ETOMIDATE-LIPURO

Üldanesteesia sissejuhatamine.

Märkus. Lühiaegseks üldanesteesiaks kasutamisel peab Etomidate-Lipuro't kombineerima sobiva
analgeetikumiga.

Soovitatav annustamisskeem
Annus määratakse vastavalt individuaalsele vastusele ja kliinilisele toimele.

Annustamisel tuleb kinni pidada järgmistest soovitustest:
Täiskasvanud ja lapsed
Tavaliselt on efektiivne hüpnootiline annus vahemikus 0,15…0,3 mg/kg, mis vastab 0,075…0,15
ml/kg Etomidate-Lipuro’le.
Kui lastel ei saavutata selle annusega piisavalt sügavat und, võib peale hoolikat oodatava kasu võimalike riskide hindamist, annust tõsta maksimaalselt 30 %, mis on vastavalt 0,4 mg/kg etomidaati.

Eakatele patsientidele manustatakse ühekordne annus 0,15…0,2 mg/kg etomidaati, mis on vastavalt
0,075…0,1 ml/kg Etomidaat-Lipuro’t. Sellesse vanusegruppi kuuluvatel haigetel tuleb tegelik annus
täpsustada vastavalt kliinilisele toimele.

Maksatsirroosiga haigetel ja haigetel, kes on saanud premedikatsiooniks neuroleptikume, tuleb annust
vähendada.

Kui haigel on manifestne epilepsia või suurenenud kalduvus krampide tekkeks, tuleb Etomidate-
Lipuro’t süstida kiiresti, s.o mõne sekundi jooksul, et vältida etomidaadi liiga aeglast difusiooni ajju.
Etomidaadi hea biosaadavus ja kiire jaotumine ajus hoiavad ära krampide tekke.

Erijuhtudel, kui anesteesia on vajalik epileptilise staatuse katkestamiseks või seeriakrampide
kupeerimiseks, tuleb vajalik etomidaadi annus (0,3 mg/kg, mis on vastavalt 0,15 ml Etomidate-
Lipuro’t) süstida kiiresti, s.o 10 sek jooksul. Vajadusel võib seda annust korduvalt manustada.

Manustamisviis
Etomidate-Lipuro’t võib kasutada arst, kes valdab endotrahheaalse intubatsiooni tehnikat, kusjuures
tagatud peab olema kopsude kunstliku ventileerimise võimalus.

Etomidate-Lipuro’t võib süstida ainult veenisiseselt ja reeglina aeglaselt (üks annus umbes 30 sek
jooksul), vajadusel fraktsioneeritult.

Nekroosiohu tõttu peab vältima intraarteriaalset süstimist. Paravenoosne süstimine võib põhjustada
tugevat valu.

Etomidate-Lipuro manustamisel võivad tekkida müokloonused, mida saab vältida vastava
premedikatsiooniga. Soovitatakse kasutada bensodiasepiine, nt diasepaami, mida võib süstida
lihasesse umbes 1 tund või veeni 10 min enne Etomidate-Lipuro manustamist.

Kasutusjuhendit vt lõik 6.6.

Etomidate-Lipuro't ei manustata kui patsiendil on teadaolev ülitundlikkus etomidaadi, sojaõli või
mõne muu abiaine suhtes.

Vastsündinutele ja kuni 6 kuu vanustele imikutele tuleks vältida Etomidate-Lipuro manustamist, välja
arvatud vältimatul näidustusel statsionaarsel ravil arsti järelvalve all.

Loomkatsetes on täheldatud, et Etomidate-Lipuro võib põhjustada porfüüriat. Seetõttu ei tohi üldjuhul
etomidaati manustada pärilike heemi biosünteesi häiretega patsientidele või tohib teha seda ainult
kindla näidustuse korral, kui oodatav kasu ületab võimaliku riski.

Eelkõige etomidaadi suurte annuste manustamisel kombinatsioonis teiste kesknärvisüsteemi pärssivate
ravimitega võib tekkida mööduv hingamisseiskus.

Pärast pikaajalist pidevat etomidaadi manustamist võib esineda mööduvat neerupealiste koore
puudulikkust.

Neerupealiste koore puudulikkuse ja väga pikkade kirugiliste protseduuride korral võib osutuda
vajalikuks 50...100 mg hüdrokortisooni profülaktiline manustamine.

Etomidate-Lipuro’l ei ole analgeetilist toimet. Etomidate-Lipuro kasutamisel lühiajaliseks anesteesiaks
tuleb eelnevalt või samaaegselt manustada tugevatoimelist valuvaigistit, näiteks fentanüüli. Pöörake
tähelepanu infole lõigus 6.2.

Sojaõli võib harva põhjustada raskeid allergilisi reaktsioone.

See ravimpreparaat sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi ühe annuse kohta, see tähendab on
põhimõtteliselt "naatriumivaba".

Etomidaadi hüpnootilist toimet tugevdavad neuroleptikumid, opiaadid, sedatiivsed preparaadid ja
alkohol.

Rasedus
Raseduse ajal võib Etomidate-Liporo't manustada ainult erandjuhtudel, alternatiivide puudumisel,
kuna puuduvad andmed tema ohutu kasutamise kohta rasedal.

Imetamine
Etomidaat eritub rinnapiima. Kui Etomidate-Lipuro't on vaja manustada imetavale emale, tuleb
imetamine katkestada ning imetamist on lubatud jätkata mitte varem kui 24 tunni möödudes
preparaadi manustamisest; sel perioodil erituv rinnapiim tuleb ära visata (vt lõik 5.3).

Isegi juhul, kui Etomidate-Lipuro't on kasutatud nõuetekohaselt, ei tohi patsiendid kellele ravimit on
manustatud, juhtida autot ega töötada tähelepanu nõudvate masinatega 24 tunni jooksul pärast
manustamist.

Nagu kõik üldanesteetikumid, mõjutab etomidaat hingamis- ja südameveresoonkonna funktsioone.
Samuti, nagu mõned teised üldanesteetikumid, võib etomidaat põhjustada tahtele allumatuid
lihastõmblusi. Lisaks, etomidaat mõjutab sageli adrenokortikaalseid funktsioone. Järgnevaid
kõrvaltoimeid on täheldatud etomidaadi kasutamisel:

Immuunsüsteemi häired

Väga harv ( <1/10000)
On teatatud allergilistest reaktsioonidest, harvadel juhtudel bronhospasmist ja anafülaktoidsetest
reaktsioonidest.
Ägedad allergilised reaktsioonid sojaõlile.
Pärast etomidaadi manustamist on täheldatud histamiini vabanemisest tingitud reaktsioone.

Endokriinsüsteemi häired

Väga sage ( ≥ 1/10)
Etomidaat pärsib steroidide biosünteesi neerupealiste koores. Ühekordse etomidaadi annuse järel on
adrenokortikaalne vastus stressile 3…6 tunni jooksul märgatavalt vähenenud (vt lõik 4.4).

Närvisüsteemi häired

Väga sage ( ≥ 1/10)
Pärast ühekordset etomidaadi annust esinevad premedikatsioonita haigetel sageli tahtele allumatud
lihastõmblused (müokloonused), vt lõik 5.1. Neid on võimalik ära hoida, kasutades premedikatsiooni
opiaatide või bensodiasepiinidega.

Aeg-ajalt ( <1/100, ≥ 1/1000)
Värinad

Väga harv (< 1/10000)
Krambid

Südame häired

Väga harv ( < 1/10000, ≥ 1/1000)
Südame arütmia

Vaskulaarsed häired

Sage ( < 1/10, ≥ 1/100)
Perifeerse vaskulaarse vastupanu languse tõttu võib tekkida kerge ja mööduv vererõhu langus.

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired

Sage ( < 1/10, ≥ 1/100)
Etomidaadi suurte dooside kombineerimine tsentraalsete depressantidega või esile kutsuda
respiratoorse depressiooni ja apnoe.

Harv ( < 1/1000, ≥ 1/10000)
Köha, larüngospasm

Seedetrakti häired

Sage ( < 1/10, ≥ 1/100)
Etomidaadi manustamise järgselt võivad tekkida iiveldus ja oksendamine ehkki esmaselt on nende
tekkepõhjuseks premedikatsiooniks või etomidaadiga samaaegselt manustatud opioidid.

Harv ( < 1/1000, ≥ 1/10000)
Luksumine

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid

Sage ( < 1/10, ≥ 1/100)
Lokaalne valu süstekohal, mis on enamasti kerge ja tekib juhul, kui fentanüüli eelneva manustamiseta
süstitakse etomidaati lahjendamata kujul väikestesse veenidesse. Vähendamaks lokaalse valu tekke
riski, tuleb injekstiooniks kasutada suuremaid veene.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamise
korral,
eriti
kui
etomidaati
kasutatakse
kombinatsioonis
inhalatsioonianesteetikumidega, võib une periood pikeneda ja võivad esineda lühiajalised apnoe hood.
Etomidate-Lipuro kasutamisel peavad olema kättesaadavad kõik ravimid ja üldanesteesia
läbiviimiseks nõutav varustus.

Farmakoterapeutiline rühm: Üldanesteetikum, ATC-kood. N01AX07

Etomidate-Lipuro latentsiperiood EEG-s on 36 sek, maksimaalne efekt saabub 46 sek pärast.

Toime saabub väga kiiresti, hüpnootiline toime kestab ümberjaotumise ja lõhustamise tõttu lühikest
aega. Ühekordse annuse 0,3 mg/kg toimel tekib 10 sek jooksul teadvusetus ja anesteesia (3…5 min),
millele järgneb uni.

Etomidaat pärsib neerupealise koore funktsiooni. Etomidaat pärsib neerupealiste kortisooli
produktsiooni pöörduvalt blokeerides steroidi sünteesi ensüümi 11-β hüdroksülaasi. Kortisooli
supressioon ei vasta AKTH-le ja kestab pärast ühekordset 0,3 mg/kg etomidaadi manustamist kuni 6
tundi. Kortisooli sünteesi pärssumine on pöörduv ja sõltub etomidaadi plasmakontsentratsioonist.
Plasmakontsentratsioonid alla 50 nanomooli ei oma üldse või omavad väga vähest inhibeerivat efekti.
Selliste kontratsioonideni jõutakse 4 tunni möödumisel etomidaadi ühekordse annuse manustamisest.

Pärast etomidaadi manustamist esinevad tahtele allumatud lihastõmblused on põhjustatud
füsioloogiliste dientsefaalsete erutuspotentsiaalide pidurduse lakkamisest, sarnaselt hüpnogeensete
müokloonustega füsioloogilise une ajal.

Kuna etomidaadil ei ole analgeetilist toimet, tuleb kõikide operatiivsete sekkumiste korral kasutada
samaegselt valuvaigistit.

Etomidate-Lipuro on ravimpreparaat, kus lipiidlahustuv etomidaat esineb sojaõli, keskmise ahelaga
triglütseriidide ja muna letsitiini emulsioonina, mis ei sisalda lahusteid. Nimetatud emulsiooni on
kasutatud parenteraalseks toitmiseks paljude aastate vältel ja haiged taluvad seda hästi.

Etomidate-Lipuro puhul on statistiliselt oluliselt vähem (p <0,00001) lokaalseid kõrvalnähte võrreldes
vees lahustatud ravimpreparaatidega.

Kirjandusest on teada, et lipiidosakeste poolväärtusaeg on lühike. Etomidaat eraldub süstimisel kiiresti
õliosakestest ja see väljendub plasmakontsentratsioonis, mis on võrreldav vesilahusega.
Lipiidemulsiooni kadumine ei mõjuta etomidaadi poolväärtusaega.

Etomidate-Lipuro’l ja vees lahustatud ravimpreparaadil on võrreldavad poolväärtus-, jaotumis- ja
toimeajad. Statistiliselt olulisi erinevusi ei ole võimalik kindlaks teha.
On leitud, et 76,5% etomidaati seotakse plasmavalkudega (peamiselt albumiiniga). Seondumine
valkudega on väiksem neerufunktsiooni häirete ja kroonilise maksakahjustuse korral. Kumulatsiooni
ei ole kirjeldatud.

Jaotusruumala 4,6±2,2 l/kg on väga suur ja viitab olulisele tungimisele kudedesse; jaotusruumala
tsentraalses vedelikuruumis 24,2±4,2 l või 21,2±2,8 l või 23,2±11, 41 l on oluliselt suurem
intravasaalsest plasmamahust, s.t tsentraalne vedelikuruum hõlmab ka organeid, mille perfusiooniks
kulub suur osa südame minutimahust (näiteks maks, aju), ümberjaotus sügavatest perifeersetest
kudedest tsentraalsesse vedelikuruumi on oluline näitaja preparaadi eliminatsioonil.

Plasmakontsentratsiooni kõveral on 3 faasi, mida on võimalik sobitada avatud 3-kambrilise mudeliga.
Kiire ümberjaotumine tsentraalsest vedelikuruumist perifeersesse ja sügavamasse perifeersesse
kambrisse ning suur eliminatsioonikiirus viivad kiirele plasmakontsentratsiooni langusele ühekordse
manustamise järel (esialgne poolväärtusaeg 1,3…4,5 minutit). Suure jaotusruumala tõttu on
eliminatsiooni poolväärtusaeg (lõplik poolväärtusaeg 2,4…5 tundi) suhteliselt pikk vaatamata suurele
ekstraktsiooni kiirusele maksas.

Lipofiilsed omadused soodustavad kiiret tungimist läbi hematoentsefaalbarjääri. Kontsentratsioon
liikvoris vastab ligikaudu vaba valkudega seondumata etomidaadi kontsentratsioonile (25 ± 3%).

Biotransformatsiooni esimeseks sammuks on etüülestri hüdrolüüs maksas. Väike osa allutatakse
oksüdatiivsele N-dealküleerimisele. Kõik seni avastatud metaboliidid on inaktiivsed.

Pärast 15 mg (radioaktiivselt märgistatud) etomidaadi manustamist leiti umbes 75% uuritavast
ravimpreparaadist uriinis 24 tunni jooksul. Ligikaudu 50% annusest määrati uriinis esimese 4 tunni
jooksul pärast süstimist. Ekstrapoleerimise teel oli võimalik kindlaks teha, et piisavalt pika perioodi
jooksul eritatakse uriiniga umbes 87%, st teised eliminatsiooniteed on vähem olulised. Peamiseks
metaboliidiks uriinis on etomidaadi hüdrolüüsi produkt R-(+)-1-(alfa-metüülbensüül)-5-
imidasoolkarboksüülhape, millest osa esineb glükuroniidina ja mis moodustab umbes 80% uriinis
ilmuvast radioaktiivsusest; 55…59% happena ja 21…24% glükuroniidina.

Akuutne toksilisus
DL väärtused nii etomidaadi lahusele kui Etomidate-Lipuro'le:
50
Liik
DL (mg/kg)
ED
Terapeutiline suhe
50
50
S E
(mg/kg)
S E
Hiir
29,5 37,0
1,0
29 37
Rott
18,5 16,8
0,6
31 28
Merisiga 7,1 - 0,1
50 - Küülik
11,9 - 0,5
24 - Koer
7,6 - 0,5
16 -



S- lahus, E - Etomidate-Lipuro, Terapeutiline suhe DL / ED
50
50

Subkrooniline toksilisus
Etomidaadi igapäevasel manustamisel rottidele üle 3 nädala (suurim annus 5,0 mg/kg) ja koertele üle
kahe nädala (suurim annus 1,50 mg/kg) ei viidanud elektrokardiogramm, vererõhk, hematoloogilised
ja biokeemilised analüüsid, uriini analüüsid ja histopatoloogilised uuringud ravimist tingitud
kõrvaltoimetele.

Reproduktsiooni toksilisus
Uuringud rottidel ja küülikutel, kus organogeneesi faasis manustati etomidaati annuses 5 või 4,5
mg/kg/ööpäevas, ei viidanud teratogeensetele või teistele emrüotoksilistele toimetele. Uuringuid
etomidaadi manustamise toimest loote arengusse ei ole teostatud.
Kogemus rasedatega on piirdunud vaid sünnitusaegse manustamisega. Kasutamisel sünnituse
valutustamisel läbib etomidaat platsentaarbarjääri. Apgari väärtused vastsündinutel on sarnased
juhtudele, kus on kasutatud teisi hüpnootilisi aineid.
Neerupealise koore steroidide sünteesi pidurdumise ulatus ja kliinilised avaldused lapsel ei ole teada.

Mutageensus/kartsinogeensus
Mutageensusuuringuid ei ole etomidaadiga läbi viidud . Põhimõtteliselt ei ole seda toimet võimalik
välistada.
Kartsinogeensuse pikaajalisi uuringuid loomadel ei ole läbi viidud.


FARMATSEUTILISED ANDMED

Sojaõli, keskmise ahelapikkusega triglütseriidid, glütserool, muna letsitiin, naatriumoleaat, süstevesi.

Etomidate-Lipurot't ei tohi segada teiste süstelahustega ilma eelneva sobivuse kontrollita.
Etomidate-Lipurot’t ei tohi manustada samaaegselt teiste süstelahustega läbi sama kateetri, kui ei ole
kindlaks tehtud preparaatide omavahelist sobivust. Ravimid, mida soovitakse samal ajal manustada,
tuleb seetõttu manustada üksteise järel läbi sama kateetri või eraldi veenikanüülide kaudu.
Etomidate-Lipuro’t võib süstida 0,9% naatriumkloriidi infusioonisüsteemi, kui infusioon on ajutiselt
katkestatud.

Kõlblikkusaeg müügipakendis:
2 aastat.

Kõlblikkusaeg pärast esmast avamist:
Ei ole kohaldatav, vt lõik 6.6.

Kõlblikkusaeg pärast segamist või lahustamist vastavalt juhistele:
Ei ole kohaldatav, vt lõik 6.6.

Temperatuuril kuni 25 °C, mitte hoida sügavkülmas, hoida ampullid välispakendis, valguse eest
kaitstult.

Värvitust klaasist ampullid, 10 ml klaasampullis, 10 tk pakendis.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

Etomidate-Lipuro ei sisalda antibakteriaalseid säilitusaineid. Kohe pärast ampulli avamist tuleb
ampulli sisu aseptilistes tingimustes süstlasse tõmmata ja süstida, kuna rasvemulsioon soodustab
bakterite kasvu. Kasutamata osa tuleb ära visata.
Homogeense jaotuse kindlustamiseks tuleb ampulli enne kasutamist loksutada.
Mitte kasutada kui emulsioon on muutnud värvi või ei ole peale loksutamist homogeenne.
Kasutamata jäänud sisu tuleb koheselt hävitada.