NOLPAZA

Täiskasvanud ja noorukid alates 12 aasta vanusest
- Refluksösofagiit.

Täiskasvanud
- Helicobacter pylori (H. pylori) eradikatsioon kombineerituna sobiva antibiootikumraviga,
patsientidel, kellel on H. pylori'ga seotud haavandid.
- Mao- ja kaksteistsõrmikuhaavand.
- Zollingeri-Ellisoni sündroom ja teised maohappe hüpersekretsiooniga seotud seisundid.

Tablette ei tohi närida ega purustada ning need tuleb sisse võtta tervelt koos veega 1 tund enne sööki.

Soovituslik annus

Täiskasvanud ja noorukid alates 12 aasta vanusest
Refluksösofagiit
Üks tablett Nolpaza't ööpäevas. Üksikjuhtudel võib annust kahekordistada (kaks Nolpaza tabletti
ööpäevas), eriti juhtudel, kui muu ravi ei ole aidanud. Refluksösofagiidi korral piisab tavaliselt 4-
nädalasest ravist. Kui see ei ole piisav, siis saavutatakse paranemine tavaliselt järgneva 4 nädala
jooksul.

Täiskasvanud
H. pylori eradikatsioon koos kahe sobiva antibiootikumiga
Mao- ja kaksteistsõrmikuhaavandi korral, mille puhul on kindlaks tehtud H. pylori infektsioon, tuleb
mikroorganismi hävitamiseks kasutada kombineeritud ravi. Mikroobide resistentsuse ning
antibakteriaalsete ainete kasutamise ja väljakirjutamise osas tuleb lähtuda kohalikest kehtivatest
juhistest (nt riiklikud ravijuhised). Sõltuvalt individuaalsest ravimresistentsusest võib H. pylori
hävitamiseks kasutada järgnevaid raviskeeme:

a)
Üks Nolpaza tablett 2 korda ööpäevas

+ 1000 mg amoksitsilliini 2 korda ööpäevas

+ 500 mg klaritromütsiini 2 korda ööpäevas

b)
Üks Nolpaza tablett 2 korda ööpäevas

+ 400…500 mg metronidasooli (või 500 mg tinidasooli) 2 korda ööpäevas

+ 250…500 mg klaritromütsiini 2 korda ööpäevas

c)
Üks Nolpaza tablett 2 korda ööpäevas

+ 1000 mg amoksitsilliini 2 korda ööpäevas

+ 400…500 mg metronidasooli (või 500 mg tinidasooli) 2 korda ööpäevas
.
Kombineeritud ravi korral H. pylori hävitamiseks võetakse teine Nolpaza tablett 1 tund enne
õhtusööki. Tavaliselt on kombineeritud ravi kestuseks 7 päeva ning vajadusel võib seda pikendada
täiendavalt 7 päevaks, et ravi kogukestuseks on kuni kaks nädalat. Kui haavandi paranemise
saavutamiseks on vaja jätkata ravi pantoprasooliga, siis tuleb annuse valikul juhinduda mao- kaksteistsõrmikuhaavandi raviks soovitatavatest annustest.

Kui kombineeritud ravi ei ole vajalik, nt patsiendi H. pylori test on negatiivne, siis kehtivad Nolpaza
monoteraapia korral järgmised juhised:

Maohaavandi ravi
Üks Nolpaza tablett ööpäevas. Üksikjuhtudel võib annust kahekordistada (kaks Nolpaza tabletti
ööpäevas), eriti juhtudel, kui muu ravi ei ole aidanud. Maohaavandi korral piisab tavaliselt 4-
nädalasest ravist. Kui see ei ole piisav, siis saavutatakse paranemine tavaliselt veel pärast 4-nädalast
ravi.

Kaksteistsõrmikuhaavandi ravi
Üks Nolpaza tablett ööpäevas. Üksikjuhtudel võib annust kahekordistada (kaks Nolpaza tabletti
ööpäevas), eriti juhtudel, kui muu ravi ei ole aidanud. Kaksteistsõrmikuhaavandi korral piisab
tavaliselt 2-nädalasest ravist. Kui 2- nädalane ravi ei ole piisav, siis saavutatakse paranemine tavaliselt
veel pärast 2-nädalast ravi.

Zollingeri-Ellisoni sündroom ja teised maohappe hüpersekretsiooniga seotud seisundid
Zollingeri-Ellisoni sündroomi ja teiste maohappe patoloogilise hüpersekretsiooniga seotud seisundite
pikaajaliseks raviks peaksid patsiendid alustama ravi annusega 80 mg ööpäevas (kaks Nolpaza 40 mg
tabletti). Seejärel võib maohappe sekretsiooni mõõtmistulemuste alusel annust titreerida üles või alla
vastavalt vajadusele. 80 mg ööpäevas ületavate annuste korral peab annuse jagama kaheks ning
manustama kahe üksikannusena. Ajutiselt võib annuse suurendada kuni 160 mg pantoprasoolini
ööpäevas, kuid seda ei tohi teha kauem kui adekvaatseks happesekretsiooni kontrolliks vaja on.
Ravi kestvus Zollingeri-Ellisoni sündroomi ja teiste maohappe patoloogilise hüpersekretsiooniga
seotud seisundite korral ei ole piiratud ning seda peab kohandama vastavalt kliinilistele vajadustele.

Patsientide eripopulatsioonid

Alla 12-aastased lapsed
Ohutus- ja efektiivsusandmete vähesuse tõttu selles vanusegrupis ei soovitata Nolpaza tablette alla 12-
aastastel lastel kasutada.

Maksakahjustus
Raske maksakahjustusega patsientidel ei tohi ületada annust 20 mg pantoprasooli ööpäevas (1
pantoprasool 20 mg tablett). Nolpaza tablette ei tohi kasutada H. pylori eradikatsiooni kombineeritud
raviks patsientidel, kellel esineb mõõdukas kuni raske maksafunktsiooni häire, kuna käesoleval hetkel
puuduvad kliinilised andmed Nolpaza kasutamise efektiivsuse ja ohutuse kohta kombineeritud ravis
nendel patsientidel (vt lõik 4.4).

Neerukahjustus
Neerufunktsiooni häirega patsientidel ei ole vaja annuseid kohandada. Nolpaza tablette ei tohi
kasutada H. pylori eradikatsiooni kombineeritud raviks patsientidel, kellel esineb neerufunktsiooni
häire, kuna käesoleval hetkel puuduvad kliinilised andmed Nolpaza kasutamise efektiivsuse ja ohutuse
kohta kombineeritud ravis nendel patsientidel.

Eakad
Eakatel patsientidel ei ole vaja annuseid kohandada.

Ülitundlikkus toimeaine, asendatud bensimidasoolide, sorbitooli või lõigus 6.1 loetletud mis tahes
abiainete suhtes.

Maksakahjustus
Raske maksakahjustusega patsientidel tuleb pantoprasoolravi ajal regulaarselt kontrollida
maksaensüümide aktiivsust, seda eriti pikaajalise ravi korral. Maksaensüümide aktiivsuse tõusu korral
tuleb ravi katkestada (vt lõik 4.2).

Kombineeritud ravi
Kombineeritud ravi korral tuleb järgida samaaegselt kasutatavate ravimpreparaatide omaduste
kokkuvõtetes sisalduvat informatsiooni.

Alarmeerivate sümptomite esinemine
Mistahes alarmeerivate sümptomite (nt märkimisväärne planeerimata kehakaalu langus, korduv
oksendamine, düsfaagia, veriokse, aneemia või veriroe) või maohaavandi või selle kahtluse esinemisel
tuleb välistada pahaloomulise haiguse võimalus, sest ravi pantoprasooliga võib leevendada
pahaloomulise kasvaja sümptome ning edasi lükata selle diagnoosimist.

Kui sümptomid püsivad vaatamata adekvaatsele ravile, tuleb kaaluda täiendavate uuringute vajadust.

Samaaegne kasutamine koos atasanaviiriga
Atasanaviiri samaaegne kasutamine koos prootonpumba inhibiitoritega ei ole soovitatav (vt lõik 4.5).
Kui atasanaviiri ja prootonpumba inhibiitori samaaegne kasutamine on hädavajalik, on soovitav
patsienti kliiniliselt hoolikalt jälgida (näiteks viiruskoormus) ning atasanaviiri annust suurendada 400
mg-ni koos 100 mg ritonaviiriga. Pantoprasooli annus ei tohi ületada 20 mg ööpäevas.

Mõju B12-vitamiini imendumisele
Zollingeri-Ellissoni sündroomiga ja teiste maohappe patoloogilise hüpersekretsiooniga seotud
seisunditega patsientidel, kus on vajalik pikaajaline ravi, võib pantoprasool, nagu kõik happeid
blokeerivad ravimid, vähendada B -vitamiini (tsüanokobalamiin) imendumist, tingituna hüpo- või
12
aklorhüüdriast. Seda tuleb arvestada patsientidel, kelle organismis B -vitamiini varud on vähenenud
12
või kellel on riskifaktorid B -vitamiini imendumise vähenemiseks pikaajalise ravi korral või kellel
12
esinevad vastavad kliinilised sümptomid.

Pikaaegne ravi
Pikaajalise ravi korral, eriti juhul kui raviperiood ületab ühte aastat, peavad patsiendid olema
regulaarse järelevalve all.

Bakterite poolt põhjustatud seedetrakti infektsioonid
Pantoprasool, sarnaselt kõigile prootonpumba inhibiitoritele (PPI-d), võib suurendada ülemises
seedetraktis tavaliselt elunevate bakterite arvu. Ravi Nolpaza'ga võib veidi suurendada bakterite (nagu
Salmonella ja Campylobacter) poolt põhjustatud seedetrakti infektsioonide tekkeriski.

Hüpomagneseemia
Patsientidel, keda on ravitud PPI-dega, nagu pantoprasool, vähemalt kolm kuud ja enamikul juhtudel
aasta, on täheldatud rasket hüpomagneseemiat. Võivad esineda tõsised hüpomagneseemia ilmingud,
nagu väsimus, tetaania, deliirium, krambid, pearinglus ja ventrikulaarne arütmia, kuid need võivad
alata hiilivalt ja tähelepanuta jääda. Pärast magneesiumi asendamist ja PPI ravi lõpetamist
hüpomagneseemia nähud enamikul patsientidel paranesid.
Patsientidel, kes eeldatavasti vajavad pikaajalist ravi või kes võtavad PPI-sid koos digoksiiniga või
ravimitega, mis võivad põhjustada hüpomagneseemiat (nagu diureetikumid), peaksid
meditsiinitöötajad kaaluma magneesiumi taseme mõõtmist enne PPI ravi alustamist ja perioodiliselt
ravi kestel.

Puusa, randme ja lülisamba murrud
Prootonpumba inhibiitorid, eriti kui neid kasutatakse suurtes annustes ja pikema perioodi jooksul (>1
aasta), võivad vähesel määral tõsta riski puusa, randme ja lülisamba murdude tekkeks, peamiselt
eakatel või teiste teadaolevate riskifaktorite olemasolul. Vaatlusuuringud näitavad, et prootonpumba
inhibiitorid võivad suurendada üldist riski luumurdude tekkeks 10…40%. Osa sellest kasvust võib olla
tingitud teiste riskifaktorite tõttu. Patsientidel, kellel on risk osteoporoosi tekkeks, peaksid saama ravi
vastavalt kliinilistele ravijuhistele ja nad peaksid saama piisaval hulgal D vitamiini ja kaltsiumi.

Sorbitool
Nolpaza sisaldab sorbitooli. Harvaesineva kaasasündinud fruktoosi talumatusega patsiendid ei tohi
seda ravimit kasutada.

Pantoprasooli mõju teiste ravimite imendumisele
Maohappe sekretsiooni tugeva ja pikaajalise pärssimise tõttu võib pantoprasool vähendada nende
ravimite imendumist, mille biosaadavus sõltub mao pH-st, näiteks mõned asooli-tüüpi seenevastased
preparaadid nagu ketokonasool, itrakonasool ja posakonasool ning teised ravimid nagu erlotiniib.

HIV infektsiooni ravimid (atasanaviir)
Atasanaviiri ja teiste HIV-infektsiooni ravimite, mille imendumine sõltub pH-st, manustamine koos
prootonpumba inhibiitoritega võib oluliselt vähendada nimetatud HIV infektsiooni ravimite
biosaadavust, mis omakorda võib mõjutada nende ravimite efektiivsust. Seetõttu ei ole prootonpumba
inhibiitorite samaaegne manustamine koos atasanaviiriga soovitatav (vt lõik 4.4).

Kumariini-tüüpi antikoagulandid (fenprokumoon või varfariin)
Kuigi kliinilistes farmakokineetilistes uuringutes ei ole samaaegsel manustamisel koos fenprokumooni
või varfariiniga koostoimeid täheldatud, on turuletulekujärgsel perioodil teatatud üksikutest INR’i
muutuste juhtudest samaaegse ravi jooksul. Seetõttu soovitatakse kumariini-tüüpi antikoagulantidega
(näiteks fenprokumoon või varfariin) ravitavatel patsientidel monitoorida protrombiini aega/INR’i
pärast pantoprasool-ravi algust, lõppu või pantoprasooli ebaregulaarse kasutamise jooksul.

Muud koostoimeuuringud
Pantoprasool metaboliseeritakse ulatuslikult maksas tsütokroom P450 ensüümsüsteemi poolt.
Peamiseks metabolismiteeks on demetüleerimine CYP2C19 poolt ning teiseks metabolismiteeks on
oksüdeerimine CYP3A4 poolt.

Koostoimeuuringutes nimetatud ensüümsüsteemi poolt metaboliseeritavate ravimitega (nt
karbamasepiin, diasepaam, glibenklamiid, nifedipiin ning levonorgestreeli ja etünüülöstradiooli
sisaldavad suukaudsed rasestumisvastased preparaadid) ei täheldatud kliiniliselt olulisi koostoimeid.

Muude koostoimeuuringute tulemused näitavad, et pantoprasool ei mõjuta CYP1A2 (näiteks kofeiin,
teofülliin), CYP2C9 (näiteks piroksikaam, diklofenak, naprokseen), CYP2D6 (näiteks metoprolool)
ega CYP2E1 (näiteks etanool) poolt metaboliseeritavate ravimite metabolismi ega p-glükoproteiini
poolt vahendatud digoksiini imendumist.

Koostoimeid samaaegselt manustatud antatsiididega ei ole täheldatud.

Läbi on viidud ka koostoime uuringud pantoprasooli ja samaaegselt kasutatavate antibiootikumidega
(klaritromütsiin, metronidasool, amoksitsilliin). Kliiniliselt olulisi koostoimeid nimetatud uuringutes ei
täheldatud.

Rasedus
Puuduvad adekvaatsed andmed pantoprasooli kasutamise kohta rasedatel naistel. Loomuuringutes on
täheldatud reproduktiivset toksilisust (vt lõik 5.3). Võimalik risk inimesele ei ole teada. Nolpaza't võib
raseduse ajal kasutada ainult äärmise vajaduse korral.

Imetamine
Loomuuringutes on leitud, et pantoprasool eritub piima. On andmeid, et pantoprasool eritub ka
inimese rinnapiima. Otsus, kas jätkata/lõpetada rinnaga toitmine või jätkata/lõpetada ravi Nolpaza'ga,
tuleb langetada võttes arvesse rinnaga toitmisest saadavat kasu lapsele ning Nolpaza ravist saadavat
kasu emale.

Ravi ajal võivad tekkida sellised kõrvaltoimed nagu pearinglus ja nägemishäired (vt lõik 4.8). Nende
kõrvaltoimete tekkel tuleb hoiduda autojuhtimisest ja masinatega töötamisest.

Ravimi kõrvaltoimeid võib eeldada ligikaudu 5% patsientidest. Kõige sagedamini täheldatud
kõrvaltoimed on kõhulahtisus ja peavalu, mis tekivad ligikaudu 1% patsientidest.

Pantoprasooliga esinenud kõrvaltoimed on toodud alljärgnevas tabelis järgmise esinemissageduse
klassifikatsiooni kohaselt:

Väga sage (>1/10); sage (>1/100 kuni <1/10); aeg-ajalt (>1/1000 kuni <1/100); harv (>1/10000 kuni
<1/1000); väga harv (<1/10000); teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).
Ravimi turuletulekujärgse kogemuse käigus registreeritud kõrvaltoimete puhul ei ole võimalik hinnata
nende esinemissagedust, seetõttu on nende puhul kasutatud terminit "teadmata".

Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.

Tabel 1. Kliinilistes uuringutes ja turuletulekujärgselt täheldatud pantoprasooli kõrvaltoimed

Sagedus
Aeg-ajalt
Harv
Väga harv
Teadmata
Organ-süsteemi klass
Vere ja lümfisüsteemi

Trombotsütopeenia;
häired
leukopeenia
Immuunsüsteemi

Ülitundlikkus (kaasa

häired
arvatud
anafülaktilised
reaktsioonid ja
anafülaktiline šokk)
Ainevahetus- ja

Hüperlipideemiad ja
Hüponatreemia,
toitumishäired
vere lipiididesisalduse
hüpomagneseemia
suurenemine
(vt lõik 4.4)
(triglütseriidid,
kolesterool);
kehakaalu muutused
Psühhiaatrilised
Unehäired
Depressioon (ja kõik Desorientatsioon (ja Hallutsinatsioon;
häired
ägenemised)
kõik ägenemised) segasus (eelkõige
vastava
eelsoodumusega
patsientidel ning
ka olemasolevate
sümptomite
ägenemine)
Närvisüsteemi häired Peavalu;



pearinglus
Silma kahjustused

Nägemishäired/


ähmane nägemine
Seedetrakti häired
Kõhulahtisus;



iiveldus/
oksendamine;
kõhupuhitus ja
paisumine;
kõhukinnisus;
suukuivus; valu ja
ebamugavustunne
kõhus
Maksa ja sapiteede
Maksaensüümide Bilirubiinisisalduse
Maksarakkude
häired
aktiivsuse
suurenemine
kahjustus;
suurenemine
kollatõbi;
(transaminaasid,
maksarakkude
gamma-GT)
puudulikkus
Naha ja nahaaluskoe Lööve/eksanteem/ Nõgestõbi;

Stevensi-Johnsoni
kahjustused
eruptsioon;
angioödeem
sündroom; Lyelli
nahasügelus
sündroom;
multiformne
erüteem,
valgustundlikkus
Lihas-skeleti ja
Puusa-, randme- ja Liigesvalu; lihasvalu

sidekoe kahjustused lülisambamurrud
(vt lõik 4.4)
Neerude ja kuseteede


Interstitsiaalne
häired
nefriit
Reproduktiivse

Günekomastia


süsteemi ja
rinnanäärme häired
Üldised häired ja
Asteenia; jõuetus Kehatemperatuuri


manustamiskoha
ja halb enesetunne tõus; perifeersed
reaktsioonid
tursed

Üleannustamise sümptomid inimesel ei ole teada.
Annuseid kuni 240 mg, mis manustati veenisiseselt 2 minuti jooksul, taluti hästi.
Kuna pantoprasool seondub ulatuslikult plasmavalkudega, siis ei ole ta kergesti dialüüsitav.

Üleannustamise korral, kui esinevad mürgistuse kliinilised sümptomid, tuleb rakendada
sümptomaatilist ja toetavat ravi. Spetsiifilisi ravisoovitusi ei ole.

Farmakoterapeutiline rühm: prootonpumba inhibiitorid
ATC-kood: A02BC02

Toimemehhanism
Pantoprasool on substitueeritud bensimidasool, mis pärsib maos soolhappe sekretsiooni, blokeerides
spetsiifiliselt mao parietaalrakkude prootonpumbad.

Pantoprasool konverteeritakse mao parietaalrakkude happelises keskkonnas aktiivseks vormiks, kus ta
pärsib ensüümi H+, K+ -ATPaasi, st mao soolhappe produktsiooni viimast etappi. Inhibeeriv toime
sõltub annusest ning mõjutab nii basaal- kui stimuleeritud sekretsiooni. Enamikul patsientidel
saavutatakse sümptomite taandumine 2 nädala jooksul. Sarnaselt teistele prootonpumba inhibiitoritele
ja H -retseptorite inhibiitoritele põhjustab pantoprasoolravi mao happesuse vähenemise ja seeläbi
2
suurendab gastriinisisaldust proportsionaalselt happesuse langusega. Gastriinisisalduse tõus on
pöörduv. Kuna pantoprasool seondub ensüümiga raku retseptoritasemest distaalselt, võib ta
inhibeerida soolhappe sekretsiooni sõltumatult teiste ainete (atsetüülkoliin, histamiin, gastriin)
stimulatsioonist. Toime on ühesugune nii ravimi suukaudsel kui ka intravenoossel manustamisel.

Pantoprasooli kasutamisel suureneb tühja kõhu gastriinisisaldus. Lühiajalisel kasutamisel ei ületa see
enamusel juhtudel normaalset taset. Pikaajalisel kasutamisel gastriinisisaldus enamikul juhtudel
kahekordistub. Liigset suurenemist esineb ainult üksikjuhtudel. Selle tulemusena võib pikaaegse ravi
korral üksikjuhtudel vähesel kuni mõõdukal määral suureneda spetsiifiliste endokriinrakkude (ECL)
arv maos (lihtne kuni adenomatoosne hüperplaasia). Senini inimestel läbi viidud uuringutes ei ole
täheldatud loomkatsetes leitud kartsinoidi-eelseid seisundeid (atüüpiline hüperplaasia) ega mao
kartsinoide (vt lõik 5.3).

Vastavalt loomkatsete tulemustele ei saa üle ühe aasta kestva pantoprasoolravi korral täielikult
välistada mõju kilpnäärme endokriinsetele parameetritele.

.

Imendumine
Pantoprasool imendub kiiresti ja maksimaalne kontsentratsioon plasmas kujuneb isegi ühekordse 40
mg suukaudse annuse manustamise järgselt. Maksimaalne plasmakontsentratsioon 2...3
mikrogrammi/ml saavutatakse 2,5 tunniga ja need väärtused jäävad konstantseks ka korduval
manustamisel.
Farmakokineetika on ühesugune nii ühekordse kui korduva manustamise järgselt. Annusevahemikus
10…80 mg on pantoprasooli farmakokineetika lineaarne nii suukaudse kui veenisisese manustamise
järgselt. Tableti manustamisel leiti absoluutne biosaadavus olevat ligikaudu 77%. Samaaegne söömine
ei mõjuta kontsentratsioonikõvera alust pindala (AUC), maksimaalset plasmakontsentratsiooni ja
seeläbi biosaadavust. Manustamisel koos toiduga suureneb üksnes nende saabumise aja varieeruvus.

Jaotumine
Pantoprasooli seonduvus plasmavalkudega on ligikaudu 98%. Jaotusruumala on ligikaudu 0,15 l/kg.

Eritumine
Toimeaine metaboliseeritakse peaaegu täielikult maksas. Peamiseks metabolismiteeks on
demetüleerimine CYP2C19 poolt, millele järgneb konjugeerimine sulfaadiga, ning teiseks
metabolismiteeks on oksüdeerimine CYP3A4 poolt. Terminaalne poolväärtusaeg on ligikaudu 1 tund
ja kliirens ligikaudu 0,1 l/h/kg..Üksikjuhtudel on täheldatud eliminatsiooniaja pikenemist.
Pantoprasooli spetsiifilise seondumise tõttu parietaalraku prootonpumbaga ei ole eliminatsiooni
poolväärtusaeg korrelatsioonis ravimi toime (soolhappe sekretsiooni pärssimine) kestusega, mis on
märksa pikem.
Pantoprasooli metaboliidid erituvad peamiselt (ligikaudu 80%) neerude kaudu ning ülejäänud osa
eritub väljaheitega. Peamine metaboliit on nii seerumis kui uriinis desmetüülpantoprasool, mis
konjugeeritakse sulfaadiga. Põhimetaboliidi poolväärtusaeg (ligikaudu 1,5 tundi) ei ole oluliselt pikem
kui pantoprasoolil endal.

Patsientide/indiviidide erigrupid
Ligikaudu 3% euroopa elanikkonnast puudub funktsioneeriv CYP2C19 ensüüm, mistõttu neid
nimetatakse aeglasteks metaboliseerijateks. Nimetatud indiviididel katalüüsib pantoprasooli
metabolismi ilmselt CYP3A4. Pärast 40 mg pantoprasooli ühekordset manustamist oli keskmine
kontsentratsioonikõvera alune pindala (AUC) aeglastel metaboliseerijatel ligikaudu 6 korda suurem
kui funktsioneeriva CYP2C19 ensüümiga indiviididel (kiired metaboliseerijad). Keskmine
maksimaalne plasmakontsentratsioon oli aeglastel metaboliseerijatel ligikaudu 60% võrra kõrgem. See
aga ei nõua pantoprasooli annustamise muutmist.

Neerufunktsiooni kahjustusega (sealhulgas dialüüsravi saavad patsiendid) patsientidel ei ole annuse
vähendamine vajalik. Sarnaselt tervete isikutega on pantoprasooli poolväärtusaeg lühike. Pantoprasool
on dialüüsitav ainult väga vähesel määral. Kuigi põhimetaboliidi poolväärtusaeg on mõõdukalt
pikenenud (2...3 tundi), on eritumine siiski kiire ja seega ravimi kumuleerumist ei toimu.

Kuigi maksatsirroosi korral (klass A ja B Child’i järgi) on ravimi poolväärtusaeg pikenenud 7...9
tunnini ja AUC suurenenud 5...7 korda, on ravimi maksimaalne kontsentratsioon vereplasmas tervete
isikutega võrreldes suurenenud ainult 1,5 korda.

Eakatel vabatahtlikel täheldati noorematega võrreldes AUC ja C vähest tõusu, millel ei ole samuti
max
kliinilist tähtsust.

Lapsed
20 mg või 40 mg pantoprasooli ühekordse suukaudse manustamise järel lastele vanuses 5...16 aastat
olid AUC ja C väärtused täiskasvanutega samas suurusjärgus.
max
0,8 mg/kg või 1,6 mg/kg pantoprasooli manustamisel ühekordse intravenoosse annusena lastele
vanuses 2...16 aastat ei täheldatud olulist seost pantoprasooli kliirensi ning vanuse või kehakaalu
vahel. AUC ja jaotusruumala olid vastavuses täiskasvanutel saadud andmetega.

Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse ja genotoksilisuse prekliinilised uuringud ei ole näidanud
kahjulikku toimet inimesele.

Rottidel teostatud kaheaastases kartsinogeensusuuringus leiti neuroendokriinseid kasvajaid. Lisaks
sellele leiti rottidel eesmaos skvamoosrakulisi papilloome. Bensimidasoolide mehhanismi, mis viib
maokartsinoidide tekkeni, on hoolikalt uuritud ning nende alusel on võimalik järeldada, et tegemist on
sekundaarse reaktsiooniga gastriinitaseme massiivsele kõrgenemisele, mis tekib rottidel pikaajalise
ravi käigus suurte annustega. Närilistel teostatud kaheaastastes uuringutes täheldati maksakasvajate
esinemissageduse tõusu rottidel ja emastel hiirtel ning seda tõlgendati kui pantoprasooli intensiivse
metabolismi tagajärge maksas.

Rottidel, kellele manustati ravimit suurimates annustes (200 mg/kg) täheldati kilpnäärmekasvajate
vähest sagenemist. Nende kasvajate esinemist seostatakse pantoprasooli poolt põhjustatud türoksiini
katabolismi muutustega roti maksas. Kuna inimesel kasutatavad terapeutilised annused on väikesed, ei
ole põhjust oodata kahjulikke toimeid kilpnäärmele.

Katseloomadel läbi viidud reproduktsiooniuuringutes täheldati vähest fetotoksilist toimet annuste
korral, mis ületasid 5 mg/kg. Uuringutest ei ole ilmnenud andmeid teratogeensete toimete või toime
kohta fertiilsusele.
Rottidel uuriti ravimi platsenta läbimist ning leiti, et see suureneb gestatsiooniaja kasvades. Selle
tagajärjel suureneb pantoprasooli kontsentratsioon loote veres vahetult enne sündi.

Tableti sisu:
Mannitool,
Krospovidoon (tüüp B),
Veevaba naatriumkarbonaat,
Sorbitool (E420),
Kaltsiumstearaat.

Tableti kate:
Hüpromelloos,
Povidoon (K25),
Titaandioksiid (E171),
Kollane raudoksiid (E172),
Propüleenglükool,
Metakrüülhappe-etüülakrülaat-kopolümeer,
Naatriumlaurüülsulfaat,
Polüsorbaat 80,
Makrogool 6000,
Talk.

Ei kohaldata.

5 aastat.

HDPE purk:
Kõlblikkusaeg pärast purgi esmast avamist on 3 kuud.

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel temperatuuri eritingimusi.
Blisterpakend: Hoida originaalpakendis, niiskuse eest kaitstult.
Purk: Hoida pakend tihedalt suletuna, niiskuse eest kaitstult.

Blisterpakend (OPA/Al/PVC ja alumiiniumfoolium) kartongkarbis.
Karbis on 7, 14, 15, 20, 28, 30, 50 x 1 56, 60, 84, 90, 98, 100, 100 x 1, 112 või 140 gastroresistentset
tabletti.

HDPE purgid keeratava PP korgiga, millesse on lisatud niiskuseemaldaja silikageeliga.
Purgis on 100 või 250 gastroresistentset tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erinõuded puuduvad.