ENALAPRIL VITABALANS

Toimeained: enalapriil

Ravimi vorm: tablett

Ravimi tugevus: 10mg 30TK

Retseptiravim

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Ravimi patsiendi infolehe PDF

1. Mis ravim on ENALAPRIL VITABALANS ja milleks seda kasutatakse

Enalapril Vitabalans kuulub ravimite rühma, mida nimetatakse AKE-inhibiitoriteks. Selle ravimi
toimel laienevad veresooned ning süda suudab paremini verd kehasse pumbata. Selle tulemusena
alaneb kõrgenenud vererõhk.

Enalapril Vitabalans'i kasutatakse:
- kõrgvererõhutõve (arteriaalne hüpertensioon) raviks,
- sümptomaatilise südamepuudulikkuse (seisund, kui süda ei jõua vastavalt keha vajadustele
piisavalt verd pumbata) raviks,
- sümptomaatilise südamepuudulikkuse vältimiseks südame asümptomaatilise düsfunktsiooniga
patsientidel.

2. Mida on vaja teada enne ENALAPRIL VITABALANS võtmist

Ärge võtke Enalapril Vitabalans'i:
- kui olete enalapriilmaleaadi või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) või teiste
AKE inhibiitorite suhtes allergiline;
- kui ravi AKE inhibiitoritega on teil varem põhjustanud ülitundlikkusreaktsiooni (angioödeem),
mis võib väljenduda käte, jalgade, näo, huulte, keele või kurgu tursena ning neelamis- ja
hingamisraskusena;
- kui teil on olnud angioödeem teadmata põhjustel või teie veresugulasel on olnud angioödeem - sellel seisundil võib olla pärilik eelsoodumus;
- kui teie rasedus on kestnud enam kui 3 kuud (samuti on parem hoiduda Enalapril Vitabalansi
kasutamisest raseduse alguses, vt lõik „Rasedus“).

Hoiatused ja ettevaatusabinõud
Enne Enalapril Vitabalans’i võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga
- kui teil on olnud pikaajaline ja tugev kõhulahtisus või oksendamine;
- kui te kasutate uriinieritust suurendavaid ravimeid (nn „veetabletid“);
- kui te olete rangel soolavabal dieedil;
- kui teil on muud südame ja veresoonte haigused, nagu südame isheemiatõbi (angina pectoris), aju
verevarustuse häired, probleemid südameklappidega, aordi ahenemine või südamelihase haigus,
mida kutsutakse kardiomüopaatiaks;
- kui teil on probleemid neerudega, teile tehakse hemodialüüsi või teil on siirdatud neer;
- kui teil on neeruarteri ahenemine ja sellest tingitud kõrge vererõhk;
- kui teil on probleemid maksaga;
- kui teil on sidekoe haigus, mis mõjutab veresooni, nagu Raynaud’ sündroom või sklerodermia;
- kui teil on tekkinud püsiv kuiv köha varasemal AKE inhibiitorite kasutamisel (vt lõik 4
„Võimalikud kõrvaltoimed“);
- kui te saate desensibiliseerivat ravi, nt mesilase või herilase mürgi vastu;
- kui teile tehakse LDL-afereesi (verepuhastusprotseduur, millega eemaldatakse verest kolesterooli);
- kui teil on suhkurtõbi (vt lõik 2 “Muud ravimid ja Enalapril Vitabalans”);
- kui teil on tegemist teatud sidekoehaigusega, mis kahjustab veresooni, kui te saate ravi
immuunsüsteemi funktsiooni pärssivate ravimitega (kasutatakse autoimmuunsete häirete, nagu
reumatoidartriit korral või organi siirdamise järgselt), kui te kasutate allopurinooli (kasutatakse
podagra raviks), või kasutate prokaiinamiidi (kasutatakse rütmihäirete raviks). Teie arst võib aeg-
ajalt teha vereproovi, selgitamaks välja teie valgete vereliblede arvu. Kui mõni ülalnimetatutest
kehtib teie kohta ja teil tekib põletik (sümptomiks võib olla kõrge palavik), peate koheselt
informeerima oma arsti;
- kui te võtate kaaliumi sisaldavaid toidulisandeid või kaaliumi sisaldavaid soolaasendajaid;
- kui te võtate liitiumi, mida kasutatakse teatud psühhiaatriliste haiguste raviks;
- kui te olete mustanahaline, kuna enalapriili toime võib olla vähenenud.

Kui teil Enalapril Vitabalans'i tarvitamisel tekib mõni allnimetatud sümptomitest, peate koheselt
informeerima oma arsti:
- tunnete pearinglust esimese annuse järel. Mõnedel inimestel tekib esimese annuse võtmise või
annuse suurendamise järgselt pearinglus, nõrkustunne, minestamine ja iiveldus.
- ootamatu huulte, näo, keele, neelu, kõri, kaela ja võimalik et ka käte ja jalgade turse,
õhupuudustunne või hääle kähedus. Sellist seisundit nimetatakse angioödeemiks. See võib tekkida
mistahes ravi kestuse hetkel. Mustanahalistel esineb AKE inhibiitorite kasutamisest tingitud
angioödeemi sagedamini kui mittemustanahalistel.
- kõrge palavik, kurguvalu või suu limaskesta haavandid (need võivad olla valgete vereliblede arvu
vähenemisest tingitud infektsiooni sümptomid).
- naha ja silmavalgete kollasus (ikterus), mis võib olla maksahaiguse tunnuseks.

Enne kui alustate ravi Enalapril Vitabalans'iga, rääkige oma arstile, kui teil on või on esinenud mõni
ülalnimetatud probleemidest.

Kui te lähete operatsioonile, kus kasutatakse üldanesteesiat või spinaalanesteesiat, informeerige
anestesioloogi, et te tarvitate ravimit Enalapril Vitabalans.

Te peate informeerima oma arsti, kui arvate, et olete rase (või võite rasestuda). Enalapril Vitabalans’i
tarvitamine pole soovitatav raseduse algusjärgus ning seda ei tohi kasutada pärast 3. raseduskuud,
kuna see võib põhjustada tõsist ohtu lootele, kui kasutatakse selles arenguetapis (vt lõik “Rasedus”).

Muud ravimid ja Enalapril Vitabalans
Teatage oma arstile või apteekrile, kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutada
mis tahes muid ravimeid.

Informeerige kindlasti oma arsti, kui kasutate järgmisi ravimeid:
- uriini eritumist soodustavad ravimid (diureetikumid);
- kaaliumi säästvad diureetikumid, nagu amiloriid, spironolaktoon või triamtereen;
- kaaliumi sisaldavad toidulisandid (näiteks kaaliumitabletid või -lahus);
- teised vererõhku langetavad ravimid;
- teised ravimid, mis võivad vererõhku langetada, nagu isheemiatõve raviks kasutatavad nitraadid,
psühhootiliste haiguste raviks kasutatavad tritsüklilised antidepressandid (niinimetatud
fenotiasiinid) või epilepsiaraviks kasutatavad barbituraadid, narkootilised ained ja anesteetikumid;
- liitium (kasutatakse bipolaarse häire raviks);
- diabeedivastased ravimid (nii insuliin kui suukaudsed ravimid) - vajalik võib olla annuste
kohandamine;
- allopurinool (podagra ravim) või prokaiinamiid (rütmihäirete ravim);
- immuunsüsteemi pärssivad ravimid nt organi siirdamise järgselt;
- mittesteroidsed põletikuvastased ained (MSPVA-d), nagu atsetüülsalitsüülhape, ibuprofeen või
ketoprofeen pikaajalisel kasutamisel. NB! Väikesi atsetüülsalitsüülhappe annuseid (nagu 50 mg
või 100 mg), mida kasutatakse vere vedeldamiseks, võib ohutult tarvitada koos Enalapril
Vitabalans’iga;
- sümpatomimeetikumid;
- kulla teraapia võib põhjustada näoõhetust, iiveldust, oksendamist ja vererõhu langust.

Enalapril Vitabalans koos toidu ja joogiga
Toit ega jook ei mõjuta enalapriili imendumist. Tablette võib võtta tühja kõhuga või söögi ajal koos
piisava hulga vedelikuga, näiteks klaasi veega.

Liigne soola (naatriumkloriidi) tarvitamine võib vähendada Enalapril Vitabalans'i toimet.

Kaaliumi sisaldavate toidulisandite ning soolaasendajate kasutamine koos Enalapril Vitabalans'iga
pole soovitatud, kuna kaaliumi sisaldus veres võib tõusta liiga kõrgeks.

Alkohol võib tugevdada Enalapril Vitabalans'i vererõhku langetavat toimet.

Rasedus ja imetamine
Rasedus
Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi
kasutamist nõu oma arsti või apteekriga. Tavaliselt soovitab arst teile lõpetada Enalapril Vitabalans'i
tarvitamine kui olete jäänud rasedaks või niipea, kui saate teada, et olete rase ning alustada mõne muu
ravimi võtmist Enalapril Vitabalans’i asemel. Enalapril Vitabalans pole soovitatav raseduse
algusjärgus ja seda ei tohi tarvitada, kui olete enam kui 3 kuud rase, kuna see võib põhjustada lootele
tõsiseid tervisekahjustusi, kui ravimit kasutada hiljem kui 3. raseduskuul.

Imetamine
Informeerige oma arsti kui toidate last rinnaga või planeerite seda alustada. Vastsündinute (esimesed
nädalad pärast sündi) ja iseäranis enneaegsete laste rinnaga toitmine pole soovitatav, kui tarvitate
Enalapril Vitabalans’i.
Vanemate laste rinnaga toitmise puhul peaks teie arst teile rääkima kasust ja ohtudest Enalapril
Vitabalans’i tarvitamisel imetamise ajal, võrreldes mõne muu raviga.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine
Autojuhtimisel või masinatega töötamisel tuleb arvesse võtta, et ravim võib põhjustada ajutist
pearinglust või väsimust.

Enalapril Vitabalans võib põhjustada mõnedel patsientidel vererõhu langusest tingitud kõrvaltoimeid,
nagu pearinglus, minestamine või nägemise ähmastumine (vt lõik 4 „Võimalikud kõrvaltoimed“).
Need kõrvaltoimed ilmnevad tavaliselt ravi alguses või annuse tõstmise järel ning mööduvad ravi
jätkudes. Kui teil esinevad need sümptomid, hoiduge autojuhtimisest ning tähelepanu nõudvatest
tegevustest.

3. Kuidas ENALAPRIL VITABALANS võtta

Kuidas Enalpril Vitabalans'i kasutada

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage
nõu oma arsti või apteekriga.

Enalapril Vitabalans'i võib võtta tühja kõhuga või koos söögiga. Võtke tabletid koos piisava hulga
vedelikuga, näiteks klaasi veega.

Täiskasvanud
Kõrgvererõhutõve ravi
Algannus on tavaliselt 5 mg kuni 20 mg üks kord ööpäevas. Tavaline säilitusannus on 20 mg üks kord
ööpäevas.

Südamepuudulikkuse ravi
Tavaline algannus on 2.5 mg ööpäevas. Arst suurendab annust järk-järgult, kuni sobiv annus on
saavutatud. Tavaliseks säilitusannuseks on 20 mg ööpäevas, võetuna kas üks kord või kaheks
annuseks jaotatuna.

Eakad ja neerupuudulikkusega patsiendid
Arst määrab vajaliku annuse vastavalt patsiendi neerufunktsioonile.

Kasutamine lastel
Arst määrab vajaliku annuse vastavalt patsiendi kehakaalule.

Kui teil on tunne, et Enalapril Vitabalans’i toime on liiga tugev või liiga nõrk, rääkige sellest oma arsti
või apteekriga.

Kui te võtate Enalapril Vitabalans'i rohkem kui ette nähtud
Kui te olete võtnud liiga suure annuse, võtke otsekohe ühendust oma arsti, erakorralise meditsiini
osakonna või lähima haiglaga. Üleannustamise kõige sagedasemateks tunnusteks on vererõhu langus
ja stuupor (seisund, mis väljendub peaaegu täielikus teadvuse kadumises). Teised üleannustamise
sümptomid võivad olla pearinglus või minestamise tunne, mis on tingitud vererõhu langusest, südame
löögisageduse tugevnemine ja kiirenemine, kiire pulsisagedus, ärevus, köha, neerupuudulikkus ja
kiirenenud hingamine.

Kui te unustate Enalapril Vitabalans'i võtta
Ärge võtke kahekordset (või suuremat) annust, kui eelmine annus jäi võtmata. Võtke oma tavaline
annus järgmisel ravimi võtmise ajal.

Kui te lõpetate Enalapril Vitabalans'i võtmise
Kui te lõpetate ravimi võtmise, võib teie vererõhk tõusta. Kui vererõhu tõus on liiga suur, võib see
mõjutada teie südame ja neerude tööd. Ärge lõpetage ravimi võtmist ilma arsti vastava korralduseta.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Väga sage (mõjutab rohkem kui 1 kasutajat 10-st):
- ähmane nägemine,
- pearinglus, nõrkus,
- kuiv köha (rääkige arstile, kui teil tekib püsiv kuiv köha Enalapril Vitabalans'i ravi ajal),
- iiveldus.

Sage (mõjutab 1 kuni 10 kasutajat 100-st):
- peavalu, depressioon, väsimus,
- liigne vererõhu langus või vererõhu langus püstisesse asendisse tõustes (põhjustades
pearinglust või minestamist),
- valu rinnus, südame rütmihäired, kiirenenud südame löögisagedus (tahhükardia),
- hingeldus,
- kõhulahtisus, kõhuvalu, maitsmismeele muutused,
- nahalööve ja muud allergilised reaktsioonid (vt allpool ”Angioödeem”),
- kaaliumi sisalduse tõus veres, kreatiniini sisalduse tõus veres.

Aeg-ajalt (mõjutab 1 kuni 10 kasutajat 1000-st):
- aneemia,
- liiga madal veresuhkru sisaldus (hüpoglükeemia) diabeetikutel,
- segasus, närvilisus, tundlikkuse häired, nagu nõelatorketunne nahal (paresteesiad), vertiigo,
unisus, unetus,
- südamepekslemine (palpitatsioonid),
- nohu, kurguvalu, hääle kähedus, hingamisteede ahenemine,
- kõrvade kumisemine,
- suukuivus, oksendamine, kõrvetised, maoärritus, kõhukinnisus, kehakaalu kaotus,
- mao- või kaksteistsõrmikuhaavand, soolesulgus (iileus, põhjustab kõhuvalu), pankreatiit
(põhjustab kõhuvalu),
- liigne higistamine, kihelus, nõgestõbi, juuste väljalangemine, nahapunetus,
- neerufunktsiooni halvenemine, valkude suurenenud eritumine uriiniga,
- impotentsus,
- lihaskrambid, halb enesetunne, palavik (vt allpool ”Põhjuseta palavik”).

Harv (mõjutab 1 kuni 10 kasutajat 10000-st):
- vere valgeliblede arvu vähenemine (vt allpool ”Põhjuseta palavik”),
- trombotsüütide vähenemine (võib põhjustada ninaverejooksu või igemete veritsust),
- lümfisõlmede suurenemine, autoimmuunhaiguse teke,
- ebanormaalsed unenäod, unehäired,
- Raynaud’sündroom (sõrmede ja varvaste valu, esmalt muutuvad need valkjaks, siis sinakaks ja
lõpuks punakaks),
- kopsu infiltraadid, allergiline alveoliit, eosinofiilne pneumoonia,
- stomatiit, suu limaskesta haavandiline põletik, keele põletik,
- maksafunktsiooni häired, hepatiit, sapiteede sulgus kollasusega (naha ja silmavalgete
kollasus),
- naha- ja limaskestadel raskekujuline villide teke või naha koorumine (multiformne erüteem,
Stevensi-Johnsoni sündroom, toksiline epidermise nekrolüüs, pemfigus, erütroderma),
- sündroom, mida iseloomustab palavik, veresoonte põletik, lihas- ja liigesvalu (vt allpool
”Põhjuseta palavik”),
- uriinierituse vähenemine,
- rindade suurenemine (meestel),
- maksaensüümide või bilirubiini sisalduse tõus veres.

Väga harv (mõjutab vähem kui 1 kasutajat 10000-st):
- soole limaskesta turse (intestinaalne angioödeem).

Teadmata (esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel):
- antidiureetilise hormooni ebapiisava nõristuse sündroom (SIADH).

Angioödeem
Informeerige koheselt oma arsti kui teil tekib Enalapril Vitabalans'i ravi ajal käte, jalgade, näo turse
või keele- või kõriturse, mis võib põhjustada neelamis- või hingamisraskusi.

Põhjuseta palavik
Informeerige oma arsti, kui teil tekib Enalapril Vitabalans'i ravi ajal põhjuseta palavik koos
gripilaadsete sümptomitega, nagu kurguvalu.

Kõrvaltoimetest teavitamine
Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla
ka selline mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada
www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.


5. Kuidas ENALAPRIL VITABALANS säilitada

Hoida seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Hoida temperatuuril kuni 25°C.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud pakendil pärast "EXP:".
Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära
ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Enalapril Vitabalans sisaldab
- Toimeaine on enalapriilmaleaat. Üks tablett sisaldab 5 mg, 10 mg või 20 mg enalapriilmaleaati.
- Teised koostisosad on preželatiniseeritud tärklis, kaltsiumvesinikfosfaat dihüdraat, talk,
magneesiumstearaat, mikrokristalne tselluloos, naatriumvesinikkarbonaat ja povidoon.

Enalapril Vitabalans, 10 mg tabletid sisaldavad ka värvainet punane raudoksiid (E172).
Enalapril Vitabalans, 20 mg tabletid sisaldavad ka värvainet punane ja kollane raudoksiid (E172).

Kuidas Enalapril Vitabalans välja näeb ja pakendi sisu
Enalapril Vitabalans, 5 mg: Tabletid on valged, ümarad ja lamedad, mille ühel küljel on poolitusjoon.
Diameeter on 8 mm.
Enalapril Vitabalans, 10 mg: Tabletid on punakaspruunid, ümarad ja lamedad, mille ühel küljel on
poolitusjoon. Diameeter on 8 mm.
Enalapril Vitabalans, 20 mg: Tabletid on oranžid, ümarad ja lamedad, mille ühel küljel on
poolitusjoon. Diameeter on 8 mm.

Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

Pakendi suurused:
28, 30, 56, 60, 98, 100 tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja
Vitabalans Oy,
Varastokatu 8,
13500 Hämeenlinna,
Soome
Tel:+ 358 (3) 615600
Fax:+ 358 (3) 6183130

See ravimpreparaat on saanud müügiloa Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikides järgmiste
nimetustega:

TÅ¡ehhi Vabariik, Saksamaa, Soome, Poola, Rootsi, Slovakkia, Sloveenia, Eesti, Läti, Leedu, Taani,
Ungari: Enalapril Vitabalans

Infoleht on viimati uuendatud oktoobris 2013



Ravimi omaduste kokkuvõte

Ravimi omaduste kokkuvõtte PDF

1. Ravimpreparaadi nimetus

Enalapril Vitabalans, 5 mg tabletid
Enalapril Vitabalans, 10 mg tabletid
Enalapril Vitabalans, 20 mg tabletid

2. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis

1 tablett sisaldab 5 mg, 10 mg või 20 mg enalapriilmaleaati.
INN. Enalaprilum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. Ravimvorm

Tablett.

Enalapril Vitabalans, 5 mg: Tabletid on valged, ümarad ja lamedad, mille ühel küljel on poolitusjoon.
Diameeter on 8 mm.
Enalapril Vitabalans, 10 mg: Tabletid on punakaspruunid, ümarad ja lamedad, mille ühel küljel on
poolitusjoon. Diameeter on 8 mm.
Enalapril Vitabalans, 20 mg: Tabletid on heleoranžid, ümarad ja lamedad, mille ühel küljel on
poolitusjoon. Diameeter on 8 mm.

Tabletid saab jagada võrdseteks annusteks.

4. Kliinilised andmed

4.1. Näidustused

Arteriaalne hüpertensioon.
Südamepuudulikkus.
Sümptomaatilise südamepuudulikkuse vältimine vasaku vatsakese asümptomaatilise düsfunktsiooniga
patsientidel (väljutusfraktsioon < 35%), vt lõik 5.1.

4.2. Annustamine ja manustamisviis

Annus määratakse individuaalselt, lähtudes patsiendi seisundist ja vererõhu allumisest ravile (vt lõik
4.4).

Hüpertensioon
Sõltuvalt hüpertensiooni raskusastmest ja patsiendi seisundist (vt allpool) on algannus 5 mg...20 mg
(maksimaalselt). Enalapriili võetakse üks kord ööpäevas. Kerge hüpertensiooni puhul on soovitatav
algannus 5 mg...10 mg ööpäevas. Tugevalt aktiveeritud reniin-angiotensiin-aldosteroon süsteemiga
patsientidel (näiteks renovaskulaarne hüpertensioon, soolade ja/või vedelikupuudus, kardiaalne
dekompensatsioon või raske hüpertensioon) võib algannuse manustamine kutsuda esile tugeva
vererõhu languse. Sellistel juhtudel on soovitatavaks algannuseks 5 mg või vähem ning ravi tuleb
alustada meditsiinilise järelevalve all.

Kui eelnevalt on saadud ravi suurtes annustes diureetikumidega, võib ravi alustamine enalapriiliga
põhjustada vedelikupuudust ja suurendada hüpotensiooni riski. Selliste patsientide puhul soovitatakse
ravi alustada 5 mg või veel väiksema annusega. Võimaluse korral on soovitatav diureetilise ravi
ärajätmine 2...3 päeva enne enalapriili manustama hakkamist. Jälgida tuleb neerufunktsiooni kaaliumi taset vereseerumis.

Tavaline säilitusannus on 20 mg ööpäevas. Maksimaalne säilitusannus on 40 mg ööpäevas.

Südamepuudulikkus/vasaku vatsakese asümptomaatiline düsfunktsioon
Sümptomaatilise südamepuudulikkuse ravis kasutatakse enalapriili täiendava ravimina
diureetikumidele ja vajaduse korral digitaalisele või beeta-blokaatoritele. Sümptomaatilise
südamepuudulikkuse või vasaku vatsakese asümptomaatilise düsfunktsiooni korral on Enalapril
Vitabalans'i algannus 2,5 mg. Ravi tuleb alustada hoolika meditsiinilise järelevalve all, et määrata
kindlaks ravimi algtoime vererõhule. Kui ravi algul sümptomaatilist hüpotensiooni ei teki (või pärast
selle efektiivset ravimist), tuleb Enalapril Vitabalans’i annust järk-järgult suurendada kuni tavalise
säilitusannuseni 20 mg, mida manustatakse kas korraga või kaheks annuseks jaotatuna, olenevalt
ravimi taluvusest patsiendi poolt.
Annuse tiitrimist soovitatakse läbi viia 2...4 nädala jooksul. Maksimaalne annus on 40 mg ööpäevas,
mida manustatakse kaheks annuseks jaotatuna.

Soovitatav enalapriili annuste tiitrimine südamepuudulikkuse/vasaku vatsakese asümptomaatilise
düsfunktsiooniga patsientidel:

Nädal
Annus (mg päevas)

1. nädal
1. kuni 3. päev: ühekordse annusena 2,5 mg ööpäevas*
4. kuni 7. päev: 5 mg ööpäevas kaheks annuseks jaotatuna
2. nädal
10 mg ööpäevas ühekordse annusena või kaheks annuseks jaotatuna
3. ja 4. nädal
20 mg ööpäevas ühekordse annusena või kaheks annuseks jaotatuna
* Neerufunktsiooni langusega või diureetikume võtvate patsientide puhul tuleb järgida
ettevaatusabinõusid (vt lõik 4.4).

Enne ja pärast enalapriilravi alustamist tuleb jälgida vererõhku ja neerufunktsiooni (vt lõik 4.4), kuna
on kirjeldatud hüpotensiooni ja (harvem) kaasuva neerupuudulikkuse teket. Diureetikume saavatel
patsientidel tuleb võimaluse korral nende annust vähendada enne enalapriilravi alustamist. Pärast
enalapriili esimese annuse manustamist ilmnev hüpotensioon on tavaliselt mööduv ega takista edasist
ravi. Samuti tuleb jälgida kaaliumisisaldust seerumis ja neerufunktsiooni.

Annustamine neerupuudulikkuse korral
Enalapriili manustamise intervalle tuleb tavaliselt pikendada ja/või annust vähendada.

Kreatiniini kliirens (CrCl) ml/min
Algannus mg ööpäevas

30 < CrCl < 80 ml/min
5…10 mg

10< CrCl < 30 ml /min
2,5 mg

CrCl < 10 ml/min
2,5 mg dialüüsipäeval*

* vt lõik 4.4 - Hemodialüüsravi saavad haiged.
Enalaprilaat on dialüüsitav. Dialüüsivabadel päevadel tuleb annust korrigeerida sõltuvalt vererõhu
vastusest.

Kasutamine eakatel
Annuste määramisel tuleb eakate patsientide puhul lähtuda neerufunktsioonist (vt lõik 4.4 -Neerufunktsiooni häired).

Lapsed
Enalapriili kliinilise kasutamise kogemused hüpertensiooniga lastel on piiratud (vt lõigud 4.4, 5.1 ja
5.2). Tablette neelata oskavatele lastele määratakse annus individuaalselt, arvestades patsiendi
seisundit ja vererõhu alluvust ravile. Soovitatavaks algannuseks on 20...50 kg kehakaaluga
patsientidele 2,5 mg ja ≥50 kg kehakaaluga patsientidele 5 mg. Enalapriili manustatakse üks kord
ööpäevas. Annus tuleb kohandada vastavalt patsiendi vajadustele. Maksimaalne ööpäevane annus on:
20...50 kg kehakaaluga patsientidele 20 mg ≥50 kg kehakaaluga patsientidele 40 mg (vt lõik 4.4).

Vastavate andmete puudumise tõttu ei soovitata enalapriili kasutada vastsündinutel ja lastel, kelle
glomerulaarfiltratsioon on <30 ml/min/1,73m2.

Manustamisviis: suukaudne.
Toit ei mõjuta enalapriili imendumist.

4.3. Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine, lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine või teiste AKE-inhibiitorite suhtes.
Varasema AKE-inhibiitorite manustamisega seoses tekkinud angioödeem.
Pärilik või idiopaatiline angioödeem.
Raseduse teine ja kolmas trimester (vt lõigud 4.4 ja 4.6).

4.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Sümptomaatiline hüpotensioon
Tüsistumata hüpertensiooniga haigetel esineb sümptomaatilist hüpotensiooni harva. Hüpertensiooniga
haigetel, kes saavad raviks enalapriili, võib hüpotensioon tõenäoliselt tekkida tsirkuleeriva plasma
hulga vähenemise foonil, st diureetilise ravi toimel, soolapiirangutega dieedi toimel, dialüüsravil, aga
ka diarröa või oksendamise korral (vt lõigud 4.5 ja 4.8). Sümptomaatilist hüpotensiooni on täheldatud
südamepuudulikkusega haigetel, kaasneva neerupuudulikkusega või ilma. Sagedamini võib see
esineda südamepuudulikkuse raskemate vormidega haigetel, kelle ravis kasutatakse suurtes annustes
lingudiureetikume, kellel esinevad hüponatreemia või neerufunktsiooni häired. Neil patsientidel tuleb
ravi alustada arstliku järelevalve all ning nad tuleb alati jälgimisele jätta ka enalapriili ja/või
diureetikumi annuse korrigeerimise ajaks. Samuti tuleb jälgida südame isheemiatõve või
ajuveresoonkonna haigustega patsiente, kellel võib tugev vererõhu langus lõppeda müokardiinfarkti
või tserebrovaskulaarse atakiga.

Hüpotensiooni tekkimisel tuleb haige panna lamama ja vajadusel manustada veeni füsioloogilist
lahust. Mööduv hüpotensioon ei ole vastunäidustuseks ravimi edasisele kasutamisele. Sellega ei
kaasne tavaliselt probleeme, kui eelnevalt on vererõhku tõstetud veremahu suurendamise teel.

Mõnel südamepuudulikkusega patsiendil, kellel on normaalne või madal vererõhk, võib enalapriili
toimel vererõhk veelgi langeda. Selline vastus ravimile on prognoositav ja ei ole tavaliselt ravi
lõpetamise näidustuseks. Hüpotensiooni sümptomite ilmnemisel võib vajalikuks osutuda annuse
vähendamine ja/või diureetikumi ja/või enalapriili manustamise lõpetamine.

Aordi- või mitraalklapi stenoos/hüpertroofiline kardiomüopaatia
Sarnaselt teiste vasodilataatoritega, tuleb vasaku vatsakese väljavoolu takistusega patsientidele
manustada AKE-inhibiitoreid ettevaatlikult ning vältida nende kasutamist kardiogeense šoki ja
hemodünaamiliselt märkimisväärselt väljendunud takistuse puhul.

Neerufunktsiooni häired
Neerukahjustusega (kreatiniini kliirens <80 ml/min) patsientidel tuleks enalapriili algannust
kohandada vastavalt patsiendi kreatiniini kliirensile (vt lõik 4.2) ja edaspidi arvestada patsiendil
saadud ravivastust. Regulaarne kaaliumi ja kreatiniini sisalduse jälgimine kuulub nende patsientide
puhul tavapärase ravipraktika juurde.

Enalapriiliga seoses on kirjeldatud neerupuudulikkuse teket. Seda enamasti patsientidel, kellel esineb
raske südamepuudulikkus või raske neeruhaigus (mh neeruarteri stenoos). Haiguse viivitamatul
äratundmisel ja ravimisel on enalapriiliga seoses tekkinud neerupuudulikkus üldiselt pöörduv.

Mõnel patsiendil, kellel ei ole varem ilmset neeruhaigust esinenud, on enalapriili ja diureetikumide
koosmanustamisel tekkinud vähene ja mööduv vere uurea ja seerumi kreatiniinisisalduse suurenemine.
Vajalikuks võib osutuda enalapriili annuste vähendamine ja/või diureetikumi manustamise lõpetamine.
Selline situatsioon võiks viidata võimalikule neeruarteri stenoosi olemasolule (vt lõik 4.4 -Renovaskulaarne stenoos).

Renovaskulaarne hüpertensioon
Kahepoolse neeruarteri stenoosiga või ühe funktsioneeriva neeru puhul ühepoolse neeruarteri
stenoosiga patsientide ravimisel AKE-inhibiitoritega on täheldatud hüpotensiooni ja
neerupuudulikkuse riski tõusu. Neerufunktsiooni langusega võivad kaasneda vaid väikesed seerumi
kreatiniini muutused. Nende patsientide puhul tuleb ravi alustada hoolika meditsiinilise järelvalve all,
kasutades madalaid annuseid, tõstes ravimiannust ettevaatlikult ja jälgides samaaegselt
neerufunktsiooni.

Neerusiirdamine
Hiljuti siirdatud neeruga patsientide puhul enalapriili kasutamise kogemused puuduvad. Seetõttu ei ole
ravi enalapriiliga soovitatav.

Maksapuudulikkus
Harvadel juhtudel on AKE-inhibiitoreid seostatud sündroomiga, mis algab kolestaatilise ikteruse või
hepatiidiga ja progresseerub fulminantseks maksanekroosiks ja (mõnikord) lõpeb surmaga. Selle
sündroomi tekkemehhanism ei ole teada. Kui AKE-inhibiitoreid manustavatel patsientidel tekib
nahakollasus või märkimisväärne maksaensüümide aktiivsuse tõus, tuleb AKE-inhibiitorite
manustamine lõpetada ja teostada vastavat järelkontrolli.

Neutropeenia/agranulotsütoos
AKE-inhibiitoreid manustavatel patsientidel on kirjeldatud neutropeenia/agranulotsütoosi,
trombotsütopeenia ja aneemia teket. Normaalse neerufunktsiooni ja teiste komplitseerivate faktoriteta
patsientidel tekib neutropeeniat harva. Enalapriili tuleb äärmise ettevaatusega kasutada patsientidel,
kellel esineb veresoonte kollageenhaigus, kes saavad immunosupresseerivat ravi, kes manustavad
allopurinooli või prokaiinamiidi või kellel esineb mitu komplitseerivat faktorit samaaegselt. Eelnev
kehtib eelkõige neerufunktsiooni häire esinemise korral. Osadel sellistest patsientidest tekkisid tõsised
infektsioonid, mis vähestel juhtudel ei allunud antibakteriaalsele ravile. Kui nende patsientide puhul
kasutatakse enalapriili, on soovitatav perioodiliselt jälgida leukotsüütide arvu. Samuti tuleb patsiente
juhendada, et nad teavitaksid arsti kõikidest tekkinud infektsiooninähtudest.

Ülitundlikkus/angioneurootiline turse
AKE-inhibiitorite kasutamisel on esinenud näo, jäsemete, huulte, keele, neelu ja/või kõri
angioneurootilist turset. Turse võib tekkida kogu ravi vältel. Sellistel juhtudel tuleb enalapriili
manustamine viivitamatult lõpetada ja tagada haige pidev järelevalve kuni sümptomite täieliku
kadumiseni. Ka juhtudel, kui turse haarab ainult keele, ilma hingamisraskusteta, vajab patsient
pikemaajalisemat jälgimist, kuna ravi antihistamiinikumide ja kortikosteroididega ei pruugi olla piisav.

Väga harva on teatatud kõri- või keeletursega seotud angioödeemi lõppemisest surmaga. Patsientidel,
kellel on tursest haaratud keel, häälepaelad või kõri, võib tekkida hingamisteede sulgus, eriti on see
oht neil patsientidel, kellel on varem olnud hingamisteede operatsioon. Kui keel, häälepaelad või kõri
on tursest haaratud ja tekib hingamisteede obstruktsiooni oht, tuleb haigele kohe manustada naha alla
adrenaliini 1:1000 lahust (0,3 ml...0,5 ml) ja/või hoida hingamisteed vabad.

Mustanahalistel patsientidel, kes saavad ravi AKE-inhibiitoritega, on kirjeldatud suuremat
angioödeemi esinemissagedust kui mitte-mustanahalistel patsientidel.

Kui haigel on varem esinenud AKE-inhibiitorraviga mitteseotud angioödeemi, siis AKE-inhibiitorite
manustamisel võib oht angioödeemi tekkeks olla suurenenud (vt lõik 4.3).

Anafülaktoidsed reaktsioonid mesilasemürgiga teostatud desensitisatsiooni ajal
Harva on eluohtlikke anafülaktoidseid reaktsioone esinenud patsientidel, kes said mesilasmürgiga
samaaegselt AKE-inhibiitoreid. Neid reaktsioone välditi enne iga desensitisatsiooni AKE-inhibiitorite
manustamise ajutise katkestamisega.

Anafülaktoidsed reaktsioonid LDL-afereesi ajal
Harva on eluohtlikke anafülaktoidseid reaktsioone esinenud patsientidel, kes said dekstraansulfaadiga
läbiviidud LDL (madala tihedusega lipoproteiinide) -afereesiga samaaegselt AKE-inhibiitoreid. Neid
reaktsioone välditi enne iga afereesi AKE-inhibiitorite manustamise ajutise katkestamisega.

Hemodialüüsravi
Hemodialüüsravi saavatel patsientidel, kelle ravis kasutati kõrge voolutusvõimega dialüüsimembraane
(nt AN 69) ja samal ajal ka AKE-inhibiitoreid, on kirjeldatud anafülaktoidsete reaktsioonide teket.
Nende patsientide puhul tuleb kasutada teist tüüpi dialüüsimembraani või muusse klassi kuuluvat
antihüpertensiivset ravimit.

Hüpoglükeemia
Peroraalseid diabeediravimeid manustavate või insuliinravi saavate patsientide puhul tuleb hoolikalt
jälgida vere glükoosisisaldust seerumis, eriti AKE-inhibiitorravi esimestel kuudel (vt lõik 4.5).

Köha
AKE-inhibiitorite kasutamise ajal on esinenud köha. Tüüpiline köha on kuiv, püsiv ja kaob pärast ravi
lõppu. AKE-inhibiitoritest tingitud köha tuleks arvestada köha diferentsiaaldiagnoosimisel.

Kirurgia/anesteesia
Suurte operatsioonide või anesteesia ajal, kus kasutatakse hüpotensiooni esilekutsuvaid aineid,
blokeerib enalapriil angiotensiin II tekke reniini kompensatoorse vabanemise järgselt. Kui
hüpotensiooni tekke põhjuseks on eeltoodud mehhanism, saab seda korrigeerida veremahu
suurendamisega.

Hüperkaleemia
AKE-inhibiitoreid (sh enalapriili) manustanud mõnedel patsientidel on täheldatud kaaliumi sisalduse
tõusu seerumis. Riskifaktorid hüperkaleemia tekkeks on neerupuudulikkus, neerufunktsiooni
halvenemine, vanus (> 70 aasta), diabeet, dehüdratatsioon, äge kardiaalne puudulikkus, metaboolne
atsidoos ja samaaegne kaaliumisäästvate diureetikumide (näit. spironolaktoon, eplerenoon, triamtereen
või amiloriid), kaaliumilisandite või kaaliumi sisaldavate soolaasendajate kasutamine ning selliste
ravimite manustamine, mis võivad suurendada kaaliumi sisaldust seerumis (näiteks hepariin).
Kaaliumilisandite, kaaliumisäästvate diureetikumide ja kaaliumi sisaldavate soolaasendajate
kasutamine, eeskätt neerutalituse häiretega patsientidel, võib põhjustada märkimisväärse
kaaliumisisalduse tõusu vereseerumis. Hüperkaleemia võib põhjustada raskeid, mõnikord surmaga
lõppevaid rütmihäireid. Kui eespool nimetatud ravimite koosmanustamine enalapriiliga on vältimatu,
tuleb seda teha ettevaatusega ja regulaarselt määrata kaaliumi sisaldust seerumis (vt lõik 4.5).

Liitium
Liitiumi ja enalapriili samaaegne manustamine ei ole üldiselt soovitatav (vt lõik 4.5).

Lapsed
Üle 6-aastastel hüpertensiooniga patsientidel on kogemused ravimi ohutuse ja efektiivsuse osas
piiratud, kuid teiste näidustuste osas puuduvad kogemused täielikult. Farmakokineetika andmed üle 2
kuu vanuste laste kohta on piiratud (vt lõigud 4.2, 5.1 ja 5.2). Enalapriili kasutamise näidustuseks
lastel on ainult hüpertensioon.

Andmete puudumise tõttu ei soovitata enalapriili kasutada vastsündinutel ning lastel, kellel neerude
glomerulaarfiltratsioon on < 30 ml/min/1,73 m2 (vt lõik 4.2).

Rasedus
Ravi AKE-inhibiitoritega ei tohi alustada raseduse ajal. Kui just pidev ravi AKE inhibiitoritega ei ole
hädavajalik, tuleks rasedust planeerivatel patsientidel määrata muu antihüpertensiivne ravi, mida on
rasedusel ajal ohutu kasutada. Raseduse ilmnemisel tuleb ravi AKE inhibiitoritega koheselt lõpetada
ning sobivusel alustada alternatiivset ravi (vt lõigud 4.3 ja 4.6).

Etnilised erinevused
Sarnaselt kõikidele teistele AKE-inhibiitoritele vähendab ka enalapriil mustanahalistel vererõhku
vähem efektiivselt, võrreldes mitte-mustanahalistega. Seda tõenäoliselt seoses madala reniini taseme
kõrge levimusega mustanahaliste hüpertensiooniga patsientide populatsioonis.

4.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Kaaliumit säästvad diureetikumid või kaaliumilisandid
AKE inhibiitorid vähendavad diureetikumide poolt esile kutsutud kaaliumikadu. Kaaliumit säästvate
diureetikumide (nt spironolaktoon, eplerenoon, triamtereen või amiloriid), kaaliumilisandite või
kaaliumit sisaldavate soolaasendajate kasutamine võib viia märkimisväärse kaaliumisisalduse tõusuni
vereseerumis. Kui hüpokaleemia esinemisega seoses on nende ravimite samaaegne kasutamine
näidustatud, tuleks seda teha ettevaatusega ja sageli kontrollida kaaliumi sisaldust seerumis (vt lõik
4.4).

Diureetikumid (tiasiidid või lingudiureetikumid)
Kui eelnevalt on saadud ravi kõrgetes annustes diureetikumidega, võib ravi alustamine enalapriiliga
põhjustada vedelikupuudust ja suurendada hüpotensiooni riski (vt lõik 4.4). Hüpotensiivset toimet
saab vähendada diureetikumide ärajätmisega, tarbitava vedeliku- või soolakoguse suurendamisega või
alustades ravi enalapriili väikeste annustega (vt lõik 4.2).

Teised antihüpertensiivsed ravimid
Nende ravimite samaaegne kasutamine võib suurendada enalapriili hüpotensiivset toimet.
Nitroglütseriini ja teiste nitraatide või teiste vasodilataatorite samaaegne kasutamine võib vererõhku
alandada veelgi.

Liitium
AKE-inhibiitorite ja liitiumi samaaegsel kasutamisel on kirjeldatud pöörduvat liitiumi sisalduse tõusu
seerumis ja toksiliste toimete sagenemist. Tiasiid-diureetikumide samaaegne kasutamine võib liitiumi
taset veelgi tõsta ja suurendada riski liitiumi toksiliste nähtude tekkeks. Enalapriili manustamine koos
liitiumiga ei ole soovitatav. Kui see kombinatsioon osutub aga vajalikuks, tuleb hoolikalt jälgida
liitiumi taset seerumis (vt lõik 4.4).

Tritsüklilised antidepressandid/antipsühhootikumid/anesteetikumid/narkootilised ained
AKE-inhibiitoritega samaaegselt teatud anesteetiliste ravimite, tritsükliliste antidepressantide ja
antipsühhootikumide kasutamisel võib vererõhku langetav toime tugevneda (vt lõik 4.4).

Mittesteroidsed põletikuvastased ained (MSPVA-d)
MSPVA-de pidev kasutamine võib vähendada AKE-inhibiitorite vererõhku langetavat toimet.

MSPVA-d (sealhulgas COX-2 inhibiitorid) ja AKE-inhibiitorid avaldavad kaaliumitaset tõstvat toimet
ning võivad põhjustada neerufunktsiooni häire süvenemist. Toimed on tavaliselt pöörduva iseloomuga.
Harvadel juhtudel võib tekkida äge neerupuudulikkus, seda eelkõige neerufunktsiooni häirega
patsientidel, nagu eakad või dehüdreeritud patsiendid, sealhulgas diureetikumravi saavatel patsientidel.
Patsiendid peavad olema adekvaatselt hüdreeritud, samaaegse ravi korral tuleb ravi alustamisel ja
seejärel perioodiliste ajavahemike tagant kaaluda neerufunktsiooni jälgimise vajadust.

Kuld
Harva on teatatud nitritoidsete reaktsioonide tekkest (sümptomiteks on näopunetus, iiveldus,
oksendamine ja hüpotensioon) patsientidel, kes tarvitavad koos süstitavaid kullapreparaate (naatrium
aurotiomalaat) ja AKE- inhibiitoreid, sh enalapriili.

Sümpatomimeetikumid
Sümpatomimeetikumid võivad AKE-inhibiitorite antihüpertensiivset toimet vähendada.

Diabeediravimid
Epidemioloogiliste uuringute põhjal võib AKE-inhibiitorite ja diabeedivastaste ravimite (insuliin,
peroraalsed hüpoglükeemilised ravimid) koos manustamine põhjustada veresuhkrut alandava toime
tugevnemist ja ohtu hüpoglükeemia tekkeks. Tõenäosus sellise koostoime tekkeks oli suurem
kombineeritud ravi kasutamise esimestel nädalatel ja neerukahjustusega patsientidel (vt lõigud 4.4 ja
4.8).

Alkohol
Alkohol tugevdab AKE-inhibiitorite hüpotensiivset toimet.

Atsetüülsalitsüülhape, trombolüütilised ained ja beeta-blokaatorid
Enalapriili manustamine koos atsetüülsalitsüülhappe (kardioloogilistes annustes), trombolüütiliste
ainete ja beeta-blokaatoritega on ohutu.

Allopurinool, immunosupressandid ja prokaiinamiid
Samaaegne manustamine koos AKE-inhibiitoritega suurendab leukopeenia tekke riski.

4.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus
AKE-inhibiitorite kasutamine ei ole raseduse esimesel trimestril soovitatav (vt lõik 4.4). Raseduse
teisel ja kolmandal trimestril on AKE-inhibiitorite kasutamine vastunäidustatud (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

Kuigi pole piisavalt epidemioloogilisi andmeid teratogeensuse riski kohta AKE-inhibiitorite
tarvitamisel raseduse esimesel trimestril, ei saa välistada väikest riski olemasolu. Juhul, kui AKE-
inhibiitorite tarvitamine pole vältimatu, tuleks raseduse planeerimise korral nii kiiresti kui võimalik
minna üle alternatiivsele antihüpertensiivsele ravile, millel on kindlakstehtud ohutusprofiil
kasutamiseks rasedatel. Raseduse ilmnemisel tuleb ravi AKE-inhibiitoriga lõpetada koheselt ning
võimalusel alustada ravi teise ravimiga.

Kokkupuude AKE-inhibiitoritega raseduse teises ja kolmandas trimestris põhjustab inimestel
teadaolevalt fetotoksilisust (neerufunktsiooni langus, oligohüdramnion, kolju luustumise
aeglustumine) ja neonataalset toksilisust (neerupuudulikkus, hüpotensioon, hüperkaleemia) (vt lõik
5.3).

Kui alates raseduse teisest trimestrist on manustatud AKE-inhibiitoreid, tuleks neerufunktsiooni ja
kolju hindamiseks teostada ultraheliuuringuid. Imikuid, kelle emad on raseduse ajal kasutanud AKE-
inhibiitoreid, tuleks põhjalikult uurida hüpotensiooni suhtes (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

Imetamine
Piiratud farmakokineetilised uuringuandmed on näidanud väga madalaid kontsentratsioone
rinnapiimas (vt lõik 5.2). Kuigi need kontsentratsioonid tunduvad olevat kliiniliselt ebaolulised, on
Enalapril Vitabalans’i kasutamine imetamise ajal mittesoovitav enneaegsete imikute korral ning
esimeste nädalate jooksul peale sünnitust, kuna esineb hüpoteetiline risk kardiovaskulaarsete ja
renaalsete kõrvaltoimete tekkeks, samuti kuna puudub piisav kliiniline kogemus. Vanemate imikute
puhul võib Enalapril Vitabalans'i kasutamist imetamise ajal kaaluda juhul, kui see on vajalik emale
ning lapsel ei esine mingeid kõrvaltoimeid.

4.7. Toime reaktsioonikiirusele

Enalapril Vitabalans avaldab vähest mõju autojuhtimise ja masinatega töötamise võimele.
Autojuhtimisel või masinatega töötamisel tuleb arvestada, et mõnel juhul võivad tekkida pearinglus
või väsimus.

4.8. Kõrvaltoimed

Kõrvaltoimete esinemissagedus on järgmine:
Väga sage (> 1/10),
Sage (> 1/100 kuni < 1/10),
Aeg-ajalt (> 1/1000 kuni < 1/100),
Harv (> 1/10 000 kuni < 1/1000),
Väga harv (< 1/10 000),
Teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Enalapriili kasutamisega on täheldatud järgmisi kõrvaltoimeid:

Vere ja lümfisüsteemi häired
Aeg-ajalt:
aneemia (sh aplastiline ja hemolüütiline).
Harv:
neutropeenia, hemoglobiini vähenemine, hematokriti langus, trombotsütopeenia,
agranulotsütoos, luuüdi depressioon, pantsütopeenia, lümfadenopaatia,
autoimmuunhaigused.

Endokriinsüsteemi häired
Teadmata:
antidiureetilise hormooni ebakohase sekretsiooni sündroom (SIADH).

Ainevahetus- ja toitumishäired
Aeg-ajalt:
hüpoglükeemia (vt lõik 4.4).

Psühhiaatrilised häired
Sage:
depressioon.
Aeg-ajalt:
segasus, insomnia, närvilisus.
Harv:
ebaharilikud unenäod, unehäired.

Närvisüsteemi häired
Sage:
peavalu.
Aeg-ajalt:
somnolentsus, paresteesia, vertiigo.

Silma kahjustused
Väga sage:
ähmane nägemine.

Südame häired
Sage:
valu rindkeres, rütmihäired, stenokardia, tahhükardia.
Aeg-ajalt:
südamepekslemine, müokardiinfarkt*.

Vaskulaarsed häired
Väga sage:
pearinglus.
Sage:
hüpotensioon (sh ortostaatiline hüpotensioon), sünkoop.
Aeg-ajalt:
ortostaatiline hüpotensioon, insult* (kõrge riskiga haigetel on võimalik sekundaarne
teke süveneva hüpotensiooni tõttu (vt lõik 4.4).
Harv:
Raynaud’ fenomen.

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired
Väga sage:
köha.
Sage:
düspnoe.
Aeg-ajalt:
rinorröa, kurgu valu, hääle kähedus, bronhospasm/astma.
Harv:
kopsuinfiltraadid, riniit, allergiline alveoliit/eosinofiilne pneumoonia.

Seedetrakti häired
Väga sage:
iiveldus.
Sage:
kõhulahtisus, kõhuvalu, maitsetundlikkuse häire.
Aeg-ajalt:
soolesulgus, kõhunäärmepõletik, oksendamine, düspepsia, kõhukinnisus, anoreksia,
maoärritus, suukuivus, maohaavand.
Harv:
stomatiit/aftoosne haavandumine, glossiit.
Väga harv:
soole angioödeem.

Maksa ja sapiteede häired
Harv:

maksapuudulikkus, hepatiit - hepatotsellulaarne või kolestaatiline, hepatiit sh nekroos,
kolestaas (sh nahakollasus).

Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Sage:

lööve, ülitundlikkus/angioneurootiline ödeem: on teatatud näo, jäsemete, huulte, keele,
neelu ja/või kõri angioneurootilisest ödeemist (vt lõik 4.4).
Aeg-ajalt:
higistamine, nahasügelus, nõgestõbi, alopeetsia.
Harv:

multiformne erüteem, Stevensi-Johnsoni sündroom, eksfoliatiivne dermatiit, toksiline
epidermaalne nekrolüüs, pemfigus, erütroderma.

On teatatud haigusnähtude kompleksist, mille hulka võivad kuuluda: palavik, serosiit, vaskuliit,
lihasvalu/-põletik, liigesvalu/-põletik, positiivsed antinukleaarsed antikehad, settereaktsiooni
kiirenemine, eosinofiilia ja leukotsütoos. Võib esineda ka löövet, valgustundlikkust või teisi
nahanähte.

Neerude ja kuseteede häired
Aeg-ajalt:
neeru talitlushäire, neerupuudulikkus, valkkusesus.
Harv:
kusevähesus.

Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired
Aeg-ajalt:
impotentsus.
Harv:
günekomastia.

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid
Väga sage:
asteenia.
Sage:
väsimus.
Aeg-ajalt:
lihaskrambid, nahaõhetus, tinnitus, halb enesetunne, palavik.

Uuringud
Sage:
hüperkaleemia, kreatiniini tõus seerumis.
Aeg-ajalt:
uurea tõus seerumis, hüponatreemia.
Harv:
maksaensüümide aktiivsuse tõus, bilirubiini tõus seerumis.

* Kliinilistes uuringutes ilmnesid võrreldavad tulemused platseebogrupis ja ravigrupis.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9. Üleannustamine

Üleannustamise kohta inimestel on vähe andmeid. Olulisemad kirjeldatud üleannustamise nähud on
ligikaudu 6 tundi pärast ravimi manustamist ilmnev hüpotensioon koos reniini-angiotensiini süsteemi
blokeerimisega ja stuupor. AKE-inhibiitorite üleannustamisest tingitud nähtudena võivad muuhulgas
tekkida vereringešokk, elektrolüütide tasakaaluhäired, neerupuudulikkus, hüperventilatsioon,
tahhükardia, südamepekslemine, bradükardia, pearinglus, ärevus ja köha. Pärast 300 mg ja 440 mg
enalapriili sissevõtmist on suurenenud enalaprilaadi tase seerumis vastavalt 100- ja 200-kordseks,
võrreldes tavaliste terapeutiliste annuste manustamisega.

Soovitatav üleannustamise ravi on füsioloogilise lahuse intravenoosne infusioon. Hüpotensiooni
tekkimisel tuleb patsient asetada šokiasendisse. Võimalusel kaaluda ravi ka angiotensiin II
infusiooniga ja/või intravenoossete katehhoolamiinidega. Kui ravimit võeti hiljuti, võtta kasutusele
enalapriilmaleaadi elimineerimiseks sobivad meetmed (näiteks oksendamise esilekutsumine,
maoloputus, absorbentide ja naatriumsulfaadi manustamine). Enalaprilaat on üldvereringest
hemodialüüsi teel eemaldatav (vt lõik 4.4). Ravile allumatu bradükardia puhul on näidustatud
südamestimulaatori kasutamine. Pidevalt tuleb jälgida seerumi elektrolüütide tasakaalu, elulisi
näitajaid ja seerumi kreatiniini taset.

5. Farmakoloogilised andmed

5.1. Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorid
ATC-kood: C09AA02.

Enalapriili maleaatsool Enalapril Vitabalans on kahe aminohappe - L-alaniini ja L-proliini derivaat.
Angiotensiini konverteeriv ensüüm (AKE) on peptidüüldipeptidaas, mis katalüüsib angiotensiin I
konversiooni vererõhku tõstva toimega aineks angiotensiin II-ks. Pärast imendumist hüdrolüüsitakse
enalapriil enalaprilaadiks, mis on angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitor. AKE inhibeerimise
tagajärjena väheneb angiotensiin II sisaldus seerumis, mis viib plasma reniini aktiivsuse suurenemiseni
(reniini vabanemise negatiivse tagasiside blokeerimise tõttu) ja aldosterooni sekretsiooni
vähenemiseni.

AKE on identne kininaas II-ga. Seega võib enalaprilaat blokeerida ka bradükiniini, tugevatoimelise
vasodilataatorpeptiidi degradatsiooni. Kuid selle roll Enalapril Vitabalans’i terapeutilise toime juures
vajab selgitamist.
Samal ajal kui enalapriili vererõhku langetava toime mehhanism arvatakse peamiselt seisnevat reniini-
angiotensiini-aldosterooni süsteemi (millel on põhiroll vererõhu regulatsioonis) pärssimises, avaldab
enalapriil antihüpertensiivset toimet isegi seerumi madala reniinisisaldusega patsientidel.

Hüpertensiooniga patsientidele enalapriili manustamise tagajärjel langeb vererõhk (nii lamavas kui
seisvas asendis) ilma pulsisageduse olulise suurenemiseta.

Sümptomaatilist ortostaatilist hüpotensiooni esineb harva. Mõnedel patsientidel võtab optimaalsete
vererõhuväärtuste saavutamine aega mitu nädalat. Enalapriili manustamise järsku katkestamist ei ole
seostatud vererõhu kiire tõusuga.

AKE efektiivne inhibeerimine saabub tavaliselt 2...4 tundi pärast enalapriili annuse suukaudset
manustamist. Vererõhku langetav toime ilmneb tavaliselt ühe tunni möödudes, maksimaalne toime
avaldub 4...6 tundi pärast manustamist. Toime kestus sõltub annusest. Soovitatavate annuste
kasutamisel kestab antihüpertensiivne ja hemodünaamiline toime vähemalt 24 tundi.

Essentsiaalse hüpertensiooniga patsientidel läbiviidud hemodünaamika uuringutes kaasnes vererõhu
langusega veresoonte perifeerse vastupanu vähenemine koos südame väljutusmahu suurenemisega;
pulsisagedus ei muutunud või muutus minimaalselt. Enalapriili manustamise järgselt tekkis neerude
perfusiooni suurenemine; glomerulaarfiltratsiooni kiirus ei muutunud. Ei tekkinud naatriumi ega vee
retentsiooni. Kuid patsientidel, kellel oli enne ravi madal glomerulaarfiltratsiooni kiirus, see tavaliselt
suurenes.

Lühiajalistes kliinilistes uuringutes, mis viidi läbi neeruhaigusega diabeetikutel ja mittediabeetikutel,
täheldati pärast enalapriili manustamist albuminuuria ning IgG ja üldvalgu uriiniga eritumise
vähenemist. Tiasiiddiureetikumide manustamine koos enalapriiliga potentseerib viimase vererõhku
langetavat toimet. Enalapriil võib vähendada või ära hoida tiasiidide poolt põhjustatud hüpokaleemiat.

Südamepuudulikkusega patsientidel, keda ravitakse südameglükosiididega ja diureetikumidega, on
suukaudselt või süstimisega toimunud enalapriilravi seostatud perifeerse resistentsuse ja vererõhu
langusega. Südame väljutusmaht suurenes, samal ajal kui pulsisagedus (mis on südamepuudulikkusega
patsientidel tavaliselt suurenenud) vähenes. Vähenes ka kopsukapillaaride kiilrõhk. Paranes
koormustaluvus ja südamepuudulikkuse raskusaste (määratud New Yorgi Südameassotsiatsiooni -klassifikatsiooni järgi). Need toimed jäid püsima ka pikaajalise ravi vältel. Kerge ja mõõduka
raskusega südamepuudulikkuse korral pidurdas enalapriil südame laienemist/suurenemist ja
südamepuudulikkust, mis väljendus vasaku vatsakese diastoolse ja süstoolse lõppmahu vähenemises ja
paranenud väljutusfraktsioonis.

Mitmekeskuselises, randomiseeritud, platseebokontrolliga, topeltpimedas uuringus (SOLDV
preventsiooniuuring) hinnati enalapriili toimet vasaku vatsakese asümptomaatilise düsfunktsiooniga
(LVEF<35%) populatsioonil. 4228 patsienti randomiseeriti kas platseebo- (n=2117) või enalapriili
gruppi (n=2111). Platseebogrupis tekkis südamepuudulikkus või surm 818 patsiendil (38,6%)
võrreldes 630-ga enalapriili grupis (29,8%) (riski langus: 29%; 95% CI; 21...36%; p<0,001). 518
patsienti platseebogrupist (24,5%) ja 434 enalapriili grupist (20,6%) surid või hospitaliseeriti seoses
esmakordse südamepuudulikkuse tekkega või senise seisundi halvenemisega (riski langus 20%; 95%
CI; 9...30%; p<0,001).

Mitmekeskuselises, randomiseeritud, platseebokontrolliga, topeltpimedas uuringus (SOLVD
raviuuring) hinnati süstoolsest düsfunktsioonist (väljutusfraktsioon <35%) tingitud sümptomaatilise
kongestiivse südamepuudulikkusega populatsiooni. 2569 südamepuudulikkuse tavapärast ravi saavat
patsienti randomiseeriti kas platseebo- (n=1284) või enalapriili gruppi (n=1285). Platseebogrupis
tekkis 510 surmajuhtu (39,7%) võrreldes 452-ga enalapriili grupis (35,2%) (riski vähenemine, 16%;
95% CI, 5...26%; p=0,0036). Platseebogrupis tekkis 461 kardiovaskulaarsetest haigustest tingitud
surmajuhtu võrreldes 399-ga enalapriili grupis (riski vähenemine 18%, 95% CI, 6...28%, p<0,002),
peamiselt seoses progressiivsest südamepuudulikkusest tingitud surmajuhtude arvu langusega (251
platseebogrupis vs 209 enalapriili grupis, riski langus 22%, 95% CI, 6...35%). Südamepuudulikkuse
süvenemise tõttu suri või hospitaliseeriti vähem patsiente (736 platseebogrupis ja 613 enalapriili
grupis; riski vähenemine, 26%; 95% CI, 18...34%; p<0,0001). Kogu SOLVD uuringus vähendas
enalapriil vasaku vatsakese düsfunktsiooniga patsientidel müokardiinfarkti riski 23% (95% CI,
11...34%; p<0,001) ja ebastabiilsest stenokardiast tingitud hospitaliseerimise riski 20% (95% CI,
9...29%; p<0,001).

Üle 6-aastastel hüpertensiooniga lastel on ravimi kasutamise kogemused piiratud. Kliinilises uuringus
osales 110 hüpertensiooniga 6...16-aastast patsienti, kelle kehakaal oli ≥20 kg ja
glomerulaarfiltratsioon >30 ml/min/1,73 m2. Patsiendid kehakaaluga <50 kg said kas 0,625; 2,5 või 20
mg enalapriili ööpäevas ja patsiendid kehakaaluga ≥50 kg said kas 1,25; 5 või 40 mg enalapriili
ööpäevas. Üks kord ööpäevas manustatud enalapriil alandas vererõhu madalaimat näitajat annusest
sõltuvalt. Enalapriili annusest sõltuv antihüpertensiivne efektiivsus oli ühtlane kõikides alagruppides
(vanus, Tanneri skaala, sugu, rass). Kõige madalamad uuritud annused 0,625 mg ja 1,25 mg (vastasid
keskmiselt annusele 0,02 mg/kg üks kord ööpäevas) ei näidanud aga püsivat antihüpertensiivset
efektiivsust. Uuringus kasutatud maksimaalne annus oli 0,58 mg/kg (kuni 40 mg) üks kord ööpäevas.
Laste kõrvaltoimete profiil ei erinenud täiskasvanute omast.

5.2. Farmakokineetilised omadused

Imendumine
Suu kaudu manustatud enalapriil imendub kiiresti, maksimaalne kontsentratsioon plasmas saabub ühe
tunni jooksul. Põhinedes uriinist leitud kogusele, imendub suu kaudu manustatud enalapriilist
ligikaudu 60%. Suu kaudu manustatud enalapriili imendumist ei mõjuta toidu olemasolu seedetraktis.

Suu kaudu manustatud enalapriil hüdrolüüsitakse pärast imendumist kiiresti ja ulatuslikult
enalaprilaadiks, mis on tugevatoimeline AKE-inhibiitor. Enalaprilaadi maksimaalne kontsentratsioon
plasmas saabub ligikaudu 4 tundi pärast enalapriili suukaudse annuse manustamist. Enalaprilaadi
efektiivne poolväärtusaeg kumulatsiooniks pärast enalapriili annuste korduvat manustamist on 11
tundi. Normaalse neerufunktsiooniga isikutel saavutati enalaprilaadi püsikontsentratsioon 4-päevase
ravi järel.

Jaotumine
Terapeutiliselt olulises kontsentratsioonivahemikus seondub enalaprilaat inimese plasmavalkudele
kuni 60% ulatuses.

Biotransformatsioon
Lisaks muutumisele enalaprilaadiks ei ole enalapriili puhul tõestatud teisi olulisi
ainevahetusreaktsioone.

Eritumine
Enalaprilaat eritub peamiselt neerude kaudu. Põhikomponendid uriinis on enalaprilaat (40%) ja
muutumatul kujul enalapriil (ligikaudu 20%).

Neerukahjustus
Neerupuudulikkusega patsientidel suureneb enalapriili ja enalaprilaadi sisaldus seerumis. Mõõduka
neerupuudulikkusega patsientidel (kreatiniini kliirens 40...60 ml/min) oli pärast 5 mg enalapriili üks
kord ööpäevas manustamist enalaprilaadi püsiseisundi AUC ligikaudu kaks korda kõrgem võrreldes
normaalse neerufunktsiooniga patsientidega. Raske neerukahjustuse korral (kreatiniini kliirens <30
ml/min) suurenes AUC ligikaudu 8 korda. Enalapriilmaleaadi korduvannuste manustamise järgselt
saavutatud enalaprilaadi efektiivne poolväärtusaeg on sellise raskusastme neerupuudulikkuse puhul
pikenenud ja aeg püsiseisundi saavutamiseni edasi lükkunud (vt lõik 4.2.).

Enalaprilaati saab üldvereringest hemodialüüsi teel eemaldada. Dialüüsi kliirens on 62 ml/min.

Lapsed ja noorukid
Korduvannuste farmakokineetika uuring viidi läbi 40-l hüpertensiooniga poisil ja tüdrukul vanuses 2
kuud kuni ≤16 aasta. Eelnevalt manustati neile suukaudselt 0,07...0,14 mg/kg enalapriilmaleaati
päevas. Laste puhul ei erinenud enalaprilaadi farmakokineetika täiskasvanute omast (varem uuritud).
Andmed viitavad AUC tõusule (kehakaalu järgi kohandatud annus) ea tõustes. Kui aga annust
kohandatakse kehapinna järgi, siis ei ilmne AUC suurenemist. Püsiseisundi juures oli enalaprilaadi
kuhjumise keskmine efektiivne poolväärtusaeg 14 tundi.

Imetamine
Peale 20 mg enalapriili ühekordset manustamist 5 sünnitanud naisele leiti, et keskmine kõrgeim
enalapriili kontsentratsioon piimas oli 1,7 mikrogrammi/l (vahemik 0,54 kuni 5,9 mikrogrammi/l) 4
kuni 6 tundi peale manustamist. Keskmine kõrgeim enalaprilaadi kontsentratsioonide tase oli 1,7
mikrogrammi/l (vahemik 1,2 kuni 2,3 mikrogrammi/l); tippkontsentratsioonid ilmnesid erinevatel
aegadel 24 tunni jooksul. Kasutades tippkontsentratsioonide andmeid piimas, on eeldatav
maksimaalne kogus, mille rinnapiimatoidul olev imik võib rinnapiima kaudu saada, 0,16% ema
kaalule kohaldatud annusest. Naisel, kes oli võtnud suukaudset enalapriili 10 mg ööpäevas 11 kuu
jooksul, oli enalapriili tippkontsentratsioon rinnapiimas 2 mikrogrammi/l 4 tundi peale manustamist ja
enalaprilaadi tippkontsentratsiooni tase 0,75 mikrogrammi/l ligikaudu 9 tundi peale manustamist.
Enalapriili ning enalaprilaadi koguhulk, mõõdetuna rinnapiimas 24 tunni jooksul, oli vastavalt 1,44
mikrogrammi/l ja 0,63 mikrogrammi/l. Enalaprilaadi tase rinnapiimas polnud tuvastatav (<0,2
mikrogrammi/l) 4 tunni möödudes ühekordsest 5 mg enalapriili manustamisest ühel emal ning
ühekordsest 10 mg enalapriili manustamisest kahel emal; enalapriili taset ei määratud.

5.3. Prekliinilised ohutusandmed

Korduvtoksilisuse, genotoksilisuse ja kartsinogeensuse prekliinilised uuringud ei ole näidanud
kahjulikku toimet inimesele. Reproduktsioonitoksilisuse uuringud rottidega ei ole näidanud enalapriili
kahjulikku toimet viljakusele ja samuti pole täheldatud loote väärarenguid põhjustavat toimet.
Uuringus kus emastele rottidele manustati ravimit enne viljastumist ja kogu tiinuse vältel, tõusis
laktatsiooniperioodis järglaste suremus. Ravim läbib platsentaarbarjääri ja imendub piima. AKE-
inhibiitorid on näidanud fetotoksilisust (põhjustab loote kahjustumist ja/või surma), kui manustada
teisel või kolmandal trimestril.

6. Farmatseutilised andmed

6.1. Abiainete loetelu

Preželatiniseeritud tärklis
Kaltsiumvesinikfosfaatdihüdraat
Talk
Magneesiumstearaat
Mikrokristalne tselluloos
Povidoon K-29/32
Naatriumvesinikkarbonaat

Enalapril Vitabalans 10 mg:
Punane raudoksiid (E 172)

Enalapril Vitabalans 20 mg:
Punane raudoksiid (E 172)
Kollane raudoksiid (E 172)

6.2. Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3. Kõlblikkusaeg

2 aastat.

6.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Hoida temperatuuril kuni 25°C.

6.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

28, 30, 56, 60, 98, 100 tabletti blistris (Al/Al).

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Erinõuded puuduvad.

Kasutamata ravimpreparaat ja jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. Müügiloa hoidja

Vitabalans Oy
Varastokatu 8
13500 Hämeenlinna
Soome
Tel: +358 (3) 615600
Fax: +358 (3) 6183130

8. Müügiloa number

Enalapril Vitabalans 5 mg: 633909
Enalapril Vitabalans 10 mg: 633709
Enalapril Vitabalans 20 mg: 633809

9. Esmase müügiloa väljastamise/müügiloa uuendamise kuupäev

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 22.05.2009
Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 28.03.2013

10. Teksti läbivaatamise kuupäev

Ravimiametis kinnitatud oktoobris 2013