GLAUMAX

Silmasisese rõhu alandamiseks avatud nurga glaukoomi või okulaarse hüpertensiooni korral.
Silmasisese rõhu alandamine lastel, kellel esineb kõrgenenud silmasisene rõhk ja laste glaukoom.

Okulaarne.

Soovitatav annustamine täiskasvanutele (kaasa arvatud eakad patsiendid):
Manustada üks tilk ravimit kahjustunud silma üks kord ööpäevas. Optimaalne toime saavutatakse siis,
kui GLAUMAXi manustatakse õhtuti.

Lapsed:
GLAUMAXi silmatilgad manustatakse lastele samades annustes täiskasvanutega. Latanoprosti
kasutamise kohta enneaegsetel lastel (vanuses alla 36 gestatsiooninädala) andmed puuduvad. Teave
ravimi kasutamise kohta alla 1-aastastel lastel on piiratud (4 patsienti) (vt lõik 5.1).
Uuringud on näidanud, et sagedasem kui üks kord päevas latanoprosti manustamine vähendab ravimi
silmasisest rõhku alandavat toimet.

Ühe annuse vahelejäämisel tuleb ravikuuri jätkata tavalisel viisil järgmisest annustamise korrast.

Mannustamine
Pärast tilgutamist on soovitatav lühiajaliselt hoida silmad kinni ning vajutada ühe minuti jooksul silma
ninapoolsele nurgale. See vähendab ravimi süsteemset imendumist ja süsteemsete kõrvaltoimete
tekkimise võimalust.

Kontaktläätsed tuleb enne ravimi kasutamist eemaldada. Tagasi võib need panna mitte varem kui 15
minutit pärast ravimi kasutamist.

Kui kasutatakse rohkem kui üht silma tilgutatavat ravimit, peab kahe ravimi manustamise vahe olema
vähemalt 5 minutit.

Ülitundlikkus latanoprosti või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiane suhtes.

Latanoprost võib põhjustada järk-järgulist silmavärvi muutumist, kuna suurendab melanosoomide
hulka melanotsüütides. Enne ravi alustamist peab patsienti teavitama võimalikust iirise värvi püsivast
muutusest. Ühepoolse ravi tulemusena võib kujuneda püsiv heterokroomia.

Värvuse muutus esineb sagedamini patsientidel, kellel on vikerkestad segavärvilised (sinakaspruunid,
hallikaspruunid, rohekaspruunid või kollakaspruunid). Enamasti ilmneb silmavärvi muutus esimese 8
ravikuu jooksul, kuid vähestel patsientidel võib avalduda ka hiljem. 4-aastase uuringu vältel ilmnes
silmavärvi muutust 30% patsientidest. Vikerkesta värvuse muutus on enamusel juhtudest kerge ja ei
pruugi olla kliiniliselt täheldatav. Patsientide hulgas, kelle vikerkestad on segavärvilised, on värvuse
muutuse esinemissagedus suurem ning kõige sagedamini võib seda esineda kollakaspruuni
vikerkestaga patsientidel. Ühtlaselt sinise silmavärviga patsientidel ei ole sellist muutust täheldatud
ning ühtlaselt halli, rohelise või pruuni silmavärviga on sellist muutust esinenud harva.

Silmavärvi muutumine ei ole põhjustatud melanotsüütide arvu suurenemisest, vaid melaniini sisalduse
suurenemisest vikerkesta strooma melanotsüütides. Tüüpiliselt hakkab pruun pigmentatsioon haiges
silmas laienema kontsentriliselt pupilli ümbrusest perifeeria suunas, kuid pruunimaks võib muutuda
kogu vikerkest või ka osa sellest. Pärast ravi katkestamist ei ole täheldatud pruuni pigmendi koguse
edaspidist suurenemist vikerkestas. Uuringute andmetel ei ole see nähtus millegi sümptom ega ka
patoloogiline muutus.

Latanoprost ei mõjusta pigmentlaike ega ka tähne vikerkestal. Uuringutes ei ole täheldatud pigmendi
kogunemist trabekulaarsesse võrgustikku ega ka silma eeskambrisse. Latanoprosti kasutamise
viieaastase kliinilise kogemuse kohaselt ei ole vikerkesta pigmentatsiooni suurenemine põhjustanud
mingeid negatiivseid kliinilisi tagajärgi ja vikerkesta pigmenteerumise korral võib GLAUMAXi
kasutamist jätkata. Siiski tuleb patsienti regulaarselt jälgida ja kui kliiniline seisund nõuab, tuleb
GLAUMAXi kasutamine katkestada.

Latanoprost võib järk-järgult põhjustada muutusi ravitava silma ripsmetes. Muutused võivad seisneda
ripsmete pikenemises, paksenemises, tumenemises ja/või tihenemises. Eespool kirjeldatud muutused
on ravi lõpetamisel pöörduvad.

Latanoprosti kasutamise kohta kroonilise suletud nurga glaukoomi, avatud nurga pseudofaakiaga
glaukoomi ja pigmentaarse glaukoomi korral on andmed piiratud. Puuduvad kogemused latanoprosti
kasutamise kohta silma põletikulise ja neovaskulaarse glaukoomi, silma põletikuliste seisundite või
kaasasündinud glaukoomi korral.

Latanoprosti toime pupillile kas puudub või on nõrk, kuid kogemused ägeda suletud nurga glaukoomi
ravis puuduvad. Seetõttu on soovitatav taoliste seisundite korral kasutada GLAUMAXi ettevaatusega.

Latanoprosti kasutamise kohta kae eemaldamisele eelneval perioperatiivsel perioodil on andmed
piiratud. Need patsiendid peavad GLAUMAXi kasutama ettevaatlikult.

Eriline ettevaatus on vajalik latanoprosti manustamisel herpeetilise keratiidi anamneesiga patsientidele
ning ravimit ei tohi kasutada aktiivse herpes simplex'i keratiidi ja spetsiifiliselt prostaglandiini
analoogidega seotud retsidiveeruva herpeetilise keratiidi puhul.

Ettevaatlik peab olema GLAUMAXi kasutamisega afaakiaga patsientidel, tagumise läätsekihnu
rebendi või eeskambriläätse pseudofaakiaga patsientidel ja patsientidel, kellel on kõrgenenud risk
tsüstoidsele makulaarsele tursele (vt lõik 4.8).

Ettevaatlikult tuleb GLAUMAXi kasutada patsientidel, kellel on soodumus iriidi/uveiidi tekkeks.

Raskekujulise või ebastabiilse astmaga patsientide ravi osas kogemused puuduvad, seetõttu tuleb
taolisi patsiente ravida ettevaatusega (vt lõik 4.8).

Täheldatud on periorbitaalse naha värvimuutust, eelkõige Jaapani päritolu patsientidel. Praeguseks
olemasolev kogemus lubab järeldada, et nahavärvuse muutus ei ole püsiv ja osadel juhtudel on see
taandunud ka latanoprosti kasutamise jätkamisel.

GLAUMAX sisaldab bensalkooniumkloriidi (konservant). On täheldatud, et bensalkooniumkloriid
põhjustab punktjat keratopaatiat ja/või toksilist haavandilist keratopaatiat, võib tekitada silmaärritust ja
muuta pehmed kontaktläätsed värvituks. Kuivade silmade ja kahjustatud sarvkestaga patsiente tuleb
GLAUMAXi sagedasel või pikaajalisel kasutamisel hoolikalt jälgida. Kuna kontaktläätsed võivad
absorbeerida bensalkooniumkloriidi, tuleb need enne GLAUMAXi kasutamist eemaldada ning
kasutada võib neid uuesti 15 minuti pärast (vt lõik 4.2).

Lapsed
Andmed GLAUMAXi tõhususe ja ohutuse kohta lastel vanuses kuni 1 eluaastat on puudulikud (vaid 4
patsienti) (vt lõik 5.1). Enneaegsete laste (vanuses alla 36 gestatsiooninädala) kohta tõhusus- ja
ohutusandmeid ei ole.
Esmase kaasasündinud glaukoomi (PCG) diagnoosiga laste puhul vanuses 0...3 aastat jääb
esmavalikuks operatiivne ravi, st trabekulotoomia või goniotoomia.

Ohutusandmed pikaajalise kasutamise kohta lastel puuduvad.

Andmed koostoimete kohta puuduvad.

Kahe või enama prostaglandiini analoogi samaaegne manustamine silma põhjustab silmasisese rõhu
paradoksaalset tõusu, mille tõttu tuleks vältida mitme prostaglandiini, prostaglandiini analoogi või
derivaadi üheaegset kasutamist.

Lapsed
Uuringud on viidud läbi üksnes täiskasvanutel, lastel koostoimete uuringuid tehtud ei ole.

Rasedus
Latanoprosti ohutust raseduse ajal ei ole tõestatud. Kuna ei saa välistada ohtu raseduse kulule, lootele
ja vastsündinule, ei tohi GLAUMAXi raseduse ajal kasutada.

Imetamine
Latanoprost ja selle metaboliidid erituvad tõenäoliselt rinnapiima ja seetõttu ei tohi GLAUMAXi
kasutamise ajal rinnaga toita või tuleb rinnaga toitmine lõpetada.

Fertiilsus
Latanoprostil ei ole loomuuringutes leitud mingeid toimeid isas- või emasloomade fertiilsusele.

Nagu ka teiste silmaravimite puhul, võib silmatilkade silma tilgutamine põhjustada mööduvat
nägemise hägustumist.
Kuni selle möödumiseni tuleb patsientidele soovitada autot mitte juhtida ega masinaid käsitseda.

Enamik täheldatud kõrvaltoimetest ilmneb silmades.

Kõrvaltoimete esinemissagedust liigitatakse järgnevalt: väga sage (>1/10), sage (>1/100 kuni <1/10);
aeg-ajalt (>1/1000 kuni <1/100); harv (>1/10 000 kuni <1/1000); väga harv (<1/10 000). Teadmata (ei
saa hinnata olemasolevate andmete põhjal). Turustamisjärgselt täheldatud kõrvaltoimete
esinemissagedust ei saa määrata, kuna need pärinevad spontaansetest teatistest.

MedDRA organsüsteemide klass Esinemissagedus
Kõrvaltoime
Infektsioonid ja infestatsioonid
Teadmata herpeetiline
keratiit
Silma kahjustused
vikerkesta pigmentatsiooni tugevnemine
kergekujuline kuni mõõdukas konjunktiivi
hüpereemia
silma ärritus (kergeloomuline
Väga sage
võõrkehatunne silmas);
ripsmete muutumine (tumenemine,
tihenemine, pikenemine, paksenemine)*
* enamikul juhtudest Jaapani
päritolu patsientidel
mööduvad epiteeli punkterosioonid
Sage
(enamasti sümptomiteta)
blefariit
silmavalu
silmalau turse: silma kuivus, keratiit,
Aeg-ajalt
nägemise hägustumine, konjunktiviit
iriit/uveiit (reeglina on nendel patsientidel
eelnevalt kaasnenud iriiti ja uveiiti
põhjustavaid faktoreid; vt lõik 4.4)
makulaarne turse
sümptomaatiline sarvkesta turse ja
erosioonid
Harv
periorbitaalne turse
silmalaugude naha tumenemine ja lokaalsed
nahareaktsioonid silmalaugudel
valesti suunatud ripsmed, mis võivad
mõnikord põhjustada silma ärritust.
Teadmata iirise
tsüst
Närvisüsteemi häired
Teadmata peavalu,
peapööritus
Väga harv
olemasoleva stenokardia ägenemine.
Südame häired
Teadmata
palpitatsioonid
Respiratoorsed, rindkere ja
Harv
astma; astma süvenemine ja düspnoe
mediastiinumi häired
Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Aeg-ajalt nahalööve
Harv
silmalaugude naha tumenemine
lokaalsed nahareaktsioonid silmalaugudel
Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused
Teadmata müalgia,
artralgia
Üldised häired ja manustamiskoha
Väga harv
valu rinnus
reaktsioonid


Latanoprosti kasutamisel on harva esinenud makula turset. Peamiselt on turse esinenud afaakiaga ja
pseudofaakiaga (teadaolev riskifaktor makula turse tekkeks) patsientidel, kellel on tagumise
läätsekihnu või eeskambriläätse rebend, samuti diabeetilise retinopaatia ja võrkkesta veresoonte
oklusiooni korral. Välistada ei saa seost latanoprosti kasutamise ja makula seletamatu turse vahel.
Latanoprosti kasutamisel on harva esinenud astmat, selle süvenemist ja düspnoed. Astmat põdevate
patsientide kohta on informatsioon puudulik, kuid mõõduka raskusastmega patsientidel, kes said
steroid- või mittesteroidravi, ei mõjutanud latanoprost kopsude talitust. Puuduvad kogemused
raskeloomulise või ebastabiilse astmaga patsientidega, mille tõttu tuleb nende ravimisel olla
ettevaatlik.

Lapsed
Kahes lühiajalises kliinilises uuringus täheldatud GLAUMAXi ohutusprofiil oli analoogne täiskavanu
omaga, seega uusi kõrvaltoimeid ei avastatud. Erinevates laste alarühmades täheldatud lühiajalised
ohutusprofiilid ühtisid samuti (vt lõik 5.1). Uuring hõlmas 93 last (25 ja 68) ning kestis alla 12 nädala.
Järgmised kõrvaltoimeid esinevad lastel võrreldes täiskasvanutega sagedamini: nasofarüngiit (5,9%),
konjuktiivi hüpereemia (4,4%) ja püreksia (2,9%).

Latanoprosti üleannustamise korral ei ole peale silmade ärrituse ja konjunktiivide hüpereemia
tekkinud muid kõrvaltoimeid.

Juhul, kui GLAUMAXi on annustatud suu kaudu, on vajalik järgnev informatsioon: üks pudel sisaldab
125 μg latanoprosti. Üle 90% preparaadist metaboliseerub esmase maksapassažii käigus. Ravimi
venoosne infusioon 3 μg/kg ei kutsunud esile mingeid sümptomeid, annuses 5,5 kuni 10 μg/kg
tekkisid iiveldus, kõhuvalu, uimasus, väsimus, kuumahood ning higistamine. Latanoprosti
manustamisel ahvidele kuni 500 μg/kg ei ole täheldatud tõsiseid kõrvaltoimeid
kardiovaskulaarsüsteemile.

Latanoprosti inravenoosset manustamist ahvidele on seostatud mööduva bronhokonstriktsiooniga.
Siiski ei põhjustanud latanoprost paiksel (silma) manustamisel keskmise raskusastme
bronhiaalastmaga patsientidele seitsmekordses terapeutilises annuses bronhokonstriktsiooni.

Ravi
Latanoprosti üleannustamisel on ravi sümptomaatiline.

Farmakoterapeutiline rühm: teised glaukoomivastased ained, ATC-kood: S01EE01.

Toimemehhanism
Latanoprost, prostaglandiin F2α analoog, on prostanoidi FP-retseptorite agonist. Latanoprost vähendab
silmasisest rõhku vesivedeliku väljavoolu suurendamise kaudu. Silmasisese rõhu langus algab umbes
3 kuni 4 tunni jooksul pärast manustamist ning maksimaalne toimetugevus saabub 8 kuni 12 tunni
järel. Rõhu langus jääb püsima vähemalt 24 tunniks.

Uuringud katseloomadel ja inimestel näitavad, et latanoprosti peamiseks toimemehhanismiks on
uveoskleraalse väljavoolu suurenemine, kuigi inimestel on täheldatud mõningal määral ka
väljavoolutakistuse vähenemist.

Farmakodünaamilised toimed
Uuringud on tõestanud latanoprosti efektiivsust monoteraapiana. Samuti on teostatud uuringuid
latanoprosti teiste ravimitega kombineerides, mis näitavad, et latanoprost on toimiv ka
kombinatsioonis beeta-adrenergiliste antagonistidega (timolool). Lühiajalised uuringud (1 kuni 2
nädalat) näitavad, et kombineerides latanoprosti adrenergiliste agonistidega (dipivalüülepinefriiniga)
ja suukaudsete karboanhüdraasi inhibiitoritega (atsetasoolamiididega) on toime aditiivne.
Kombinatsioonis koliinergiliste retseptorite agonistidega (pilokarpiin) on latanoprosti koostoime
osaliselt aditiivne.

Latanoprostil ei ole silma vesivedeliku tootmisele märkimisväärset toimet, samuti ei ole leitud toimet
vere ja silma vesivedeliku vahelisele barjäärile. Ahvidel tehtud katsed näitavad, et latanoprosti
kasutamisel kliinilistes annustes ei ole tal toimet intraokulaarsele vereringele või on see toime
mitteoluline. Paikse manustamise korral on võimalik kerge kuni mõõduka konjuktivaalse ja
episkleraalse hüpereemia teke.

Ekstrakapsulaarse läätse eemaldamise läbi teinud ahvide silmade krooniline ravimine latanoprostiga ei
mõjustanud fluorestsiinangiograafilise meetodi andmetel silma võrkkesta veresooni.
Latanoprost ei indutseerinud lühiajalise ravi korral inimesel pseudofaakiliste silmade tagumises
segmendis fluorestsiini lekkimist.
Latanoprostil pole leitud kliinilistes annustes kasutamisel märkimisväärset farmakoloogilist toimet
südame- ja veresoonkonnale ning hingamiselunditele.

Lapsed
Latanoprosti tõhusust võrreldes timolooliga demonstreeriti topeltpimedas latanoprosti kliinilises
uuringus, mis kestis 12 nädalat ja hõlmas 107 silma hüpertensiooni ja glaukoomi diagnoosiga
lapspatsienti vanuses alla 18 aastat. Vastsündinute vanuse alampiiriks aktsepteeriti 36
gestatsiooninädalat. Manustamisskeem oli järgmine: 0,005% latanoprosti 1 kord päevas või 0,5% (alla
3-aastaste laste puhul valikuliselt 0,25%) timolooli 2 korda päevas. Esmaseks tõhususe tulemuseks oli
uuringu 12. nädalal silma siserõhu (IOP) keskmine langus võrreldes esialgsega. Silma siserõhu
keskmine IOP langus mõlemas uuritava ravimi rühmas oli sarnane. Keskmine IOP langus 12. nädalal
oli kõigis uuritud latanoprosti vanuserühmades (0...<3 aastat, 3...<12 aastat, 12...18 aastat) identne
timoloolirühma tulemusega. Tõhususe andmed vanuserühmas 0...<3 aastat põhinesid 13-1 latanoprosti
saanud patsiendil. Andmeid enneaegsete laste (vanuses alla 36 gestatsiooninädala) kohta ei ole.
IOP langus latanoprosti- ja timoloolirühmas oli omavahel identne nende patsientide alarühmas, kel
esines kaasasündinud/infantiilne glaukoom (PCG) ja samuti mitte-PCG (st juveniilse avatud nurga
glaukoomi ja afaakilise glaukoomi puhul) alarühmas.

Esmane silma siserõhu (IOP) keskmine langus täheldati esimese ravinädala möödudes ning see jäi
püsima kogu 12-nädalase uuringu kestel sarnaselt täiskasvanutega (vt Tabel).

Tabel. IOP langus (mmHg) 12. nädalal ravirühma ja algdiagnoosi alusel

Latanoprost
Timolool
N = 53
N = 54
Algne keskmine (SH)
27,3 (0,75)
27,8 (0,84)
Muutus võrreldes algsega 12. nädalal†
-7,18 (0,81)
-5,72 (0,81)
(SH)
p-väärtus vs. timolool 0,2056
0,2056

PCG
Mitte-
PCG
Mitte-PCG
N = 28
PCG
N = 26
N = 28
N = 25
Algne keskmine (SH)
26,5 (0,72) 28,2 (1,37)
26,3 (0,95)
29,1 (1,33)
Muutus võrreldes algsega 12. nädalal†
-5,90 -8,66
- 5,34 (1,02)
-6,02 (1,18)
(SH)
(1,25)
p-väärtus vs. timolool 0,2056
0,6957
0,1317

SH: standardhälve.
†Kohandatud hinnang kovariatsiooni (ANCOVA) mudeli analüüsi alusel.

Latanoprost on isopropüülester, ravimi inaktiivne eelvorm, mis pärast hüdrolüüsumist latanoprosti
vabaks happeks muutub bioloogiliselt toimivaks. Ravimi eelvorm imendub läbi sarvkesta
vesivedelikku, hüdrolüüsudes transpordi ajal. Maksimaalne kontsentratsioon vesivedelikus saabub
pärast paikset manustamist 2 tunni pärast.

Latanoprost jaotub peamiselt silma eesmises segmendis, konjuktiivis ja silmalaugudes. Silma
tagumisse segmenti jõuavad ravimist ainult tühised kogused.
Latanoprosti vaba hape silmas praktiliselt ei metaboliseeru. Ravimi peamine metabolism toimub
maksas. Tekkivad metaboliidid (1,2-dimeer ja 1,2,3,4-tetrameer) olulist bioloogilist toimet ei oma.
Ravimi poolväärtusaeg plasmas on 17 minutit. Metaboliidid erituvad peamiselt uriiniga.

Lapsed
Plasma latanoprosthappe kontsentratsioonide avatud farmakokineetilisse uuringusse kaasati 22
täiskasvanut ja 25 last (vanuses 0…<18 aasta) silma hüpertensiooni ja glaukoomi diagnoosiga. Kõik
vanuserühmad said 2 nädala jooksul 1 tilga 0,005% latanoprosti päevas mõlemasse silma.
Latanoprosthappe süsteemne toime oli 3...<12-aastastel lastel ca 2 korda suurem ja alla 3-aastastel
lastel 6 korda suurem kui täiskasvanutel, kuid süsteemsete kõrvaltoimete lai ohutusvahemik jäi samaks
(vt lõik 4.9). Kõigis vanuserühmades täheldati plasma maksimaalse kontsentratsiooni saavutamise
keskmiseks ajaks 5 minutit pärast ravimi manustamist. Keskmine plasma eliminatsiooni
poolväärtusaeg oli võrdselt lühike (alla 20 minuti) nii lastel kui ka täiskasvanutel, mis hoidis ära
tasakaalukontsentratsiooni tingimustes latanoprosthappe kuhjumist süsteemses vereringes.

Latanoprosti silma- ning süsteemset toimet on uuritud mitmel loomaliigil. Üldiselt on latanoprost hästi
talutav ja ohutu. Süsteemset toksilisust põhjustab annus, mis on vähemalt 1000 korda suurem kui
silma manustatav terapeutiline annus. Näidatud on, et ilma anesteesiata intravenoosselt ahvidele
manustatud latanoprosti suured annused (umbes 100 korda suuremad kui terapeutiline annus keha
kilogrammi kohta) suurendavad hingamissagedust, mis viitab ilmselt lühikese kestusega
bronhokonstriktsioonile. Loomkatsed ei näita, et latanoprostil oleks sensibiliseerivaid toimeid.

Küülikutel või ahvidel ei ole toksilisi toimeid täheldatud kuni 100 μg latanoprosti manustamisel
ööpäevas (terapeutiline annus - 1,5 μg ööpäevas). Loomkatsed on näidanud, et latanoprost suurendab
ahvidel vikerkesta pigmenteerumist.

Pigmenteerumise suurenemise mehhanismiks on tõenäoliselt melaniini sünteesi suurenemine
vikerkesta melanotsüütides proliferatiivseid muutusi täheldamata. Vikerkesta värvuse muutus võib olla
püsiv.

Kroonilise silmatoksilisuse uuringutes on näidatud, et latanoprosti manustamine silma annuses 6 μg
ööpäevas põhjustab ka silmalau suurenenud lõhenemist. See toime on pöörduv ja esineb terapeutilise
annuse ületamisel. Inimestel sellist toimet täheldatud pole.

Latanoprostiga läbi viidud pöördmutatsiooni testid bakteritel, geenimutatsioonid hiire lümfoomis ja
hiire mikrotuumade testid andsid negatiivseid tulemusi. In vitro inimese lümfotsüütides täheldati
kromosoomide aberratsioone. Samasuguseid toimeid täheldati looduslikult esineva prostaglandiiniga
F2a näidates, et tegemist on prostaglandiinide rühma toimega.

Täiendavad mutageensuse uuringud in vitro/in vivo plaanivälise DNA sünteesi kohta rottidel olid
negatiivsed ja näitavad, et latanoprostil ei ole mutageenset toimet. Kartsinogeensuse uuringud hiirtel ja
rottidel olid negatiivsed.

Latanoprostil ei ole loomuuringutes leitud mingeid toimeid isas- või emasloomade fertiilsusele.
Latanoprosti intravenoossel manustamisel (annustes 5 μg/kg, 50 μg/kg ja 250 μg/kg ööpäevas) ei
täheldatud embrüotoksilist toimet. Siiski põhjustas latanoprost küülikutel loote surma annustes alates 5
μg/kg ööpäevas.

Teratogeenset toimet ei ole täheldatud.

Naatriumkloriid;
Bensalkooniumkloriid (0,2 mg/ml);
Naatrium-divesinikfosfaat;
Dinaatriumvesinikfosfaat;

Süstevesi.

In vitro uuringutes on tiomersaali sisaldavate silmatilkade segamisel latanoprostiga ilmnenud
sadestumine. Kui taolisi ravimeid kasutatakse, peab ravimite manustamise vahel olema vähemalt 5-
minutiline intervall.

2 aastat.
Pärast pudeli esmast avamist on ravim kasutamiskõlblik 4 nädalat.

Hoida külmkapis (2°C... 8 °C).
Hoida valguse eest kaitstult.
Avatud pakend hoida temperatuuril kuni +25°C.
Säilitamistingimused pärast ravimpreparaadi esmast avamist vt lõik 6.3.

50 μg/ml silmatilgad pudelis (5ml), tilguti (tilgutusotsik), keeratav kork.
Üks pudel sisaldab 2,5 ml silmatilkade lahust, mis vastab umbes 80 tilgale.

Enne kasutamist tuleb eemaldada välimine keeratav kork.