OFTAN TIMOLOL

Kõrgenenud silmasisese rõhu langetamine kroonilise avatudnurga glaukoomi või okulaarse
hüpertensiooni korral.
Märkus. Suletudnurga glaukoomi ravis võib timolooli kasutada vaid koos miootikumiga.
Ravi Oftan Timolol'iga peaks alustama oftalmoloog.

Haigesse silma manustatakse 1 tilk lahust 1…2 korda päevas.

Süsteemne imendumine väheneb nina-pisarakanali kinnisurumisel või silmalaugude sulgemisel kaheks
minutiks. Sellest tingitult võivad süsteemsed kõrvaltoimed väheneda ning paikne toime tugevneda.

Oftan Timolol’i võib edukalt kombineerida teiste glaukoomivastaste preparaatidega (miootikumid,
adrenergilised agonistid ja karboanhüdraasi inhibiitorid). Üleminekul teiselt glaukoomivastaselt
preparaadilt Oftan Timolol’ile tuleb eelnev ravi lõpetada ja seejärel alustada Oftan Timolol’i
manustamist eespool toodud skeemi järgi.

Lapsed
Andmete vähesusest tulenevalt võib timolooli soovitada primaarse kaasasündinud ja primaarse
noorukieas tekkinud glaukoomi korral kasutamiseks üksnes ajutiselt seni, kuni langetatakse otsus
kirurgilise ravi vajaduse kohta, ning operatsiooni ebaõnnestumise korral edasiste ravivõimaluste
ooteperioodil.
Annustamine
Laste puhul tuleb hoolikalt hinnata võimalike riskide ja ravist oodatava kasu suhet. Timolooli
kasutamisele peab eelnema üksikasjalik haiguse anamneesi võtmine ning läbivaatus eesmärgiga
määrata kindlaks süsteemsete kõrvaltoimete võimalik avaldumine. Kliiniliste andmete vähesuse tõttu
ei saa välja tuua ühtegi soovitust konkreetse annuse kohta (vt ka lõik 5.1).
Kui võimalik ravitulemus kaalub üles riskid, on soovitatav kasutada väikseimat ööpäevas kasutatavat
toimeaine kontsentratsiooni. Kui see ei taga silmasisese rõhu piisavat alanemist, tuleb kaaluda annuse
ettevaatlikku suurendamist kuni maksimaalse ööpäevase annuseni, milleks on kaks tilka haigesse
silma. Kui ravimit kasutatakse kaks korda ööpäevas, tuleb eelistada 12-tunnist intervalli. Lisaks on
esimese annuse järel tungivalt soovitatav patsiente, eriti vastsündinuid, ühe kuni kahe tunni vältel
arstikabinetis jälgida ning tagada võimalike okulaarsete ja süsteemsete kõrvaltoimete hoolikas
monitooring kuni operatsioonini. Lastel tuleks eelistada toimeaine väiksema kontsentratsiooniga
(0,1%.) lahust.
Manustamisviis
Võimalike kõrvaltoimete minimeerimiseks tuleb ühel annustamiskorral silma tilgutada üksnes üks tilk.
Lokaalselt manustatavate beetablokaatorite süsteemset imendumist saab vähendada tilkade silma
tilgutamise järgse nina-pisarakanali kinnisurumise ning silmalaugude võimalikult pikaajaliselt (näiteks
3…5 minuti vältel) suletuna hoidmisega (vt ka lõik 4.4 ja 5.2.)

Ravi kestus
Ravim on lastel näidustatud ajutiseks raviks (vt ka lõik 4.2 "Lapsed").

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes. Reaktiivsed hingamisteede
haigused, sealhulgas bronhiaalastma või anamneesis varasem bronhiaalastma, raske krooniline
obstruktiivne kopsuhaigus. Siinusbradükardia, siinussõlme nõrkuse sündroom, sinuatriaalne blokaad,
teise või kolmanda astme atrioventrikulaarne blokaad, mida ei reguleerita südamestimulaatoriga.
Kardiogeenne šokk, väljendunud südamepuudulikkus.

Enne ravi alustamist tuleb hinnata patsiendi üldist tervislikku seisundit (vt lõik 4.3).

Silmasisest rõhku tuleb mõõta korduvalt - esmalt 2…4 nädala möödumisel ravi algusest, edaspidi
regulaarselt kindlate ajavahemike järel. Ravi alustamisel kulub Oftan Timolol’i toime stabiliseerumiseks
mõni nädal. Pikaajalise ravi korral võib ravimi toime muutuda.

Nagu teised lokaalselt kasutatavad silmaravimid, imendub ka timolool süsteemselt. Timolool võib silma
manustamisel põhjustada samasugused kardiovaskulaarseid, pulmonaalseid ja muid kõrvaltoimeid, mida on
täheldatud süsteemsete beeta-adrenoblokaatorite korral. Süsteemsete kõrvaltoimete esinemissagedus on
lokaalselt silma manustamise järel madalam kui süsteemse manustamise korral. Süsteemse imendumise
minimeerimise kohta vt lõik 4.2.

Muud beeta-adrenoblokaatorid
Toime silmasisesele rõhule või süsteemse beetablokaadi teadaolevad tagajärjed võivad võimenduda siis, kui
timolooli antakse patsientidele, kes juba saavad süsteemset beetablokaatorit. Nende patsientide
ravireaktsiooni tuleb hoolikalt jälgida. Kahe lokaalselt manustatava beeta-adrenoblokaatori kasutamine ei
ole soovitatav (vt lõik 4.5).

Südame häired
Kardiovaskulaarsete haiguste (näiteks südame isheemiatõbi, Prinzmetali stenokardia ja
südamepuudulikkus) ning hüpotensiooniga patsientidel tuleb ravi beetablokaatoritega kriitiliselt hinnata ja
kaaluda teistel toimeainetel põhinevat ravi. Kardiovaskulaarsete haigustega patsiente tuleb jälgida vastava
haiguse ägenemise nähtude ja kõrvaltoimete suhtes. Lähtudes beetablokaatorite negatiivsest toimest
konduktsiooniajale, tuleb neid esimese astme südame erutusjuhtesüsteemi häirega patsientidele määrata
ettevaatlikkusega.

Vaskulaarsed häired
Raske perifeerse tsirkulatoorse häire/haigustega (st Raynaud’ haiguse või Raynaud’ sündroomi rasked
vormid) patsientide ravimisel tuleb olla ettevaatlik.

Respiratoorsed häired
Teatatud on beetablokaatorite silma manustamise järgsetest respiratoorsetest reaktsioonidest, sealhulgas
astmaga patsientide bronhospasmist tingitud surmast. Timolooli tuleb kasutada ettevaatusega patsientidel,
kellel on kerge/mõõdukas krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, ning üksnes siis, kui võimalik ravitulemus
kaalub üles potentsiaalsed riskid.

Hüpoglükeemia/diabeet
Beetablokaatoreid tuleb manustada ettevaatusega patsientidele, kellel võib tekkida spontaanne
hüpoglükeemia, või patsientidele, kellel on ebastabiilse kuluga diabeet, sest beetablokaatorid võivad
maskeerida akuutsele hüpoglükeemiale viitavaid haigusnähte ja sümptomeid.

Müasteenia
Müasteeniaga patsientidel on timolooli sisaldavate silmatilkade kasutamisel esinenud üldise
terviseseisundi halvenemist.

Hüpertüreoidism
Beetablokaatorid võivad maskeerida ka hüpertüreoidismile viitavaid haigusnähte.

Anafülaktilised reaktsioonid
Beetablokaatorite võtmise ajal võivad patsiendid, kelle anamnees sisaldab atoopiat või raskeid
anafülaktilisi reaktsioone mitmesugustele allergeenidele, reageerida korduvale kokkupuutele vastavate
allergeenidega ägedamalt ning nad ei pruugi reageerida anafülaktiliste reaktsioonide ravimiseks
kasutatava adrenaliini tavapärasele annusele.

Kirurgiline anesteesia
Beetablokaatoritest silmaravimid võivad blokeerida süsteemse beetaagonisti (näiteks adrenaliini)
toimet. Kui patsient saab timolooli, tuleb anestesioloogi sellest teavitada.

Sarvkesta haigused
Beetablokaatoritest silmaravimid võivad põhjustada silmade kuivust. Sarvkesta haigustega patsiente
tuleb ravida ettevaatusega.

Pärissoonkesta irdumine
Vesisupressiivsete ravimite (näiteks timolool, atsetasolamiid) manustamisel on teatatud
filtreerimisprotseduuride järgsest pärissoonkesta irdumisest.

Kontaktläätsed
Oftan Timolol silmatilgad sisaldavad säilitusainena bensalkooniumkloriidi, mis võib ladestuda
pehmetesse kontaktläätsedesse. Kontaktläätsed tuleb silmast enne ravimi tilgutamist ära võtta ja tagasi
panna alles 15 minuti möödumisel.

Lapsed
Üldjuhul tuleb timolooli glaukoomiga lastel kasutada ettevaatusega (vt lõike 4.2 ja 5.2). Oluline on
lapsevanemate teavitamine võimalikest kõrvaltoimetest, et nad saaksid kõrvaltoimete ilmnemisel ravi
kohe katkestada. Nähud, millele tuleb tähelepanu pöörata, on näiteks köha ja hingeldusd. Apnoe ja
Cheyne-Stokes’i hingamise tekkeriski tõttu tuleb ravimit vastsündinutel, imikutel ja väikelastel
kasutada äärmise ettevaatusega. Timolooli saavatel vastsündinutel tuleks kasutada portatiivset
apnoemonitori.

Ravimit tohib vastsündinutel ja väikestel lastel kasutada vaid laste oftalmoloogi järelevalve all.

Koostoimete uuringuid ei ole timolooliga läbi viidud.

Oftan Timolol silmatilkadega samaaegselt võib kasutada teisi glaukoomivastaseid ravimeid.

Ravimiga kaasub hüpotensiooni ja/või märkimisväärse bradükardia risk, kui oftalmilist
beetablokaatorit manustatakse suukaudsete kaltsiumikanali blokaatorite, beeta-adrenergiliste
blokaatoritega, antiarütmikumide (sealhulgas amiodaroon), südameglükosiidide,
parasümpatomimeetikumide või guanetidiiniga samal ajal. Võimalike kõrvaltoimete suhtes tuleb
jälgida ka patsiente, kes kasutavad samaaegselt süsteemset reserpiini, I klassi antiarütmikume
(kinidiin) ja klonidiini.

CYP2D6 inhibiitorid (näiteks kinidiin ja tsimetidiin) võivad suurendada timolooli
plasmakontsentratsiooni. CYP2D6 inhibiitorite (näiteks kinidiin, fluoksetiin, paroksetiin) ja timolooli
kombineeritud ravi korral on teatatud võimendatud süsteemsest beetablokaadist (näiteks aeglasem
pulss, depressioon).

Kesknärvisüsteemi kõrvaltoimeid võivad tugevdada barbituraadid, valuvaigistid ja ergotamiini
alkaloidid.

Aeg-ajalt on teatatud oftalmiliste beetablokaatorite ja adrenaliini (epinefriini) samaaegsest
kasutamisest tingitud müdriaasist.

Rasedus
Timolooli kasutamise kohta rasedatel ei ole piisavalt andmeid. Timolooli ei tohi kasutada raseduse
ajal, välja arvatud juhul, kui selleks on põhjendatud vajadus. Süsteemse imendumise minimeerimise
kohta vt lõik 4.2.
Timolool läbib platsentaarbarjääri.
Epidemioloogilised uuringud ei ole näidanud väärarengute teket, kuid on viidanud beetablokaatorite
suukaudse manustamisega kaasnevale emakasisese kasvu pidurdumise riskile. Lisaks on vastsündinul
täheldatud beetablokaadi nähte ja sümptomeid (näiteks bradükardia, hüpotensioon, respiratoorne
distress ja hüpoglükeemia), kui beetablokaatoreid on manustatud kuni sünnituseni. Kui Oftan
Timolol’i manustatakse kuni sünnituseni, tuleb vastsündinut esimestel elupäevadel hoolikalt jälgida.

Imetamine
Beetablokaatorid erituvad rinnapiima. Sellegipoolest ei ole silmatilkades sisalduva timolooli
terapeutiliste annuste juures tõenäoline, et rinnapiima erituksid sellised kogused, mis võiksid imikul
beetablokaadi kliinilisi sümptomeid põhjustada. Süsteemse imendumise minimeerimise kohta vt
lõik 4.2.

Oftan Timolol'il ei ole toimet autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele. Soovitatud annuste
kasutamise korral ei põhjusta Oftan Timolol nõrkust ega nägemishäireid ning ei mõjuta mootorsõiduki
juhtimise võimet. Siiski võib ta põhjustada väsimust ja pearinglust (madalast vererõhust tingitult).
Ravi alustamisel tuleb patsienti sellest teavitada.

Nagu teised lokaalselt kasutatavad silmaravimid, imendub ka timolool süsteemsesse vereringesse. See
võib põhjustada sarnaseid kõrvaltoimeid, mida on täheldatud süsteemsete beetablokaatorite korral.
Süsteemsete kõrvaltoimete esinemissagedus on lokaalselt silma manustamise järel madalam kui
süsteemse manustamise korral. Loetletud kõrvaltoimete hulka kuuluvad kõrvaltoimed, mida on
täheldatud oftalmiliste beetablokaatorite klassi kuuluvate ravimite korral.

Immuunsüsteemi häired
Urtikaaria ning paikne ja generaliseerunud lööve ülitundlikel patsientidel

Psühhiaatrilised häired
Depressioon, segasusseisund

Närvisüsteemi häired
Minestamine, peavalu, peapööritus

Silma kahjustused
Hägune nägemine, silmade kuivus ning pisaranäärme düsfunktsioon, keratiit, sarvkesta tundlikkuse
alanemine, konjunktiviit ja blefariit. Need kõrvaltoimed kaovad üldjuhul pärast ravi katkestamist.
Teoreetiliselt võib esineda nägemishäireid.

Südame häired
Südamepuudulikkus, bradükardia, südamekloppimine

Vaskulaarsed häired
Vererõhu muutused, hüpertensioon, perifeersed tsirkulatoorsed häired
Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häiredHüperventilatsioon, bronhospasm (eeskätt bronhiaalastmaga patsientidel)

Seedetrakti häired
Suukuivus, iiveldus

Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Alopeetsia

Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired
Peyronie tõbi

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid
Asteenia

Alljärgnevalt on toodud täiendavad kõrvaltoimed, mida on täheldatudteiste oftalmiliste
beetablokaatoritega ning mis võivad potentsiaalselt esineda Oftan Timolol’i kasutamisel.

Immuunsüsteemi häired
Süsteemsed allergilised reaktsioonid, sealhulgas angioödeem, sügelus, anafülaktiline reaktsioon

Ainevahetus- ja toitumishäired
Hüpoglükeemia

Psühhiaatrilised häired
Insomnia, painajalikud unenäod, mälukadu

Närvisüsteemi häired
Tserebrovaskulaarne häire, tserebraalne isheemia, müasteenia haigusnähtude ja sümptomite
võimendumine, paresteesia

Silma kahjustused
Silmaärrituse nähud ja sümptomid (näiteks põletustunne, kipitustunne, sügelus, pisaravool, punetus),
filtreerimisoperatsioonile järgnev pärissoonkesta irdumine (vt lõik 4.4 Erihoi), sarvkesta erosioon,
ptoos, diploopia

Südame häired
Valu rindkeres, tursed, arütmia, kongestiivne südamepuudulikkus, atrioventrikulaarne blokaad,
südameseiskumine

Vaskulaarsed häired
Hüpotensioon, Raynaud’ sündroom, külmad jäsemed
Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häiredDüspnoe, köha

Seedetrakti häired
Düsgeuusia, düspepsia, kõhulahtisus, kõhuvalu, oksendamine

Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Psoriaasitaoline lööve või psoriaasi ägenemine, nahalööve

Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused
Müalgia

Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired
Seksuaalse funktsiooni häired, alanenud libiido

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid
Väsimus

Toksilisus
Timolol 5 mg/ml silmatilkade 30 tilgast imendub timolooli samaväärne kogus kui 10 mg tableti
suukaudse manustamise korral.

Sümptomid
Et ravim imendub kiiresti silma ja nina limaskestade kaudu, võivad ka mõned tilgad põhjustada
südame rütmihäireid, mööduvat pulsisageduse aeglustumist, vererõhu langust ja bronhospasmi.

Ravi
Üleannustamisnähtusid ravitakse sümptomaatiliselt adrenergiliste agonistidega: näiteks isoprenaliin,
dobutamiin ning dopamiin.

Farmakoterapeutiline rühm: beeta-adrenoblokaatorid, ATC-kood: S01ED01

Oftan Timolol silmatilkade toimeaine on timolooli l-isomeer. Timolool on mitteselektiivne
beeta-adrenoblokaator, mida kasutatakse vererõhu ja silmasisese rõhu langetamiseks ning stenokardia
raviks. Timoloolil on väga tugev afiinsus nii β-1 kui β-2 retseptorite suhtes. Oftan Timolol langetab
silmasisest rõhku vähendades kambrivedeliku produktsiooni. Silmas avaldab ta toimet tsiliaarkehale.
Timoloolil ei ole märkimisväärset toimet kambrivedeliku väljavoolule. Ei ole teada, kas timolool
avaldab toimet silma eesmise osa veresoontele, kuid on teada, et samaaegselt silmasisese rõhu
langusega paraneb ka reetina verevarustus. Timoloolil ei ole seesmist sümpatomimeetilist ja olulist
membraane stabiliseerivat aktiivsust ning ta ei oma toimet pupilli suurusele ega akommodatsioonile.
Oftan Timolol on hästi talutav ja ei põhjusta ravimsõltuvust, ravi lõpetamisel ei ole ilmnenud
ärajäämanähte, mis ilmnevad süsteemse beeta-adrenoblokaatorite kasutamise korral.

Lapsed
Andmeid timolooli (0,25%, 0,5% üks tilk kaks korda päevas) kasutamiset lastel kuni 12 nädala
pikkusel raviperioodil on väga vähe. Topeltpime, randomiseeritud ja avaldatud kliiniline uuring, mis
viidi läbi 105 lapsega (n=71 said timolooli) vanuses 12 päeva kuni 5 aastat, andis teatud määral
tõendeid, et timolooli kasutamine primaarse kaasasündinud ja primaarse noorukieas tekkinud
glaukoomi korral on lühiajalise ravi puhul efektiivne.

Timolool on rasvlahustuv aine ja imendub hästi silma. Ravim satub süsteemsesse vereringesse läbi
konjunktiivi, nina limaskesta ja ka läbi seedetrakti. Silmasisese rõhu languse põhjustab lokaalne toime.
Maksimaalne toime saabub 3…4 tunni möödumisel ja toime kestab kuni 24 tundi.
Silmas seondub timolool paljude kudede rakupindadega, eriti iirise pigmentrakkude endoteeliga ja
tsiliaarjätketega. Timolool eritub silmast koos kambrivedelikuga.
Arvatav eliminatsiooni poolväärtusaeg silmakudedest on 8 tundi.
Timolool metaboliseerub maksas tsütokroom P450 ensüümi CYP2D6 vahendusel inaktiivseteks
metaboliitideks, mis erituvad peamiselt neerude kaudu. Suukaudse manustamise korral metaboliseerub
esmasel maksapassaažil ligikaudu 50%. Plasmavalkudega seondub 60%. Jaotusruumala on 2 l/kg,
ravim läbib hematoentsefaalbarjääri. Eliminatsiooni poolväärtusaeg plasmast on ligikaudu 4 tundi.

Lapsed
Täiskasvanute ravis kogutud andmed on juba kinnitanud, et 80% igast silmatilgast läbib
nasolakrimaalsüsteemi, kust see võib nina limaskesta, konjunktiivi, nasolakrimaaljuha, suuneelu ja
soolestiku või pisaravoolu alla jääva naha kaudu kiiresti imenduda süsteemsesse vereringesse.
Lähtudes sellest, et lastel on vere kogus väiksem kui täiskasvanutel, tuleb arvesse võtta suuremat
kontsentratsiooni vereringes. Lisaks on vastsündinutel väljakujunemata ensümaatilised
ainevahetusrajad ning see võib tingida eliminatsiooni poolväärtusaja suurenemise ja võimendada
kõrvaltoimeid. Piiratud andmed näitavad, et timolooli 0,25% järgsed plasmatasemed lastel ületavad
märkimisväärselt 0,5% järgseid plasmatasemeid täiskasvanutel, eriti imikutel, ning eeldatavasti
suurendab see selliste kõrvaltoimete nagu bronhospasm ja bradükardia tekkeriski.

Ägeda toksilisuse uuringutes oli hiirtel timolooli suukaudne LD50 ligikaudu 1,4 g/kg (ligikaudu 16000
korda suurem Oftan Timolol silmatilkade ööpäevasest silma manustatavast annusest inimesel).
Kroonilise okulaarse toksilisuse uuringutes manustati küülikutele ja koertele 3...12 kuu jooksul
lokaalselt suurtes kontsentratsioonides (15 mg/ml) timolooli. Ainsad täheldatud sümptomid olid
mööduv silmade vesisus, pilgutamine ja sidekesta turse (kemoos). Küülikutega läbiviidud uuringud
näitasid, et timolool võib aeglustada sarvkestavigastuse paranemist. Rottidega läbiviidud
kartsinogeensuse uuringutes suurenes feokromotsütoomi ja rinnanäärme adenokartsinoomi risk
statistiliselt oluliselt 300 mg või suuremate suukaudsete annuste puhul. Ei ole leitud timolooli
mutageenset ega teratogeenset toimet isegi suurte annuste kasutamisel. Samas võib ta aeglustada loote
arengut.

Bensalkooniumkloriid 0,1 mg/ml
Naatriumdivesinikfosfaatdihüdraat
Dinaatriumfosfaatdodekahüdraat
Naatriumhüdroksiid (maksimaalne pH 6,5-7,0)
Süstevesi

Ei ole teada.

3 aastat.
Kõlblikkusaeg pärast pudeli esmakordset avamist on 28 päeva.

Hoida temperatuuril kuni 25˚C, mitte hoida sügavkülmas.

Säilitamistingimused pärast ravimpreparaadi esmast avamist vt lõik 6.3.

Tilgutiga polüetüleenpudel.
Pakendi suurus: 5 ml.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.