MST CONTINUS 30 MG

Tugev valu.

Ravi alustatakse tavaliselt lühitoimelise morfiiniga (tablett või lahus), et selgitada välja valu
kontrollimiseks piisav annus. Seejärel viiakse patsient üle MST CONTINUS suukaudse suspensiooni
toimeainet prolongeeritult vabastavate graanulite ekvivalentsele annusele. Säilinud valu
(läbilöögivalu) tuleb ravida morfiini lühitoimelise ravimvormiga (tablett või lahus).
Toimeainet prolongeeritult vabastavat morfiini võetakse tavaliselt 12 h intervallidega, annus sõltub
valu tugevusest ja patsiendi vanusest ning eelnevast analgeesia vajadustest.

Täiskasvanud ja vanemad kui 12-aastased noorukid
1 pakike MST CONTINUS 30 mg toimeainet prolongeeritult vabastavaid suukaudse suspensiooni
graanuleid kaks korda ööpäevas (vastab 45 mg morfiinile ööpäevas).

Maksa- või neerukahjustus
Maksa- või neerufunktsiooni häirega patsientidel ja arvatava seedetrakti passaaži aeglustumise korral
peab MST CONTINUS 30 mg suukaudse suspensiooni toimeainet prolongeeritult vabastavaid
graanuleid manustama erilise ettevaatusega.

Eakad patsiendid
Eakad patsiendid (reeglina vanemad kui 75 eluaastat) ja halvas üldseisundis patsiendid võivad olla
morfiinile tundlikumad. Seega tuleb suuremat ettevaatlikkust rakendada annuste tiitrimisel ja/või
manustada annuseid pikema ajavahemikuga. Vajadusel võib üle minna väiksema tugevusega
annustele.

Lapsed
Puudub piisav dokumenteeritud kogemus MST CONTINUS 30 mg suukaudse suspensiooni
toimeainet prolongeeritult vabastavate graanulite kasutamisest alla 12-aastastel lastel.

Erijuhised annuse tiitrimiseks
Annuse esmaseks tiitrimiseks peab kasutama morfiini lühitoimelist ravimvormi. Annuse järgnevaks
kohandamiseks võib vajadusel kasutada ravimvorme, milles toimeaine sisaldus on väiksem,
kombineerides neid olemasoleva raviga toimeainet prolongeeritult vabastavate tablettidega.
Patsiente, kes on parenteraalselt morfiinilt üle viidud ravile morfiini toimeainet prolongeeritult
vabastava ravimvormiga, tuleb ravida ettevaatusega, võttes arvesse individuaalset tundlikkuse
erinevust, st et ööpäevast vajadust ei tohi ülehinnata.
Tugeva valuga patsientide ravi tuleks tavaliselt alustada 10...30 mg morfiinsulfaadiga iga 12 h järel,
väiksema kehakaaluga patsientidele (<70 kg) on vajalik väiksem algannus.
Kui valu muutub tugevamaks, on vajalik suurema morfiini annuse kasutamine.
Individuaalne optimaalne annus on saavutatud, kui valu on leevendatud 12 h perioodiks ilma
kõrvaltoimeteta või kõrvaltoimetega, mis on õigustatud.
Üldiselt tuleb patsiendil kasutada väikseimat annust, mille analgeetiline toime on piisavalt tõhus.
Kroonilise valu ravis peab manustamine toimuma vastavalt kindlale ajakavale.
Patsientidel, kes saavad täiendavat valuravi (nt operatsioon, närvipõimiku blokaad), tuleb annust
pärast meetme teostamist kohandada.

Pakikese sisu võib segada vähemalt 10 ml veega suspensiooniks ja juua, puistada pehmele toidule, nt
jogurtile, või manustada toitmissondi kaudu. Suspensiooni on soovitatav võtta hommikuti ja õhtuti.

Toimeainet prolongeeritult vabastavaid graanuleid saab manustada toitmissondiga, mille suurus on
alates CH 8. Toimeainet prolongeeritult vabastavad graanulid tuleb panna mõõdunõusse ja igale
pakikese sisule tuleb lisada vett. Tugevusele 30 mg lisage vähemalt 20 ml vett. Segage hoolikalt.
Tõmmake homogeenne suspensioon süstlasse, ühendage see toitmissondiga ja süstige suspensioon.
Lõpuks loputage nagu tavaliselt. Veenduge, et mõõdunõusse või süstlasse ei jäänud graanuleid.

Arst määrab ravi kestuse vastavalt valu sümptomitele.
MST CONTINUS 30 mg toimeainet prolongeeritult vabastavaid graanuleid ei tohi kunagi kasutada
kauem, kui see on tingimata vajalik. Kui seisundi iseloomu ja raskuse tõttu osutub vajalikuks veel
pikaajalisem valuravi MST CONTINUS 30 mg toimeainet prolongeeritult vabastavate graanulitega,
tuleb regulaarsete lühikeste intervallidega hoolikalt kontrollida (nt ravi katkestamise teel), kas ja kui
suures ulatuses on säilinud kliiniline vajadus selle järele. Vajadusel tuleb üle minna sobivamatele
annustele. Kroonilise valu seisundis on eelistatud fikseeritud manustamise režiim.
Kuna ärajätunähtude tekkerisk on suurem ravi järsul lõpetamisel, tuleb annust ravi lõpetamisel
vähendada järk-järgult.

MST CONTINUS 30 mg toimeainet prolongeeritult vabastavaid graanuleid ei tohi kasutada:
- ülitundlikkuse korral morfiini, Ponceau 4R (E124) või teiste MST CONTINUS 30 mg
toimeainet prolongeeritult vabastavate graanulite koostisosade suhtes,
- iileuse korral,
- ägeda kõhu korral.

Eriti hoolikas meditsiiniline jälgimine ja vajadusel annuse vähendamine on vajalikud, kui esineb:
- opioidsõltuvus,
- teadvusseisundi häire,
- seisundid, millega kaasnevad või mille puhul tuleb vältida hingamiskeskuse ja respiratoorse
funktsiooni häireid, nagu näiteks:
- raske krooniline obstruktiivne kopsuhaigus,
- cor pulmonale,
- raske bronhiaalastma.
- seisundid, millega kaasneb intrakraniaalse rõhu tõus, kui mehaanilist ventilatsiooni ei teostata,
- hüpotensioon, mida seostatakse hüpovoleemiaga,
- prostata hüperplaasia koos kusepõie tühjendamise järgse jääkuriiniga (risk kusepõie rebendi
tekkeks uriini retentsiooni tõttu),
- kuseteede stenoos või koolik,
- sapiteede haigus,
- obstruktiivne ja põletikuline soolte haigus,
- feokromotsütoom,
- pankreatiit,
- raske neerufunktsiooni häire,
- raske maksafunktsiooni kahjustus,
- hüpotüreoidism,
- epilepsia või suurenenud krambivalmidus.

Et mitte kahjustada graanulite prolongeeritult vabastavat toimet, peab pakikese sisu segama tervelt
(mitte purustada, närida või jahvatada) ja suspensioon tuleb otsekohe ära juua (vt lõik 4.2).
Purustatud, näritud või jahvatatud graanulite manustamisel vabaneb toimeaine kiiresti ja imenduv
morfiini annus võib olla surmav (vt lõik 4.9).

Alkoholi ja MST CONTINUS 30 mg toimeainet prolongeeritult vabastavate graanulite samaaegne
kasutamine võib suurendada MST CONTINUS 30 mg toimeainet prolongeeritult vabastavate
graanulite kõrvaltoimeid; samaaegset kasutamist tuleks vältida.

MST CONTINUS 30 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad graanulid on ainult suukaudseks
manustamiseks. Tulenevalt koostisest võib MST CONTINUS 30 mg toimeainet prolongeeritult
vabastavate graanulite parenteraalne kasutamine põhjustada tõsiseid, potentsiaalselt letaalseid
kõrvaltoimeid.

Kõige suurem oht opioidide üleannustamisel on hingamise pärssimine.

Pikaajalisel kasutamisel võib patsiendil kujuneda ravimtaluvus ja kontrolli säilitamiseks valu üle
võivad olla vajalikud progresseeruvalt suuremad annused. MST CONTINUS 30 mg toimeainet
prolongeeritult vabastavate graanulite pikaajaline kasutamine võib põhjustada ravimtaluvuse teket
koos vajadusega suuremate annuste järele soovitud analgeetilise toime saavutamiseks. Pikaajaline
MST CONTINUS 30 mg toimeainet prolongeeritult vabastavate graanulite kasutamine võib
põhjustada füüsilist sõltuvust ja võõrutussündroomi teket ravi järsul katkestamisel. Kui ravi
morfiiniga ei ole enam vajalik, võib olla soovitatav vähendada annust järk-järgult, et vältida
võõrutussümptomeid.
Nagu teised tugevad opioidid, võib ka morfiini puhul esineda kuritarvitamist ja seetõttu võivad
latentse või avaldunud sõltuvushäirega isikud seda tahtlikult kuritarvitada. Opioidanalgeetikumide, ka
MST CONTINUS 30 mg toimeainet prolongeeritult vabastavate graanulite suhtes, võib kujuneda
psühholoogiline sõltuvus.
MST CONTINUS 30 mg toimeainet prolongeeritult vabastavaid graanuleid tuleb seetõttu erilise
ettevaatusega kasutada patsientidel, kellel on anamneesis alkoholi või ravimite kuritarvitamine.
MST CONTINUS 30 mg toimeainet prolongeeritult vabastavaid graanuleid ei ole soovitatav kasutada
enne operatsiooni või 24 tunni jooksul pärast seda, kuna esineb suurem risk iileuse tekkeks või
hingamise pärssimiseks võrreldes isikutega, kes ei ole operatsiooni läbinud.
Morfiini analgeetilise toime tõttu võivad maskeeruda rasked intraabdominaalsed komplikatsioonid
nagu soolte perforatsioon.
Eriti suurte annuste korral võib väga harva tekkida hüperalgeesia, mis ei allu MST CONTINUS 30 mg
toimeainet prolongeeritult vabastavate graanulite annuse suurendamisele. Vajalikuks võib osutuda
opioidi annuse vähendamine või opioidi vahetamine.
Adrenokortikaalse puudulikkuse korral (nt Addisoni tõbi) peab jälgima kortisooli kontsentratsiooni
plasmas ja vajadusel asendama kortikoide.
Morfiini mutageensete omaduste tõttu võib seda toimeainet anda fertiilses eas meestele ja naistele
ainult juhul, kui kasutatakse usaldusväärset kontratseptiivset meetodit (vt lõik 4.6).
MST CONTINUS 30 mg toimeainet prolongeeritult vabastavate graanulite kasutamine võib
dopingukontrollis anda positiivseid analüüsitulemusi.

MST CONTINUS 30 mg sisaldab värvainet Ponceau 4R (E124). Ponceau 4R (E124) võib põhjustada
allergilisi reaktsioone.

Selle ravimi puhul peab arvestama järgmiste kõrvaltoimetega:
Morfiini ja KNS-pärssijate, nagu rahustid, anesteetikumid, hüpnootikumid ja sedatiivsed ained,
neuroleptikumid, barbituraadid, antidepressandid, gabapentiin, antihistamiinid/antiemeetikumid või
teised opioidid, samaaegne kasutamine võib põhjustada morfiini kõrvaltoimete intensiivistumist
tavalise annuse juures. See viitab eriti hingamise pärssimise, sedatsiooni, hüpotensiooni või isegi
kooma võmalusele.

Alkohol võib tugevdada MST CONTINUS 30 mg toimeainet prolongeeritult vabastavate graanulite
farmakodünaamilisi toimeid; samaaegset kasutamist tuleks vältida.

Antikolinergilise toimega ravimid (nt psühhotroopsed ravimid, antihistamiinid, antiemeetikumid,
Parkinsoni tõve ravimid) võivad suurendada opioidide antikolinergilisi kõrvaltoimeid (nt
kõhukinnisus, suu kuivus või urineerimishäired).
Tsimetidiin ja teised ravimid, mis kõrvaltoimena mõjutavad maksas toimuvat metabolismi, võivad
läbi metabolismi inhibeerimise tõsta morfiini kontsentratsiooni vereplasmas.
Morfiin võib tugevdada lihaslõõgastite toimet.
Eluohtlikest kõrvaltoimetest kesknärvisüsteemile, hingamise ja vereringe funktsioonile on teatatud
juhtudel, kui opioid petidiini manustamisele eelnenud 14 päeva jooksul toimus premedikatsioon MAO
inhibiitoritega. Ei saa välistada samade kõrvaltoimete teket ka morfiini korral.
Rifampitsiini samaaegne kasutamine võib morfiini toimet nõrgendada.

Rasedus
Teratogeensuse riski hindamiseks inimestel on andmeid ebapiisavalt. On teatatud võimalikust seosest
kubemesonga suurenenud esinemissagedusega. Morfiin läbib platsentaarbarjääri. Loomkatsed on
näidanud kahjuliku toime võimalust lootele terve raseduse jooksul (vt lõik 5.3).
Seetõttu võib morfiini raseduse ajal kasutada vaid juhul, kui kasu emale selgelt ületab riski lapsele.
Morfiini mutageensete omaduste tõttu võib seda anda fertiilses eas meestele ja naistele ainult juhul,
kui kasutatakse tõhusat kontratseptsiooni meetodit.
On teatatud võõrutusnähtudest vastsündinutel pärast morfiini pikaajalist kasutamist raseduse ajal.

Sünnitus
Morfiin võib sünnituse kestust pikendada või lühendada. Vastsündinuid, kelle emad said sünnituse
ajal opioidanalgeesiat, tuleb jälgida hingamise pärssimise või võõrutussümptomite osas ja vajadusel
ravida spetsiifilise opioidi antagonistiga.

Imetamine
Morfiin eritub rinnapiima, kus tekivad suuremad kontsentratsioonid kui ema plasmas. Kuna lastel
võivad tekkida kliiniliselt olulised kontsentratsioonid, ei ole rinnaga toitmine soovitatav.

Morfiin võib muuta tähelepanu ja reaktsioone sellisel määral, et võime osaleda aktiivselt
tänavaliikluses või käsitseda masinaid võib olla kahjustatud või puududa.
See kehtib eriti ravi algul, annuse suurendamisel ja ravimite vahetamisel, samuti kasutamisel koos
alkoholi või trankvillisaatoritega.
Igal individuaalsel juhul peab olukorda hindama raviarst. Kui ravi on stabiilne, ei ole autojuhtimise
keelamine tingimata vajalik.

Kõrvaltoimeid hinnatakse järgmiste sageduste alusel:

Väga sage
( > 1/10)
Sage
(> 1/100 kuni < 1/10)
Aeg-ajalt
(> 1/1000 kuni < 1/100)
Harv
(> 1/10 000 kuni < 1/1000)
Väga harv
(< 1/10 000)
Teadmata
(sagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

Organsüsteemi
Väga sage
Sage
Aeg-ajalt
Harv
Väga harv
Teadmata
klass
Immuunsüsteemi


Allergiline


Anafülaktiline ja
häired
reaktsioon
anafülaktoidne
reaktsioon
Endokriinsüsteemi



Antidiureetilise

häired
hormooni
väärsekretsiooni
sündroom
(SIADH;
peamiseks
sümptomiks
hüponatreemia)
Psühhiaatrilised

Muutused
Ärritatus,


Mõtlemishäired,
häired
aktiivsuses (reeglina
eufooria,
ravimsõltuvus,
vähenenud aktiivsus, hallutsinatsioonid,
düsfooria
kuid ka
tujumuutused
psühhomotoorne
hüperaktiivsus),
unetus,
segasusseisund
Närvisüsteemi

Peavalu, pearinglus,
Krambid,

Teermor,
Sedatsioon
häired
tahtmatud
hüpertoonia,
allodüünia,
(annusest sõltuv),
lihaskontraktsioonid, paresteesia,
hüperalgeesia (vt
unisus
minestus
lõik 4.4)
Silma kahjustused

Nägemishäired


Mioos
Kõrva ja labürindi

Peapööritus



kahjustused
Südame häired


Tahhükardia,


Palpitatsioonid,
bradükardia
südamepuudulikkus
Vaskulaarsed


Hüpotensioon,



häired
tõusnud vererõhk,
näo õhetus
Respiratoorsed,


Kopsuturse,

Düspnoe
Vähenenud köha
rindkere ja
hingamise
mediastiinumi
pärssumine,
häired
bronhospasm
Seedetrakti häired
Kõhukinnisus Oksendamine (eriti
Soolesulgus,
Kõhunäärme Hammaste

(pikaajalise
ravi alguses),
maitsetundlikkuse ensüümide
kahjustused,
ravi korral),
kõhuvalu, anoreksia, muutused,
aktiivsuse
kuigi seos
iiveldus
suukuivus
düspepsia
tõus või
morfiin-raviga
pankreatiit
ei ole kindel
Maksa ja


Maksaensüümide


Sapikoolikud
sapiteede häired
aktiivsuse tõus
Naha ja

Liighigistamine,
Urtikaaria



nahaaluskoe
lööve
kahjustused
Lihas-skeleti ja




Lihasjäikus

sidekoe
kahjustused
Neerude ja


Uriinipeetus
Neerukoolik

kuseteede häired
Reproduktiivse





Amenorröa,
süsteemi ja
vähenenud libiido,
rinnanäärme
erektsioonihäired
häired
Üldised häired ja

Asteenilised
Perifeersed tursed
Külmavärinad
Kurnatus,
manustamiskoha
seisundid, pruuritus
ravimtaluvus,
reaktsioonid
ravimi
ärajätusündroom


Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Mürgistuse sümptomid
Kuna tundlikkus morfiinile on erinevatel isikutel väga erinev, võivad mürgistuse sümptomid
täiskasvanutel tekkida alates üksikannusest, mis vastab ligikaudu 30 mg manustamisele subkutaanselt
või intravenoosselt. Vähipatsientidel ületatakse neid väärtusi sageli ilma tõsiste kõrvaltoimete tekketa.

Opioidimürgistust iseloomustab triaad: mioos, respiratoorne depressioon ja kooma. Kui algul on
pupillid nööpnõelapea suurused, siis väljendunud hüpoksia esinemisel need laienevad. Hingamine on
tugevalt pärsitud (kuni 2...4 hintetõmmet minutis). Seejärel muutub patsient tsüanootiliseks.

Morfiini üleannustamine põhjustab somnolentsust ja stuuporit kuni koomani. Algul jääb vererõhk
normaalseks, kuid langeb seejärel intoksikatsiooni arenedes kiiresti. Püsiv vererõhu langus võib
areneda šokiseisundiks. Võivad tekkida tahhükardia, bradükardia ja neerupuudulikkuseni arenev
rabdomüolüüs. Kehatemperatuur langeb. Skeletilihased lõõgastuvad, mõnikord tekivad
generaliseerunud krambid, eriti lastel. Surma põhjustab tavaliselt hingamispuudulikkus või tüsistused
nagu kopsuturse.

Mürgistuse ravi
Teadvusetutele hingamispeetusega patsientidele on näidustatud ventileerimine, intubatsioon ja opioidi
antagonisti intravenoosne manustamine (nt 0,4 mg naloksooni intravenoosselt). Kui
hingamispuudulikkus püsib, peab üksikannuse manustamist kordama 1...3 korda 3-minutiliste
intervallidega kuni hingamissagedus on normaliseerunud ja patsient reageerib valulikule stiimulile.
Vajalik on hoolikas monitoorimine (vähemalt 24 h vältel), kuna opioidantagonisti toime on lühem kui
morfiinil, võib oodata hingamispuudulikkuse taasteket.

Opioidantagonisti annus lastele on 0,01 mg/kg kehakaalu kohta üksikannusena.
Lisaks on vajalik rakendada meetmeid kehasoojuse kao vältimiseks ja veremahu ravi tagamiseks.

Toimeainet prolongeeritult vabastava ravimvormi purustamine põhjustab morfiini kiire vabanemise,
mis võib lõppeda surmava üleannustamisega.

Farmakoterapeutiline grupp: looduslikud oopiumi alkaloidid, ATC-kood: N02AA01.

Morfiin on unimaguna (Papaver somniferum) fenantreenalkaloid, millel on opioidagonistlik toime.
Sellel on väljendunud afiinsus µ-retseptorite suhtes.

Tsentraalsed toimed
Morfiinil on analgeetiline, köhavastane, uinutav, rahustav, hingamist pärssiv, miootiline,
antidiureetiline, emeetiline ja antiemeetiline (hilise toimega) toime ning kerge hüpotensiivne ja
bradükardiline toime.

Perifeersed toimed
Kõhukinnisus, sapiteede sfinkterite kontraktsioon, kusepõie lihaste ja kusepõie sfinkteri toonuse tõus,
pülooruse spasmist tingitud mao tühjenemise aeglustumine, naha punetus, histamiini vabanemisest
tingitud urtikaaria ja kihelus ning bronhospasm (astmaatikutel), toime hüpotaalamus-hüpofüüs teljele
ja sellest tulenev mõju kortikoidide, suguhormoonide, prolaktiini ja antidiureetilise hormoonide
toimele. Võimalik on nende hormoonide muutustest tingitud kliiniliste sümptomite avaldumine.
Suukaudsel manustamisel algab toime 30...90 minuti pärast. Toime kestus on ligikaudu 4...6 tundi
ning on oluliselt pikem toimeainet prolongeeritult vabastava ravimvormi puhul.
Intramuskulaarsel või subkutaansel manustamisel algab toime 15...30 minuti pärast ja intravenoossel
manustamisel ilmneb see mõne minuti pärast. Toime kestus on ligikaudu 4...6 tundi ja see on
sõltumatu manustamisviisist. Pärast epiduraalset ja intratekaalset manustamist on lokaalne
analgeetiline toime märgatav juba mõne minuti pärast. Toime kestus epiduraalsel manustamisel on
ligikaudu 12 h ja intratekaalsel manustamisel isegi pikem.
In-vitro ja loomkatsetes on näidatud looduslike opioidide, nagu nt morfiini mitmesuguseid toimeid
immuunsüsteemi osadele. Nende leidude kliiniline tähtsus on teadmata.

Pärast suukaudset manustamist imendub morfiin suhteliselt kiiresti - peamiselt peensoole ülemisest
osast ja väiksemal hulgal ka maost. Madal absoluutne biosaadavus (20...40%) tuleneb väljendunud
esmasest maksapassaažist.

Toimeainet prolongeeritult vabastavas suspensioonis on morfiin seotud katioonse ioonvahetusvaiguga
ning vabaneb seedetraktis toimuva ioonide liikumise tõttu. Morfiin imendub seedetraktist hästi ning
vajalik plasmatase saavutatakse ette nähtud manustamisrežiimiga. Morfiin muundub ulatuslikult
esmase maksapassaaži käigus.

Uuringus, kus manustati üksikannus tervetele vabatahtlikele, oli 30 mg morfiini prolongeeritult
vabastava suspensiooni süsteemne biosaadavus samaväärne 30 mg morfiini kiiresti vabastava
lahusega (keskmine 91%, 95% CI 81...102%) ja 30 mg morfiini prolongeeritult vabastavate
tablettidega (keskmine 101%, 95% CI 93...109%). Suspensiooni manustamisel saadud ajaliselt
pikenenud plasmatase oli sarnane prolongeeritult vabastavate tablettide puhul saavutatuga.

60 mg toimeainet prolongeeritult vabastava tableti suukaudsel manustamisel (vabatahtlikele)
saavutatakse C keskmiselt 2,3 ± 1,1 h pärast. Ligikaudu 20...35% morfiinist seondub plasma
max
valkudega, eelistatult albumiini fraktsiooniga.
Pärast intravenoosset üksikannust 4...10 mg on teatatud morfiini jaotusruumalast 1,0...4,7 l/kg. Suuri
kontsentratsioone kudedes on täheldatud maksas, neerudes, seedetraktis ja lihastes. Morfiin läbib
hematoentsefaalbarjääri.

Morfiin metaboliseerub peamiselt maksas, kuid ka soole epiteelis. Põhiline etapp on fenoolse
hüdroksüülgrupi glükuroniseerimine maksa UDP-glükuronüültransferaasi poolt ja N-demetüleerimine.
Peamised metaboliidid on, esimene ja peamine, morfiin-3-glükuroniid ja väiksemal hulgal morfiin-6-
glükuroniid. Samuti tekivad teiste hulgas sulfaatkonjugaadid ja oksüdatsiooni metaboliidid, nagu
normorfiin, morfiin-N-oksiid ja 2. asendis hüdroksüleeritud morfiin. Glükuroniidide poolestusaeg on
oluliselt pikem kui vabal morfiinil. Morfiin-6-glükuroniid on bioloogiliselt aktiivne. On võimalik, et
pikenenud toime neerupuudulikkusega patsientidel tuleneb nendest metaboliitidest.

Pärast suukaudset või parenteraalset manustamist on ligikaudu 80% manustatud morfiinist tuvastatav
uriinis (10% muutumatu morfiinina, 4% normorfiinina ja 65% glükuroniididena,
morfiin-3-glükuroniidi ja morfiin-6-glükuroniidina suhtega 10:1). Morfiini eliminatsiooni
poolväärtusaeg varieerub patsientide vahel suurel määral. Keskmised väärtused pärast parenteraalset
manustamist on vahemikus 1,7...4,5 h, kuigi aeg-ajalt on täheldatud ligikaudu 9 h väärtusi. Ligikaudu
10% morfiinglükuroniididest eritub sapiga koos väljaheitega.

Genotoksilisus

Morfiini mutageensuse hindamiseks ei ole uuringuid läbi viidud. Kirjanduses on leitud morfiini in
vitro mutageenne toime - DNA fragmentatsiooni suurendamine inimese T-rakkudes. Morfiini
mutageensusest in vivo on teatatud hiire mikrotuuma analüüsil ning kromosoomide aberratsiooni
indutseerimisest hiire spermatosoidides ja hiirlaste lümfotsüütides. Mehhanistlikud uuringud viitavad,
et morfiini klastogeensed toimed hiirtel in vivo võivad olla seotud morfiini poolt põhjustatud
glükokortikoidide taseme tõusuga. Kontrastina positiivsetele leidudele näitavad kirjanduses in vitro
katsete andmed, et morfiin ei indutseeri kromosoomide aberratsiooni inimeste leukotsüütides ega
translokatsiooni või letaalseid mutatsioone Drosophila’l.

Kartsinogeensus

Loomkatseid morfiini kartsinogeensuse hindamiseks ei ole läbi viidud.

Reproduktsioonitoksilisus

Kirjanduses on andmed loomkatse kohta emaste rottidega, keda raviti i.p. kuni 15 mg/kg/d morfiiniga
enne paaritumist, kuni 30 mg/kg/d raseduse ajal ja kuni 40 mg/kg/d pärast sünnitust. Katse näitas
fertiilsuse langust emasloomadel ja surnultsündide sageduse tõusu ning elusatel järglastel
kasvupeetust, morfiini ärajätunähte ning spermatosoidide tootmise pärssumist.

Dowex 50W8 100-200 resiinist katioonvahetaja
Ksülitool
Ksantaankummi
Vaarika lõhna- ja maitseaine
Ponceau 4R punane (E 124)

Ei ole teada.

2 aastat.

Hoida temperatuuril kuni 25 °C.

Kartongkarbid sisaldavad 10, 20, 30 või 60 pakikest.

Ühe pakikese sisu tuleb segada vee või pehme toiduga, näiteks jogurtiga (vt lõik 4.2. "Annustamine ja
manustamisviis").