MONOPRIL

Arteriaalne hüpertensioon. Täiendava ravimina südamepuudulikkuse korral.

Märkus. Hüpertensioon: Monopril'i võib kasutada nii üksikravimina kui ka kombinatsioonis teiste
antihüpertensiivsete ainetega (nt tiasiiddiureetikumid) (vt lõigud 4.3, 4.4, 4.5 ja 5.1).
Südamepuudulikkus: Monopril on näidustatud südamepuudulikkuse ravis koos diureetikumidega.
Fosinopriil leevendab sümptomaatikat, parandab koormustaluvust, vähendab südamepuudulikkuse
raskust ja ravipäevade arvu haiglas. Samaaegne südameglükosiidide kasutamine koos fosinopriiliga ei
ole soovitud tulemuse saavutamiseks vajalik.

Annustamine on individuaalne (vt lõigud 4.3, 4.4, 4.5 ja 5.1).

Hüpertensioon
Ravi alustamisel tuleb arvestada eelnevat antihüpertensiivset ravi, vererõhu kõikumiste ulatust, soola
ja/või vedeliku piiranguid ja teisi kliinilisi näitajaid. Võimalusel tuleb eelnev antihüpertensiivne ravi
katkestada mõni päev enne Monopril ravi alustamist.
Soovitatav Monopril'i algannus on 10 mg üks kord päevas. Ravi tuleb kohaldada vastavalt vererõhu
muutusele. Tavaline annus on vahemikus 10...40 mg üks kord päevas. Kui Monopril'i monoteraapiaga
ei saavutata soovitud vererõhu langust, võib ravile lisada diureetikumi.
Kui ravi Monopril'iga alustatakse patsiendil, kes juba tarvitab diureetikumi, tuleb haiget mõne tunni
vältel jälgida kuni vererõhk on stabiliseerunud. Hüpotensiooni tekkimise võimaluse vähendamiseks
tuleb ravi diureetikumiga katkestada mõni päev enne Monopril ravi alustamist.


1
Südamepuudulikkus
Soovitatav algannus on 10 mg Monopril'i üks kord päevas. Ravi tuleb alustada arstliku järelvalve all.
Kui Monopril'i algannust on talutud hästi, võib vastavalt ravitulemustele nädalase intervalliga annust
suurendada kuni 40 mg-ni üks kord päevas. Pärast algannuse manustamist tekkinud hüpotensioon ei
ole tavaliselt takistuseks Monopril'i annuse ettevaatlikule tõstmisele pärast hüpotensiooni
korrigeerumist. Monopril'i tuleks kasutada koos diureetikumiga.

Kasutamine neeru- või maksapuudulikkusega patsientidel
Fosinoprilaadi ekskretsioon kulgeb mööda kahte erinevat rada, seepärast ei ole neeru- või
maksapuudulikkusega patsientidel tavaliselt vaja annust vähendada.

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
Ülitundlikkus mistahes AKE inhibiitori suhtes.

Raseduse teine ja kolmas trimester (vt lõigud 4.4 ja 4.6).

Monopril'i samaaegne kasutamine aliskireeni sisaldavate ravimitega on vastunäidustatud suhkurtõve
või neerukahjustusega (GFR < 60 ml/min/1,73 m2) patsientidele (vt lõigud 4.5 ja 5.1)."

Reniin-angiotensiin-aldosteroon-süsteemi (RAAS) kahekordne blokaad.
On tõendeid, et AKE-inhibiitorite, angiotensiin II retseptori antagonistide või aliskireeni samaaegne
kasutamine suurendab hüpotensiooni, hüperkaleemia ja neerutalitluse languse (k.a ägeda
neerupuudulikkuse) riski. Seetõttu ei soovitata RAAS-i kahekordset blokaadi AKE-inhibiitorite,
angiotensiin II retseptori antagonistide või aliskireeni samaaegse kasutamisega (vt lõigud 4.5 ja 5.1).
Kui kahekordset blokeerivat ravi peetakse vältimatult vajalikuks, tuleb seda teha ainult spetsialisti
järelvalve all, jälgides hoolikalt neerutalitlust, elektrolüüte ja vererõhku.
AKE-inhibiitoreid ja angiotensiin II retseptori antagoniste ei tohi kasutada samaaegselt diabeetilise
nefropaatiaga patsientidel.

Angioödeem
AKE inhibiitoritega, sh fosinopriiliga ravitud haigetel on kätel ja jalgadel kirjeldatud angioödeemi.
Kui angioödeem haarab keele, kõripealise või kõri, võib kujuneda eluohtlik hingamisteede
obstruktsioon. Tursed, mis piirduvad näopiirkonna, suu limaskesta, huulte ning jäsemetega on
tavaliselt lahenenud fosinopriil ravi katkestamisega; mõned juhud on vajanud ravi.

Soolte angioödeem
AKE-inhibiitoritega ravitud patsientidel on harva täheldatud soolte angioödeemi. Need patsiendid on
kaevanud kõhuvalu (koos iivelduse või oksendamisega või ilma); mõnel juhul ei esinenud anamneesis
eelnevalt ka näo piirkonna angioödeemi ning C-1 esteraasi tase oli normis. Angioödeem diagnoositi
kõhuõõne kompuutertomograafia või ultraheli uuringu või kirurgia käigus ning selle sümptomid
taandusid pärast AKE-inhibiitoriga ravi lõpetamist. Kõhuvaluga patsientidel, kes saavad AKE-
inhibiitoreid, tuleb diferentsiaaldiagnoosimisel kaaluda soole angioödeemi võimalust.

Anafülaktiline reaktsioon desensibiliseeriva ravi käigus
Kahel patsiendil, kes said desensibiliseerivat ravi kiletiivaliste (hymenoptera venom) mürgiga ning
tarvitasid samaaegselt AKE inhibiitorit (enalapriili), ilmnes eluohtlik anafülaktiline reaktsioon. Nendel
patsientidel hoiti reaktsiooni teke ära, kui ajutiselt katkestati ravi AKE inhibiitoriga, kuid see
taasilmnes ootamatult uuesti. Seetõttu tuleb ettevaatusega suhtuda AKE inhibiitoriga ravitavasse
patsienti, kellel viiakse läbi desensibiliseerivat ravi.

Anafülaktiline reaktsioon high-flux-dialüsaatori (lipoproteiini afereesi membraani) kasutamisel
Anafülaktilistest reaktsioonidest on teatatud patsientidel, kes on saanud hemodialüüsi high-flux-
dialüsaatoriga, samuti patsientidel, kellel on viidud läbi madala tihedusega lipoproteiini afereesi

2
dekstraansulfaat absorbendiga. Sellisel juhul tuleks kasutada teist tüüpi dialüsaatorit või ravi teist tüüpi
ravimitega.

Neutropeenia/agranulotsütoos
Harva on kirjeldatud AKE inhibiitoritest põhjustatud agranulotsütoosi või luuüdi supressiooni;
sagedamini on need esinenud neerupuudulikkusega patsientidel, eriti kui on kaasnenud mõni
kollageenhaigus nagu süsteemne erütematoosne luupus või sklerodermia. Nendel patsientidel tuleb
hoolikalt jälgida leukotsüüütide arvu.

Hüpotensioon
Fosinopriili on harva seostatud hüpotensiooni tekkega tüsistusteta hüpertensiivsel patsiendil. Nagu
teistegi AKE inhibiitorite korral, võib hüpotensioon tekkida soola defitsiidiga või hüpovoleemilisel
patsiendil, nt tugevat diureetilist ravi saavad ja/või soola tarbimise piiranguga haiged või dialüüsil
olevad patsiendid. Enne ravi alustamist fosinopriiliga tuleb korrigeerida soola defitsiit ja
hüpovoleemia. Mööduv hüpotoonia ei ole vastunäidustuseks edasisele ravile ning ravi võib edukalt
jätkata pärast soola defitsiidi ja hüpovoleemia kõrvaldamist.

Südame paispuudulikkusega patsientidel, koos või ilma väljendunud neerupuudulikkuseta, võivad
AKE inhibiitorid põhjustada tugevat vererõhu langust, millele kaasneb oliguuria või asoteemia ja
harva äge neerupuudulikkus ning surm. Sellistel patsientidel tuleb Monopril ravi alustada range
arstliku järelvalve all, neid tuleb esimesel kahel ravinädalal pidevalt jälgida ja alati, kui fosinopriili või
diureetikumi annust tõstetakse. Kaaluda tuleks diureetikumi annuse vähendamist normaalse või
madala vererõhuga patsientidel, kes on saanud tugevat diureetilist ravi või kellel on hüponatreemia.

Hüpotensioon ei ole otseseks näidustuseks fosinopriili katkestamisele. Vererõhu langus on suurim ravi
alguses, see stabiliseerub 1...2 nädalaga ja tavaliselt taastub ravieelne tase ilma terapeutilise toime
vähenemiseta.

Rasedus
Ravi AKE-inhibiitoritega ei tohi alustada raseduse ajal. Kui ravi jätkamist AKE-inhibiitoriga ei peeta
hädavajalikuks, tuleb rasestumist planeerival patsiendil antihüpertensiivne ravi asendada sellisega,
mille ohutus raseduse ajal on tõestatud. Raseduse diagnoosimisel tuleb ravi AKE-inhibiitoriga
otsekohe lõpetada ning vajadusel alustada muu asjakohase raviga.

Loote/vastsündinu kahjustused ja suremus
Raseduse ajal kasutatuna võivad AKE-inhibiitorid põhjustada areneval lootel kahjustusi ja isegi surma.

Maksapuudulikkus
AKE inhibiitoreid on mõnikord seostatud sündroomiga, mis algab kolestaatilise ikterusega,
progresseerub ägedaks maksanekroosiks ning (mõnikord) lõpeb surmaga. Selle sündroomi mehhanism
ei ole selge. AKE inhibiitoreid saavatel patsientidel, kellel areneb ikterus või ilmneb märkimisväärne
maksaensüümide aktiivsuse tõus, tuleb ravi AKE inhibiitoritega katkestada ning viia läbi põhjalik
meditsiiniline uuring.

Halvenenud neerufunktsioon
Ühe või mõlema neeruarteri stenoosiga hüpertensiivsetel patsientidel on täheldatud ravi ajal AKE
inhibiitoritega uurea ja kreatiniini sisalduse tõusu seerumis, mis tavaliselt ravi katkestamisel möödub.
Sellistel patsientidel tuleb ravi esimestel nädalatel jälgida neerufunktsiooni.

Mõnel vererõhuhaigel, kellel ei ole leitud neeru vaskulaarset patoloogiat, on täheldatud uurea ja
kreatiniini vähest või mööduvat tõusu seerumis ka siis, kui nad on saanud samaaegselt ravi
diureetikumiga. Tavaliselt tekivad need nähud eelnevalt neeruhaigust põdenud patsientidel.
Fosinopriili annuse vähendamine võib olla vajalik.

Raske südame paispuudulikkusega patsientidel, kelle neerufunktsioon sõltub reniin-angiotensiin-
aldosteroon süsteemist, võib ravile AKE inhibiitoriga kaasneda oliguuria ja/või asoteemia, harvem äge
neerupuudulikkus ja surm.

3

Halvenenud maksafunktsioon
Nõrgenenud maksafunktsiooniga patsientidel võib fosinopriili plasmasisaldus suureneda. Alkohoolse
ja biliaarse tsirroosiga patsientidel teostatud uuringutes täheldati fosinoprilaadi kogukliirensi
aeglustumist ja plasma AUC ligikaudu kahekordistumist.

Hüperkaleemia
Mõnel AKE inhibiitoritega (sh fosinopriiliga) ravitud patsiendil on täheldatud kaaliumi sisalduse
suurenemist seerumis. Järgmistel AKE inhibiitoritega ravitud haigetel on suurem hüperkaleemia tekke
oht: neerupuudulikkuse ja diabeediga patsiendid, kaaliumi säästvaid diureetikume, kaaliumi
sisaldavaid ravimeid või soola asendajaid või teisi ravimeid, mis tõstavad kaaliumi sisaldust seerumis
(nt hepariin) kasutavad patsiendid.

Köha
AKE inhibiitoritega (sh fosinopriiliga) ravitud patsientidel on täheldatud köha. Tavaliselt on see kuiv,
püsiv ja lakkab ravi lõpetamisel. AKE inhibiitorite poolt põhjustatud köha tuleb arvestada köha
differentsiaaldiagnoosis.

Kirurgia ja anesteesia
Patsientidel, kellel operatsiooni või anesteesia ajal kasutatakse ravimeid, mis põhjustavad
hüpotensiooni võib fosinopriil süvendada nende ainete hüpotensiivset toimet.

Kasutamine lastel
Ravimi efektiivsust ja ohutust lastel ei ole piisavalt uuritud.

Kasutamine vanuritel
Fosinopriili kliinilistes uuringutes ei täheldatud erinevusi toime ja ohutuse osas eakate (üle 65 aasta
vanuste) ja nooremate patsientide vahel. Siiski tuleb arvestada, et mõne eaka haige tundlikkus ravimile
võib olla suurenenud.

Laktoos
See ravim sisaldab laktoosi. Harvaesineva päriliku galaktoositalumatuse häirete, laktaasi puudulikkuse
või glükoosi-galaktoosi puuduliku imendumisega patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.

Antatsiidid
Antatsiidid (nt alumiiniumhüdroksiid, magneesiumhüdroksiid ja simetikoon) võivad halvendada
fosinopriili imendumist. Seetõttu, kui on vajalik nende ravimite samaaegne kasutamine, peab ravimite
võtmise vahe olema vähemalt 2 tundi.

Liitium
Liitiumi ja AKE inhibiitoreid üheaegselt kasutavatel patsientidel on täheldatud liitiumi sisalduse
suurenemist seerumis ja suurenenud liitiumimürgistuse ohtu. Nende ravimite samaaegne kasutamine
nõuab ettevaatust ning vere liitiumi sisalduse pidevat kontrollimist.

Endogeense prostaglandiini sünteesi inhibiitorid (MSPVA, COX-2 inhibiitorid)
Indometatsiini puhul on teatatud teiste AKE-inhibiitorite antihüpertensiivse toime vähenemisest, eriti
madala reniinisisaldusega hüpertensiooni korral. Ka teised mittesteroidsed põletikuvastased ained (nt
atsetüülsalitsüülhape) ja selektiivsed COX-2 inhibiitorid võivad omada samalaadset toimet. Eakatel
vedelikuvaegusega (kaasa arvatud need, kes kasutavad diureetikuume) või kahjustunud
neerufunksiooniga patsientidel võib AKE inhibiitorite ja MSPVA (kaasa arvatud selektiivsed COX-2
inhibiitorid) samaaegne kasutamine põhjustada neerufunktsiooni halvenemist kuni ägeda
neerupuudulikkuse tekkeni. Need toimed on tavaliselt pöörduvad. Fosinopriili ja MSPVA samaaegselt
kasutavatel patsientidel tuleb perioodiliselt jälgida neerufunktsiooni.


4
Diureetikumid
Diureetikume saavatel patsientidel, eriti kui ravi on alustatud hiljuti; haigetel, kes on rangel
soolatarbimist piiraval dieedil või kes saavad dialüüsi, võib esineda vererõhu langust, tavaliselt
esimese tunni jooksul pärast fosinopriili algannuse manustamist.

Kaaliumi lisandid ja kaaliumi säästvad diureetikumid
Kaaliumi säästvad diureetikumid (nagu spironolaktoon, triamtereen, amiloriid) või kaaliumi lisandid
võivad suurendada hüperkaleemia tekkimise ohtu. Seetõttu nõuab nende ravimite samaaegne
kasutamine ettevaatust ja seerumi kaaliumisisalduse pidevat jälgimist.

Laboratoorsete analüüside muutused
Fosinopriil võib põhjustada digoksiini vale-madalat sisaldust seerumis aktiivsöe adsorbtsioon meetodi
kasutamisel. Eelistada tuleks teisi, antikehadel põhinevaid meetodeid. Ravi fosinopriiliga tuleks
katkestada mõneks päevaks enne kõrvalkilpnäärme funktsiooni uuringuid.

Kliiniliste uuringute andmed on näidanud, et reniin-angiotensiin-aldosteroon-süsteemi (RAAS)
kahekordne blokaad kombinatsioonravil AKE-inhibiitorite, angiotensiin II retseptori antagonistide või
aliskireeniga on seotud kõrvalnähtude, nt hüpotensiooni, hüperkaleemia ja neerutalitluse languse (k.a
ägeda neerupuudulikkuse) sagenemisega, võrreldes monoteraapiaga (vt lõigud 4.3, 4.4 ja 5.1).

Rasedus: AKE-inhibiitoreid ei soovitata kasutada raseduse esimesel trimestril (vt lõik 4.4). AKE-
inhibiitorite kasutamine on vastunäidustatud raseduse teisel ja kolmandal trimestril (vt lõigud 4.3 ja
4.4).

Epidemioloogilised andmed ei võimalda üheselt määrata riski teratogeensuse tekkeks AKE
inhibiitorite kasutamisel raseduse esimesel trimestril, sellegipoolest ei saa ka välistada selle riski
vähest suurenemist. Kui ravi jätkamist AKE-inhibiitoriga ei peeta hädavajalikuks, tuleb rasestumist
planeerival patsiendil antihüpertensiivne ravi asendada sellisega, mille ohutus raseduse ajal on
tõestatud. Raseduse diagnoosimisel tuleb ravi AKE-inhibiitoriga otsekohe lõpetada ning vajadusel
alustada muu asjakohase raviga.
Ravi AKE inhibiitoriga raseduse teisel ja kolmandal trimestril põhjustab inimesel teadaolevalt
fetotoksilisust (neerufunktsiooni nõrgenemine, oligohüdramnion, kolju luustumise peetus) ning
toksilisust vastsündinul (neerupuudulikkus, hüpotensioon, hüperkaleemia) (vt lõik 5.3).
Kui AKE-inhibiitorit on kasutatud raseduse teisel trimestril või hiljem on soovitatav sonograafiliselt
kontrollida loote neerufunktsiooni ja koljut. Imikut, kelle ema on kasutanud AKE-inhibiitorit tuleb
tähelepanelikult jälgida hüpotensiooni suhtes (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

Imetamine: fosinopriil on määratav rinnapiimast. Kuivõrd andmeid fosinopriili kasutamisest
imetamise ajal ei ole, ei ole soovitatav fosinopriili siis kasutada ning eelistada tuleks ravimit, mille
ohutusprofiil lubab kasutamist imetamise ajal, eriti kui rinnaga toidetakse vastsündinut või enneaegset
imikut.

Mõju kohta autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud. Arvestada
tuleb sellega, et kõrvaltoimetena võivad tekkida pearinglus ja vertiigo.

Kõrvaltoimed on loetletud organsüsteemide kaupa MedDRA terminoloogia järgi vastavalt
esinemissagedusele, mille kategooriad on järgmised: väga sage (≥ 1/10); sage (≥ 1/100 kuni < 1/10);
aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100); harv (≥1/10000 kuni <1/1000); väga harv (<1/10000) ja teadmta
(olemasolevate andmete alusel ei saa sagedust hinnata).

Organsüsteemi klassid
Sagedus
MedDRA termin

5
Organsüsteemi klassid
Sagedus
MedDRA termin
Infektsioonid ja infestatsioonid
Sage
Ülemiste hingamisteede infektsioon,
farüngiit, riniit, viirusinfektsioon
Teadmata
Pneumoonia, larüngiit, sinusiit,
trahheobronhiit
Vere ja lümfisüsteemi häired
Teadmata
Lümfadenopaatia, leukopeenia,
neutropeenia, eosinofiilia
Ainevahetus- ja toitumishäired
Teadmata
Podagra, söögiisu muutused,

kehakaalu kõikumine, söögiisu
vähenemine, hüperkaleemia
Psühhiaatrilised häired
Sage
Meeleolumuutused, unehäired
Teadmata
Depressioon, käitumishäired,
segasusseisund
Närvisüsteemi häired
Sage
Pearinglus, peavalu, paresteesia

Aeg-ajalt
Sünkoop
Teadmata
Ajuinfarkt, transitoorne aju isheemia,
treemor, tasakaaluhäired, mäluhäired,
unisus, ajuinsult
Silma kahjustused
Sage
Silma kahjustused, nägemishäired
Kõrva ja labürindi kahjustused
Teadmata
Tinnitus, vertiigo, kõrvavalu
Südame häired
Sage
Arütmia, palpitatsioonid, stenokardia
Teadmata
Südameseiskus, müokardiinfarkt,
tahhükardia, kardio-respiratoorne
seiskus, juhtehäired
Vaskulaarsed häired
Sage
Hüpotensioon, ortostaatiline

hüpotensioon
Aeg-ajalt
Šokk
Teadmata
Hüpertensiivne kriis, perifeersete
veresoonte haigus, hemorraagia,
hüpertensioon, õhetus
Respiratoorsed, rindkere ja
Sage
Köha, siinuse häire
mediastiinumi häired
Teadmata
Düspnoe, bronhospasm, kopsupais,
düsfoonia, ninaverejooks, sinusiit,
pleuriitne valu
Seedetrakti häired
Sage
Iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus,
kõhuvalu, düspepsia,
maitsetundlikkuse häired
Teadmata
Pankreatiit, keele turse, düsfaagia, suu
häire, pingetunne kõhus,
kõhukinnisus, kõhupuhitus,
suukuivus, soolte angioödeem
Maksa ja sapiteede häired
Teadmata
Hepatiit
Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Sage
Lööve
Aeg-ajalt
Angioödeem
Teadmata
Liighigistamine, verevalum, sügelus,
dermatiit, urtikaaria
Lihas-skeleti ja sidekoe
Sage
Lihaste või luude valu, müalgia
kahjustused
Teadmata
lihasnõrkus, artriit
Neerude ja kuseteede häired
Sage
Urineerimise häired
Teadmata
Neerukahjustus
Reproduktiivse süsteemi ja
Sage
Seksuaalfunktsiooni häired
rinnanäärme häired
Teadmata
Eesnäärme häired
Üldised häired ja
Sage
Väsimus, valu rinnus, turse, asteenia
manustamiskoha reaktsioonid
Teadmata
Perifeerne turse, valu, püreksia,
Uuringud
Teadmata
Kehakaalu suurenemine,
maksafunktsiooni näitajate muutused

6

Kliinilistes uuringutes Monopril'iga ilmnenud kõrvaltoimete esinemissagedus oli eakatel
(≥65-aastastel) ja noorematel patsientidel ühesugune.

Hüpotensiooni või minestuse tõttu katkestas ravi 0,3% patsientidest.

Köha, bronhospasmi ja eosinofiilia sümptomite kompleksi täheldati kahel fosinopriiliga ravitud
patsiendil.

Ohutusalased andmed fosinopriili kasutanud lastel on piiratud, kuna saadi hinnata vaid lühiaegset
ekspositsiooni. Randomiseeritud kliinilises uuringus osales 253 last ja noorukit vanuses 6...16 aastat,
4-nädalase topeltpimedas faasis jooksul esines neil järgmisi kõrvaltoimeid: peavalu (13,9%),
hüpotensioon (4,8%), köha (3,6%) ja hüperkaleemia (3,6 %), seerumi kreatiniinisisalduse suurenemine
(9,2%), seerumi kreatiniinisisalduse kinaasi taseme suurenemine (2,9%). See kreatiniinkinaasi
suurenemine on erinev sellest, mida teatati täiskasvanutel selles uuringus (isegi mööduv ja ilma
kliiniliste sümptomiteta). Fosinopriili pikaajalist mõju kasvule, suguküpsusele ja üldisele arengule ei
ole uuritud.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Spetsiifiline ravi fosinopriili üleannustamise korral puudub, ravi on sümptomaatiline ja toetav. Ravi
fosinopriiliga katkestatakse ja patsient jääb jälgimisele. Soovitatav on esile kutsuda oksendamine
ja/või teha maoloputus ning korrigeerida hüpotensiooni.

Fosinopriil eemaldub organismist hemodialüüsi või peritoneaaldialüüsiga halvasti.

Farmakoterapeutiline grupp: angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorid, ATC-kood: C09AA09

Fosinopriil on nn prodrug (ester), mis esteraasi toimel hüdrolüüsub farmakoloogiliselt aktiivseks
fosinoprilaadiks. Viimane pärsib angiotensiin I konverteerumise vasokonstriktiivseks
angiotensiin II-ks. Angiotensiin II vähenemine viib vasopressiivse aktiivsuse ja aldosterooni
sekretsiooni langusele. Viimane võib põhjustada seerumi kaaliumi mõningast tõusu (keskmiselt
0,1 mmol/l võrra) koos naatriumi ja vedeliku eritumise suurenemisega.
AKE inhibeerimine mõjustab ka bradükiniini, tugeva vasodepressoorse peptiidi lagunemist, mis
tugevdab antihüpertensiivset toimet; fosinopriil on efektiivne ka madala reniini sisaldusega
hüpertensiooni ravis.
Fosinopriil toimib südamepuudulikkuse korral reniin-angiotensiin-aldosteroon süsteemi pärssimise
kaudu, angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibeerimine vähendab nii südame eel- kui ka
järelkoormust.

Hüpertensioon
Monopril'i vererõhku alandav toime ilmneb 1 tunni jooksul. Suurim vererõhu langus saavutatakse
2…6 tundi pärast ravimi manustamist ja antihüpertensiivne toime kestab 24 tundi.

Vererõhk langeb peaaegu ühesuguste väärtuste võrra nii lamavas, kui ka seisvas asendis.
Ortostaatilised toimed ja tahhükardia ei ole sagedased, kuid võivad tekkida soola- ja/või
hüpovoleemiaga patsientidel.

7

Vererõhu vähenemine võib olla progresseeruva iseloomuga, nii võib maksimaalne terapeutiline toime
saabuda pärast nädalaid kestnud ravi. Fosinopriili ja tiasiid-diureetikumide vererõhku alandav toime
on teineteist täiendava iseloomuga.

Südamepuudulikkus
Topeltpimedas kontrollitud uuringus südamepuudulikkusega haigetel, kes said raviks ka diureetikume
koos või ilma digoksiinita, viis Monopril'i algannus kopsu kapillaaride kiilrõhu (eelkoormus),
keskmise arteriaalse rõhu ja süsteemse vaskulaarse vastupanu (järelkoormus) olulisele alanemisele.
Monopril'i üksikannuste positiivne hemodünaamiline toime säilis kogu 24 tunnise
manustamisintervalli jooksul 10 nädalat kestnud uuringus. Lisaks vähenes südame löögisagedus,
vaatamata vasaku vatsakese täitumisrõhu alanemisele suurenes löögimaht. Tahhüfülaksiat ei
täheldatud.

Kuus kuud kestnud, platseebokontrolliga uuring, kus üks grupp ei saanud samaaegset ravi digoksiiniga
näitas, et fosinopriil (271 südamepuudulikkusega patsienti, kes said Monopril'i üks kord päevas)
suurendab füüsilist vastupidavust 24 tunni vältel. Vähenesid ka südamepuudulikkuse kliinilised
tunnused, eemale jäämine tööst (riski vähenemine 66%, p< 0,001) või seisundi halvenemistest tingitud
hospitaliseerimised (riski vähenemine 66%, p< 0,001). Monopril vähendas täiendava diureetikumi
manustamise vajadust südamepuudulikkuse raviks. Vähenes ka südamepuudulikkuse raskusaste
vastavalt NYHA klassifikatsioonile ja südamepuudulikkuse sümptomaatika nagu düspnoe ja väsimus.

Kahes suures randomiseeritud, kontrollitud uuringus (ONTARGET (ONgoing Telmisartan Alone and
in combination with Ramipril Global Endpoint Trial) ja VA NEPHRON-D (The Veterans Affairs
Nephropathy in Diabetes) uuriti kombinatsioonravi AKE-inhibiitori ja angiotensiin II retseptori
antagonistiga.
ONTARGET uuring hõlmas eelneva südameveresoonkonna või ajuveresoonkonna haigusega või 2.
tüüpi diabeedi ja tõendatud kaasuva elundkahjustusega patsiente. VA NEPHRON-D hõlmas 2. tüüpi
diabeedi ja diabeetilise nefropaatiaga patsiente.
Uuringud näitasid olulise kasu puudumist neerude ja/või südameveresoonkonna tulemusnäitajatele ja
suremusele, samas täheldati hüperkaleemia, ägeda neerukahjustuse ja/või hüpotensiooni riski
suurenemist monoteraapiaga võrreldes. Tulemused on asjakohased ka teiste AKE-inhibiitorite ja
angiotensiin II retseptori antagonistide jaoks, arvestades nende sarnaseid farmakodünaamilisi omadusi.
AKE-inhibiitoreid ja angiotensiin II retseptori antagoniste ei tohi seetõttu kasutada samaaegselt
diabeetilise nefropaatiaga patsientidel.
ALTITUDE (Aliskiren Trial in Type 2 Diabetes Using Cardiovascular and Renal Disease Endpoints)
oli uuring, mis oli kavandatud hindama kasu aliskireeni lisamisest standardravile AKE-inhibiitori või
angiotensiin II retseptori antagonistiga 2. tüüpi diabeediga patsientidel, kellel oli krooniline
neeruhaigus, südameveresoonkonna haigus või mõlemad. Uuring lõpetati varakult ohutusnäitajate
riski tõusu tõttu. Südameveresoonkonnaga seotud surma ja insuldi juhtumeid oli aliskireeni rühmas
arvuliselt rohkem kui platseeborühmas ning kõrvalnähtudest ja huvi pakkuvatest tõsistest
kõrvalnähtudest (hüperkaleemia, hüpotensioon ja neerutalitluse häire) teatati aliskireeni rühmas
sagedamini kui platseeborühmas.

Suu kaudu manustatud Monopril'ist imendub 30...40% fosinopriili. Fosinopriil hüdrolüüsub esteraasi
toimel primaarselt maksas farmakoloogiliselt aktiivseks fosinoprilaadiks. Fosinopriili konversioon
fosinoprilaadiks võib aeglustuda maksafunktsiooni häiretega patsientidel; konversiooni maht
sellegipoolest ei muutu. Fosinoprilaadi maksimum kontsentratsioon plasmas saabub 3 tundi pärast
manustamist. Pärast ühekordset või mitmekordset suukaudset annust on parameetrid (C , AUC) proportsionaalsed manustatud fosinopriili annusega.
max

Fosinoprilaat seondub tugevalt valkudega (> 95%), kuid seondumine vererakkudega on vähene.


8
Fosinoprilaadil on suhteliselt väike jaotusruumala. Loomkatsed näitavad, et fosinopriil ja fosinoprilaat
ei läbi hematoentsefaalbarjääri, kuid fosinoprilaat läbib tiinete loomade platsentaarbarjääri.

Intravenoosse manustamise järgselt elimineerub fosinoprilaat peaaegu võrdsetes kogustes nii neerude,
kui ka maksa kaudu. Normaalse neeru- ja maksafunktsiooniga hüpertensiivsetel patsientidel, kes said
korduvalt fosinopriili, oli fosinoprilaadi poolväärtusaeg 11,5 tundi. Südamepuudulikkusega
patsientidel oli poolväärtusaeg 14 tundi.

Fosinopriil ei ole hästi dialüüsitav. Fosinoprilaadi kliirens hemodialüüsil või peritoneaaldialüüsil on
vastavalt 2% ja 7% uurea kliirensist.

Neerupuudulikkusega patsientidel (kreatiniini kliirens < 80 ml/min/1,73m2) oli fosinoprilaadi
kogukliirens ligikaudu pool normaalse neerufunktsiooniga patsiendi omast, samal ajal olid
imendumine, biosaadavus ja seondumine valkudega muutumatud. Fosinoprilaadi kliirens ei sõltu
oluliselt neerupuudulikkuse astmest; eliminatsiooni vähenemise neerude kaudu kompenseerib
suurenenud hepatobiliaarne eliminatsioon. Erineva neerupuudulikkuse astmega, kaasaarvatud
lõppstaadiumis oleva neerupuudulikkusega (kreatiniini kliirens < 10 ml/min/1,73m2) patsientidel,
täheldati mõõdukat plasma AUC tõusu (alla kahe korra tavalisest).

Maksapuudulikkusega (alkohoolne või biliaarne tsirroos) patsientidel ei vähenenud fosinopriili
hüdrolüüs oluliselt, kuigi aeglustus hüdrolüüsi kiirus; fosinoprilaadi kogukliirens oli umbes pool
võrreldes normaalse maksafunktsiooniga patsientide kliirensiga.

Eakatel (65...74-aastased) patsientidel normaalse neeru- ja maksafunktsiooniga ei täheldatud olulisi
muutusi farmakokineetikas võrreldes nooremate (20...35-aastased) haigetega.

Kartsinogeenset toimet ei täheldatud rottidel ja hiirtel 2 aastat väldanud uuringus annusega 400 mg/p
(500 kordne inimese maksimaalne annus).

Fosinopriil ja fosinoprilaat ei osutunud mutageenseks Ames'i mutageensustestil mikroobidel, hiire
lümfoomirakkude mutatsioonide ilmnemise testis või mitootilise geeni konversiooni testis. Fosinopriil
ei olnud genotoksiline ka hiire mikrotuumakese in vivo uuringus ning hiire luuüdi tsütogeneetilises
uuringus in vivo.

Hiina hamstri munasarja rakkude tsütogeneetilises uuringus ilma metaboolse aktivatsioonita suurendas
fosinopriil kromosoomide aberatsioonide sagedust rakkudele toksilise kontsentratsiooni korral.
Kromosoomide aberatsioone ei täheldatud metaboolse aktivatsioonita uuringus ravimi madalama
kontsentratsiooni kasutamisel või mistahes kontsentratsiooni korral koos metaboolse aktivatsiooniga.

Veevaba laktoos,
mikrokristalliline tselluloos,
krospovidoon,
povidoon,
naatriumstearüülfumaraat.

Ei kohaldata.


9

Monopril, 10 mg tabletid 18 kuud
Monopril, 20 mg tabletid 24 kuud

Hoida temperatuuril kuni 25°C.
Hoida originaalpakendis niiskuse eest kaitstult.

Karbis on 28 tabletti PVC/PVDC/Al blistrites (2 blistrit, kummagis 14 tabletti).

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.