
naisega.
Naisele tuleb öelda, et nimetatud seisundite või riskifaktorite ägenemisel või esmakordsel ilmnemisel
tuleb pöörduda oma arsti poole, et teha kindlaks, kas Regulon'i kasutamine tuleb katkestada.

Vereringehäired
Venoosse trombemboolia (VTE) risk
Mis tahes kombineeritud hormonaalse kontratseptiivi (KHK) kasutamine suurendab venoosse
trombemboolia (VTE) tekkeriski, võrreldes mittekasutamisega. Levonorgestreeli, norgestimaati või
noretisterooni sisaldavad ravimid on madalaima VTE tekkeriskiga. Teistel ravimitel, nt
Regulon'il, võib VTE risk olla kuni kaks korda suurem. Otsus mis tahes ravimi kasutamise
kohta, mis ei ole madalaima VTE tekkeriskiga, tuleb teha alles pärast naisega nõu pidamist,
veendumaks, et ta mõistab Regulon'i kasutamisega seotud VTE tekkeriski; seda, kuidas tema
olemasolevad riskifaktorid seda riski mõjutavad ja et tema VTE tekkerisk on kõige kõrgem
esimesel kasutamisaastal. On olemas ka mõned tõendid selle kohta, et VTE risk suureneb ka
KHK-de uuesti võtma hakkamisel pärast 4-nädalast või pikemat pausi.

4/15


Naistel, kes ei kasuta KHK-d ja ei ole rasedad, tekib VTE ühe aasta jooksul ligikaudu kahel naisel
10 000-st. Sõltuvalt olemasolevatest riskifaktoritest (vt allpool), võib see risk olla individuaalselt ka
palju kõrgem.
Hinnanguliselt1 tekib VTE ühe aasta jooksul 9…12 naisel 10 000-st, kes kasutavad desogestreeli
sisaldavaid KHK-sid; levonorgestreeli sisaldavate KHK-de kasutajate seas on vastav näitaja ligikaudu
kuus juhtu2.
VTE juhtude arv aastas on mõlemal juhul väiksem, kui VTE eeldatav esinemissagedus raseduse ajal
või sünnitusjärgsel perioodil.
VTE võib 1…2% juhtudest lõppeda surmaga.



VTE juhtude arv 10 000 naise kohta ühes aastas
VTE juhtude
arv
KHK-de mitte-kasutajad
Levonorgestreeli sisaldavad KHK-d
Desogestreeli sisaldavad KHK-d
(2 juhtu)
(5…7 juhtu)
(9…12 juhtu)


Hormonaalse kontratseptiivi väljakirjutamisel tuleb kogu seda teavet arvesse võtta. Nõustamisel
kontratseptiivse meetodi valimisel tuleb arvestada kõike eelpool kirjeldatut.

Kontratseptiivsete pillide kasutajatel on väga harva teatatud ka muude veresoonte tromboosist (nt
maksa, mesenteeriumi, neeru või silma võrkkesta veenides ja arterites).

VTE riskifaktorid
KHK kasutajatel võib venoosse trombemboolia tüsistuste risk märkimisväärselt suureneda naistel,
kellel esinevad täiendavad riskifaktorid, eriti, kui neid on mitu (vt tabel).
Regulon on vastunäidustatud, kui naisel on mitu riskifaktorit, mille tõttu on risk venoosse tromboosi
tekkeks kõrge (vt lõik 4.3). Kui naisel on riskifaktoreid rohkem kui üks, võib riski suurenemine olla
suurem, kui üksikute riskifaktorite summa. Sellisel juhul tuleb arvestada naise VTE koguriskiga. Kui
ravimi kasu/riski suhet peetakse negatiivseks, ei tohi KHK-d määrata (vt lõik 4.3).

1 Need juhud määratleti epidemioloogilise uuringu kõikide andmete alusel, kasutades erinevate ravimite suhtelisi
riske võrrelduna levonorgestreeli sisaldavate KHK-dega.
2 Levonorgestreeli sisaldavate KHK-de kasutajate suhteline risk 10 000 naiseaasta kohta on vahemikus 5...7
võrrelduna näitajaga ligikaudu 2,3…3,6 mittekasutajatel.
5/15



Tabel. VTE riskifaktorid
Riskifaktor
Märkus
Rasvumine (kehamassiindeks üle
KMI tõusuga suureneb risk märkimisväärselt.
30 kg/m²)
Eriti oluline on seda arvestada juhul, kui esineb ka teisi
riskifaktoreid.
Pikaajaline liikumatus, suurem
Nendel juhtudel on soovitatav plaastri/pilli/rõnga
kirurgiline protseduur, mis tahes
kasutamine katkestada (plaanilise kirurgilise
jalgade või vaagnapiirkonna
protseduuri korral vähemalt neli nädalat varem) ja mitte
operatsioon, neurokirurgia või
taasalustada enne, kui täielikust liikumisvõime
ulatuslik trauma
taastumisest on möödunud kaks nädalat. Soovimatu

raseduse vältimiseks tuleb kasutada muud

rasestumisvastast vahendit.

Kui Regulon'i kasutamist ei ole eelnevalt katkestatud,

tuleb kaaluda tromboosivastast ravi.


Märkus: ajutine liikumatus, sh
lennureis kestvusega üle 4 tunni, võib
samuti olla VTE riskifaktoriks, eriti
naistel, kellel esineb ka teisi
riskifaktoreid
Esinemine perekonnas (venoosne
Päriliku eelsoodumuse kahtlusel tuleb enne mis tahes
trombemboolia õdedel/vendadel või
KHK määramise otsust saata naine eriarsti
vanematel, eriti just suhteliselt noores
konsultatsioonile.
eas, nt enne 50. eluaastat)
Teised VTE-ga seotud haigusseisundid Vähkkasvaja, süsteemne erütematoosluupus,
hemolüütilis-ureemiline sündroom, krooniline
põletikuline soolehaigus (Crohni tõbi või haavandiline
koliit) ja sirprakuline aneemia.
Vanuse tõus
Eriti üle 35 aasta.

Puudub üksmeel varikoossete veenide ja pindmise tromboflebiidi võimaliku rolli kohta venoosse
tromboosi tekkimisel või progresseerumisel.
Arvestada tuleb trombemboolia tekkeriski suurenemist raseduse ajal ja eriti 6 nädala vältel pärast
sünnitust (teavet „Fertiilsus, rasedus ja imetamine“ kohta vt lõigust 4.6).

VTE sümptomid (süvaveenitromboos ja kopsuemboolia)
Sümptomite ilmnemisel tuleb soovitada naistele kohest arsti poole pöördumist ning
tervishoiutöötajate teavitamist sellest, et ta kasutab KHK-d.
Süvaveenitromboosi sümptomid võivad olla:
- ühepoolne jala ja/või jalalaba paistetus või paistetus piki jalaveeni;
- valu või tundlikkus jalas, mis võib tunda anda ainult seistes või kõndides;
- haige jala kõrgem temperatuur, jalanaha punetus või värvimuutus.
Kopsuemboolia sümptomid võivad olla:
- äkki tekkinud ebaselge põhjusega õhupuudus või kiire hingamine;
- äkki tekkinud köha, millega võib kaasneda veriköha;
- terav valu rindkeres;
- tugev peapööritus või pearinglus;
- kiire või ebakorrapärane südamerütm.
Mõned nendest sümptomitest (nt õhupuudus, köha) on mittespetsiifilised ja neid võidakse ekslikult
tõlgendada tavalisemate või vähemtõsiste haigustena (nt hingamisteede nakkused).
Veresoone sulgusele viitavad teised nähud võivad olla jäseme äkiline valu, paistetus ja kergelt sinine
värvus.
Kui veresoone sulgus tekib silmas, võivad sümptomid varieeruda valutust hägustunud nägemisest kuni
nägemiskaotuseni. Mõnikord võib nägemiskaotus tekkida peaaegu kohe.
6/15



Arteriaalse trombemboolia (ATE) risk
Epidemioloogilised uuringud on seostanud KHK-de kasutamist arteriaalse trombemboolia
(müokardiinfarkt) või tserebrovaskulaarse haiguse (nt mööduv isheemiline atakk, insult) suurema
tekkeriskiga. Arteriaalne trombemboolia võib lõppeda surmaga.

ATE riskifaktorid
Riskifaktoritega KHK-de kasutajatel suureneb arteriaalse trombemboolia tüsistuste või
tserebrovaskulaarse haiguse risk veelgi (vt tabel). Regulon on vastunäidustatud, kui naisel on üks
tõsine või mitu ATE riskifaktorit, mille tõttu on tal kõrge risk arteriaalse tromboosi tekkeks (vt
lõik 4.3). Kui naisel on riskifaktoreid rohkem kui üks, võib riski suurenemine olla suurem, kui
üksikute riskifaktorite summa. Sellisel juhul tuleb arvestada ATE koguriski naisele. Kui ravimi
kasu/riski suhet peetakse negatiivseks, ei tohi KHK-d määrata (vt lõik 4.3).

Tabel. ATE riskifaktorid
Riskifaktor
Märkus
Vanuse tõus
Eriti üle 35 aasta.
Suitsetamine
Naistel tuleb soovitada mitte suitsetada, kui nad
soovivad kasutada KHK-d. Üle 35-aastastel naistel, kes
jätkavad suitsetamist, tuleb tungivalt soovitada
kasutada mõnda teist rasestumisvastast meetodit.

Hüpertensioon

Rasvumine (kehamassiindeks üle
KMI tõusuga suureneb risk märkimisväärselt.
30 kg/m²)
Eriti oluline naistel, kellel esineb ka teisi riskifaktoreid.
Esinemine perekonnas (arteriaalne
Päriliku eelsoodumuse kahtluse korral tuleb enne mis
trombemboolia õdedel/vendadel või
tahes KHK määramise otsust saata naine eriarsti
vanematel, eriti just suhteliselt noores
konsultatsioonile.
eas, nt enne 50. eluaastat)
Migreen
Migreeni esinemissageduse või raskusastme
suurenemine (mis võib olla tserebrovaskulaarse häire
varajaseks sümptomiks) KHK kasutamise ajal võib olla
ravimi kasutamise kohese katkestamise põhjuseks.
Teised vaskulaarsete häiretega seotud
Suhkurtõbi, hüperhomotsüsteineemia, südameklapi
haigusseisundid
kahjustus ja kodade virvendus, düslipoproteineemia ja
süsteemne erütematoosluupus.

ATE sümptomid
Sümptomite ilmnemisel tuleb naistele soovitada kohest arsti poole pöördumist ning
tervishoiutöötajate teavitamist sellest, et ta kasutab KHK-d.
Tserebrovaskulaarse haiguse sümptomid võivad olla:
- äkki tekkinud tuimus või nõrkus näos, käsivarres või jalas, eriti ühel kehapoolel;
- äkki tekkinud kõndimisraskus, pearinglus, tasakaalu- või koordinatsioonihäired;
- äkki tekkinud segasusseisund, rääkimis- või mõistmisraskus;
- äkki tekkinud nägemishäire ühes või mõlemas silmas;
- äkki tekkinud tugev või pikaajaline teadmata põhjusega peavalu;
- teadvusekaotus või minestamine krampidega või ilma.
Ajutised sümptomid viitavad mööduvale isheemilisele atakile (TIA).
Müokardiinfarkti sümptomid võivad olla:
- valu, ebamugavustunne, survetunne, raskustunne, pigistus- või täistunne rindkeres,
käsivarres või rinnaku all;
- ebamugavustunne, mis kiirgub selga, lõuga, kõripiirkonda, käsivarde, kõhtu;
- täistunne, seedehäired või lämbumistunne;
- higistamine, iiveldus, oksendamine või pearinglus;
- äärmine nõrkus, ärevus või õhupuudus;
7/15


- kiire või ebakorrapärane südamerütm.

Ühe tõsise või mitme venoosse või arteriaalse haiguse riskifaktori esinemine võib samuti olla
vastunäidustuseks. Arvestada tuleb ka antikoagulantravi võimalikkusega. KHK-de kasutajate
tähelepanu tuleb juhtida sellele, et tromboosi võimalike sümptomite ilmnemise korral peavad nad
võtma ühendust oma raviarstiga. Tromboosi kahtluse või selle diagnoosi kinnitamise korral tuleb
KHK kasutamine lõpetada. Antikoagulantravi (kumariinid) teratogeensuse tõttu tuleb alustada
adekvaatset alternatiivset kontratseptsiooni.

Kasvajad
Mõnedes epidemioloogilistes uuringutes on registreeritud kontratseptiivsete tablettide pikaajaliste
kasutajate hulgas emakakaelavähi suurenenud riski. Siiski ei ole piisavalt selgitatud mil määral see
leid võib olla mõjutatud seksuaalkäitumise ja teiste faktorite [nt inimese papilloomiviirus (HPV)]
poolt.

54 epidemioloogilise uuringu meta-analüüs on näidanud, et naistel, kes kasutavad kontratseptiivseid
tablette on kõrgenenud risk rinnanäärmevähi tekkeks. See suurenenud risk väheneb järk-järgult 10
aasta jooksul pärast kontratseptiivsete tablettide kasutamise lõpetamist. Kuna rinnavähk on alla 40-
aastaste naiste seas haruldane seisund, siis on kontratseptiivsete tablettide praegustel ja endistel
kasutajatel diagnoositud rinnavähi juhtumite arvu tõus madal võrreldes rinnavähi riskiga kogu nende
eluaja jooksul. Need uuringud ei anna tõendeid põhjuslikust seosest. Mulje suurenenud riskist võib
olla tingitud rinnavähi varasemast diagnoosimisest kontratseptiivsete tablettide kasutajatel,
kontratseptiivsete tablettide bioloogilistest toimetest või nende mõlema kombinatsioonist.
Kontratseptiivsete tablettide kasutajatel diagnoositud rinnavähi juhud kalduvad olema kliiniliselt
vähem kaugelearenenud võrreldes diagnoositud rinnavähi juhtudega mittekasutajatel.

Kontratseptiivsete tablettide kasutajatel on harvadel juhtudel täheldatud healoomulisi maksakasvajaid
ja veelgi harvemini pahaloomulisi maksakasvajaid. Üksikjuhtudel on need kasvajad põhjustanud
eluohtlikke intraabdominaalseid verejookse. Kui kontratseptiivseid tablette võtval naisel esineb tugev
valu
ülakõhus,
hepatomegaalia
või
intraabdominaalse
verejooksu
sümptomid,
tuleb
diferentsiaaldiagnostiliselt arvestada ka maksakasvajaga.

Muud seisundid
Naised hüpertriglütserideemia või päriliku soodumusega sellele seisundile võivad omada kõrgenenud
riski pankreatiidi tekkeks kontratseptiivsete tablettide kasutamise ajal.

Kuigi paljudel kontratseptiivseid tablette kasutavatel naistel on täheldatud väikseid vererõhu väärtuste
suurenemisi, esineb kliinilise tähtsusega vererõhu tõusu harva. Ainult neil harvadel juhtudel on
kontratseptiivsete tablettide kasutamise kohene lõpetamine õigustatud. Süsteemset seost
kontratseptiivsete tablettide kasutamise ja kliinilise hüpertensiooni vahel ei ole kindlaks tehtud. Kui
kontratseptiivsete tablettide kasutamise ajal eelnevalt olemasolev hüpertensioon ei allu adekvaatselt
antihüpertensiivsele ravile, tuleb kontratseptiivsed tabletid ära jätta. Vajadusel võib kontratseptiivsete
tablettide kasutamist jätkata, kui antihüpertensiivse raviga saavutatakse normaalsed vererõhu
väärtused.

On teateid, et järgnevad seisundid võivad tekkida või ägeneda nii raseduse kui kontratseptiivsete
tablettide kasutamise ajal, kuid tõendid nende seose kohta kontratseptiivsete tablettidega ei ole
lõplikud: ikterus ja/või sügelus seoses kolestaasiga; sapikivide teke; porfüüria; dissemineerunud
erütematoosluupus; hemolüütilis-ureemiline sündroom; chorea Sydenham; herpes gestationis;
otoskleroosist tingitud kuulmise kaotus.

Maksafunktsiooni ägedad või kroonilised häired võivad muuta hädavajalikuks kontratseptiivsete
tablettide kasutamise katkestamise kuni maksafunktsiooni näitajad on normaliseerunud. Korduv
kolestaatiline ikterus ja/või kolestaasiga seotud sügelus, mis ilmnes esmakordselt raseduse varajases
staadiumis või eelmisel suguhormoonide kasutamisel, nõuab kontratseptiivsete tablettide kasutamise
lõpetamist.
8/15



Kuigi
kontratseptiivsed
tabletid
võivad
mõjutada
perifeerset
insuliiniresistentsust
ja
glükoositolerantsust, puuduvad tõendid ravirežiimi muutmise vajalikkuse kohta kontratseptiivseid
tablette kasutavatel diabeetikutel. Siiski tuleb diabeedikuid kontratseptiivsete tablettide kasutamise
ajal tähelepanelikult jälgida.

Kombineeritud kontratseptiivsete tablettide kasutamisega on seostatud Crohni tõbe, endogeenset
depressiooni, epilepsiat ja haavandilist koliiti.

Aeg-ajalt võib ilmneda kloasme, eriti neil naistel, kel on anamneesis rasedusaegne kloasm. Naised, kel
on kalduvus kloasmide tekkeks, peavad kontratseptiivsete tablettide võtmise ajal hoiduma otsese
päikesevalguse või ultraviolettkiirguse eest.

Meditsiiniline läbivaatus/konsultatsioon
Enne Regulon'i alustamist või taasalustamist tuleb naiselt võtta täielik meditsiiniline anamnees (sh
perekonna anamnees) ja välistada rasedus. Tuleb mõõta vererõhku ja teostada füüsiline läbivaatus
lähtudes vastunäidustustest (vt lõik 4.3) ja hoiatustest (vt lõik 4.4). Oluline on juhtida naise
tähelepanu venoosse ja arteriaalse tromboosiga seotud teabele, sh Regulon'i riskile võrreldes teiste
KHK-dega, VTE ja ATE sümptomitele, teadaolevatele riskifaktoritele ja sellele, mida teha
tromboosikahtluse korral.
Naisele tuleb rõhutada ravimi pakendi infolehte tähelepaneliku lugemise vajadust ja seal antud
soovituste järgimist. Uuringute sagedus ja olemus peavad põhinema kehtivatel ravijuhistel ning neid
tuleb kohandada igale naisele eraldi.
Naistele tuleb selgitada, et hormonaalsed rasestumisvastased vahendid ei kaitse HIV-nakkuste (AIDS)
ega teise sugulisel teel levivate haiguste eest.

Vähenenud efektiivsus
Suukaudsete rasestumisvastaste preparaatide toime võib väheneda võtmatajäänud tablettide (vt lõik
4.2), oksendamise või raske kõhulahtisuse korral (vt lõik 4.2) või manustamisel koos teiste ravimitega
(vt lõik 4.5).

Halvenenud menstruaaltsükli kontroll
Kõigi hormonaalsete rasestumisvastaste preparaatide võtmisel võib esineda ebaregulaarset vereeritust
(määrimine või läbimurdeveritsus), eriti kasutamise esimestel kuudel. Seetõttu on veritsuse
ebaregulaarsust objektiivne hinnata alles pärast umbes kolme tsükli pikkust kohanemisperioodi.

Kui veritsuste ebaregulaarsus püsib või ilmneb pärast eelnevalt regulaarseid tsükleid, tuleb kaaluda
mittehormonaalseid põhjusi ja rakendada adekvaatseid diagnostilisi meetmeid, et välistada maliigsus
ja rasedus. Nende hulka võib kuuluda emakaõõne küretaaž.

Mõnedel naistel ei esine tabletivabal perioodil menstruatsioonitaolist vereeritust. Kui
rasestumisvastaseid tablette on võetud vastavalt kirjeldatud juhistele (vt lõik 4.2), siis on
ebatõenäoline, et naine on rasestunud. Siiski, kui enne esimest ärajäänud menstruatsioonilaadset
vereeritust ei ole rasestumisvastaseid tablette võetud vastavalt instruktsioonidele või juhul, kui ära
jäävad kaks menstruatsioonilaadset verejooksu, tuleb enne kontratseptiivsete tablettide võtmise
jätkamist välistada rasedus.

Naistepuna (Hypericum perforatum) sisaldavaid taimseid preparaate ei tohi Regulon’i võtmise ajal
kasutada, plasmakontsentratsiooni ja Regulon’i kliiniliste toimete vähenemise riski tõttu (vt lõik 4.5).

See ravim sisaldab 64,3 mg laktoosi ühes tabletis. Patsiendid, kellel on harvaesinev pärilik galaktoosi
talumatus, laktaasi defitsiit või glükoosi-galaktoosi malabsorptsioon, ei tohi seda ravimit võtta.

9/15


Ravimite koostoimed, mille tulemuseks on suguhormoonide kliirensi suurenemine, võivad põhjustada
läbimurdeveritsust ja kontratseptsiooni ebaõnnestumist. Selline koostoime on tõestatud hüdantoiinide,
barbituraatide, primidooni, bosentaani, karbamasepiini, rifampitsiini ja rifabutiiniga; samuti
kahtlustatakse seda toimet ka okskarbasepiini, modafiniili, topiramaadi, felbamaadi, ritonaviiri,
griseofulviini ja naistepuna ürti sisaldavate ravimite puhul. Ka indutseeriva võimekusega HIV
proteaasi inhibiitorid (nt ritonaviir ja nelfinaviir) ning mittenukleosiidsed pöördtranskriptaasi
inhibiitorid (nt nevirapiin ja efavirens) võivad mõjutada maksaainevahetust. Selle koostoime
mehhanism näib põhinevat nende ravimite maksaensüüme indutseerivatel omadustel, mille
tulemusena võib kiireneda suguhormoonide kliirens. Maksimaalne ensüümiinduktsioon ei ole nähtav
tavaliselt enne 2…3 nädalat pärast ravi alustamist, ent võib püsida vähemalt 4 nädalat pärast ravi
lõpetamist.

Kontratseptsiooni ebaõnnestumisest on teatatud ka selliste antibiootikumide nagu ampitsilliini ja
tetratsükliinidega. See toimemehhanism ei ole selge.

Naised, kes saavad samaaegselt lühiajalist (kuni 1 nädal) ravi mõne ülalmärgitud ravimirühma või
üksiku teise ravimiga, peavad ajutiselt (st nimetatud ravimi kasutamise ajal ja 7 päeva pärast selle
ravimi ärajätmist) kasutama koos rasestumisvastaste tablettidega ka barjäärimeetodit.
Mikrosomaalseid ensüüme indutseerivaid ravimeid (nt rifampitsiin) kasutavad naised peavad
kasutama barjäärimeetodit koos kontratseptiivsete tablettidega nii samaaegse ravi ajal rifampitsiiniga
kui ka veel 28 päeva vältel pärast rifampitsiini kasutamise lõpetamist. Kui samaaegselt teise ravimi
manustamine kestab kauem kui rasestumisvastaste tablettide pakendis jätkub tablette, tuleb järgmise
pakendiga alustada ilma tavapärase tabletivaba perioodita.

Pikaajalist ravi maksaensüüme indutseerivate ravimitega saavatel naistel on ekspertide poolt soovitav
tõsta kontratseptiivse steroidi annust. Kui kontratseptiivi kõrge annus ei ole soovitatav või see kõrge
annus osutub ebapiisavaks või ohtlikuks, nt ebaregulaarsete veritsuste korral, tuleb soovitada mõnda
muud kontratseptsiooni meetodit.

Taimseid ravimeid, mis sisaldavad naistepuna (Hypericum perforatum) ei tohi koos Regulon'iga
kasutada, kuna see võib potentsiaalselt viia kontratseptiivse toime kadumiseni. Teatatud on
läbimurdeveritsusest ja soovimatust rasestumisest. See on tingitud ravimeid metaboliseerivate
ensüümide indutseerimisest naistepuna poolt. Ensüüme indutseeriv toime võib kesta vähemalt 2
nädalat pärast ravi lõpetamist naistepunaga.

Kombineeritud suukaudse rasestumisvastase preparaadi kasutamise korral koos ritonaviiriga vähenes
etünüülöstradiooli keskmine AUC 41% võrra, seetõttu tuleb nimetatud ravimite samaaegsel
kasutamisel kaaluda suurema etünüülöstradiooli sisaldusega suukaudse rasestumisvastase preparaadi
või alternatiivsete rasestumisvastaste meetodite kasutamist.

Hormonaalsed kontratseptiivid võivad mõjutada teatud teiste toimeainete metabolismi.
Kontsentratsioonid vereplasmas ja kudedes võivad vastavalt kas suureneda (nt tsüklosporiin) või
väheneda (nt lamotrigiin).

Märkus: Võimalike koostoimete kindlakstegemiseks tuleb lugeda ka samaaegselt kasutatavate
ravimite ravimiinfot.

Laboratoorsed analüüsid
Kontratseptiivsete steroidide kasutamine võib mõjutada teatud laboratoorsete analüüside tulemusi,
sealhulgas maksa-, kilpnäärme-, neerupealiste- ja neerufunktsiooni biokeemilisi parameetreid,
(transport)valkude, nt kortikosteroide siduva globuliini plasmataset ja lipiidide/lipoproteiinide
fraktsioone, süsivesikute metabolismi ning verehüübivuse ja fibrinolüüsi parameetreid. Muutused
jäävad tavaliselt analüüsitulemuste normaalväärtuste piiridesse.

10/15


Rasedus
Kui rasedus avastatakse Regulon'i kasutamise ajal, tuleb selle edasine kasutamine koheselt lõpetada.
Siiski ei ole enamus epidemioloogilised uuringud näidanud sünnidefektide riski suurenemist neil
lastel, kelle emad võtsid KHK-sid enne rasedust, ega teratogeenset toimet, kui KHK-sid võeti
tahtmatult raseduse varases staadiumis.
Sünnitusjärgsel perioodil tuleb arvesse võtta suurenenud VTE riski, kui taas alustatakse Regulon'i
kasutamist (vt lõigud 4.2 ja 4.4).

Imetamine
KHK-d võivad mõjutada rinnaga toitmist, sest nad võivad vähendada rinnapiima hulka ja muuta selle
koostist. Seetõttu ei ole KHK-de kasutamine üldjuhul soovitatav enne, kui laps on rinnast täielikult
võõrutatud. Kontratseptiivsete steroidide ja/või nende metaboliitide väikesed annused võivad erituda
rinnapiima, kuid ei ole tõestatud, et need avaldavad kõrvaltoimeid lapse tervisele.

Toimeid autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele ei ole täheldatud.

Nii nagu kõigi KHK-dega võivad tekkida muutused vaginaalses veritsuses, eriti kasutamise esimestel
kuudel. Nendeks võivad olla muutused veritsuse sageduses (ära jäämine, harvenemine, sagenemine
või pidevaks muutumine), intensiivsuses (vähenemine või rohkenemine) või kestuses.

Võimalikud KHK-de kasutamisega seotud kõrvaltoimed, millest on teatatud 150 mikrogrammi
desogestreeli ja 20 mikrogrammi etünüülöstradiooli sisaldava KHK-ga (nagu Regulon) või KHK-de
kasutajatel üldiselt on loetletud allpool toodud tabelis1. Kõik kõrvaltoimed on loetletud
organsüsteemi klassi ja esinemissageduse järgi: sage (≥1/100), aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100) ja
harv (≥1/10 000 kuni <1/1000).


Organsüsteemid
Väga sage
Sage
Aeg-ajalt
Harv




Immuunsüsteemi



Ülitundlikkus
häired
Endokriinsüsteemi
Ebaregulaarne Amenorröa,


häired
veritsus
düsmenorröa,
premenstruaalne
sündroom,

Ainevahetus- ja

Vedelikupeetus
toitumishäired
Närvisüsteemi

Libiido muutused, Migreen

häired
depressiivne
meeleolu,
peavalu,
pearinglus,
närvilisus
Silma kahjustused



Kontaktläätsede
talumatus
11/15


Kõrva ja labürindi


Otoskleroos
kahjustused
Vaskulaarsed häired

Hüpertensioon Venoosne
või
arteriaalne
trombemboolia
Seedetrakti häired

Iiveldus, kõhuvalu Oksendamine,

kõhulahtisus
Naha ja nahaaluskoe
Akne
Lööve,
Nodoosne
kahjustused

urtikaaria
erüteem,
multiformne
erüteem
Reproduktiivse

Rindade
Rinnanäärmete Eritis
tupest,
süsteemi
ja
valulikkus, rindade suurenemine
eritis
rinnanäärme häired
hellus, kehakaalu
rinnanäärmest
tõus
Uuringud

Kehakaalu

Kehakaalu
suurenemine
vähenemine

1Nimekirjas on kõige sobivam MedDRA termin, mis kirjeldab teatud kõrvaltoimet. Nimekirjas ei ole
sünonüüme ega seotud seisundeid, kuid ka nendega tuleb arvestada.

Valitud kõrvaltoimete kirjeldus

Kombineeritud suukaudseid kontratseptiive kasutavatel naistel teatati järgmistest tõsistest
kõrvaltoimetest, mida on käsitletud lõigus 4.4 „Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel“. Need
on:
- Hüpertensioon;
- Hormoonsõltuvad kasvajad (nt maksakasvajad, rinnanäärmevähk);
- Teatud seisundite ilmnemine või halvenemine, millede seos COC-de kasutamisega ei ole
tõestatud: Crohni tõbi, haavandiline koliit, epilepsia, migreen, endometrioos, emakamüoom,
porfüüria, dissemineerunud erütematoosluupus, rasedusaegne herpes, chorea Sydenhami,
hemolüütilis-ureemiline sündroom, kolestaatiline ikterus;
- Kloasm.

KHK-sid kasutavatel naistel on täheldatud suuremat riski arteriaalsete ja venoossete trombootiliste ja
trombembooliliste seisundite, sh müokardiinfarkti, insuldi, mööduva isheemilise ataki, venoosse
tromboosi ja kopsuemboolia tekkeks. Neid seisundeid on põhjalikumalt kirjeldatud lõigus 4.4.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Puuduvad teated tõsistest kahjulikest toimetest seoses üleannustamisega. Sellistel juhtudel võivad
esineda järgmised sümptomid: iiveldus, oksendamine ja noortel tütarlastel vähene vereeritus tupest.
Antidoot puudub ja edasine ravi peab olema sümptomaatiline.

12/15


Farmakoterapeutiline rühm: Progesteroonide ja östrogeenide fikseeritud kombinatsioonid, ATC-kood:
G03AA09

Hormonaalsete rasestumisvastaste preparaatide kontratseptiivne toime põhineb erinevate tegurite
koostoimel, milledest olulisimad on ovulatsiooni pärssimine ja endomeetriumi muutused.

Regulon on kombineeritud hormonaalne rasestumisvastane preparaat, mis sisaldab etünüülöstradiooli
ja progestageen desogestreeli.
Etünüülöstradiool on hästituntud sünteetiline östrogeen.
Desogestreel on sünteetiline progestageen. Pärast suukaudset manustamist on desogestreelil tugev
ovulatsiooni pärssiv aktiivsus, tugev progestageenne ja nõrk antiöstrogeenne aktiivsus, väga nõrk
androgeenne/anaboolne aktiivsus; östrogeenne aktiivsus puudub.

Kõrgemaannuseliste KHK-de (50 mikrogrammi etünüülöstradiooli) kasutamisega väheneb
emakakaela- ja munasarjavähi risk. Kas see kehtib ka madalamaannuseliste KHK-de kohta, ei ole veel
selge.

Lapsed
Kliinilised andmed efektiivsuse ja ohutuse kohta alla 18-aastastel noorukitel puuduvad.

Desogestreel
Imendumine
Pärast Regulon'i suukaudset manustamist imendub desogestreel kiiresti ning muundub 3-keto-
desogestreeliks. Maksimaalne plasmakontsentratsioon saavutatakse 1,5 tundi pärast manustamist. 3-
keto-desogestreeli absoluutne biosaadavus on 62…81%.

Jaotumine
95,5…99% 3-keto-desogestreelist on seotud plasmavalkudega, peamiselt albumiini ja SHBG-ga
(suguhormoone siduv globuliin). Etünüülöstradiooli poolt indutseeritud SHBG taseme tõus mõjutab
nii plasmavalkudega seotud 3-keto-desogestreeli hulka kui ka 3-keto-desogestreeli jaotumist
plasmavalkude vahel. Seetõttu suureneb 3-keto-desogestreeli plasmakontsentratsioon ravi ajal
aeglaselt, saavutades tasakaalukontsentratsiooni 3…13 päeva jooksul.

Biotransformatsioon
3-keto-desogestreeli I-faasi metabolism hõlmab tsütokroom P450 poolt katalüüsitavat
hüdroksüleerimist ja sellele järgnevat C3 positsiooni dehüdrogeenimist. 3-keto-desogestreeli aktiivne
metaboliit allub edasisele redutseerimisele; metabolismi lõpp-produktid konjugeeritakse sulfaatide ja
glükuroniididega. Loomuuringud on näidanud, et enterohepaatilisel tsirkulatsioonil ei ole tähendust
desogestreeli gestageense aktiivsuse aspektist.

Eritumine
3-keto-desogestreel elimineerub keskmise poolväärtusajaga ligikaudu 31 tundi (24…38 tundi),
plasmakliirens varieerub vahemikus 5,0…9,5 l/tunnis. Desogestreel ja tema metaboliidid erituvad
uriini ja väljaheitega vabade steroidide või konjugaatidena. Uriiniga ja väljaheitega eritunud
metaboliitide suhe on 1,5:1.

Tasakaalukontsentratsiooni seisundid
Tasakaalukontsentratsiooni seisundis on 3-keto-desogestreeli tase plasmas tõusnud 2...3 korda.

Etünüülöstradiool
Imendumine
Etünüülöstradiool imendub kiiresti ja maksimaalne plasmakontsentratsioon saavutatakse 1,5 tundi
pärast manustamist. Presüsteemse konjugatsiooni ja esmase maksapassaaži tulemusena on absoluutne
13/15


biosaadavus 60%. Kontsentratsioonikõvera alune pindala (AUC) ja C tõusevad pisut mõne aja
max
möödudes.

Jaotumine
98,8% etünüülöstradioolist on seotud plasmavalkudega, enamasti ainult albumiiniga.

Biotransformatsioon
Etünüülöstradiool läbib presüsteemse konjugatsiooni nii peensoole limaskestas kui ka maksas.
Etünüülöstradiooli otseste konjugaatide hüdrolüüsimisel soolefloora osavõtul tekib uuesti
etünüülöstradiool, mis võib uuesti imenduda ja seega toimub enterohepaatiline tsirkulatsioon.
Etünüülöstradiooli
peamiseks
metaboliseerumisteeks
on
tsütokroom
P450
vahendatud
hüdroksüleerimine, milles peamisteks metaboliitideks on 2-OH-EE ja 2-metoksü-EE. 2-OH-EE
metaboliseeritakse edasi keemiliselt reaktiivseteks metaboliitideks.

Eritumine
Etünüülöstradiool kaob plasmast poolväärtusajaga ligikaudu 29 tundi (26…33 tundi); plasma kliirens
varieerub vahemikus 10…30 l/tunnis. Etünüülöstradiooli konjugaadid ja tema metaboliidid
väljutatakse uriini ja väljaheitega (vahekorras 1:1).

Tasakaalukontsentratsiooni seisundid
Tasakaalukontsentratsioon saavutatakse 3…4 päeva pärast, mil ravimi tase seerumis on ligikaudu
30…40% kõrgem kui pärast üksikannuse manustamist.

Toksikoloogilistes uuringutes ei ole leitud teisi toimeid kui need, mida saab seletada Regulon'i
hormoonaalsele profiilile tuginedes.

Tableti sisu: kartulitärklis, steariinhape, alfa-tokoferool, laktoosmonohüdraat, magneesiumstearaat,
kolloidne ränidioksiid, veevaba, polüvidoon K 30.
Tableti kate: hüpromelloos, makrogool 6000, propüleenglükool.

Ei kohaldata.

3 aastat.

Hoida temperatuuril kuni 30 °C.

Lakitud, trükikirjaga varustatud, kõva alumiiniumfoolium, kõva PVC/PVDC foolium-blister.

Üks blisters sisaldab 21 tabletti.
Üks või kolm blistrit on pakitud pappkarpi.

14/15

Erinõuded puuduvad.
Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.