KLACID 250 MG

Klaritromütsiinile tundlike mikroorganismide poolt põhjustatud infektsioonid:
kroonilise bronhiidi ägenemine, pneumoonia, tonsillofarüngiit, sinusiit, naha ja pehmete kudede
infektsioon, otiit (alternatiivina penitsilliinallergia korral), erütrasm, legionelloos, klamüdioos,
atüüpilised mükobakterioosid, mükoplasmoos, läkaköha, difteeria, kampülobakterioos, Helicobacter
pylori infektsiooniga seotud peptilise haavandi kombineeritud ravi.

Antimikroobsete ravimite määramisel ja kasutamisel tuleb järgida kohalikke kehtivaid juhiseid.

Kliiniliselt oluline toimespekter. Bordetella, Campylobacter, Chlamydia, Corynebacterium
diphtheriae, Corynebacterium minutissimum, Helicobacter pylori, Haemophilus influenzae (esineb
resistentseid tüvesid), Legionella, Moraxella catarrhalis, Mycobacterium avium complex,
Mycoplasma, Staphylococcus (esineb resistentseid tüvesid), Streptococcus (välja arvatud
penitsilliinresistentne Streptococcus pneumoniae), Streptococcus pyogenes (esineb resistentseid
tüvesid), Ureaplasma urealyticum.

Respiratoorsed/naha ja pehmete kudede infektsioonid ning äge keskkõrvapõletik

Täiskasvanud ja üle 12-aastased lapsed
Tavaline soovitatav klaritromütsiini annus on üks 250 mg tablett kaks korda ööpäevas 7 päeva jooksul.
Raskemate infektsioonide korral võib annuse suurendada 500 mg-ni kaks korda ööpäevas kuni
14 päeva jooksul.

Lapsed (alla 12-aastased)
Klaritromütsiini toimeainet kiiresti vabastavate tablettide kasutamist alla 12-aastastel lastel ei ole
uuritud. 6 kuu kuni 12 aasta vanustel lastel on kliinilised uuringud läbi viidud klaritromütsiini
pediaatrilise suspensiooniga. Seetõttu tuleb alla 12-aastastel lastel kasutada klaritromütsiini
pediaatrilist suspensiooni (suukaudse suspensiooni graanuleid).

Eakad
Nagu täiskasvanud.

Neerukahjustusega patsiendid
Neerukahjustusega patsientidel, kellel on kreatiniini kliirens alla 30 ml/min, tuleb klaritromütsiini
annust vähendada poole võrra, st 250 mg-ni üks kord ööpäevas või raskemate infektsioonide korral
250 mg-ni kaks korda ööpäevas. Neil patsientidel ei tohi ravi kesta kauem kui 14 päeva.

H. pylori eradikatsioon kaksteistsõrmiku haavandi korral (täiskasvanud)

Kolmikravi (7…14 päeva)
Kaks Klacid 250 mg õhukese polümeerikattega tabletti (500 mg) kaks korda ööpäevas koos 30 mg
lansoprasooliga kaks korda ööpäevas ja 1000 mg amoksitsiliiniga kaks korda ööpäevas 7…14 päeva
jooksul.

Kolmikravi (7 päeva)
Kaks Klacid 250 mg õhukese polümeerikattega tabletti (500 mg) kaks korda ööpäevas ja 30 mg
lansoprasooli kaks korda ööpäevas koos 400 mg metronidasooliga kaks korda ööpäevas 7 päeva
jooksul.

Kolmikravi (7 päeva)
Kaks Klacid 250 mg õhukese polümeerikattega tabletti (500 mg) kaks korda ööpäevas ja 40 mg
omeprasooli üks kord ööpäevas koos 1000 mg amoksitsilliiniga kaks korda ööpäevas või 400 mg
metronidasooliga kaks korda ööpäevas 7 päeva jooksul.

Kolmikravi (10 päeva)
Kaks Klacid 250 mg õhukese polümeerikattega tabletti (500 mg) kaks korda ööpäevas koos 20
mg omeprasooliga kaks korda ööpäevas ja 1000 mg amoksitsilliiniga kaks korda ööpäevas 10 päeva
jooksul.

Kuna klaritromütsiini biosaadavus ei sõltu toidust, ei pea ravimi manustamisel toidukordi silmas
pidama.

Ülitundlikkus toimeaine, makroliidantibiootikumide või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete
suhtes.

Klaritromütsiini samaaegne manustamine koos järgmiste ravimitega on vastunäidustatud:
- astemisool, tsisapriid, pimosiid või terfenadiin, kuna selle tulemusena võib pikeneda QT-intervall ja
tekkida südame rütmihäired, kaasa arvatud ventrikulaarne tahhükardia, vatsakeste fibrillatsioon ja
torsade de pointes (vt lõik 4.5).
- tikagreloor või ranolasiin.
- tungaltera alkaloidid (nt ergotamiin või dihüdroergotamiin), sest selle tulemusel võib tekkida
ergotamiinimürgistus (vt lõik 4.5).
- suukaudne midasolaam (vt lõik 4.5).
- HMG-CoA reduktaasi inhibiitorid (statiinid), mis metaboliseeritakse suurel määral CYP3A4 poolt
(lovastatiin või simvastatiin), kuna esineb müopaatia, sh rabdomüolüüsi suurenenud tekkerisk (vt lõik
4.5).
- kolhitsiin. Sarnaselt teistele tugevatele CYP3A4 inhibiitoritele ei tohi klaritromütsiini kasutada
patsientidel, kes võtavad kolhitsiini.

Klaritromütsiini ei tohi anda hüpokaleemiaga patsientidele (risk pikenenud QT intervalli tekkeks).

Klaritromütsiini ei tohi kasutada raske maksapuudulikkusega patsientidel, kellel on ka neerukahjustus.

Klaritromütsiini ei tohi anda patsientidele, kellel on anamneesis QT intervalli pikenemine või
ventrikulaarne südame rütmihäire, sh torsade de pointes (vt lõigud 4.4 ja 4.5).

Arst ei tohi ilma eelneva kasude ja riskide hoolika kaalumiseta rasedale naisele klaritromütsiini välja
kirjutada, eriti raseduse esimese kolme kuu jooksul (vt lõik 4.6).

Raske neerupuudulikkusega patsientidel on soovitav ettevaatus (vt lõik 4.2).

Klaritromütsiin eritub peamiselt maksa kaudu. Seetõttu tuleb seda antibiootikumi ettevaatusega
manustada maksapuudulikkusega patsientidele. Samuti tuleb rakendada ettevaatust klaritromütsiini
manustamisel mõõduka kuni raske neerukahjustusega patsientidele.

On teatatud fataalse maksapuudulikkuse juhtudest (vt lõik 4.8). Mõnedel patsientidel võis eelnevalt
olla mõni maksahaigus või siis kasutati teisi maksatoksilisi ravimeid. Patsiente tuleb teavitada, et nad
lõpetaksid ravi ja pöörduksid oma arsti poole, kui neil tekivad maksahaiguse nähud ja sümptomid
nagu isutus, ikterus, tume uriin, kihelus või valulikkus kõhus.

Peaaegu kõigi antibakteriaalsete toimeainete, sh makroliidide korral on teatatud
pseudomembranoossest koliidist, mis võib raskuselt ulatuda kergest kuni eluohtlikuni. Peaaegu kõigi
antibakteriaalsete toimeainete, sh ka klaritromütsiini kasutamisel on teatatud Clostridium difficile’ga
seotud kõhulahtisusest (CDAD), mis võib raskuselt ulatuda kergest kõhulahtisusest kuni surmaga
lõppeva koliidini. Ravi antibakteriaalsete toimeainetega muudab käärsoole normaalset mikrofloorat,
mis võib viia Clostridium difficile ülekasvule. Kõigil patsientidel, kellel esineb antibiootikumide
kasutamise järgselt kõhulahtisus, tuleb arvestada CDAD-ga. Kuna CDAD tekkest on teatatud kahe kuu
jooksul pärast antibakteriaalsete toimeainete manustamist, on vajalik hoolikas meditsiiniline
anamnees. Seetõttu tuleb kaaluda klaritromütsiinravi katkestamist vaatamata näidustusele. Tuleb
teostada mikrobioloogiline uuring ja alustada adekvaatset ravi. Peristaltikat pärssivaid ravimeid tuleb
vältida.

Kolhitsiin
Turuletulekujärgselt on teatatud kolhitsiinimürgistustest klaritromütsiini ja kolhitsiini samaaegsel
kasutamisel, eeskätt eakatel, kusjuures mõnel juhul esines patsiendil neerupuudulikkus. Mõnedel
sellistest patsientidest on teatatud surmajuhtudest (vt lõik 4.5). Klaritromütsiini ja kolhitsiini
samaaegne manustamine on vastunäidustatud (vt lõik 4.3).

Klaritromütsiini samaaegsel manustamisel triasolobensodiasepiinide, nt triasolaami ja intravenoosse
midasolaamiga on soovitav ettevaatus (vt lõik 4.5).

Klaritromütsiini kasutamisel koos teiste ototoksiliste ravimitega, eeskätt aminoglükosiididega, on
soovitav ettevaatus. Ravi jooksul ja pärast ravi tuleb kontrollida vestibulaarset ja kuulmisfunktsiooni.

Riski tõttu QT intervalli pikenemise tekkeks tuleb klaritromütsiini kasutada ettevaatusega patsientidel,
kellel on südame pärgarteri haigus, raske südamepuudulikkus, hüpomagneseemia, bradükardia (<50
lööki minutis), samuti juhul kui samaaegselt manustatakse teisi ravimeid, millega kaasneb QT
intervalli pikenemine (vt lõik 4.5). Klaritromütsiini ei tohi kasutada patsientidel, kellel on
kaasasündinud või dokumenteeritud omandatud QT intervalli pikenemine või anamneesis
ventrikulaarne arütmia (vt lõik 4.3).

Pneumoonia
Streptococcus pneumoniae suureneva resistentsuse tõttu makroliidide suhtes on tähtis, et
klaritromütsiini väljakirjutamisel keskkonnatekkese pneumoonia raviks on teostatud tundlikkuse
uuring. Hospitaalse pneumoonia korral tuleb klaritromütsiini kasutada kombinatsioonis täiendavate
sobivate antibiootikumidega.

Kerge kuni mõõduka raskusega naha ja pehmete kudede infektsioonid
Nende infektsioonide põhjustajateks on kõige sagedamini Staphylococcus aureus ja Streptococcus
pyogenes, mis mõlemad võivad olla resistentsed makroliidide suhtes. Seetõttu on tähtis teostada
tundlikkuse uuring. Juhul kui ei saa kasutada beetalaktaamantibiootikume (nt allergia tõttu), võivad
esmavaliku ravimiks olla teised antibiootikumid, nt klindamütsiin. Praegu arvatakse, et makroliidid
mängivad rolli vaid mõnede naha ja pehmete kudede infektsioonide ravis, nt need, mille põhjustajaks
on Corynebacterium minutissimum, roosi või acne vulgaris’e puhul ning olukorras kus penitsilliinravi
ei saa kasutada.

Ägedate akuutsete ülitundlikkusreaktsioonide, nt anafülaksia, Stevensi-Johnsoni sündroomi, toksilise
epidermaalse nekrolüüsi ja DRESS’i korral tuleb klaritromütsiinravi otsekohe lõpetada ja alustada
viivitamatult sobivat ravi.

Klaritromütsiini tuleb kasutada ettevaatusega, kui seda manustatakse üheaegselt ravimitega, mis
indutseerivad CYP3A4 ensüümi (vt lõik 4.5).

HMG-CoA reduktaasi inihibiitorid (statiinid)
Klaritromütsiini samaaegne kasutamine lovastatiini või simvastatiiniga on vastunäidustatud (vt lõik
4.3). Klaritromütsiini määramisel koos teiste statiinidega tuleb olla ettevaatlik. Klaritromütsiini ja
statiine võtvatel patsientidel on teatatud rabdomüolüüsist. Patsiente tuleb jälgida müopaatia nähtude ja
sümptomite suhtes. Olukorras, kus samaaegne klaritromütsiini ja statiinide kasutamine on
möödapääsmatu, on soovitatav määrata statiine väikseimas võimalikus annuses. Kaaluda võib sellise
statiini kasutamist, mis ei sõltu CYP3A metabolismist (nt fluvastatiin) (vt lõik 4.5).

Suukaudsed hüpoglükeemilised ained/insuliin
Klaritromütsiini samaaegne kasutamine suukaudsete hüpoglükeemiliste ainete (nt sulfonüüluuread)
ja/või insuliiniga võib põhjustada olulist hüpoglükeemiat. Soovitatav on hoolikalt jälgida glükoosi
taset (vt lõik 4.5).

Suukaudsed antikoagulandid
Klaritromütsiini manustamisel koos varfariiniga esineb risk tõsise verejooksu tekkeks ja INR
(International Normalized Ratio) ning protrombiiniaja väärtuste oluliseks suurenemiseks (vt lõik 4.5).
Kuni patsiendile manustatakse üheaegselt klaritromütsiini ja suukaudset antikoagulanti, tuleb sagedasti
kontrollida INR ja protrombiiniaega.

Mistahes antimikroobse ravi, sh klaritromütsiini kasutamisel H. pylori raviks võib esineda
ravimresistentseid mikroorganisme.

Sarnaselt teistele antibiootikumidele võib pikaajalise kasutamise tagajärjel tekkida mittetundlike
bakterite ja seente kolooniate hulga suurenemine. Kui tekivad superinfektsioonid, tuleb alustada
sobivat ravi.

Tähelepanu tuleb pöörata ristresistentsuse võimalusele klaritromütsiini ja teiste makroliidide ning
samuti klaritromütsiini ja linkomütsiini või klindamütsiini vahel.

Järgmiste ravimite kasutamine on rangelt vastunäidustatud võimalike raskete ravimi koostoimete tõttu.

Tsisapriid, pimosiid, astemisool ja terfenadiin
Klaritromütsiini ja tsisapriidi samaaegselt saavatel patsientidel on teatatud tsisapriidi taseme tõusust.
See võib põhjustada QT intervalli pikenemist ja südame rütmihäireid, sh ventrikulaarset tahhükardiat,
vatsakeste fibrillatsiooni ja torsade de pointes’i. Sarnaseid toimeid on täheldatud patsientidel, kes
võtavad samaaegselt klaritromütsiini ja pimosiidi (vt lõik 4.3).

On teatatud, et makroliidid muudavad terfenadiini metabolismi, mis põhjustab terfenadiini taseme
tõusu, mis mõnikord on seotud südame rütmihäirete, nagu QT-intervalli pikenemise, ventrikulaarse
tahhükardia, vatsakeste fibrillatsiooni ja torsade de pointes’iga (vt lõik 4.3). Ühes uuringus 14 tervel
vabatahtlikul põhjustas klaritromütsiini ja terfenadiini samaaegne manustamine happelise metaboliidi
terfenadiini taseme kahe- kuni kolmekordse tõusu seerumis ja QT intervalli pikenemise, mis ei
põhjustanud kliiniliselt märgatavat toimet. Sarnaseid toimeid on täheldatud astemisooli ja makroliidide samaaegsel manustamisel.

Tungaltera alkaloidid
Turuletulekujärgsed teated näitavad, et klaritromütsiini koosmanustamine ergotamiini või
dihüdroergotamiiniga on seotud ägeda ergotamiini toksilisusega, mida iseloomustavad vasospasm ja
isheemia jäsemetes ning teistes kudedes, sh kesknärvisüsteemis. Klaritromütsiini ja tungaltera
alkaloidide samaaegne manustamine on vastunäidustatud (vt lõik 4.3).

HMG-CoA reduktaasi inhibiitorid (statiinid)
Klaritromütsiini samaaegne kasutamine lovastatiini või simvastatiiniga on vastunäidustatud (vt
lõik 4.3), sest nende statiinide metabolism toimub ulatuslikult CYP3A4 vahendusel ning samaaegne
ravi klaritromütsiiniga suurendab nende ainete kontsentratsioone plasmas. See omakorda suurendab
müopaatia, sh rabdomüolüüsi riski. Klaritromütsiini koos statiinidega kasutanud patsientide kohta on
laekunud teateid rabdomüolüüsi juhtudest. Kui ravi klaritromütsiiniga on vältimatu, tuleb ravi ajaks
katkestada lovastatiini või simvastatiini võtmine.

Klaritromütsiini määramisel koos statiinidega tuleb rakendada ettevaatust. Olukorras, kus
klaritromütsiini ja statiini samaaegne kasutamine on möödapääsmatu, on soovitatav määrata statiini
väikseimas registreeritud annuses. Võiks kaaluda sellise statiini kasutamist, mille metabolism ei ole
seotud CYP3A4 isoensüümiga (nt fluvastatiin). Patsiente tuleb jälgida müopaatia nähtude ja
sümptomite suhtes.

Teiste ravimite toime klaritromütsiinile

Ravimid, mis indutseerivad CYP3A4 (nt rifampitsiin, fenütoiin, karbamasepiin, fenobarbitaal,
naistepunaürt), võivad indutseerida klaritromütsiini metabolismi. Selle tulemusel võib klaritromütsiini
tase langeda allapoole terapeutilist piiri, mis viib toime vähenemiseni. Lisaks võib osutuda vajalikuks
CYP3A4 indutseerija taseme jälgimine plasmas, kuna see võib olla suurenenud klaritromütsiini
inhibeeriva toime tõttu CYP3A4 suhtes (vt ka manustatava CYP3A4 kohta vastavat tooteinfot).
Rifabutiini ja klaritromütsiini samaaegsel manustamisel oli tagajärjeks rifabutiini sisalduse
suurenemine ja klaritromütsiini sisalduse vähenemine seerumis koos suurenenud riskiga uveiidi
tekkeks.

Järgmised ravimid mõjutavad teadaolevalt või arvatavalt klaritromütsiini tsirkuleerivat
kontsentratsiooni; nõutav on klaritromütsiini annuse kohandamine või alternatiivse ravi kaalumine.

Efavirens, nevirapiin, rifampitsiin, rifabutiin ja rifapentiin
Tsütokroom P450 metabolismi süsteemi tugevad indutseerijad, nagu efavirens, nevirapiin,
rifampitsiin, rifabutiin ja rifapentiin võivad kiirendada klaritromütsiini metabolismi ja seega alandada
klaritromütsiini plasmataset, samas suurendades ka mikrobioloogiliselt aktiivse metaboliidi 14-OH-
klaritromütsiini taset. Kuna klaritromütsiini ja 14-OH-klaritromütsiini mikrobioloogiline aktiivsus on
erinevate bakterite suhtes erinev, võib oodatav ravitoime klaritromütsiini ja ensüümiindutseerijate
koosmanustamisel nõrgeneda.

Etraviriin
Etraviriin vähendas ekspositsiooni klaritromütsiinile; aktiivse metaboliidi 14-OH-klaritromütsiini
kontsentratsioon aga suurenes. Kuna 14-OH-klaritromütsiini aktiivsus Mycobacterium avium
kompleksi (MAC) suhtes on vähenenud, võib olla muutunud üldine aktiivsus selle patogeeni suhtes;
seetõttu tuleb MAC puhul kaaluda klaritromütsiini asemel alternatiivset ravi.

Flukonasool
200 mg flukonasooli üks kord ööpäevas samaaegne manustamine 500 mg klaritromütsiiniga kaks
korda ööpäevas 21 tervele vabatahtlikule viis klaritromütsiini keskmise minimaalse
tasakaalukontsentratsiooni (C ) ja kontsentratsioonikõvera aluse pindala (AUC) suurenemiseni
min
vastavalt 33% ja 18% võrra. Samaaegne flukonasooli manustamine ei mõjutanud märkimisväärselt
aktiivse metaboliidi 14-OH-klaritromütsiini tasakaalukontsentratsioone. Klaritromütsiini annuse
kohandamine ei ole vajalik.

Ritonaviir
Farmakokineetiline uuring näitas, et samaaegne 200 mg ritonaviiri iga 8 tunni järel ja 500 mg
klaritromütsiini iga 12 tunni järel manustamine põhjustas klaritromütsiini metabolismi märkimisväärse
inhibeerimise. Samaaegsel manustamisel ritonaviiriga suurenes klaritromütsiini C
31%, C
max
min
suurenes 182% ja AUC suurenes 77%. Täheldati 14-OH-klaritromütsiini moodustumise olulist
täielikku inhibeerimist. Klaritromütsiini laia terapeutilise vahemiku tõttu ei ole normaalse
neerufunktsiooniga patsientidel annuse vähendamine vajalik. Neerukahjustusega patsientidel tuleb
siiski arvestada järgmiste annuste kohandamistega:
- Patsientidel, kellel Cl on 30 kuni 60 ml/min, tuleb klaritromütsiini annust vähendada 50%.
CR
- Patsientidel, kellel Cl <30 ml/min, tuleb klaritromütsiini annust vähendada 75%.
CR
- Klaritromütsiini annuseid, mis ületavad 1 g ööpäevas ei tohi koos ritonaviiriga manustada.

Samasugust annuse kohandamist tuleb kaaluda vähenenud neerufunktsiooniga patsientidel, kui
ritonaviiri kasutatakse farmakokineetilise võimendajana koos teiste HIV proteaasi inhibiitoritega, sh
atasanaviiri ja sakvinaviiriga (vt allpool lõik Kahesuunalised ravimite koostoimed).

Klaritromütsiini toime teistele ravimitele

CYP3A-põhised Teadaolevalt CYP3A inhibeeriva klaritromütsiini samaaegne manustamine ravimitega, mis peamiselt
metaboliseeritakse CYP3A vahendusel, võib põhjustada ravimi kontsentratsioonide suurenemisi, mis
võivad tugevdada või pikendada samaaegselt kasutatava ravimi ravi- ja kõrvaltoimeid.
Klaritromütsiini tuleb kasutada ettevaatusega patsientidel, kes saavad ravi teiste ravimitega, mis on
teadaolevalt CYP3A ensüümi substraadid, eeskätt juhul kui CYP3A substraadil on kitsas
ohutusvahemik (nt karbamasepiin) ja/või substraati metaboliseeritakse suurel määral selle ensüümi
poolt. Patsientidel, kes saavad samaaegselt klaritromütsiini, tuleb kaaluda annuse kohandamist ja
võimalusel tuleb hoolikalt jälgida peamiselt CYP3A vahendusel metaboliseeritavate ravimite
kontsentratsioone seerumis.

Järgmised ravimid või ravimirühmad metaboliseeritakse teadaolevalt või arvatavalt sama CYP3A
isoensüümi vahendusel: alprasolaam, astemisool, karbamasepiin, tsilostasool, tsisapriid, tsüklosporiin,
disopüramiid, ergot-alkaloidid, lovastatiin, metüülprednisoloon, midasolaam, omeprasool, suukaudsed
antikoagulandid (nt varfariin, vt lõik 4.4), pimosiid, kinidiin, rifabutiin, sildenafiil, simvastatiin,
siroliimus, takroliimus, terfenadiin, triasolaam ja vinblastiin; käesolev loetelu ei ole ammendav.
Ravimid, mis toimivad sarnase mehhanismiga tsütokroom P450 süsteemi teiste isoensüümide
vahendusel, on fenütoiin, teofülliin ja valproaat.

Turuletulekujärgselt on teatatud klaritromütsiini ja disopüramiidi (antiarütmikum) samaaegsel
manustamisel tekkinud hüpoglükeemiast. Seetõttu tuleb klaritromütsiini ja disopüramiidi üheaegsel
manustamisel jälgida veresuhkru taset.

Suukaudsed hüpoglükeemilised ained/insuliin
Teatud hüpoglükeemiliste ravimite, nt nategliniidi ja repagliniidi puhul tuleb arvestada CYP3A
ensüümi inhibeerimisega klaritromütsiini poolt, mis võib nende ravimite samaaegsel kasutamisel
põhjustada hüpoglükeemiat. Soovitatav on hoolikas glükoositaseme jälgimine.

Antiarütmikumid
On turuletulekujärgseid teateid torsades de pointes’i tekkimisest klaritromütsiini samaaegsel
kasutamisel koos kinidiini või disopüramiidiga. Klaritromütsiini samaaegsel manustamisel koos nende
ravimitega tuleb elektrokardiogrammil jälgida QT intervalli pikenemist. Samuti tuleb
klaritromütsiinravi ajal jälgida kinidiini ja disopüramiidi taset seerumis.

Omeprasool
Tervetele täiskasvanutele anti klaritromütsiini (500 mg iga 8 tunni järel) kombinatsioonis
omeprasooliga (40 mg ööpäevas). Klaritromütsiini samaaegsel manustamisel suurenesid omeprasooli
plasma tasakaalukontsentratsioonid (C
, AUC
ja t suurenesid vastavalt 30%, 89% ja 34%). Mao
max
0-24
1/2
pH 24 tunni keskmine väärtus oli 5,2, kui omeprasooli manustati üksi, ja 5,7, kui omeprasooli
manustati koos klaritromütsiiniga.

Sildenafiil, tadalafiil ja vardenafiil
Kõik need fosfodiesteraasi inhibiitorid metaboliseeritakse vähemalt osaliselt CYP3A vahendusel ja
klaritromütsiini samaaegne manustamine võib CYP3A inhibeerida. Klaritromütsiini manustamine
koos sildenafiili, tadalafiili või vardenafiiliga võib tõenäoliselt põhjustada fosfodiesteraasi inhibiitori
suurenenud ekspositsiooni. Sildenafiili, tadalafiili ja vardenafiili annuste vähendamist peaks kaaluma,
kui neid ravimeid manustatakse koos klaritromütsiiniga.

Teofülliin, karbamasepiin
Kliiniliste uuringute tulemused näitavad mõõdukat, ent statistiliselt olulist (p ≤0,05) tsirkuleeriva
teofülliini või karbamasepiini taseme tõusu, kui üht neist ravimitest manustatakse koos
klaritromütsiiniga. Võib-olla on vajalik kaaluda annuse vähendamist.

Tolterodiin
Tolterodiini esmane metabolismi rada on tsütokroom P450 2D6 isovormi (CYP2D6) kaudu. Siiski on
CYP2D6-vabas populatsiooni alamrühmas identifitseeritud metabolismi rada CYP3A kaudu. Selles
populatsiooni alamrühmas põhjustab CYP3A inhibeerimine märgatavalt kõrgemaid tolterodiini
kontsentratsioone seerumis. CYP3A inhibiitorite, nt klaritromütsiini olemasolul võib CYP2D6
aeglaselt metaboliseerival populatsioonil osutuda vajalikuks tolterodiini annust vähendada.

Triasolobensodiasepiinid (nt alprasolaam, midasolaam, triasolaam)
Kui midasolaami manustatakse koos klaritromütsiini tablettidega (500 mg kaks korda ööpäevas)
suurenes midasolaami AUC 2,7 korda pärast midasolaami intravenoosset manustamist ja 7 korda
pärast suukaudset manustamist. Suukaudse midasolaami ja klaritromütsiini koosmanustamist peab
vältima. Kui intravenoosset midasolaami manustatakse koos klaritromütsiiniga, tuleb patsienti annuse
kohandamise võimaldamiseks hoolikalt jälgida.
Samu ettevaatusabinõusid tuleb rakendada ka teistele bensodiasepiinidele, mida metaboliseeritakse
CYP3A vahendusel, sh triasolaam ja alprasolaam. Bensodiasepiinide korral, mille eliminatsioon ei
sõltu CYP3A-st (temasepaam, nitrasepaam, lorasepaam), ei ole kliiniliselt olulised koostoimed
klaritromütsiiniga tõenäolised.
Klaritromütsiini ja triasolaami samaaegsel kasutamisel on esinenud turuletulekujärgseid teateid
ravimite koostoimetest ja toimetest kesknärvisüsteemile (KNS) (nt somnolentsus ja segasus).
Soovitatav on patsiente KNS-i farmakoloogiliste toimete suhtes jälgida.

Teised ravimite koostoimed

Aminoglükosiidid
Ettevaatus on soovitatav seoses klaritromütsiini samaaegse manustamisega koos teiste ototoksiliste
ravimitega, eeskätt aminoglükosiididega (vt lõik 4.4).

Kolhitsiin
Kolhitsiin on CYP3A ja väljavoolu transportija P-glükoproteiini (Pgp) substraat. Teadaolevalt
inhibeerivad klaritromütsiin ja teised makroliidid CYP3A ja Pgp. Klaritromütsiini ja kolhitsiini
koosmanustamisel võib Pgp-i ja/või CYP3A inhibeerimine klaritromütsiini poolt viia kolhitsiini
suurenenud eksponeerituseni. Patsiente tuleb kolhitsiini toksilise toime kliiniliste sümptomite suhtes
monitoorida (vt lõik 4.4).

Digoksiin
Digoksiin on väljavoolu transportija P-glükoproteiini (Pgp) substraat. Teadaolevalt inhibeerib
klaritromütsiin Pgp. Kui klaritromütsiini manustatakse koos digoksiiniga, võib Pgp inhibeerimine
klaritromütsiini poolt viia digoksiini ekspositsiooni suurenemiseni. Turuletulekujärgse järelevalve
käigus on samuti teatatud suurenenud digoksiini kontsentratsioonidest seerumis samaaegselt
klaritromütsiini ja digoksiini saavatel patsientidel. Mõnedel patsientidel on avaldunud digoksiini
toksilisuse kliinilised nähud, sh potentsiaalselt surmaga lõppevad arütmiad. Samal ajal kui patsiendid
saavad samaaegselt digoksiini ja klaritromütsiini, peab jälgima digoksiini kontsentratsioone seerumis.

Zidovudiin
Klaritromütsiini tablettide ja zidovudiini samaaegne suukaudne manustamine HIV-infitseeritud
täiskasvanud patsientidele võib põhjustada zidovudiini tasakaalukontsentratsioonide vähenemist. Kuna
klaritromütsiin ilmselt takistab samaaegselt manustatud zidovudiini imendumist, saab seda koostoimet
suures osas vältida, manustades klaritromütsiini ja zidovudiini annused erineval ajal, jättes igakordse
manustamise vahele 4-tunnise intervalli. See koostoime ei näi ilmnevat pediaatrilistel HIV-
infitseeritud patsientidel, kes võtavad klaritromütsiini suspensiooni koos zidovudiiniga või
dideoksüinosiiniga. See koostoime on ebatõenäoline, kui klaritromütsiini manustatakse
intravenoosselt.

Fenütoiin ja valproaat
Arvatavalt CYP3A4 kaudu mitte-metaboliseeruvate ravimite (nt fenütoiini ja valproaadi) koostoimete
kohta CYP3A4 inhibiitoritega, sh klaritromütsiiniga on olnud spontaanseid ja avaldatud teateid.
Manustamisel koos klaritromütsiiniga on soovitatav määrata nende ravimite taset seerumis. On
teatatud suurenenud tasemest seerumis.

Kahesuunalised ravimite koostoimed

Atasanaviir
Klaritromütsiin ja atasanaviir on mõlemad CYP3A substraadid ja inhibiitorid, esineb tõendeid
kahesuunalisest ravimite koostoimest. Klaritromütsiini (500 mg kaks korda ööpäevas) ja atasanaviiri
(400 mg üks kord ööpäevas) koosmanustamise tagajärjel suurenes 2-kordselt klaritromütsiini
ekspositsioon ja 14-OH-klaritromütsiini ekspositsioon vähenes 70%, koos atasanaviiri AUC
suurenemisega 28%. Klaritromütsiini laia terapeutilise vahemiku tõttu ei ole normaalse
neerufunktsiooniga patsientidel annuse kohandamine vajalik. Mõõduka neerufunktsiooniga
patsientidel (kreatiniini kliirens 30 kuni 60 ml/min) peab klaritromütsiini annust vähendama 50%
võrra. Patsientidel, kellel on kreatiniini kliirens <30 ml/min, peab klaritromütsiini annust vähendama
75% võrra, kasutades sobivat klaritromütsiini ravimvormi. Suuremaid klaritromütsiini annuseid kui
1000 mg ööpäevas ei tohi koos proteaasi inhibiitoritega manustada.

Kaltsiumikanali blokaatorid
Hüpotensiooni riski tõttu on soovitatav ettevaatus klaritromütsiini samaaegsel manustamisel
kaltsiumikanali blokaatoritega, mis metaboliseeruvad CYP3A4 vahendusel (nt verapamiil, amlodipiin,
diltiaseem). Koostoime tulemusena võivad suureneda nii klaritromütsiini kui ka kaltsiumikanali
blokaatorite kontsentratsioonid plasmas. Klaritromütsiini koos verapamiiliga võtnud patsientidel on
täheldatud hüpotensiooni, bradüarütmiaid ja laktatsidoosi.

Itrakonasool
Klaritromütsiin ja itrakonasool on mõlemad CYP3A substraadid ja inhibiitorid, mis viib
kahesuunalisele ravimite koostoimele. Klaritromütsiin võib suurendada itrakonasooli taset plasmas,
samas kui itrakonasool võib suurendada klaritromütsiini taset plasmas. Itrakonasooli ja
klaritromütsiini samaaegselt võtvaid patsiente tuleb hoolikalt jälgida tugevnenud või pikenenud
farmakoloogilise toime nähtude või sümptomite suhtes.

Sakvinaviir
Klaritromütsiin ja sakvinaviir on mõlemad CYP3A substraadid ja inhibiitorid, esineb tõendeid
kahesuunalisest ravimite koostoimest. Klaritromütsiini (500 mg kaks korda ööpäevas) ja sakvinaviiri
(pehmed želatiinkapslid, 1200 mg kolm korda ööpäevas) samaaegne manustamine 12 tervele
vabatahtlikule põhjustas vastavalt 177% ja 187% kõrgemad tasakaaluseisundi AUC ja C
väärtused
max
kui sakvinaviiri manustamisel üksinda. Klaritromütsiini AUC ja C väärtused olid ligikaudu 40%
max
kõrgemad kui klaritromütsiini manustamisel üksinda. Kahe ravimi koosmanustamisel piiratud aja
jooksul uuritud annustes/ravimvormides ei ole annuse kohandamine vajalik.
Vaatlusandmed ravimite koostoimete uuringutest, kus kasutati pehme želatiinkapsli ravimvormi, ei
pruugi olla ülekantavad sakvinaviiri kasutamisest tulenevatele toimetele, kasutades kõva želatiinkapsli
ravimvormi. Vaatlusandmed ainult sakvinaviiriga teostatud ravimite koostoimete uuringutest ei pruugi
olla ülekantavad kõrvaltoimetele, mida on täheldatud sakvinaviir-/ritonaviirravi korral. Kui
sakvinaviiri manustatakse koos ritonaviiriga, peab arvestama ritonaviiri võimaliku toimega
klaritromütsiinile.

Rasedus
Klaritromütsiini ohutus raseduse ajal ei ole tõestatud. Hiirtel, rottidel, küülikutel ja ahvidel läbi viidud
uuringute tulemuste põhjal ei saa välistada kõrvaltoimeid embrüofetaalsele arengule. Seetõttu ei ole
ravimit soovitatav kasutada raseduse ajal ilma hoolika kasu-riski suhte kaalumiseta.

Imetamine
Klaritromütsiini ohutus imikute rinnaga toitmise ajal ei ole tõestatud. Klaritromütsiin eritub inimese
rinnapiima.

Klaritromütsiini toime kohta autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele puuduvad andmed. Enne
kui patsient juhib autot või käsitseb masinaid, tuleb arvestada võimaliku pearingluse, peapöörituse,
segasuse ja düsorienteeritusega, mis võivad tekkida ravimi kasutamisel.

a. Ohutusprofiili kokkuvõte

Kõige sagedamini teatatud kõrvaltoimeteks, mis on seotud klaritromütsiinraviga nii täiskasvanute kui
laste populatsioonis, on kõhuvalu, kõhulahtisus, iiveldus, oksendamine ja maitsetundlikkuse
muutused. Need kõrvaltoimed on tavaliselt kerge tugevusega ja on kooskõlas
makroliidantibiootikumide teadaoleva ohutusprofiiliga (vt lõik 4.8 alalõik b).

Kliinilistes uuringutes puudusid nende seedetrakti kõrvaltoimete esinemissageduse olulised erinevused
olemasoleva ja puuduva mükobakteriaalse infektsiooniga patsiendirühmas.

b. Kõrvaltoimete kokkuvõte tabelis

Järgnevas tabelis on esitatud kõrvaltoimed, millest teatati kliinilistes uuringutes ja turuletulekujärgse
kogemuse jooksul klaritromütsiini toimeainet kiirelt vabastavate tablettide, suukaudse suspensiooni
graanulite, süstelahuse pulbri, toimeainet prolongeeritult vabastavate tablettide ja toimeainet
modifitseeritult vabastavate tablettidega.

Kõrvaltoimed, mille puhul peeti vähemalt võimalikuks põhjuslikku seost klaritromütsiiniga, on
esitatud vastavalt organsüsteemi klassile ja esinemissagedusele järgmise kokkuleppe alusel: väga sage
(≥1/10), sage (≥1/100 kuni <1/10), aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100) ja teadmata (turuletulekujärgse
kogemuse ajal teatatud kõrvaltoimed; esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).
Kõrvaltoimed on esitatud igas esinemissageduse rühmas vastavalt tõsiduse vähenemisele, kui tõsidust
oli võimalik hinnata.

Organsüsteemi
Väga sage
Sage
Aeg-ajalt
Teadmata
klass
(≥1/10)
(≥1/100 kuni
(≥1/1000 kuni <1/100)
(ei saa hinnata
<1/10)
olemasolevate
andmete alusel)
Infektsioonid ja


Tselluliit1, kandidiaas,
Pseudomembranoosne
infestatsioonid
gastroenteriit2,
koliit, erüsiipel
infektsioon3,
vaginaalne infektsioon
Vere ja


Leukopeenia,
Agranulotsütoos,
lümfisüsteemi
neutropeenia4,
trombotsütopeenia
häired
trombotsüteemia3,
eosinofiilia4
Immuunsüsteemi


Anafülaktoidne
Anafülaktiline
häired5
reaktsioon1,
reaktsioon,
ülitundlikkus
angioödeem
Ainevahetus- ja


Isutus, söögiisu

toitumishäired
vähenemine
Psühhiaatrilised

Unetus
Ärevus, närvilisus3,
Psühhootiline häire,
häired
nutmine3
segasusseisund,
depersonalisatsioon,
depressioon,
desorientatsioon,
hallutsinatsioon,
ebatavalised unenäod,
mania
Närvisüsteemi

Düsgeusia,
Teadvuskadu1,
Krambid, ageusia,
häired
peavalu,
düskineesia1,
parosmia, anosmia,
maitsetundlikkuse pearinglus, unisus7,
paresteesia
muutused
treemor
Kõrva ja


Peapööritus,
Kurtus
labürindi
kuulmiskahjustus,
kahjustused
tinnitus
Südame häired


Südameseiskus1,
Torsades de pointes8,
kodade fibrillatsioon1,
ventrikulaarne
QT pikenemine
tahhükardia8
elektrokardiogrammil8,
ekstrasüstolid1,
palpitatsioonid
Vaskulaarsed

Vasodilatatsioon1
Hemorraagia9
häired
Respiratoorsed,


Astma1,

rindkere ja
ninaverejooks2,
mediastiinumi
kopsuemboolia1
häired
Seedetrakti häired
Kõhulahtisus10,
Ösofagiit1,
Äge pankreatiit, keele
oksendamine,
gastroösofageaalne
värvuse muutus,
düspepsia,
refluksihaigus2, gastriit, hammaste värvuse
iiveldus,
proktalgia2, stomatiit,
muutus
kõhuvalu
glossiit, kõhupuhitus4,
kõhukinnisus,
suukuivus, röhitsused,
flatulents
Maksa ja

Kõrvalekalded
Kolestaas4, hepatiit4,
Maksapuudulikkus11,
sapiteede häired
maksafunktsiooni alaniin
hepatotsellulaarne
analüüsides
aminotransferaasi
ikterus
sisalduse suurenemine,
aspartaat
aminotransferaasi
sisalduse suurenemine,
gamma-
glutamüültransferaasi
sisalduse suurenemine4
Naha ja

Lööve,
Bulloosne dermatiit1,
Stevensi-Johnsoni
nahaaluskoe
liighigistamine
kihelus, urtikaaria,
sündroom5, toksiline
kahjustused
makulo-papulaarne
epidermiaalne
lööve3
nekrolüüs5,
eosinofiilia ja
süsteemsete
sümptomitega
ravimlööve (DRESS),
akne
Lihas-skeleti ja


Lihasspasmid3, lihas-
Rabdomüolüüs2,12,
sidekoe
skeleti jäikus1,
müopaatia
kahjustused
müalgia2
Neerude ja


Kreatiniini sisalduse
Neerupuudulikkus,
kuseteede häired
suurenemine veres1,
interstitsiaalne nefriit
uurea sisalduse
suurenemine veres1
Üldised häired ja
Flebiit
Valu süstekohal1, Halb enesetunne4,

manustamiskoha
süstekohal1 põletik
püreksia3, asteenia,
reaktsioonid
süstekohal1
valu rinnus4,
külmavärinad4,
kurnatus4
Uuringud


Albumiin-globuliini
INR suurenemine9,

suhte kõrvalekalded1,
protrombiiniaja
alkaalse fosfataasi
pikenemine9, uriini
sisalduse suurenemine
värvuse muutused
veres4,
laktaatdehüdrogenaasi
sisalduse suurenemine
veres4
1 Kõrvaltoimetest teatati ainult süstelahuse pulbri ravimvormi puhul
2 Kõrvaltoimetest teatati ainult toimeainet prolongeeritult vabastavate tablettide ravimvormi puhul
3 Kõrvaltoimetest teatati ainult suukaudse suspensiooni graanulite ravimvormi puhul
4 Kõrvaltoimetest teatati ainult toimeainet kiiresti vabastavate tablettide ravimvormi puhul
5,8,10,11 Vt lõik a)
7,9,12 Vt lõik c)

c. Valitud kõrvaltoimete kirjeldus

Flebiit süstekohas, valu süstekohas, valu veresoone punkteerimise kohas ja põletik süstekohas on
spetsiifilised klaritromütsiini intravenoossele ravimivormile.

Mõnede rabdomüolüüsi teadete puhul oli klaritromütsiini manustatud koos muude ravimitega, mida on
teadaolevalt seostatud rabdomüolüüsiga (nt statiinid, fibraadid, kolhitsiin või allopurinool) (vt lõigud
4.3 ja 4.4).

Turuletulekujärgselt on teatatud ravimi koostoimetest ja kesknärvisüsteemi (KNS) toimetes (nt unisus
ja segasus) klaritromütsiini ja triasolaami samaaegsel kasutamisel. Soovitav on jälgida patsienti
suurenenud farmakoloogilise toime suhtes KNS-le (vt lõik 4.5).

Harvadel juhtudel on teatatud klaritromütsiini toimeainet prolongeeritult vabastavate tablettide
jääkidest väljaheites, mille korral tihti oli tegemist patsiendi anatoomiliste (sh ileostoom või
kolostoom) või funktsionaalsete seedetrakti häiretega (seedetrakti läbimise aja lühenemisega).
Mitmetes teadetes oli tabletijääkide esinemine seotud kõhulahtisusega. Patsiendid, kellel esineb
väljaheites tabletijääke ja kelle seisund ei parane, on soovitatav üle viia mõnele muule klaritromütsiini
ravimvormile (nt suspensioonile) või muule antibiootikumile.

Patsientide erirühmad: Kõrvaltoimed langenud immuunsusega patsientidel (vt lõik e).

d. Lapsed

6 kuu kuni 12 aasta vanustel lastel on kliinilised uuringud läbi viidud klaritromütsiini pediaatrilise
suspensiooniga. Seetõttu tuleb alla 12-aastastel lastel kasutada klaritromütsiini pediaatrilist
suspensiooni.

Kõrvaltoimete oodatav esinemissagedus, tüüp ja raskus on lastel samasugune nagu täiskasvanutel.

e. Teised patsientide erirühmad

Langenud immuunsusega patsiendid

AIDS-i korral ja teiste langenud immuunsusega patsientidel, kellel raviti mükobakteriaalseid
infektsioone pikaajaliselt suurte klaritromütsiini annustega, oli sageli raske eristada tõenäoliselt
klaritromütsiini manustamisest tingitud kõrvaltoimeid olemasolevatest inimese immuunpuudulikkuse
viiruse (HIV) haiguse märkidest või samaaegsest haigestumisest.

Täiskasvanud patsientidel, keda raviti klaritromütsiini ööpäevase koguannusega 1000 mg või
2000 mg, olid kõige sagedasemad teatatud kõrvaltoimed: iiveldus, oksendamine, maitsetundlikkuse
muutused, kõhuvalu, kõhulahtisus, lööve, kõhupuhitus, peavalu, kõhukinnisus, kuulmishäired, seerumi
glutamaat-oksaloatsetaadi transaminaasi (SGOT) ja seerumi glutamaatpüruvaadi transaminaasi
(SGPT) tõus. Vähese sagedusega esines lisaks düspnoed, kuulmishäireid ja suukuivust.
Esinemissagedused olid võrreldavad patsientidel, keda raviti 1000 mg või 2000 mg annustega, kuid
need suurenesid ligikaudu 3 kuni 4 korda patsientidel, kelle ööpäevane klaritromütsiini koguannus oli
4000 mg.

Nendel langenud immuunsusega patsientidel hinnati laboritulemusi spetsiaalse testiga, analüüsides
neid väärtusi väljaspool tõsise kõrvalekalde taset (st äärmiselt kõrge või madal piir). Nende
kriteeriumide alusel esinesid ligikaudu 2%...3% neist patsientidest, kes said 1000 mg või 2000 mg
klaritromütsiini ööpäevas, tõsise kõrvalekaldega tõusnud SGOT ja SGPT väärtused ja ebanormaalselt
madalad leukotsüütide ja trombotsüütide väärtused. Väiksemal osal patsientidest neis kahes
annuserühmas olid tõusnud ka vere uurea lämmastiku tasemed. Patsientidel, kelle ööpäevane annus oli
4000 mg, täheldati veidi suuremat väärtuste kõrvalekallete esinemissagedust kõigi parameetrite, välja
arvatud valgete vereliblede arvu suhtes.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Teated näitavad, et klaritromütsiini suurte koguste sissevõtmisel võib oodata seedetrakti sümptomeid.
Üks patsient, kelle anamneesis esines bipolaarne meeleoluhäire, võttis sisse 8 g klaritromütsiini, mille
tulemusel tekkisid vaimsed häired, paranoiline käitumine, hüpokaleemia ja hüpokseemia.
Üleannustamisega kaasnevaid kõrvaltoimeid tuleb ravida imendumata ravimi kohese elimineerimisega
organismist ja toetavate meetmetega. Nagu ka teiste makroliidide puhul, ei mõjuta hemodialüüs või
peritoneaaldialüüs piisavalt klaritromütsiini kontsentratsiooni vereseerumis.

Farmakoterapeutiline rühm: antibakteriaalsed ained süsteemseks kasutamiseks, makroliidid
ATC-kood: J01FA09

Klaritromütsiin on poolsünteetiline erütromütsiin A derivaat.

Mikrobioloogia
Klaritromütsiini antibakteriaalne toime põhineb seondumisel tundlike bakterite 50S ribosomaalsete
alaühikutega ning valgusünteesi inhibeerimisel.
In vitro tingimustes on klaritromütsiin näidanud suurepärast toimet nii bakterite standardtüvede kui ka
kliiniliste isolaatide suhtes. Klaritromütsiinil on tugev toime väga erinevatesse aeroobsetesse ja
anaeroobsetesse Gram-positiivsetesse ja Gram-negatiivsetesse mikroorganismidesse. Üldiselt on
klaritromütsiini minimaalsed inhibeerivad kontsentratsioonid (MIC) kaks korda madalamad kui
erütromütsiinil.
Klaritromütsiini esmasel maksapassaažil tekkiv metaboliit 14-hüdroksüklaritromütsiin omab samuti
antibakteriaalset aktiivsust. Selle metaboliidi MIC on enamike mikroorganismide suhtes sama suur või
2 korda suurem kui klaritromütsiini oma, kuid H. influenzae suhtes on 14-hüdroksüklaritromütsiin 2
korda aktiivsem.

In vitro andmed näitavad, et Enterobacteriaceae, pseudomonas liigid ja teised Gram-negatiivsed
bakterid, mis ei fermenteeri laktoosi, ei ole klaritromütsiinile tundlikud.

Tundlikkuse piirid (breakpoints)

Euroopa Antimikroobse Tundlikkuse Testimise Komitee (EUCAST) poolt on kindlaks määratud
järgmised klaritromütsiini tundlikkuse piirid, mis eraldavad tundlikke organisme resistentsetest.

Tundlikkuse piirid (MIC, µg/ml)
Mikroorganism
Tundlik (≤)
Resistentne (>)
Streptococcus spp.
0,25 µg/ml
0,5 µg/ml
Staphylococcus spp.
1 µg/ml
2 µg/ml
Haemophilus spp.
1 µg/ml
32 µg/ml
Moraxella catarrhalis
0,25 µg/ml
0,5 µg/ml

Klaritromütsiini kasutatakse H. pylori eradikatsiooniks; minimaalne inhibeeriv kontsentratsioon (MIC)
on ≤0,25 µg/ml, mille on kehtestanud tundlikkuse piirina Kliiniliste ja Laboratoorsete Standardite
Instituut (CLSI).
104 patsiendil isoleeriti ravieelselt võetud kultuuridest H.pylori ning määrati klaritromütsiini
ravieelsed MIC-d. Neist neljal patsiendil esines resistentse tüvega bakter, kahel patsiendil oli
mõõdukalt tundliku tüvega patogeen ning 98 patsienti olid infitseeritud tundlike tüvedega.
Ravim on bakteritsiidne Helicobacter pylori suhtes; see klaritromütsiini toime on tugevam neutraalse
pH korral võrreldes happelise pH-ga keskkonnaga.

On tõestatud, et klaritromütsiinil on toime enamikule järgnevatest mikroorganismide tüvedest nii in
vitro kui ka kliiniliste infektsioonide puhul nagu kirjeldatud lõigus 4.1:
Aeroobsed Gram-positiivsed bakterid: Staphylococcus aureus (metitsilliintundlik); Streptococcus
pyogenes (A rühma beetahemolüütilised streptokokid), Streptococcus (Diplococcus) pneumoniae,
Listeria monocytogenes.
Aeroobsed Gram-negatiivsed bakterid: Haemophilus influenzae, Haemophilus parainfluenzae,
Moraxella (Branhamella) catarrhalis, Neisseria gonorrhoeae, Legionella pneumophila.
Teised mikroorganismid: Mycoplasma pneumoniae,Chlamydia pneumoniae (TWAR).
Mükobakterid: Mycobacterium leprae, Mycobacterium kansasii, Mycobacterium chelonae,
Mycobacterium fortuitum, Mycobacterium avium complex (MAC), mis hõlmab: Mycobacterium
avium, Mycobacterium intracellulare.

Klaritromütsiin toimib bakteritsiidselt veel mitmetesse bakteritüvedesse. Nende mikroorganismide
hulka kuuluvad Haemophilus influenzae, Streptococcus pneumoniae, Streptococcus pyogenes,
Streptococcus agalactiae, Moraxella (Branhamella) catarrhalis, Neisseria gonorrhoeae, Helicobacter
pylori ja Campylobacter liigid.

H. pylori esinemist on seostatud kaksteistsõrmiku ja mao haavandtõvega, vastavalt 95% ja 80%
haigetest on selle tekitajaga infitseeritud. Samuti peetakse H. pylori't peamiseks mao haavandite
ägenemiste teket soodustavaks teguriks.

Vähesel arvul haavandtõvega patsientidel on klaritromütsiini kasutatud ka muudes raviskeemides.
Võimalikke farmakokineetilisi koostoimeid ei ole põhjalikult uuritud. Nende raviskeemide hulka
kuuluvad: klaritromütsiin, tinidasool ja omeprasool; klaritromütsiin, tetratsükliin, vismutsubsalitsülaat
ja ranitidiin; klaritromütsiin ja ranitidiin üksinda.

Erinevates H. pylori eradiktsiooniskeemide uuringutes on näidatud, et H. pylori eradiktsioon hoiab ära
haavandtõve ägenemise.

Suukaudsel klaritromütsiini tablettide manustamisel imendub klaritromütsiin mao-sooletraktist kiiresti
ja hästi. Metabolismi algetapil moodustub antimikroobset aktiivsust omav 14-hüdroksüklaritromütsiin.
Kuna klaritromütsiini biosaadavus ei sõltu toidust, pole vaja klaritromütsiini tablettide manustamisel
toidukordi silmas pidada. Toit pikendab vähesel määral klaritromütsiini imendumise algust ja 14-
hüdroksümetaboliidi moodustumist. Kuigi klaritromütsiini farmakokineetika ei ole lineaarne,
saavutatakse püsikontsentratsioon 2 ravipäeva jooksul. Annuse 250 mg 2 korda ööpäevas
manustamisel eritub 15…20% ravimist muutumatul kujul uriiniga. Annuse 500 mg 2 korda ööpäevas
manustamisel eritub uriiniga suurem osa ravimist (ligikaudu 36%). 14-hüdroksüklaritromütsiin on
peamine uriinist määratud metaboliit ning moodustab 10…15% manustatud annusest. Ülejäänud osa
annusest eritatakse valdavalt väljaheitega, peamiselt sapi kaudu. 5…10% algravimist on tuvastatav
väljaheitest.

Kui 500 mg klaritromütsiini manustatakse 3 korda ööpäevas, saavutatakse kõrgemad
plasmakontsentratsioonid kui 500 mg 2 korda päevas manustamisel.

Klacid 250 mg õhukese polümeerikattega tabletid tagavad sellise kontsentratsiooni kudedes, mis
ületab mitmekordselt tsirkuleeriva ravimi kontsentratsiooni. Kõrged kontsentratsioonid on mõõdetud
kurgumandlite- ja kopsukoes. Raviannuses kasutamisel seondub 80% klaritromütsiinist vereplasma
valkudega.

Klaritromütsiin tungib ka mao limaskesta. Klaritromütsiini manustamisel kombinatsioonis
omeprasooliga saavutatakse mao limaskestas ja koes kõrgemad kontsentratsioonid kui klaritromütsiini
kasutamisel monoteraapiana.

Hiirtel ja rottidel teostatud akuutse toksilisuse uuringutes oli ravimi keskmine letaalne annus suurem
kui suurim võimalik terapeutiline annus (5 g/kg).

Korduva manustamise toksilisuse uuringutes olid kõrvaltoimed seotud annuse suuruse ja ravikuuri
pikkusega ning katselooma liigiga. Koerad olid ravimi suhtes tundlikumad kui primaadid või rotid.
Peamised toksiliste annuste kasutamisega seotud ilmingud olid oksendamine, nõrkus, isu langus ja
kaaluiibe vähenemine, suurenenud süljevoolus, dehüdratsioon ja hüperaktiivsus. Kõigil
katseloomaliikidel oli kõrvaltoimete kujunemisel peamine märklaud-organ maks, mille kahjustusele
viitasid varakult muutused maksafunktsiooni testides. Ravi katkestamisel kõrvalekalded taandusid või
vähenesid. Muudest kudedest olid haaratud kõhuõõneelundid, tüümus ja muud lümfoidkoed ning
neerud. Raviannustele lähedastes annustes esines ainult koertel konjunktiivi põletikku ja pisaravoolust.
Suurte annuste (400 mg/kg päevas) kasutamisel kujunesid mõnedel koertel ja ahvidel muutused silma
sarvkestas/turse.

Fertiilsus- ja reproduktiivsusuuringutes rottidel kõrvaltoimeid ei täheldatud.
Teratogeensusuuringutes rottidel (Wistar (p.o.) ja Sprague-Dawley (p.o. ja i.v.)), Uus-Meremaa
valgetel küülikutel ja Cynomolgus liigi ahvidel ei täheldatud klaritromütsiinil teratogeense toime
olemasolu. Siiski, mõnedel (6%) Sprague-Dawley rottidel esinesid kardiovaskulaarsed anomaaliad,
põhjustatuna geneetiliste muutuste spontaansest ekspressioonist. 2 uuringus hiirtel esines erineva
sagedusega (3…30%) suulaelõhesid ja ahvidel on kirjeldatud spontaanseid aborte, kuid seda ainult
annuste korral, mis olid selgelt toksilised ka emasloomale.

Tableti tuum:
Kroskarmelloosnaatrium
Preželatiniseeritud tärklis
Mikrokristalliline tselluloos
Kinoliinkollane (E104 alumiiniumlakk)
Ränidioksiid
Povidoon
Steariinhape
Magneesiumstearaat
Talk

Tableti kate:
Hüpromelloos
Sorbitaanmonooleaat
Propüleenglükool
Titaandioksiid
Vanilliin
Kinoliinkollane (E104 alumiiniumlakk)
Hüdroksüpropüültselluloos
Sorbhape

Ei kohaldata.

3 aastat.

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

10 tabletti läbipaistmatus blisterpakendis. Blisterpakend on pakendatud koos infolehega pappkarpi.

Erinõuded puuduvad.