L-THYROXIN BERLIN-CHEMIE

Erineva etioloogiaga hüpotüreoosi asendusravi.
Eutüreoidse struuma retsidiivi profülaktika pärast operatsiooni.
Healoomuline eutüreoidne struuma.
Hüpertüreoosi ravi lisaks türeostaatilisele ravile, millega on eelnevalt saavutatud kilpnäärme eutüreoidne
funktsioon.
Kilpnäärme pahaloomuliste kasvajate supressioon- ja asendusravi, peamiselt pärast türeoidektoomiat.
Kilpnäärme supressioonitest.

L-Thyroxin Berlin Chemie tabletid on näidustatud kõikides vanuserühmades.

Esitatud annustamisskeemid on kaudsed juhised. Individuaalne päevane annus määratakse kindlaks
laboratoorsete, diagnostiliste ja kliiniliste uuringutega.

Kilpnäärme funktsiooni osalisel säilumisel võib piisav olla ka väiksem annus.

Ravi kilpnäärmehormoonidega tuleb alustada erilise ettevaatusega eakatel patsientidel, südame
koronaartõvega, aga ka raske või pikka aega kestnud hüpotüreoosiga patsientidel, st nendel tuleb alustada
ravi väikese algannusega ning annust suurendada aeglaselt, kontrollides samal ajal sageli
kilpnäärmehormoonide taset. Kogemused on näidanud, et väikesed annused on piisavad ka suure
nodoosse struuma korral, kui patsiendi kehakaal on väike.

Et T ja fT väärtused võivad mõnel patsiendil olla suurenenud, on raviskeemi jälgimiseks sobivam TSH
4
4
kontsentratsiooni määramine seerumis.

Näidustus
Annus (mikrogrammi naatriumlevotüroksiini päevas)
Erineva etioloogiaga hüpotüreoosi
Alguses:
asendusravi täiskasvanutel
25…50
(suurendamine 25…50 mikrogrammi
Siis:
kaupa 2…4-nädalaste intervallidega)
100…200

Retsidiveeruva struuma profülaktika
75…200
Healoomuline eutüreoidne struuma
75…200
Hüpertüreoosi ravi lisaks
50…100
türeostaatilisele ravile:
Pärast kilpnäärme pahaloomulise
150…300
kasvaja tõttu teostatud

türeoidektoomiat
Kilpnäärme supressiooni stsintigramm 150 mikrogrammi (vastab ühele tabletile päevas, 14
päeva jooksul kuni stsintigrammi tegemiseni)

Kaasasündinud ja omandatud hüpotüreoosiga lapsed
Säilitusannus on tavaliselt 100…150 mikrogrammi levotüroksiini m2 kehapinna kohta päevas.
Kaasasündinud hüpotüreoosiga vastsündinutele ja imikutele, kellele on oluline kiire levotüroksiini
asendusravi, on soovitatav algannus 10…15 mikrogrammi levotüroksiini kg kehamassi kohta päevas
esimese 3 kuu jooksul. Seejärel tuleb annust individuaalselt kohandada kliinilise seisundi türeoidhormooni ning TSH väärtuste alusel.
Omandatud hüpotüreoosiga lastele on soovitatav algannus 12,5…50 mikrogrammi levotüroksiini päevas.
Annust tuleb suurendada astmeliselt 2…4 nädala jooksul kliinilise seisundi ja türeoidhormooni ning TSH
väärtuste alusel, kuni saavutatakse täielik asendusannus.

Annustamine eakatel
Eakatel patsientidel tuleb eelistada individuaalset lähenemist, näiteks südameprobleemide korral
vähendada naatriumlevotüroksiini manustamist koos regulaarse TSH sisalduse kontrollimisega.

Kogu ööpäevane annus manustatakse korraga tühja kõhuga, koos väikese koguse veega vähemalt 30
minutit enne hommikusööki.

Imikutele manustatakse kogu päevane annus vähemalt 30 minutit enne esimest söögikorda. Selleks
lastakse tabletil väheses koguses vees (10…15 ml) laguneda ja tekkiv peensuspensioon (mis valmistatakse
värskelt enne iga manustamiskorda) antakse sisse koos vähese lisakoguse veega (5…10 ml).

Ravi kestus
Hüpotüreoosi korral ja pärast kilpnäärme pahaloomulise kasvaja tõttu tehtud türeoidektoomiat on ravi
tavaliselt eluaegne, eutüreoidse struuma ja retsidiveeruva struuma profülaktika korral mõnest kuust või
aastast kuni eluaegse ravini, sõltuvalt türeostaatilise ravi kestusest adjuvantravi korral hüpertüreoosi ravis.
Eutüreoidse struuma korral on vajalik raviperiood 6 kuud kuni 2 aastat. Kui ravi L-Thyroxin Berlin
Chemie’ga ei anna selle aja jooksul soovitud tulemusi, tuleb kaaluda teisi ravivõimalusi.

Kilpnäärme supressioonitest
Kilpnäärme supressioonitesti tegemiseks võetakse 14 päeva jooksul 150…200 mikrogrammi
naatriumlevotüroksiini päevas.

-Ülitundlikkus toimeaine(te) või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine(te) suhtes.
-Ravimata hüpertüreoidism.
-Ravimata adrenokortikaalne puudulikkus.
-Ravimata hüpofüsiaalne puudulikkus (eeldusel, et see põhjustab neerupealiste puudulikkuse ravi
vajadust).
-Äge müokardiinfarkt.
-Äge müokardiit.
-Äge pankardiit.

Raseduse ajal on levotüroksiini ja türeostaatikumi samaaegne kasutamine vastunäidustatud.

Enne ravi alustamist kilpnäärmehormoonidega tuleb välistada või ravida järgmised haigused:
-Südame koronaartõbi
-Stenokardia
-Hüpertensioon
-Hüpofüsaarne- või neerupealisekoore puudulikkus
-Kilpnäärme autonoomia.

Isegi kerget, farmakoloogiliselt indutseeritud hüpertüreoidismi tuleb igal juhul vältida südame
koronaartõve, südamepuudulikkuse, tahhüarütmiate, mitteägeda müokardiidi ja pikaajalise hüpotüreoosi
korral või patsientidel, kellel on juba olnud müokardiinfarkt. Türeoidhormoonravi korral tuleb neil
patsientidel sagedamini kontrollida kilpnäärmehormooni parameetreid (vt lõik 4.2).

Sekundaarse hüpotüreoosi korral tuleb esmalt kindlaks teha, kas samaaegselt esineb ka neerupealisekoore
puudulikkus. Selle esinemisel tuleb esmalt alustada ravi glükokortikosteroididega (hüdrokortisoon).

Kui kahtlustatakse kilpnäärme autonoomiat, on soovitatav teostada TRH-test või supressiooni
stsintigramm.

Levotüroksiini kasutamisel postmenopausis naistel tuleb suurenenud osteoporoosi tekkeriski tõttu jälgida
sagedamini kilpnäärme funktsiooni, vältimaks levotüroksiini suprafüsioloogiliste kontsentratsioonide teket
veres.

Türeoidhormoone ei tohi manustada kehakaalu langetamiseks. Tavalised annused ei põhjusta
eutüreoidsetel patsientidel kehakaalu langust. Suuremad annused võivad põhjustada tõsiseid või isegi
eluohtlikke kõrvaltoimeid, eriti kui manustatakse koos teatud kaalulangetamisainetega.

Kui levotüroksiini raviskeem on välja selgitatud, tuleb üleminek türeoidhormooni sisaldavale teisele
ravimile viia läbi ainult laboratoorsete diagnostiliste ja kliiniliste parameetrite jälgimisega.

Diabeetikute ja antikoagulante saavate patsientide kohta vt lõik 4.5.

Väga harva on teatatud hüpotüreoosii juhtudest korraga sevelameri ja levotüroksiini saavatel patsientidel.
Seetõttu soovitatakse mõlemat ravimit saavatel patsientidel tähelepanelikult jälgida TSH sisaldust (vt ka
lõik 4.5).

Diabeedivastased ravimid
Levotüroksiin võib nõrgendada diabeedivastaste ravimite glükoosisisaldust vähendavat toimet. Seetõttu
tuleb diabeetikutel regulaarselt kontrollida vere suhkrusisaldust peamiselt ravi alguses
kilpnäärmehormooniga ja vajaduse korral kohandada veresuhkrut vähendava ravimi annust.

Kumariini derivaadid
Levotüroksiin võib tugevdada kumariini derivaatide toimet nende kõrvaldamise teel plasmavalkude
sidumiskohtadest. Seetõttu on samaaegse ravi korral vajalik regulaarne vere hüübivuse kontroll ja
vajaduse korral tuleb kohandada hüübimisvastase ravimi annust (annuse vähendamine).

Ioonvahetusvaigud
Ioonvahetusvaigud nagu kolestüramiin, kolestipool, kolesevelaam või polüstüreenhappe kaltsiumi- ja
naatriumisoolad inhibeerivad levotüroksiini imendumist ning seetõttu ei tohi neid manustada vähemalt
4…5 tundi pärast L-Thyroxin Berlin Chemie võtmist

Maohapet siduvad alumiiniumisisaldusega ravimid, rauda sisaldavad ravimid, kaltsiumi sisaldavad
ravimid
Levotüroksiini imendumist võib vähendada samaaegne maohapet siduvate alumiiniumi sisaldavate
ravimite (antatsiidid, sukralfaat), rauda sisaldavate ravimite või kaltsiumi sisaldavate ravimite
manustamine. L-Thyroxin Berlin Chemie’d tuleb seetõttu võtta vähemalt kaks tundi enne neid ravimeid.

Sevelamer ja lantaankarbonaat
Sevelamer ja lantaankarbonaat võivad vähendada levotüroksiini biosaadavust (vt ka lõik 4.4).

Türosiinkinaasi inhibiitorid
Türosiinkinaasi inhibiitorid (nt imatiniib, sunitiniib) võivad vähendada levotüroksiini efektiivsust. Seetõttu
on soovitatav patsienti jälgida kilpnäärmetalitluse muutuste suhtes kombinatsioonravi alguses ja lõpus.
Vajaduse korral tuleb levotüroksiini annust kohandada.

Propüültiouratsiil, glükokortikoidid ja beetablokaatorid
Need ained inhibeerivad T muutumist T -ks.
4
3

Amiodaroon ja jodeeritud kontrastained võivad oma suure joodisisalduse tõttu soodustada nii
hüpertüreoosi kui hüpotüreoosi. Eriti ettevaatlik tuleb olla võimaliku identifitseerimata autonoomiaga
sõlmelise struuma puhul. L-Thyroxin Berlin Chemie annuse kohandamine võib osutuda vajalikuks
amiodarooni toime tõttu kilpnäärmetalitlusele.

Salitsülaadid, dikumarool, furosemiid, klofibraat, fenütoiin
Salitsülaadid, dikumarool, furosemiidi suured annused (250 mg), klofibraat, fenütoiin ja muude ravimite
suured annused võivad levotüroksiini plasmavalkudega sidumiskohtadest välja viia ning põhjustada
sellega vaba türoksiini (fT ) sisalduse suurenemist plasmas.
4

Östrogeeni sisaldavad rasestumisvastased vahendid, hormoonasenduspreparaadid postmenopausis
kasutamiseks
Levotüroksiini vajadus võib suureneda östrogeeni sisaldavate kontratseptiivide tarvitamisel
postmenopausaalse hormoonasendusravi ajal.

Sertraliin, klorokviin/proguaniil
Need ained vähendavad levotüroksiini tõhusust ja suurendavad TSH sisaldust seerumis.

Ensüümi indutseerijad
Barbituraadid, rifampitsiin, karbamasepiin ja muud maksaensüüme indutseerivate omadustega ravimid
võivad suurendada levotüroksiini maksakliirensit.

Proteaasi inhibiitorid
On teateid, et levotüroksiini toime nõrgeneb, kui seda kasutada koos lopinaviiri/ritonaviiriga. Seetõttu
tuleb levotüroksiini ja proteaasi inhibiitoreid samaaegselt kasutavatel patsientidel hoolikalt kontrollida
kliinilisi sümptomeid ja kilpnäärmetalitlust.

Sojatooted võivad vähendada levotüroksiini imendumist soolest. On teatatud, et lastel, kes saavad soja
sisaldavat toitu ja kellel ravitakse levotüroksiiniga kaasasündinud hüpotüreoidismi, suureneb seerumis
TSH sisaldus. Normaalse T ja TSH sisalduse saavutamiseks seerumis võivad vajalikud olla ebatavaliselt
4
suured levotüroksiini annused. Soja sisaldava dieedi alustamisel ja lõpetamisel võib olla vajalik hoolikas
T ja TSH sisalduse määramine seerumis ning vajaduse korral levotüroksiini annuse kohandamine.
4

Rasedus
Raseduse ajal tuleb asendusravi kilpnäärmehormoonidega teha järjekindlalt. Hoolimata laialdasest
kasutamisest raseduse ajal ei ole seni teada levotüroksiini riske rasedusele ega lootele/vastsündinule.

Levotüroksiini vajadus võib raseduse ajal östrogeeni tõttu suureneda. Seetõttu tuleb kilpnäärmetalitlust
raseduse ajal kontrollida ja vajaduse korral kohandada kilpnäärmehormooni annust.

Levotüroksiini kasutamine lisaravimina hüpertüreoosi ravis kombinatsioonis türeostaatikumidega on
raseduse ajal vastunäidustatud. Levotüroksiini lisamine võib nõuda suuremat türeostaatikumi annust. Et
türeostaatikumid võivad erinevalt levotüroksiinist raviannustes platsentaarbarjääri läbida, võib see
põhjustada lootel hüpotüreoosi. Seetõttu peab hüpertüreoosi korral raseduse ajal alati kasutama
monoteraapiat türeostaatiliste ravimite väikeste annustega.

Raseduse ajal ei tohi teha supressioonitesti.

Imetamine
Imetamise ajal tuleb asendusravi kilpnäärmehormoonidega teha järjekindlalt. Levotüroksiini
kõrvaltoimeid vastsündinule ei ole seni teada. Imetamise ajal rinnapiima eritunud kilpnäärmehormooni
kogused ei ole isegi levotüroksiini suurte annustega ravi korral piisavad imikul hüpertüreoosi tekkimiseks
või TSH eritumise supressiooniks.

Levotüroksiini vajadus võib raseduse ajal östrogeeni tõttu suureneda. Seetõttu tuleb kilpnäärmetalitlust
raseduse ajal kontrollida ja vajaduse korral kohandada kilpnäärme hormooni annust.

Imetamise ajal ei tohi teha supressioonitesti.

Fertiilsus
Uuringumaterjal kahjuliku toime kohta meeste või naiste viljakusele puudub. Kahtlustusi ja viiteid ei ole.

Ravimi toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud.

Kui ravimit on manustatud vastavalt ettekirjutusele ja ravi ajal jälgitakse nii kliinilist pilti kui
laboratoorseid analüüse, on kõrvaltoimete esinemine ravi ajal ebatõenäoline.
Üksikjuhtudel, kui patsient ei talu manustatavat annust või kui ravimi annus on liiga suur, aga eriti
juhtudel, kui ravi alguses suurendatakse annuseid ülemäära kiiresti, võivad ilmneda sellised sümptomid,
nagu need on hüpertüreoosi korral: näiteks südamekloppimine, rütmihäired, eriti tahhükardia,
stenokardiavaevused, lihasnõrkus ja lihaskrambid, kuumatunne, liigne higistamine, treemor, sisemine
rahutus, unetus, kõhulahtisus, kehakaalu langus, peavalu, menstruatsioonihäired. Samuti võib atüüpiliste
sümptomitena täheldada palavikku, oksendamist ja ka aju pseudotuumorit (eriti lastel).. Sel juhul tuleb
ööpäevaseid annuseid vähendada või ravi mõneks päevaks isegi katkestada. Kohe, kui kõrvaltoimed on
kadunud, võib ravi ettevaatlikult jätkata.

Ülitundlikkuse korral levotüroksiini või ravimi mõne muu koostisosa suhtes võivad tekkida naha ja
hingamisteede allergilised reaktsioonid..
Üksikjuhtudel on kirjeldatud anafülaktilise reaktsiooni teket. Sellisel juhul tuleb ravi katkestada.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest riikliku teavitamissüsteemi, www.ravimiamet.ee, kaudu.

Üleannustamise kindlaks tegemiseks on usaldusväärsem T sisalduse suurenemine kui T või fT sisalduse
3
4
4
suurenemine. Üleannustamise ja mürgistuse järel esinevad ainevahetuse mõõduka kuni olulise kiirenemise
sümptomid (vt lõik 4.8). Soovitatav on tablettide võtmine katkestada ja teostada kontroll-läbivaatus.

Mürgistusjuhtude korral (enesetapukatse) on inimesed talunud levotüroksiini annuseid kuni 10 mg ilma
tüsistusteta. Tõsised tüsistused, nagu oht elutähtsatele funktsioonidele (hingamisele ja vereringele), on
ebatõenäolised, v.a juhul, kui esineb südame koronaartõbi. Siiski on teateid türeotoksilise kriisi juhtudest,
krampidest, südamepuudulikkusest ja koomast. On teatatud südame äkkseiskumisest patsientidel, kes on
aastaid levotüroksiini kuritarvitanud.

Ägeda üleannustamise korral saab imendumist seedetraktist vähendada aktiivsöe manustamisega. Ravi on
tavaliselt sümptomaatiline ja toetav. Väljendunud beeta-sümpatomimeetiliste toimete (nt tahhükardia,
ärevus, agiteeritus või hüperkineesia) puhul saab vaevusi leevendada beetablokaatoritega.
Türeostaatikumid ei ole sobivad, sest kilpnääre on juba täielikult maha surutud.

Plasmaferees võib olla kasulik äärmuslike annuste korral (enesetapukatse).

Levotüroksiini üleannustamine vajab pikaajalist jälgimisperioodi. Levotüroksiini astmelise konversiooni
tõttu liotüroniiniks võivad sümptomid avalduda alles 6 päeva pärast..

Farmakoterapeutiline rühm: Kilpnäärme hormoonid
ATC-kood: H03AA01

Toimemehhanism
Preparaadi sünteetiline toimeaine levotüroksiin on oma toimelt identne looduslikult esinevate, peamiselt
kilpnäärmes moodustuvate türeoidhormoonidega. Keha ei suuda eristada endogeenselt moodustunud ja
eksogeenselt manustatud levotüroksiini.

Farmakodünaamilised toimed
Pärast peamiselt maksas ja neerudes toimuvat konversiooni liotüroniiniks (T ) ning jõudmist organismi
3
rakkudesse, ilmnevad kilpnäärmehormoonidele iseloomulikud toimed läbi T -retseptorite aktivatsiooni
3
organismi arengule, kasvule ja ainevahetusele.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus
Kilpnäärmehormoonide asendamine toob kaasa metaboolsete protsesside normaliseerumise. Näiteks
väheneb levotüroksiini manustamise järel oluliselt hüpotüreoosile iseloomulik kolesteroolisisalduse
suurenemine.

Imendumine
Suukaudselt, tühja maoga manustatud levotüroksiin imendub peamiselt peensoolest, maksimaalselt 80%
ulatuses ning see näitaja sõltub suurel määral preparaadi galeenilisest vormist. Ravimi manustamisel koos
toiduga väheneb imendumine oluliselt.

Maksimaalne kontsentratsioon vereplasmas saabub ligikaudu 2…3 tundi pärast preparaadi manustamist.

Ravitoime ilmneb 3...5 päeva pärast suukaudse ravi alustamist.

Jaotumine
Ravimi jaotusruumala on ligikaudu 10…12 l. Levotüroksiin seondub ligikaudu 99,7% ulatuses vereplasma
spetsiifiliste transportvalkudega. See valgu-hormooni seondumine ei ole kovalentne, mis tähendab, et
toimub pidev ja väga kiire vahetus vaba ning seotud hormooni vahel.

Eritumine
Metaboolne kliirens on ligikaudu 1,2 l ööpäevas, ravim metaboliseerub peamiselt maksas, neerudes, ajus
ja lihastes. Metaboliidid erituvad peamiselt uriini ja roojaga.

Levotüroksiini poolväärtusaeg on ligikaudu 7 päeva, hüpertüreoosi korral on see lühenenud (3…4 päeva)
ja hüpotüreoosi korral pikenenud (9…10 päeva).

Rasedus ja imetamine
Levotüroksiin läbib platsentat väheses koguses. Normaalsete annustega ravimisel imendub väike hulk
levotüroksiini rinnapiima.

Neerukahjustus
Suure seotuse tõttu plasmavalkudega ei allu levotüroksiin hemodialüüsile ega hemoperfusioonile.

a) Äge toksilisus
Levotüroksiini äge toksilisus on madal.

b) Korduvtoksilisus
Korduvtoksilisuse uuringuid on teostatud mitmel erineval loomaliigil (rotid, koerad). Rottidel on suurte
annuste kasutamisel leitud hepatopaatia tunnuseid, suurenenud spontaansete nefrooside sagedust ning
muutunud elundite kaalu. Koertel olulisi ebasoovitavaid toimeid ei leitud.

c)
Mutageenne potentsiaal
Levotüroksiini mutageense potentsiaali kohta puuduvad uuringud. Senini puuduvad kahtlused või viited
järeltulijate kahjustustele genoomi muutuste teel.

d)
Kantserogeenne potentsiaal
Pikaajalisi levotüroksiini tumorigeense potentsiaali uuringuid katseloomadel ei ole läbi viidud.

e)
Reproduktiivne toksilisus
Kilpnäärmehormoonid läbivad platsentat ainult väga väikestes kogustes.

Uuringumaterjal kahjuliku toime kohta meeste või naiste viljakusele puudub. Kahtlustusi ja viiteid ei ole.

Kaltsiumvesinikfosfaatdihüdraat
Mikrokristalne tselluloos
Naatriumtärklisglükolaat
Dekstriin
Pika ahelaga osaliselt asendatud glütseriidid.

Ei kohaldata.

2 aastat.

Hoida temperatuuril kuni 25 °C.

Alumiiniumblister kaetud alumiiniumfooliumiga (Al/Al)

Pakendis on 25, 50 või 100 tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.4 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks <käsitsemiseks>

Erinõuded puuduvad.


7. MÜÜGILOA HOIDJA

BERLIN-CHEMIE AG (MENARINI GROUP)
Glienicker Weg 125
12489 Berlin
Saksamaa


8. MÜÜGILOA NUMBRID


L-THYROXIN BERLIN-CHEMIE, 75 µg tabletid: 505406
L-THYROXIN BERLIN-CHEMIE, 125 µg tabletid: 505306
L-THYROXIN BERLIN-CHEMIE, 150 µg tabletid: 505706



9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV


L-THYROXIN BERLIN-CHEMIE, 75 µg tabletid: 03.02.2006/1.02.2011
L-THYROXIN BERLIN-CHEMIE, 125 µg tabletid: 03.02.2006/1.02.2011
L-THYROXIN BERLIN-CHEMIE, 150 µg tabletid: 03.02.2006/1.02.2011



10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud veebruaris 2014