EZAPREV 0,088 MG

Idiopaatilise Parkinsoni tõve sümptomaatiline ravi täiskasvanutel ilma levodopata või
kombinatsioonis levodopaga kogu haiguse vältel, k.a. hilisstaadiumis, mil levodopa toime väheneb või
muutub ebapüsivaks ning ilmnevad ravitoime kõikumised (toime lõpu või „on-off“ fluktuatsioonid).

Keskmise raskusega või raskekujulise idiopaatilise rahutute jalgade sündroomi sümptomaatiline ravi
täiskasvanutel annustes kuni 0,54 mg (0,75 mg soolana) (vt lõik 4.2).

Parkinsoni tõbi
Ööpäevane annus võetakse võrdseteks osadeks jaotatuna kolm korda päevas.

Ravi alustamine
Annust tuleb suurendada järk-järgult, manustamist alustatakse annusest 0,264 mg alust (0,375 mg
soola) ööpäevas ja seejärel võib annuseid iga 5…7 päeva järel suurendada. Eeldades, et patsiendil ei
esine talumatuid soovimatuid toimeid, tuleb annust kohandada, et saavutada maksimaalne ravitoime.

EZAPREV SUURENEVA ANNUSTAMISE SKEEM
Annus
Ööpäevane koguannus
Annus
Ööpäevane koguannus
Nädal
(mg alust)
(mg alust)
(mg soola)
(mg soola)
3 x 0,088
0,264
3 x 0,125
0,375
3 x 0,18
0,54
3 x 0,25
0,75
3 x 0,35
1,1
3 x 0,5
1,50

Kui osutub vajalikuks annuse edasine suurendamine, tuleb nädalaste intervallidega suurendada
ööpäevast annust 0,54 mg aluse (0,75 mg soola) võrra, kuni saavutatakse suurim ööpäevane annus. s.o
3,3 mg alust (4,5 mg soola) ööpäevas.

Siiski peab märkima, et somnolentsuse esinemissagedus suureneb alates annusest 1,5 mg (soola)
ööpäevas (vt lõik 4.8).

Säilitusravi
Individuaalne pramipeksooli annus peab jääma vahemikku 0,264 mg alust (0,375 mg soola) kuni
maksimaalse annuseni 3,3 mg alust (4,5 mg soola) ööpäevas. Kolmes väga olulise tähtsusega uuringus
ilmnes annuse suurendamise korral ravitõhusus 1,1 mg aluse (1,5 mg soola) ööpäevase annuse juures.
Edasine annuse kohandamine peab olema vastavuses kliinilise ravivastuse ja kõrvaltoimete
esinemisega. Kliinilistes uuringutes raviti ligikaudu 5% patsientidest annusega alla 1,1 mg alust
(1,5 mg soola). Kaugelearenenud Parkinsoni tõvega patsientide jaoks, kellel kavatsetakse levodopa
annust vähendada, võivad kasulikuks osutuda pramipeksooli ööpäevased annused üle 1,1 mg aluse
(1,5 mg soola). Levodopa annuseid soovitatakse vähendada nii pramipeksooli annuse suurendamise
ajal kui ka säilitusravi ajal patsiendi individuaalse reaktsiooni alusel (vt lõik 4.5).

Ravi katkestamine
Järsk dopaminergilise ravi katkestamine võib põhjustada maliigse neuroleptilise sündroomi
väljakujunemist, mistõttu peab pramipeksooli annust vähendama järk-järgult 0,54 mg aluse (0,75 mg
soola) kaupa ööpäevas, kuni ööpäevane annus on jõudnud 0,54 mg aluseni (0,75 mg soolani). Seejärel
tuleb annust vähendada 0,264 mg aluse (0,375 mg soola) võrra ööpäevas (vt lõik 4.4).

Neerufunktsiooni kahjustusega patsiendid
Pramipeksooli eritumine sõltub neerufunktsioonist. Ravi alustamiseks on soovitatud järgmist
annustamisskeemi.

Nendel patsientidel, kellel kreatiniini kliirens on üle 50 ml/min, ei ole ööpäevaste annuste või
annustamissageduse vähendamine vajalik.

Nendel patsientidel, kellel kreatiniini kliirens on vahemikus 20...50 ml/min, tuleb pramipeksooli
ööpäevane algannus jagada kaheks, alustada annusest 0,088 mg alust (0,125 mg soola) kaks korda
ööpäevas (0,176 mg alust / 0,25 mg soola ööpäevas). Maksimaalset ööpäevast annust, mis on 1,57 mg
pramipeksooli alust (vastab 2,25 mg soolale) ei tohi ületada.


Nendele patsientidele, kellel kreatiniini kliirens on alla 20 ml/min, tuleb pramipeksooli ööpäevane
annus manustada ühekordselt, alustades annusega 0,088 mg alust (0,125 mg soola) ööpäevas.
Maksimaalset ööpäevast annust, mis on 1,1 mg pramipeksooli alust (vastab 1,5 mg soolale) ei tohi
ületada.

Kui neerufunktsioon halveneb säilitusravi ajal, tuleb pramipeksooli ööpäevast annust vähendada sama
suurel määral, kui oli kreatiniini kliirensi vähenemine, nt kui kreatiniini kliirens väheneb 30% võrra,
tuleb ka pramipeksooli ööpäevast annust vähendada 30% võrra. Kui kreatiniini kliirens on vahemikus
20...50 ml/min, võib ravimi ööpäevase annuse manustada kahe annusena ning kui kreatiniini kliirens
on alla 20 ml/min, võib ööpäevase annuse manustada üks kord päevas.

Maksafunktsiooni kahjustusega patsiendid
Maksapuudulikkuse puhul ei ole annuse vähendamine tõenäoliselt vajalik, sest ligikaudu 90%
imendunud toimeainest eritub neerude kaudu. Kuid võimalikku maksapuudulikkuse mõju
pramipeksooli farmakokineetikale ei ole uuritud.

Lapsed
Pramipeksooli ohutust ja efektiivsust alla 18-aastastel lastel ei ole tõestatud. Pramipeksooli
kasutamine Parkinsoni tõve raviks lastel ei ole asjakohane.

Rahutute jalgade sündroom
Pramipeksooli soovitatav algannus on 0,088 mg alust (0,125 mg soolana) üks kord ööpäevas 2...3
tundi enne magama heitmist. Täiendavat sümptomaatilist ravi vajavatel patsientidel võib annust
suurendada iga 4...7 päeva järel kuni 0,54 mg alust (0,75 mg soolana) ööpäevas (nagu näidatud
alljärgnevas tabelis).

EZAPREV'I ANNUSTAMISSKEEM
Annus üks kord ööpäevas õhtul Annus üks kord ööpäevas õhtul
Tiitrimisaste
(mg alust)
(mg soola)
0,088
0,125
2*
0,18
0,25
3*
0,35
0,50
4*
0,54
0,75
* vajadusel

Patsiendi ravivastust tuleb 3 ravikuu järel hinnata ning ravi jätkamise vajadust kaaluda. Kui ravi
katkestatakse rohkem kui mõneks päevaks, tuleb selle taasalustamisel kasutada ülalpool kirjeldatud
annuse tiitrimisskeemi.

Ravi lõpetamine
Kuna rahutute jalgade sündroomi raviks vajalik ööpäevane annus ei ületa 0,54 mg alust (0,75 mg
soolana), siis võib ravi lõpetada ilma annuse järk-järgulise vähendamiseta. 26-nädalases platseeboga
kontrollitud uuringus täheldati pärast ravi järsku lõpetamist 10%-l patsientidest (14-l 135-st) rahutute
jalgade sündroomi sümptomaatilist tagasilööki (sümptomite raskenemist, võrreldes ravi algusega). See
toime osutus sarnaseks kõigi annuste lõikes.

Neerufunktsiooni kahjustusega patsiendid
Pramipeksooli eritumine sõltub neerufunktsioonist. Patsientidel, kellel kreatiniini kliirens on üle 20
ml/min, ei ole vaja ööpäevast annust vähendada.

Pramipeksooli kasutamist ei ole uuritud hemodialüüsravi saavatel ega raske neerufunktsiooni
kahjustusega patsientidel.

Maksafunktsiooni kahjustusega patsiendid

Maksapuudulikkusega patsientidel ei ole vaja annust vähendada, kuna ligikaudu 90 % imendunud
toimeainest eritub neerude kaudu.

Lapsed
Pramipeksooli ei soovitata kasutada lastel ja noorukitel vanuses alla 18 aasta ohutuse ja efektiivsuse
ebapiisavate andmete tõttu.

Tourette’i sündroom

Lapsed
Pramipeksooli ei soovitata alla 18-aastastel lastel ja noorukitel kasutada, kuna ravimi efektiivsus ohutus ei ole sel populatsioonil tõestatud. Pramipeksooli ei tohi kasutada Tourette’i sündroomiga
lastel ja noorukitel, kuna ravimil on selle häire puhul negatiivne kasu ja riski tasakaal (vt lõik 5.1).

Tablette tuleb võtta suu kaudu, neelata alla koos veega ning neid võib manustada söögiajast
olenemata.

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Neerukahjustusega Parkinsoni tõbe põdevate patsientide puhul on vajalik annuste vähendamine lõigus
4.2 toodud juhiste kohaselt.

Hallutsinatsioonid
Dopamiini agonistide ja levodopaga ravimise kõrvaltoimena on teada hallutsinatsioonide tekkimine.
Patsientidele tuleb öelda, et neil võivad tekkida hallutsinatsioonid (peamiselt visuaalsed).

Düskineesia
Kaugelearenenud Parkinsoni tõve puhul ja koos levodopaga kasutamisel võib pramipeksooli annuse
kohandamise alguses tekkida düskineesia. Düskineesia tekkimisel tuleb vähendada levodopa annust.

Ootamatu uinumine ja unisus
Pramipeksooli on seostatud somnolentsuse ja ootamatu uinumise episoodidega, eriti Parkinsoni
tõvega patsientidel. Aeg-ajalt on teatatud taolistest uinumisjuhtudest, mis on tekkinud igapäevaste
toimingute ajal eelnevate sellele viitavate sümptomiteta. Patsiente tuleb sellest informeerida ja neid
peab hoiatama autojuhtimise või masinatega töötamise ohtlikkuse suhtes pramipeksooliga ravimise
ajal. Patsiendid, kellel esinevad somnolentsus ja/või äkilise uinumise episoodid, peavad hoiduma
autojuhtimisest või masinatega töötamisest. Peale selle võib kaaluda annuse vähendamist või ravi
lõpetamist. Võimaliku toimete kuhjumise tõttu on soovitatav olla ettevaatlik, kui patsiendid
manustavad koos pramipeksooliga teisi rahustava toimega ravimeid või tarbivad alkoholi (vt lõigud
4.5, 4.7 ja 4.8).

Impulsi kontrolli häired
Patsiente tuleb regulaarselt jälgida impulsi kontrolli häirete tekke suhtes. Patsiente ja nende
hooldajaid tuleb informeerida impulsi kontrolli häirete käitumuslikest sümptomitest, mis võivad
ilmneda dopamiin-agonistidega sh pramipeksooliga ravitavatel patsientidel ning milleks on,
patoloogiline mängurlus, libiido tõus, hüperseksuaalsus, kompulsiivne rahakulutamine või ostlemine,
liigsöömine ja kompulsiivne söömine. Selliste sümptomite ilmnemisel peab kaaluma annuse
vähendamist/aeglase vähendamisega ravi lõpetamist.

Psühhootiliste häiretega patsiendid

Psühhootiliste häiretega patsiente tohib dopamiini agonistidega ravida ainult juhul, kui ravist oodatav
kasu ületab võimaliku riski. Antipsühhootiliste ravimite manustamist koos pramipeksooliga tuleb
vältida (vt lõik 4.5).

Oftalmoloogiline jälgimine
Regulaarsete ajavahemike järel või nägemishäirete tekkimisel on vaja teha oftalmoloogiline kontroll.

Raske kardiovaskulaarne haigus
Raske kardiovaskulaarse haiguse korral on vajalik ettevaatus. Dopaminergilise raviga seostatud
posturaalse hüpotensiooni ohu tõttu on eriti ravi alustamisel soovitatav kontrollida vererõhku.

Maliigne neuroleptiline sündroom
Dopaminergilise ravi järsul katkestamisel on kirjeldatud maliigse neuroleptilise sündroomi
sümptomite teket (vt lõik 4.2).

Augmentatsioon
Kirjanduses avaldatud andmete põhjal võib rahutute jalgade sündroomi ravi dopaminergiliste
ravimitega põhjustada sümptomaatika progresseerumist. Sümptomaatika progresseerumine kujutab
endast seda, et varem õhtuti (või pärastlõunati) tekkinud sümptomid tugevnevad ja levivad ka teistele
jäsemetele.
Sümptomaatika progresseerumist uuriti spetsiaalselt kontrollitud kliinilises uuringus 26 nädala
jooksul. Raskenemist täheldati 11,8%-l patsientidest pramipeksooli rühmast (n = 152) ja 9,4%-l
patsientidest platseebo rühmast (n = 149). Raskenemiseni kuluva aja Kaplani-Meieri analüüs ei
näidanud olulist erinevust pramipeksooli ja platseebo rühmade vahel.

Seondumine plasmavalkudega
Pramipeksool seondub vereplasma valkudega väga vähesel määral (vähem kui 20% ulatuses).
Inimesel on ravimi biotransformatsioon vähene. Seetõttu on plasmavalkudega seondumist või
biotransformatsiooni abil elimineerumist mõjutavad koostoimed teiste ravimitega väikese
tõenäosusega. Et antikolinergilised ained elimineeritakse peamiselt biotransformatsiooni teel, on
koostoimete võimalus piiratud, ehkki koostoimeid antikolinergikumidega ei ole uuritud. Selegiliin ja
levodopa ei mõjuta pramipeksooli farmakokineetikat.

Aktiivse renaalse eliminatsioonitee inhibiitorid/konkurendid
Tsimetidiin vähendab pramipeksooli renaalset kliirensit ligikaudu 34%, inhibeerides oletatavalt
katioonset sekretoorset transpordisüsteemi neeru tuubulites. Seega, ravimid mis inhibeerivad seda
aktiivset renaalset eliminatsiooniteed või mis ise sel teel elimineeruvad (nagu tsimetidiin, amantadiin,
meksiletiin, zidovudiin, tsisplatiin, kiniin ja prokaiinamiid), võivad omada koostoimeid
pramipeksooliga, mille tulemusena võib pramipeksooli kliirens väheneda. Nende ravimite samaaegsel
manustamisel pramipeksooliga tuleb kaaluda pramipeksooli annuse vähendamist.

Kombinatsioon levodopaga
Pramipeksooli kasutamisel kombinatsioonis levodopaga on soovitatav levodopa annuse vähendamine
ja teiste Parkinsoni tõve ravis kasutatavate preparaatide annused hoida konstantsed, kui pramipeksooli
annust suurendatakse.

Võimaliku toimete kuhjumise tõttu on soovitatav olla ettevaatlik, kui patsiendid manustavad koos
pramipeksooliga teisi rahustava toimega ravimeid või tarbivad alkoholi (vt lõigud 4.4, 4.7 ja 4.8).

Antipsühhootilised ravimid
Antipsühhootiliste ravimite koosmanustamist pramipeksooliga tuleb vältida (vt lõik 4.4), võib tekkida
antagonistlik efekt.

Rasedus
Ravimi toimet rasedusele ja imetamisele inimesel ei ole uuritud. Pramipeksool ei olnud teratogeenne
rottidel ega küülikutel, kuid osutus embrüotoksiliseks rottidel emasloomadele toksiliste annuste
kasutamisel (vt lõik 5.3). Pramipeksooli tohib raseduse ajal kasutada ainult siis, kui oodatav kasu
õigustab võimaliku ohu lootele.

Imetamine
Et pramipeksool inhibeerib inimestel prolaktiini sekretsiooni, võib oletada rinnapiima erituse
vähenemist.
Pramipeksooli eritumist rinnapiima ei ole naistel uuritud. Rottidel olid toimeainega seotud
radioaktiivsus emapiimas suurem kui vereplasmas.
Inimestelt saadud andmete puudumise tõttu ei tohi pramipeksooli imetamise ajal kasutada. Kui ravimi
kasutamine on vältimatu, tuleb imetamine lõpetada.

Fertiilsus
Inimese fertiilsust mõjutavate toimete kohta ei ole uuringuid läbi viidud. Nagu dopamiini agonistide
puhul on oodata, mõjutas pramipeksool loomuuringutes emasloomade innaaega ning vähendas
fertiilsust. Siiski need uuringud ei näidanud otseseid ega kaudseid kahjulikke toimeid isasloomade
fertiilsusele.

Pramipeksool võib omada tugevat toimet autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele.

Pramipeksooli võtmisel võivad tekkida hallutsinatsioonid või somnolentsus.

Patsiente, keda ravitakse pramipeksooliga ja kellel esineb somnolentsust ja/või ootamatu uinumise
episoode, peab teavitama vajadusest hoiduda autojuhtimisest või muudest toimingutest, kus
nõrgenenud tähelepanu võib haigele endale või teistele põhjustada vigastusi või surma (näiteks
masinatega töötamisel). Taolised korduvad episoodid ja somnolentsus peavad mööduma (vt ka lõigud
4.4, 4.5 ja 4.8).

Võimalikud kõrvaltoimed
Pramipeksooli kasutamise ajal võib oodata järgmisi kõrvaltoimeid: ebanormaalsed unenäod,
amneesia, impulsi kontrolli häirete käitumuslikud sümptomid ja sundkäitumine, nagu liigsöömine,
ostlemistung, hüperseksuaalsus ja patoloogiline mängurlus; südamepuudulikkus, segasus,
kõhukinnisus, delusioon, pearinglus, düskineesia, düspnoe, väsimus, hallutsinatsioonid, peavalu,
luksumine, hüperkineesia, hüperfaagia, hüpotensioon, antidiureetilise hormooni liigne sekretsioon,
unetus, libiido häired, iiveldus, paranoia, perifeersed tursed, pneumoonia, sügelus, nahalööve ja muu
ülitundlikkus; rahutus, unisus, ootamatu uinumine, sünkoop, nägemiskahjustus sh diploopia, ähmane
nägemine ja nägemisteravuse vähenemine, oksendamine, kehakaalu langus sh söögiisu langus,
kehakaalu tõus.

Analüüsi tulemused kogutud platseebokontrollitud uuringutest, mis hõlmasid kokku 1923
pramipeksooli ja 1354 platseebot saanud patsienti, näitasid, et kõrvaltoimeid esines sageli mõlemas
rühmas. 63%-l patsientidest pramipeksooli ja 52%-l platseebot saanud patsientidest esines vähemalt
üks kõrvaltoime.

Tabelis 1 ja 2 on näidatud ravimi kõrvaltoimete esinemissagedus platseebokontrollitud kliinilistes
uuringutes Parkinsoni tõve ja rahutute jalgade sündroomi korral. Selles tabelis esitatud ravimi
kõrvaltoimete hulka on arvatud need juhtumid, mida täheldati vähemalt 0,1%-l pramipeksooli saanud
patsientidest, mida esines tunduvalt sagedamini pramipeksooli kui platseebo puhul või kui

kõrvaltoimet peeti kliiniliselt oluliseks. Enamus ravimi kõrvaltoimetest olid kerged või keskmise
raskusega, ilmnevad need tavaliselt ravi alguses ja taanduvad enamasti ravi jätkumisel.

Kõrvaltoimed on organsüsteemide klasside kaupa loetletud esinemissageduse alusel (patsientide arv,
kellel võib kõrvaltoime ilmneda), kasutades järgmisi jaotusi: väga sage (≥ 1/10); sage (≥ 1/100, <
1/10); aeg-ajalt (≥ 1/1000, < 1/100); harv (≥ 1/10 000, < 1/1000); väga harv (< 1/10 000).

Parkinsoni tõbi, kõige sagedasemad kõrvaltoimed
Kõige sagedamini teatatud ravimi kõrvaltoimed (≥ 5%) pramipeksooli saavatel Parkinsoni tõbe
põdevatel patsientidel, mida esineb rohkem pramipeksooli kui platseebo korral, on iiveldus,
düskineesia, hüpotensioon, pearinglus, unisus, unetus, kõhukinnisus, hallutsinatsioonid, peavalu ja
väsimus. Unisuse esinemissagedus on suurem annuste korral, mis ületavad 1,5 mg pramipeksooli
(soolana) ööpäevas (vt lõik 4.2). Kombinatsioonis levodopaga oli sagedasemaks kõrvaltoimeks
düskineesia. Ravi alguses võib esineda hüpotensioon, eriti kui pramipeksooli annust suurendatakse
liiga kiiresti.

Tabel 1. Parkinsoni tõbi
Organsüsteemi
Ravimi kõrvaltoime
klass
Infektsioonid ja infestatsioonid
Aeg-ajalt
kopsupõletik
Endokriinsüsteemi häired
Aeg-ajalt
antidiureetilise hormooni liigne sekretsioon 1
Psühhiaatrilised häired
Sage
ebanormaalsed unenäod, impulsi kontrolli häirete käitumuslikud sümptomid
ja sundkäitumised; segasus, hallutsinatsioonid, unetus
Aeg-ajalt
liigsöömine1, kompulsiivne ostlemine, delusioon, hüperfaagia 1
hüperseksuaalsus, libiido häired, paranoia, patoloogiline mängurlus, rahutus
Närvisüsteemi häired
Väga sage
pearinglus, düskineesia, unisus
Sage
peavalu
Aeg-ajalt
amneesia, hüperkineesia, ootamatu uinumine, sünkoop
Silma kahjustused
Sage
nägemishäired, sh diploopia, ähmane nägemine ja nägemisteravuse langus
Südame häired
Aeg-ajalt
südamepuudulikkus1
Vaskulaarsed häired
Sage
hüpotensioon
Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired
Aeg-ajalt
düspnoe, luksumine
Seedetrakti häired
Väga sage
iiveldus
Sage
kõhukinnisus, oksendamine
Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Aeg-ajalt
ülitundlikkus, sügelus, lööve
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid
Sage
väsimus, perifeerne turse
Uuringud
Sage
kehakaalu langus sealhulgas söögiisu langus
Aeg-ajalt
kehakaalu tõus
1 Seda kõrvaltoimet on täheldatud turuletulekujärgselt. 95%-lise kindlusega ei ole esinemissageduse
kategooria rohkem kui “aeg-ajalt”, kuid võib olla madalam. Täpne esinemissageduse hinnang ei ole
võimalik, kuna seda kõrvaltoimet ei esinenud kliinilise uuringu andmebaasis, mis hõlmas 2762
Parkinsoni tõvega patsienti, keda raviti pramipeksooliga.


Rahutute jalgade sündroom, kõige sagedasemad kõrvaltoimed
Kõige sagedamini teatatud ravimi kõrvaltoimeteks (≥ 5 %) patsientidel, keda raviti pramipeksooliga
rahutute jalgade sündroomi tõttu, olid iiveldus, peavalu, pearinglus ja väsimus. Iiveldust ja väsimust
täheldati sagedamini pramipeksooli saanud naistel (vastavalt 20,8 % ja 10,5 %) kui meestel (vastavalt
6,7 % ja 7,3 %).

Tabel 2: Rahutute jalgade sündroom
Organsüsteemi
Ravimi kõrvaltoime
klass
Infektsioonid ja infestatsioonid
Aeg-ajalt
kopsupõletik¹
Endokriinsüsteemi häired
Aeg-ajalt
antidiureetilise hormooni liigne sekretsioon 1
Psühhiaatrilised häired
Sage
ebanormaalsed unenäod, unetus
Aeg-ajalt
impulsi kontrolli häirete käitumuslikud sümptomid ja sundkäitumised nagu
liigsöömine, kompulsiivne ostlemine, hüperseksuaalsus ja patoloogiline
mängurlus¹; segasus, delusioon¹, hallutsinatsioonid, hüperfaagia¹, libiido
häired, paranoia¹, rahutus
Närvisüsteemi häired
Sage
pearinglus, peavalu, unisus
Aeg-ajalt
amneesia¹, düskineesia, hüperkineesia¹, ootamatu uinumine, sünkoop
Silma kahjustused
Aeg-ajalt
nägemiskahjustus, sh diploopia, ähmane nägemine ja nägemisteravuse langus
Südame häired
Aeg-ajalt
südamepuudulikkus¹
Vaskulaarsed häired
Aeg-ajalt
hüpotensioon
Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired
Aeg-ajalt
Hingeldus, luksumine
Seedetrakti häired
Väga sage
iiveldus
Sage
kõhukinnisus, oksendamine
Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Aeg-ajalt
ülitundlikkus, sügelus, lööve
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid
Sage
väsimus
Aeg-ajalt
perifeerne turse
Uuringud
Aeg-ajalt
kehakaalu langus sh söögiisu langus, kehakaalu tõus
1 Seda kõrvaltoimet on täheldatud turuletulekujärgselt. 95%-lise kindlusega ei ole esinemissageduse
kategooria rohkem kui “aeg-ajalt”, kuid võib olla madalam. Täpne esinemissageduse hinnang ei ole
võimalik, kuna seda kõrvaltoimet ei esinenud kliinilise uuringu andmebaasis, mis hõlmas 1395
rahutute jalgade sündroomiga patsienti, keda raviti pramipeksooliga.

Unisus
Pramipeksooli on seostatud unisuse tekkega ning aeg-ajalt on esinenud liigset päevast unisust ja järske
uinumise episoode (vt ka lõik 4.4).

Libiido häired
Pramipeksoolraviga võivad aeg-ajalt kaasneda libiido häired (tõus või langus).

Impulsi kontrolli häired

Patsientidel, keda ravitakse dopamiini agonistide, sh pramipeksooliga võivad ilmneda patoloogiline
mängurlus, libiido tõus, hüperseksuaalsus, kompulsiivne rahakulutamine või ostlemine, liigsöömine ja
kompulsiivne söömine (vt lõik 4.4).

Läbilõikelises retrospektiivses sõel- ja haigusjuhtude kontrolli uuringus, mis hõlmas 3090 Parkinsoni
tõvega patsienti, esinesid viimase kuue kuu jooksul kõigist dopaminergilist või mittedopaminergilist
ravi saanud patsientidest 13,6%-l impulsi kontrolli häire sümptomid. Need ilmnesid patoloogilise
mängurluse, ostlemistungi, liigsöömise ja seksuaalse sundkäitumisena (hüperseksuaalsus). Impulsi
kontrolli häirete võimalikud sõltumatud riskitegurid olid dopaminergilised ravimid ja dopaminergilise
ravimi suuremad annused, noorem iga (≤ 65 aastat), vallaline perekonnaseis ja mängurlus
subjektiivses perekonnaanamneesis.

Südamepuudulikkus
Kliinilistes uuringutes ja turuletulekujärgselt on pramipeksooli kasutavatel patsientidel teatatud
südamepuudulikkust. Farmakoepidemioloogilises uuringus kaasnes pramipeksooli kasutamisega
südamepuudulikkuse riski tõus, võrreldes pramipeksooli mittekasutanutega (täheldatud riskisuhe 1,86;
95% CI, 1,21...2,85).

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Ulatusliku üleannustamise kliiniline kogemus puudub. Võimalikud kõrvaltoimed on seotud dopamiini
agonistide farmakodünaamiliste omadustega ja nendeks võivad olla iiveldus, oksendamine,
hüperkineesia, hallutsinatsioonid, agitatsioon ja hüpotensioon. Antidooti dopamiini agonisti
üleannustamise juhuks ei ole. Kesknärvisüsteemi stimulatsiooni nähtude korral võib olla näidustatud
neuroleptikumi manustamine. Üleannustamise raviks võib olla vajalik üldiste toetavate meetmete
rakendamine: maoloputus, intravenoosne vedelike ning aktiivsöe manustamine ja
elektrokardiograafiline monitooring.

Farmakoterapeutiline rühm: parkinsonismivastased ained, dopamiini agonistid
ATC-kood: N04BC05

Toimemehhanism
Pramipeksool on dopamiiniretseptorite agonist, mis seondub suure selektiivsuse ja spetsiifilisusega
D -alatüübi retseptoritega, mille hulgast on eelistatult afiinsus D -retseptorite suhtes, samuti on
2
3
olemas täielik sisemine aktiivsus.

Stimuleerides dopamiiniretseptoreid juttkehas, leevendab pramipeksool Parkinsoni tõvest tingitud
motoorikahäireid. Loomkatsetes on näidatud, et pramipeksool inhibeerib dopamiini sünteesi,
vabanemist ja ringkäiku.

Pramipeksooli toimemehhanism rahutute jalgade sündroomi ravis on teadmata.
Neurofarmakoloogilised tõendid viitavad sellele, et primaarne dopaminergiline süsteem on kaasa
haaratud.

Farmakodünaamilised toimed

Vabatahtlikel uuringualustel on täheldatud annusest sõltuvat prolaktiinitaseme vähenemist. Kliinilises
uuringus tervete vabatahtlikega, kellel tiitriti pramipeksooli toimeainet prolongeeritult vabastavate
tablettide annuseid soovitatust kiiremini (iga 3 päeva järel) kuni annuseni 3,15 mg pramipeksooli alust
(4,5 mg soola) ööpäevas, täheldati vererõhu tõusu ja südame löögisageduse kiirenemist. Sellist toimet
ei täheldatud uuringupatsientidel.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus Parkinsoni tõve korral
Patsiendil leevendab pramipeksool idiopaatilise Parkinsoni tõve nähte ja sümptomeid.
Platseebokontrollitud kliinilised uuringud hõlmasid ligikaudu 1800 pramipeksoolravi saavat patsienti,
kellel haigus oli Hoehni ja Yahri järgi I...IV staadiumis. Nendest ligikaudu 1000-l oli haigus
kaugelearenenud staadiumis, raviks kasutati samaaegselt levodopat, kaasusid motoorika tüsistused.

Varases ja kaugelearenenud Parkinsoni tõve staadiumis säilis pramipeksooli tõhusus kontrollitud
kliinilises uuringus ligikaudu 6 kuud. Avatud jätku-uuringus, mis kestis enam kui 3 aastat, ei
täheldatud tõhususe vähenemist. 2-aastase kestusega kontrollitud topeltpimedas kliinilises uuringus
pikendas esmaravi pramipeksooliga tunduvalt perioodi motoorsete tüsistuste tekkimiseni ja vähendas
nende esinemissagedust võrreldes levodopa esmaraviga. Motoorsete tüsistuste hilisem saabumine
pramipeksooli tõttu tuleb seada tasakaaluks levodopast tingitud suurema motoorse funktsiooni
paranemisele (mõõdetuna keskmise muutusena UPDRS-skaalal). Üldine hallutsinatsioonide ja
somnolentsuse esinemissagedus oli annuse suurendamise perioodil suurem tavaliselt
pramipeksoolirühmas. Ometi puudusid olulised erinevused ka säilitusravi kestel. Pramipeksooli
manustamisel Parkinsoni tõvega patsientidele tuleb neid asjaolusid arvestada.

Lapsed
Euroopa Ravimiamet ei kohusta esitama pramipeksooliga läbi viidud uuringute tulemusi laste kõikide
alarühmade kohta Parkinsoni tõve korral (teave lastel kasutamise kohta: vt lõik 4.2).

Kliiniline efektiivsus ja ohutus rahutute jalgade sündroomi korral
Pramipeksooli efektiivsust uuriti neljas platseebokontrollitud kliinilises uuringus ligikaudu 1000-l
patsiendil, kellel esines mõõdukas kuni väga raske idiopaatiline rahutute jalgade sündroom.
Efektiivsuse esmase tulemusnäitajana kasutati keskmist muutust rahutute jalgade hindamisskaalal
(Restless Legs Syndrome Rating Scale, IRLS), alates algväärtusest ja kliinilise üldmulje paranemist
(Clinical Global Impression-Improvement, CGI-I). Mõlema esmase tulemusnäitaja osas on täheldatud
statistiliselt olulisi erinevusi pramipeksooli annuste 0,25 mg, 0,5 mg ja 0,75 mg pramipeksooli soola
rühmades, võrreldes platseeboga. Pärast 12-nädalast ravi paranes esialgne IRLS skoor platseebo
korral 23,5 punktilt 14,1-le ja pramipeksooli rühmas (kombineeritud annused) 23,4 punktilt 9,4-le.
Korrigeeritud keskmine erinevus oli -4,3 punkti (CI 95% -6,4; -2,1 punkti, p < 0,0001). CGI-I järgi
hinnatuna esines positiivne ravivastus (parem, palju parem) pramipeksooli ja platseebo võrdluses
vastavalt 72,0 %-l ja 51,2 %-l patsientidest (erinevus 20 % CI 95 %: 8,1 %; 31,8 %, p<0,0005).
Efektiivsust hinnati annusega 0,088 mg toimeaine alust (0,125 mg soolana) ööpäevas pärast
ühenädalast ravi.

3-nädalases platseebokontrollitud polüsomnograafia uuringus vähendas pramipeksool oluliselt
perioodiliste jäsemeliigutuste arvu une ajal.

Pikaajalist efektiivsust hinnati platseeboga kontrollitud kliinilises uuringus. Pärast 26-nädalast ravi
esines pramipeksooli rühmas IRLS (rahutute jalgade sündroomi hindamisskaala) üldskoori
korrigeeritud keskmine vähenemine 13,7 punkti ja platseebo puhul - 11,1 punkti, kusjuures
statistiliselt oluline (p = 0,008) keskmine ravi erinevus oli -2,6. Kliinilise üldmulje paranemise
proportsioonid (palju paranenud, väga palju paranenud) olid platseebo puhul 50,3% (80/159) ja
pramipeksooli puhul - 68,5% (111/162), (p = 0,001), mis vastab 6 ravivajadusega (NNT) patsiendi
arvule (95%CI: 3,5; 13,4).

Lapsed

Euroopa Ravimiamet on peatanud kohustuse esitada pramipeksooliga läbi viidud uuringute tulemused
laste ühe või mitme alarühma kohta rahutute jalgade sündroomi korral (teave lastel kasutamise kohta:
vt lõik 4.2).

Kliiniline efektiivsus ja ohutus Tourette’i sündroomi korral
6-nädalases topeltpimedas randomiseeritud platseeboga kontrollitud paindlike annustega uuringus
hinnati pramipeksooli (0,0625...0,5 mg ööpäevas) efektiivsust 6...17-aastastel Tourette’i sündroomiga
lastel. Kokku randomiseeriti 63 patsienti (43 pramipeksoolile, 20 platseebole). Esmaseks
tulemusnäitajaks oli Yale’i globaalse tikkide raskusastme skaala (Yale Global Tic Severity Scale,
YGTSS) üldise tiki skoori (Total Tic Score, TTS) muutus algväärtusega võrreldes. Pramipeksooli ja
platseebo võrdluses ei täheldatud mingit erinevust efektiivsuses ei esmase tulemusnäitaja ega ühegi
teisese tulemusnäitaja, sh YGTSS üldskoori, patsiendi üldmulje paranemise (Patient Global
Impression of Improvement, PGI-I), kliinilise üldmulje paranemise (Clinical Global Impression of
Improvement, CGI-I) ega haiguse raskusastme kliinilise üldmulje (Clinical Global Impressions of
Severity of Illness, CGI-S), osas. Kõrvaltoimeteks, mis esinesid vähemalt 5%-l patsientidest
pramipeksooli rühmas ning olid sagedasemad pramipeksoolravi saanud kui platseebo patsientidel,
olid: peavalu (27,9%, platseebo - 25,0%), unisus (7,0%, platseebo - 5,0%), iiveldus (18,6%,
platseebo - 10,0%), oksendamine (11,6%, platseebo - 0,0%), valu ülakõhu piirkonnas (7,0%,
platseebo - 5,0%), ortostaatiline hüpotensioon (9,3%, platseebo - 5,0%), lihasvalu (9,3%; platseebo
5,0%), unehäire (7,0%, platseebo - 0,0%), düspnoe (7,0%, platseebo - 0,0%) ja ülemiste
hingamisteede infektsioon (7,0%, platseebo - 5,0%). Muudeks märkimisväärseteks kõrvaltoimeteks,
mis nõudsid pramipeksoolravi katketamist, olid segasusseisund, kõnehäire ja seisundi raskenemine (vt
lõik 4.2).

Imendumine
Pramipeksool imendub pärast suukaudset manustamist kiiresti ja täielikult. Preparaadi absoluutne
biosaadavus on üle 90% ning tema maksimaalne kontsentratsioon vereplasmas saabub 1...3 tunni
pärast. Toidu samaaegsel tarvitamisel väheneb imendumise kiirus, kuid imendumise määr ei muutu.
Pramipeksoolil on lineaarne farmakokineetika ja vereplasma kontsentratsioonide osas esinevad
erinevate patsientide vahel väikesed erinevused.

Jaotumine
Inimestel on pramipeksooli seonduvus vereplasma valkudega väga väike (alla 20%) ja jaotusruumala
suur (400 l). Rottidel on täheldatud preparaadi suuri kontsentratsioone ajus (ligikaudu 8 korda suurem
kui kontsentratsioon vereplasmas).

Biotransformatsioon
Inimorganismis metaboliseerub pramipeksool vaid väikestes kogustes.

Eritumine
Pramipeksool eritub peamiselt neerude kaudu muutumatul kujul. Ligikaudu 90% 14C märgistatud
ravimist eritus uriiniga ja alla 2% roojaga. Pramipeksooli totaalne kliirens on ligikaudu 500 ml/min ja
renaalne kliirens ligikaudu 400 ml/min. Eliminatsiooni poolväärtusaeg (t ) varieerub 8 tunnist noortel
½
kuni 12 tunnini eakatel patsientidel.

Korduvannuse toksilisuse uuringud näitasid, et pramipeksool kutsub esile funktsionaalseid toimeid,
haarates põhiliselt KNS-i ja naise reproduktiivsüsteemi, mis tulenesid arvatavasti pramipeksooli
liigsest farmakodünaamilisest toimest.

Minisigadel täheldati diastoolse ja süstoolse rõhu ja südame löögisageduse vähenemist ning ahvidel
märgati hüpotensiivse toime tendentsi.


Pramipeksooli võimalikku toimet reproduktiivsele funktsioonile on uuritud rottidel ja küülikutel.
Pramipeksool ei olnud teratogeenne rottidel ega küülikutel, kuid osutus embrüotoksiliseks rottidel
emasloomale toksiliste annuste manustamisel. Loomaliikide valikust ja uuritud parameetrite
piiratusest tingituna ei ole pramipeksooli ebasoodsat toimet rasedusele ega meeste viljakusele
täielikult selgitatud.

Rottidel täheldati sugulise arengu (st eesnaha eraldumise ja tupe avanemise) hilinemist. Selle tähtsus
inimesele on teadmata.

Pramipeksool ei olnud genotoksiline. Isasrottidel kantserogeensusuuringus arenenud Leydigi rakkude
hüperplaasia ja adenoomid on seletatavad pramipeksooli prolaktiini inhibeeriva toimega. See leid ei
ole inimeste puhul kliiniliselt oluline. Sama uuring näitas ka, et 2 mg/kg (soola) ja suurema annuse
juures pramipeksooliga tekkis võrkkesta degeneratsioon albiinorottidel. Viimast sümptomit ei leitud
pigmendiga rottidel ega ka 2-aastasel albiinohiirte kantserogeensusuuringul ega ka mitte ühegi teise
liigi uuringutel.

Eelželatiniseeritud tärklis (maisitärklis 1500)
Mannitool
Mikrokristalne tselluloos
Povidoon
Talk
Magneesiumstearaat

Ei kohaldata.

3 aastat.

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Blister (PA/ALU/PVC-alumiinium): 10 tabletti blisterribal.
3 või 10 blisterriba (30 või 100 tabletti) pappkarbis.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erinõuded puuduvad.