GADOVIST

Ravim on ainult diagnostiliseks kasutamiseks.
Gadovist on näidustatud kasutamiseks täiskasvanutel, noorukitel ning 2-aastastel ja vanematel lastel:
• kontrastainena kraniaalse ja spinaalse magnetresonantstomograafilise uuringu (MRT) puhul.
• kontrastainena maksa või neerude MRT-uuringus, kui on suur kahtlus või on tõendeid
haiguskollete esinemisest, et klassifitseerida need haiguskolded hea- või pahaloomulisteks.
• kontrastainena magnetresonantsangiograafias (MRA).

Gadovist’i saab kasutada MRT-uuringus ka kogu keha patoloogiate väljaselgitamiseks.
See hõlbustab ebanormaalsete struktuuride või haiguskollete visualiseerimist ning aitab eristada tervet
ja patoloogilist kude.

Gadovist'i võivad manustada ainult magnetresonantstomograafilise uuringu läbiviimises
kogenud tervishoiutöötajad.


See ravimpreparaat on ainult intravenoosseks manustamiseks.
Vajatav annus manustatakse intravenoosse boolussüstina. Kontrasteeritud MRT võib alata kohe pärast
seda (natuke aega pärast süsti, sõltuvalt sellest, millist sekventsi kasutatakse, ja uuringu protokollist).

Optimaalne kontrasteerumine on jälgitav kontrasteeritud MRA korral kontrastaine esmase arterite
läbimise ajal ning KNS näidustuste korral umbes 15 minuti jooksul pärast Gadovist’i süstimist (aeg
oleneb lesiooni/koe tüübist).

Kontrastainega uuringuteks sobivad eriti hästi T1-kaalutud sekventsid.

Kontrastaine intravaskulaarsel manustamisel peab patsient võimalusel lamama. Manustamise järgselt
tuleb patsienti vähemalt 30 minuti jooksul jälgida, kuna kogemus näitab, et enamik kontrastainetega
seotud kõrvaltoimeid avaldub selle aja jooksul.

Kasutusjuhend

Ravim on mõeldud vaid ühekordseks kasutamiseks.
Seda ravimpreparaati tuleb enne kasutamist visuaalselt kontrollida.
Gadovist’i ei tohi kasutada tõsise värvimuutuse, sademe esinemise või defektse mahuti korral.

Viaalid/infusioonipudelid
Gadovist’i lahust ei tohi tõmmata süstlasse enne kui seda hakatakse koheselt kasutama. Kummikorki
tohib läbistada vaid ühe korra.
Kui seda preparaati soovitakse kasutada automaatse manustamissüsteemiga, peab tootja poolt olema
näidatud toote sobivus selle meditsiinilise seadmega. Samuti tuleb rangelt järgida vastava seadme
tootja täiendavaid juhiseid.
Kontrastaine lahus, mida ühe uuringu jooksul ära ei kasutatud, tuleb hävitada.

Süstlid
Süstel tuleb pakendist välja võtta ja süstimiseks valmis seada vahetult enne manustamist.
Otsmine kate tuleb eemaldada alles vahetult enne manustamist.

Kolbampullid
Kontrastainet peavad manustama kvalifitseeritud töötajad, järgides asjakohaseid protseduure kasutades sobivaid seadmeid.
Kontrastaine manustamisel tuleb alati kasutada steriilseid meetodeid.
Kontrastaine manustamiseks tuleb kasutada MEDRAD Spectris®-tüüpi injektorit.
Tuleb järgida ka juhiseid vastava seadme tootjalt.


Täiskasvanud

KNS näidustused
Soovitatav annus täiskasvanutele on 0,1 mmol kehakaalu kg kohta (mmol/kg), mis on 1,0 M lahuse
puhul ekvivalentne annusega 0,1 ml kehakaalu kg kohta.
Kui hoolimata normaalsest MR-ülesvõttest jääb püsima tugev kliiniline kahtlus lesiooni suhtes või kui
täpsem informatsioon võib mõjutada patsiendi ravi, siis võib 30 minuti jooksul pärast esimest süsti
teha täiendava süsti annuses kuni 0,2 ml kehakaalu kg kohta.

Kogu keha MRT (v.a MRA)
Üldiselt on kliinilise küsimuse lahendamiseks küllaldane manustada 0,1 ml Gadovist’i kehakaalu
kilogrammi kohta.

Kontrasteeritud MRA
Ühe pildivälja (FOV) ülesvõte: alla 75 kg kaaluvatel patsientidel 7,5 ml; 75 kg ja rohkem kaaluvatel
patsientidel 10 ml (vastab 0,1-0,15 mmol kehakaalu kg kohta).
Rohkem kui ühe pildivälja (FOV) ülesvõte: alla 75 kg kaaluvatel patsientidel 15 ml; 75 kg ja rohkem
kaaluvatel patsientidel 20 ml (vastab 0,2-0,3 mmol kehakaalu kg kohta).

Patsientide erirühmad

Neerukahjustus
Gadovist’i võib kasutada raske neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel (GFR < 30 ml/min/1.73m2)
ja maksa transplantatsiooni perioperatiivsel perioodil ainult pärast riski/kasu hoolikat hindamist, kui
diagnostiline informatsioon on hädavajalik ja seda ei ole võimalik saada ilma kontrastaineta teostatud
MRT uuringuga (vt. lõik 4.4). Kui Gadovist’i on vajalik kasutada, siis ei tohi annus ületada
0,1 mmol/kg kehakaalu kohta. Uuringu jooksul ei tohi kasutada rohkem kui ühte annust. Kuna puudub
informatsioon korduva manustamise kohta, siis ei tohi Gadovist’i süstimist korrata varem kui 7 päeva
möödumisel.

Lapsed
2 aastastel ja vanematel lastel ning noorukitel on soovitatav annus kõigi näidustuste puhul (vt lõik 4.1)
0,1 mmol Gadovist'i kehakaalu kg kohta (vastab 0,1 ml-le Gadovist'ile kehakaalu kg kohta).

Gadovist'i ei soovitata kasutada alla 2-aastastel lastel efektiivsuse ja ohutuse andmete puudumise
tõttu.

Eakad patsiendid (65-aastased ja vanemad)
Annuse kohandamine ei ole vajalik. Eakatel patsientidel tuleb kasutada ettevaatusega (vt lõik 4.4).

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes.

Gadovist'i süstimisel väikese valendikuga veenidesse võivad tekkida kõrvaltoimetena punetus ja turse.

Tavapärased magnetresonantstomograafia ohutusnõuded, iseäranis ferromagneetiliste materjalide
välistamine, kehtivad ka Gadovist’i kasutamisel.

Ülitundlikkusreaktsioonid

Sarnaselt teistele intravenoossetele kontrastainetele, võib ka Gadovist põhjustada
anafülaktoidseid/ülitundlikkus- või teisi idiosünkraatilisi reaktsioone, mida iseloomustavad
kardiovaskulaarsed, respiratoorsed või kutaansed manifestatsioonid, mis võivad olla tõsised (sh šokk).
Südme-veresoonkonna haigusi põdevad patsiendid on üldiselt enam ohustatud tõsiste või isegi
surmaga lõppevate ülitundlikkusreaktsioonide tekke suhtes.

Ülitundlikkusreaktsioonide tekkerisk võib olla kõrgem, kui:

patsiendil on varem esinenud ülitundlikkust mõne kontrastaine suhtes;
- patsiendil on esinenud bronhiaalastmat;
- patsiendil on esinenud allergiat.
-

Eriti hoolikalt tuleb enne Gadovist’i kasutamist hinnata riski/kasu suhet allergilise eelsoodumusega
patsientidel.
Enamik neist reaktsioonidest tekib poole tunni jooksul pärast manustamist. Seetõttu on soovitatav
patsienti pärast protseduuri jälgida.
Võimaliku ülitundlikkusreaktsiooni puhuks on tarvilik vajalike ravimite olemasolu ning
valmisolek esmaabimeetmete rakendamiseks (vt lõik 4.2).
Harva on täheldatud hilinenud anafülaktoidseid reaktsioone (tekivad tunde või päevi pärast
manustamist) (vt lõik 4.8).

Neerufunktsiooni kahjustus

Enne Gadovist’i manustamist tuleb kõiki patsiente uurida neerufunktsiooni häirete suhtes
laboratoorsete analüüside põhjal.

Gadoliiniumi sisaldavate kontrastainete kasutamisel on teatatud nefrogeense süsteemse fibroosi (NSF)
tekkest patsientidel, kellel on äge või krooniline raske neerufunktsiooni kahjustus (GFR <
30 ml/min/1.73m2). Eriti ohustatud on patsiendid, kellel toimub maksa transplantatsioon, kuna ägeda
neerupuudulikkuse esinemissagedus selles grupis on kõrge.
Kuna Gadovist’i kasutamisel esineb võimalus NSF’i tekkeks, tuleb seda kasutada raske
neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel ja maksa transplantatsiooni perioperatiivsel perioodil pärast
hoolikat riski/kasu suhte hindamist, kui diagnostiline informatsioon on hädavajalik ja informatsiooni ei
ole võimalik saada ilma kontrastaineta teostatud MRT uuringuga.

Hemodialüüsi tegemine veidi aega pärast Gadovist’i manustamist võib olla kasulik Gadovist’i
organismist eemaldamiseks. Puuduvad andmed, mis toetaksid hemodialüüsi kasutamist NSF’i
vältimiseks või raviks neil patsientidel, kellele parajasti ei teostata hemodialüüsi.

Eakad
Eakatel inimestel võib gadobutrooli renaalne kliirens olla langenud. Seetõttu on 65-aastaste ja
vanemate patsientide uurimine neerukahjustuse osas eriti oluline.

Krambid
Sarnaselt teiste gadoliiniumi sisaldavate kontrastainetega, tuleb olla ettevaatlik madala krambilävega
patsientide puhul.

Abiained
See preparaat sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi annuse kohta (keskmine annus 70 kg
kaaluva inimese puhul), mistõttu võib lugeda naatriumi-vabaks.

Koostoimeid ei ole uuritud.

Rasedus
Andmed gadobutrooli kasutamise kohta rasedatel puuduvad. Loomkatsed on näidanud
reproduktiivtoksilisust suurte annuste korduval manustamisel (vt lõik 5.3).
Gadovisti’i ei tohi kasutada raseduse ajal, kui gadobutrooli kasutamine ei ole naise kliinilise seisundi
tõttu vajalik.

Imetamine
Gadoliiniumi sisaldavad kontrastained erituvad rinnapiima väga väikeses koguses (vt lõik 5.3).
Kliinilise annuse puhul ei ole ette näha toimet väikelapsele, kuna rinnapiima eritub väike kogus ja
imendub soolestikust halvasti. Rinnaga toitmise jätkamine või selle katkestamine 24 tunniks pärast
Gadovist'i manustamist sõltub arsti ja imetava ema otsusest.

Fertiilsus
Loomkatsed ei viita fertiilsuse kahjustumisele.

Ei ole asjakohane.

Gadovist'i ohutusprofiil põhineb enam kui 5700 patsiendiga läbi viidud kliiniliste uuringute ja
turuletuleku järgse seire andmetel.

Kõige sagedasemad kõrvaltoimed (> 0,5%) Gadovist'i saanud patsientidel on peavalu, iiveldus ja
peapööritus.

Kõige tõsisemad kõrvaltoimed Gadovist'i saanud patsientidel on südameseiskus ja rasked
anafülaktoidsed reaktsioonid (sh hingamisseiskus ja anafülaktoidne šokk).

Harva on täheldatud hiliseid (tekivad tunde kuni päevi hiljem) anafülaktoidseid reaktsioone (vt lõik
4.4).

Enamik kõrvaltoimetest olid kerge kuni mõõduka raskusega.

Allpool olevas tabelis on toodud Gadovist’iga esinenud kõrvaltoimed. Need on klassifitseeritud
MedDRA organsüsteemi klasside järgi. Kindla kõrvaltoime, selle sünonüümide ja seotud seisundite
kirjeldamisel on kasutatud kõige sobivamat MedDRA terminit.

Kliinilistes uuringutes esinenud kõrvaltoimed on jaotatud nende esinemissageduste järgi.
Esinemissagedused on määratletud järgmiselt: sage (≥ 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni
< 1/100), harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000). Kõrvaltoimed, mida täheldati ainult turuletuleku järgsel
perioodil ning mille esinemissagedust ei saa hinnata, on loetletud tulbas ”Teadmata”.

Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.

Tabel 1. Kliinilistes uuringutes või turuletuleku järgsel perioodil Gadovist’iga ravitud
patsientidel esinenud kõrvaltoimed



Esinemissagedus

Organsüsteemi
Sage
Aeg-ajalt
Harv
Teadmata
klass


Immuunsüsteemi

Ülitundlikkus/


häired
anafülaktoidne
reaktsioon*# (nt
anafülaktoidne
šokk§*, vereringe
kollaps§*,
hingamisseiskus§*,
kopsuturse§*,
bronhospasm§,
tsüanoos§,
orofarüngeaalne
turse§*, kõriturse§,
hüpotensioon*,
vererõhu tõus§, valu
rinnus§, urtikaaria,
näo turse,
angioödeem§,
konjunktiviit§,
silmalaugude turse,
õhetus,
hüperhidroos§,
köha§,
aevastamine§,
põletustunne§,
kahvatus§)
Närvisüsteemi
Peavalu
Peapööritus,
Teadvusekaotus*,

häired
düsgeusia,
krambid,
paresteesia
parosmia
Südame häired


Tahhükardia,
Südameseiskus*
palpitatsioonid
Respiratoorsed,

Düspnoe*


rindkere ja
mediastiinumi
häired
Seedetrakti
Iiveldus
Oksendamine
Suu kuivus

häired

Naha ja

Erüteem, pruuritus

Nefrogeenne
nahaaluskoe
(sh generalisee-
süsteemne fibroos
kahjustused
runud pruuritus),
(NSF)
lööve (sh
generaliseerunud,
makulaarne,
papulaarne, sügelev
lööve)
Üldised häired ja

Süstekoha
Halb enesetunne,

manustamiskoha
reaktsioon0,
külmatunne
reaktsioonid
kuumatunne

* Selle kõrvaltoime puhul on teatatud eluohtlikest ja/või surmaga lõppenud juhtudest.
# Ükski ülitundlikkus/anafülaktoidse reaktsiooni sümptom ei esinenud kliinilistes uuringutes
sagedamini kui “harva” (v.a urtikaaria).
§ Ülitundlikkus/anafülaktoidseid reaktsioone on esinenud ainult turuletuleku järgsel perioodil
(esinemissagedus teadmata).
0 Süstekoha reaktsioonid (erinevad) hõlmavad järgmisi seisundeid: süstekohal esinev ekstravasatsioon,
põletustunne, külmatunne, soojatunne, erüteem või lööve, valu, hematoom.

Allergilise eelsoodumusega patsientidel esineb ülitundlikkusreaktsioone sagedamini kui teistel.

Gadovist’i kasutamisel on üksikjuhtudel teatatud nefrogeense süsteemse fibroosi (NSF) tekkest (vt
lõik 4.4).

Lapsed
140 pediaatrilisel patsiendil ühe annusega läbi viidud I/III faasi uuringu andmetel (vt lõik 5.1) on 2-
aastastel ja vanematel lastel esinevate kõrvaltoimete esinemissagedused, tüübid ja raskusastmed
eeldatavalt sarnased täiskasvanute teadaoleva kõrvaltoimete profiiliga.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Maksimaalne inimesel testitud päevane üksikannus on 1,5 mmol gadobutrooli kehakaalu kg kohta.
Kliinilise kasutamise jooksul ei ole seni teatatud üleannustamisest põhjustatud intoksikatsiooni
sümptomeid.

Ettevaatusena on soovitatav tahtmatu üleannustamise korral teha kardiovaskulaarne monitooring
(kaasa arvatud EKG) ning kontrollida neerufunktsiooni.

Üleannustamise korral neerupuudulikkusega patsientidele, saab Gadovist’i eemaldada
hemodialüüsiga. Pärast 3 hemodialüüsi seanssi on organismist eemaldatud ligikaudu 98% ainest.
Siiski puuduvad tõendid selle kohta, et hemodialüüs on sobiv nefrogeense süsteemse fibroosi (NSF)
ärahoidmiseks.

Farmakoterapeutiline rühm: paramagnetilised kontrastained, ATC-kood: V08CA09

Toimemehhanism
Kontrasteerumine põhineb gadobutroolil, mis on gadoliinumist (III) ja makrotsüklilisest ligandist
dihüdroksü-hüdroksümetüülpropüül-tetra-asatsüklododekaan-tri-äädikhappest (butroolist) koosnev
mitte-ioonne kompleks.

Farmakodünaamilised toimed
Kliinilistes annustes lühendab gadobutrool prootonite relaksatsiooniaega koevedelikus. 0,47 T
(20 MHz), pH 7 ja 40oC juures on paramagneetiline efekt (relaksiivsus), määrates plasmas mõõdetud
spinn-võre relaksatsiooniajale (T ) avaldatava mõju järgi, umbes 5,6 l mmol-1 sek-1, ning spinn-spinn
1

relaksatsiooniaeg (T ) umbes 6,5 l mmol-1 sek-1. Vahemikus 0,47 kuni 2,0 teslat on relaksiivsus
2
magnetvälja tugevusest ainult väheses sõltuvuses.

Gadobutrool ei läbi tervet hematoentsefaalbarjääri ning ei kuhju seetõttu ka terves ajukoes ega
lesioonides, mille korral hematoentsefaalbarjäär on kahjustamata. Gadobutrooli kõrgete lokaalsete
koekontsentratsioonide korral põhjustab T2 toime signaali intensiivsuse vähenemise.

Kliiniline efektiivsus
Keskses III faasi maksauuringus oli kontrastieelse ja -järgse MRT keskmine sensitiivsus kahjustuste
avastamisel ja potentsiaalsete pahaloomuliste maksakahjustuste klassifitseerimisel (patsiendipõhine
analüüs) Gadovist’iga ravitud patsientide hulgas 79% ja spetsiifilisus 81%.

Keskses III faasi neeru-uuringus oli keskmine sensitiivsus paha- ja healoomuliste neerukahjustuste
klassifitseerimisel 91% (patsiendipõhine analüüs) ja 85% (kahjustusepõhine analüüs). Patsiendipõhisel
analüüsil oli keskmine spetsiifilisus 52% ja kahjustusepõhisel analüüsil 82%.

Sensitiivsuse tõus kontrastieelse ja kombineeritud (kontrastieelse ja -järgse) MRT võrdlemisel
(Gadovist’iga ravitud patsientidel) oli maksauuringus 33% (patsiendipõhine analüüs) ja neeru-
uuringus 18% (patsiendipõhine ja kahjustusepõhine analüüs). Spetsiifilisuse tõus kontrastieelse ja
kombineeritud (kontrastieelse ja -järgse) MRT võrdlemisel oli maksauuringus 9% (patsiendipõhine
analüüs), neeru-uuringus spetsiifilisuse tõusu ei täheldatud (patsiendipõhine ja kahjustusepõhine
analüüs).
Kõik tulemused on keskmised tulemused, mis on saadud neutraalse vaatlejaga uuringutest.

Intraindividuaalses ristuuringus võrreldi 132 patsiendil Gadovist’i kasutamist meglumiingadoteraadiga
(mõlemaid annuses 0,1 mmol/kg) aju kasvajaliste kollete visualiseerimises.
Esmane efektiivsuse tulemusnäitaja oli kujutise keskmise pimehindaja (ing median blinded reader)
eelistus Gadovist’i või meglumiingadoteraadi suhtes. Gadovist’i paremust näitas p-väärtus 0,0004.
Gadovist’i eelistati 42 patsiendi puhul (32%) võrrelduna meglumiingadoteraadi üldise eelistusega 16
patsiendi puhul (12%). 74 patsiendi korral (56%) ei eelistatud kumbagi kontrastainet.
Teisese muutuja - haiguskolde/ajukoe signaali intensiivsuse suhe (ing lesion-to-brain ratio) oli
Gadovist’i puhul statistiliselt oluliselt kõrgem (p < 0,0003).
Kontrasteerumise protsent oli Gadovist’i kasutamisel kõrgem kui meglumiingadoteraadi puhul,
kujutise pimehindajale statistiliselt oluline erinevusega (p < 0,0003).
Signaali/müra suhte (ing contrast-to-noise ratio) keskmine väärtus oli Gadovist’i kasutamisel kõrgem
(129) kui meglumiingadoteraadi puhul (98). Erinevus ei olnud statistiliselt oluline.

Lapsed
140 pediaatrilisel patsiendil (vanuses 2…17 aastat) viidi läbi I/III faasi üheannuseline uuring, kus neil
teostati KNS, maksa ja neerude kontrasteeritud magnetresonantstomograafiline uuring (MRT) või
kontrasteeritud magnetresonantsangiograafia (MRA). Kõik uuringus hinnatud parameetrid näitasid
diagnostilist efektiivsust ja diagnostilise usaldusväärsuse tõusu, vanusegruppide vahel erinevusi ei
olnud. Uuringus taluti Gadovist'i hästi - gadobutrooli ohutusprofiil oli sama, mis täiskasvanutel.

Jaotumine
Pärast intravenoosset manustamist jaotub gadobutrool kiiresti ekstratsellulaarruumis. Seondumine
plasmavalkudega on tühine. Gadobutrooli farmakokineetilised omadused inimesel on
proportsionaalsed annusega. Annustamisel kuni 0,4 mmol kehakaalu kg kohta langeb gadobutrooli
plasmasisaldus kahefaasiliselt. Pärast gadobutrooli 0,1 mmol/kg annust tuvastati 2 minutit pärast süsti
gadobutrooli plasmas keskmiselt 0,59 mmol/l ja 60 minutit pärast süsti 0,3 mmol/l.

Biotransformatsioon
Plasmas ja uriinis ei ole metaboliite tuvastatud.

Eritumine
Kahe tunni pärast oli uriiniga elimineerunud üle 50% ja 12 tunni pärast üle 90% manustatud annusest
keskmise terminaalse poolväärtusajaga 1,8 tundi (1,3…2,1 tundi), mis vastab renaalse eliminatsiooni
kiirusele. Pärast gadobutrooli annust 0,1 mmol/kg eritus 72 tunni jooksul pärast manustamist
keskmiselt 100,3 + 2,6% annusest. Tervetel inimestel on gadobutrooli renaalne kliirens 1,1…1,7 ml
min-1 kg-1, seega võrreldav inuliini renaalse kliirensiga, mis osutab asjaolule, et gadobutrool
elimineerub peamiselt glomerulaarfiltratsiooni teel. Alla 0,1% annusest elimineerub väljaheitega.

Omadused patsientide erirühmadel

Lapsed
140 pediaatrilisel patsiendil (vanuses 2…17 aastat) viidi läbi I/III faasi üheannuseline uuring, kus neil
teostati KNS, maksa ja neerude magnetresonantstomograafiline uuring (MRT) või
magnetresonantsangiograafia (MRA).
Uuring näitas, et üle 2-aastastel lastel ja täiskasvanutel on gadobutrooli üldine farmakokineetiline (FK)
profiil sarnane. FK parameetrid nagu kogukliirens (Cl ), kõveraalune pindala (AUC) ja jaotusruumala
tot
(V) suurenesid kehakaalu tõustes. Patsiendi vanus või sugu ei avaldanud farmakokineetikale eraldi
lisamõju. Manustatud gadobutrooli annusest eritus uriiniga 6 tunni jooksul peale süstimist 98,7%
(mediaan), mis kinnitab gadobutrooli kiiret renaalset eritumist ka pediaatrilises vanuserühmas.

Eakad (65-aastased ja vanemad)
Sõltuvalt vanuse tõustes tekkivatest neerufunktsiooni füsioloogilistest muutustest, suurenes tervetel
eakatel (65-aastased ja vanemad) vabatahtlikel AUC ligikaudu 33% (meestel) ja 54% (naistel), lõplik
poolväärtusaeg suurenes ligikaudu 33% (meestel) ja 58% (naistel). Plasma kliirens vähenes ligikaudu
25% (meestel) ja 35% (naistel). Kõigil vabatahtlikel oli 24 tunni pärast uriiniga eritunud kogu
manustatud annus, erinevusi eakate ja mitte-eakate vabatahtlike vahel ei täheldatud.

Neerufunktsiooni kahjustus
Neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel pikeneb vähenenud glomerulaarfiltratsiooni tõttu
gadobutrooli seerumi poolväärtusaeg. Mõõduka neerufunktsiooni kahjustusega (80>CL >30 ml/min)
CR
patsientidel pikenes keskmine lõplik poolväärtusaeg 5,8 tunnini. Raske neerufunktsiooni kahjustusega
(CLCR<30 ml/min) patsientidel, kellele ei teostata hemodialüüsi, pikenes see väärtus 17,6 tunnini.
Keskmine seerumi kliirens vähenes kerge kuni mõõduka neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel
(80>CL >30 ml/min) 0,49 ml/min/kg-ni ja raske neerufunktsiooni kahjustusega (CL
CR
CR<30 ml/min)
patsientidel, kellele ei teostata hemodialüüsi 0,16 ml/min/kg-ni. Kerge või mõõduka neerufunktsiooni
kahjustusega patsientidel toimus täielik uriiniga eritumine 72 tunni jooksul. Raske neerufunktsiooni
kahjustusega patsientidel eritus uriiniga 5 päeva jooksul ligikaudu 80% manustatud annusest (vt ka
lõigud 4.2 ja 4.4).
Dialüüsi vajavatel patsientidel oli gadobutrool peaaegu täielikult seerumist eemaldatud pärast
kolmandat dialüüsi.

Farmakoloogilise ohutuse, kroonilise toksilisuse ja genotoksilisuse prekliinilised uuringud ei ole
näidanud kahjulikku toimet inimesele.

Reproduktiivtoksilisuse uuringutes põhjustas korduv intravenoosne ravi 8…16 kordsete (kehapindala
kohta) või 25…50 kordsete (kehakaalu kohta) inimese diagnostiliste annustega rottidel ja küülikutel
loote arengu peetust ning rottidel, ahvidel ja küülikutel lootesurmade sagenemist. Seni ei ole teada, kas
ka ühekordne manustamine võib neid toimeid esile kutsuda.

Radioaktiivselt märgistatud gadobutrooli intravenoossel manustamisel imetavatele rottidele kandus
piimaga vastsündinud rottidele vähem kui 0,1% manustatud annusest.

Uriiniga eritunud annuse järgi määratuna on suukaudsel manustamisel toimeaine imendumine rottidel
väga vähene, ligikaudu 5%.

Prekliinilistes kardiovaskulaarse ohutuse farmakoloogilistes uuringutes täheldati olenevalt manustatud
annusest mööduvat vererõhu tõusu ja müokardi kontraktiilsuse suurenemist. Inimestel ei ole neid
toimeid täheldatud.

Kalkobutroolnaatrium
Trometamool
Vesinikkloriidhape 1N (pH reguleerimiseks)
Süstevesi

Sobivusuuringute puudumisel ei tohi seda ravimpreparaati teiste ravimitega segada.

3 aastat

Kõlblikkusaeg pärast mahuti esmast avamist:
Süstelahus, mida ühe uuringu jooksul ära ei kasutata, tuleb hävitada. 20...25°C juures püsib toote
keemiline, füüsikaline ja mikrobioloogiline kasutamisstabiilsus 24 tundi. Mikrobioloogilisest aspektist
peaks toodet kasutama kohe. Kui toodet ei kasutata kohe, vastutab kasutamiseks valmisoleva toote
säilivusaja ja tingimuste eest kasutaja.

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.
Avatud ravimi säilitamistingimuste kohta vt lõik 6.3.

Viaal (I tüüpi klaas) stopperi (klorobutüülelastomeer) ja alumiiniumist sise- ja välislakikihiga äärik-
kattega sisaldab 2 ml, 7,5 ml, 15 ml või 30 ml süstelahust.

Infusioonipudel (II tüüpi klaas) stopperi (klorobutüülelastomeer) ja alumiiniumist sise- ja
välislakikihiga äärik-kattega sisaldab 65 ml süstelahust.

Pakendis on:
1 või 3 viaali 2 ml süstelahusega;
1 või 10 viaali 7,5 ml, 15 ml või 30 ml süstelahusega;
1 või 10 infusioonipudelit 65 ml süstelahusega.

10 ml süstel (I tüüpi klaas) kolvi stopperi (klorobutüülelastomeer) ja otsmise kattega
(klorobutüülelastomeer) sisaldab 5 ml, 7,5 ml või 10 ml süstelahust.

17 ml süstel (I tüüpi klaas) kolvi stopperi (klorobutüülelastomeer) ja otsmise kattega
(klorobutüülelastomeer) sisaldab 15 ml süstelahust.

20 ml süstel (I tüüpi klaas) kolvi stopperi (klorobutüülelastomeer) ja otsmise kattega
(klorobutüülelastomeer) sisaldab 20 ml süstelahust.

65 ml kolbampull (tsükloolefiinpolümeer) kolvi stopperi (polüisopreen, tüüp I, silikoonõliga
töödeldud), otsmise katte (klorobutüülkumm), kõva südamiku (polükarbonaat), kaitsekorgi
(polüpropüleen) ja pöördmutriga (polükarbonaat) sisaldab 15, 20 või 30 ml süstelahust.

Pakendis on 1 või 5 süstlit või kolbampulli.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Kontrastaine lahus, mida ühe uuringu jooksul ära ei kasutatud, tuleb ära visata.
Kasutamata ravim või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele seadustele.

Viaalidelt/pudelitelt/süstlitelt/kolbampullidelt eemaldatav teabesedel tuleb kleepida patsiendi
haigusloole, mis võimaldab täpselt registreerida millist gadoliiniumi sisaldavat kontrastaine kasutati.
Samuti tuleb üles märkida kasutatud annus.