EFFERALGAN C

Palavik ja nõrk valu.

Suukaudseks kasutamiseks.
Tablette ei tohi närida ja alla neelata.
Kihisev tablett tuleb täielikult lahustada klaasitäies vees ja koheselt juua.

Antud ravimvorm sobib kasutamiseks täiskasvanutele ja üle 25 kg kaaluvatele lastele (ligikaudu
8-aastased või vanemad).

Täiskasvanud
Täiskasvanutel ja üle 50 kg kaaluvatel lastel (umbes 15-aastased või vanemad) on sobivaks
üksikannuseks 1...2 kihisevat tabletti, mida võib vajadusel korrata vähemalt 4-tunnise intervalli
möödudes, kusjuures ööpäevane annus ei tohi ületada 9 kihisevat tabletti (3 g paratsetamooli).

Eakatel patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik.

Lapsed
Lapse annuse määramisel tuleb arvestada tema kehakaaluga ja vastavalt sellele valida sobiv
ravimvorm. Juhendis on antud lapse kehakaalule ligilähedaselt vastav vanus. Paratsetamooli suurim
soovitatav ööpäevane annus on 60 mg/kg, mis jagatakse 4...6 manustamiskorraks, s.t. 15 mg/kg
6-tunnise või 10 mg/kg 4-tunnise intervalli korral. Lastel peab nii päeval kui öösel
manustamiskordade vahele jääma regulaarne intervall, mis on eelistatult 6 tundi ja mitte lühem kui
4 tundi.

Kehakaal
25-30 kg
30-35 kg
35-50 kg
(ligikaudne vanus)
(8...10 aastat)
(10...12 aastat)
(12...15 aastat)

1


Ühekordne annus,
1-2
1-2
kihisevate tablettide arv
Maksimaalne ööpäevane annus,
kihisevate tablettide arv

Ravi tuleb üle vaadata kui sümptomid püsivad üle kolme päeva või süvenevad selle perioodi jooksul.

Neerupuudulikkus
Neerupuudulikkuse korral peab manustamiskordade vahele jääma allpool tabelis toodud aeg (vt
lõigud 4.4 ja 5.2):

Kreatiniini kliirens
Aeg manustamiskordade vahel
cl ≥50 ml/min
Vähemalt 4 tundi
cl 10-50 ml/min
Vähemalt 6 tundi
cl <10 ml/min
Vähemalt 8 tundi

Maksapuudulikkus
Kroonilise või kompenseeritud aktiivse maksahaigusega patsientidel, samuti hepatotsellulaarse
puudulikkusega, kroonilise alkoholismi, kroonilise alatoitlusega (vähesed maksa glutatiooni varud)
patsientidel, samuti dehüdratatsiooni korral ei tohi paratsetamooli annus ületada 3 grammi/ööpäevas.

Ülitundlikkus paratsetamooli, askorbiinhappe või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine(te) suhtes.
Neerukivitõbi kui C-vitamiini annus ületab 1 g ööpäevas.
Raske maksapuudulikkus või aktiivne maksahaigus.

Üleannustamise vältimiseks tuleb kontrollida, et teised manustatavad ravimid ravimid (nii retsepti kui
ka käsimüügiravimid) ei sisaldaks paratsetamooli. Juhuslik üleannustamine võib põhjustada tõsise
maksakahjustuse ning surma (vt lõik 4.9). Teiste mittesteroidsete analgeetikumide samaaegne
kasutamine ei ole põhjendatud.

Ettevaatus on vajalik kui pratsetamooli kasutatakse patsientidel, kellel on:
• Gilberti sündroom (perekondlik hüperbilirubineemia),
• glükoos-6-fosfaatdehüdrogenaasi puudulikkus,
• tõsine neerupuudulikkus (kreatiniini kliirens ≤ 30 ml/min) (vt lõigud 4.2 ja 5.2),
• krooniline alkoholism, alkoholi liigtarbimine,
• anoreksia, buliimia, kahheksia või alatoitumine (vähesed maksa glutatiooni varud),
• dehüdratatsioon, hüpovoleemia,
• kehakaal alla 50 kg.

Ägeda hepatiidi tekkimisel tuleb selle ravimi manustamine lõpetada.

Paratsetamool võib põhjustada tõsiseid nahareaktsioone, nagu äge generaliseerunud eksantematoosne
pustuloos, Stevensi-Johnsoni sündroom ja toksiline epidermaalne nekrolüüs, mis võivad olla letaalse
lõppega. Patsiente tuleb informeerida tõsiste nahareaktsioonide tunnustest ning ravimi kasutamine
tuleb lõpetada nahalööbe või mõne muu ülitundlikkuse nähu ilmnemisel.

Paratsetamooli soovitatavatest suuremate annuste manustamisega kaasneb risk raske maksakahjustuse
tekkeks. Maksakahjustuse kliinilised sümptomid tekivad tavaliselt 1 kuni 2 päeva pärast
paratsetamooli liigse annuse manustamist. Maksakahjustuse maksimaalseid sümptome täheldatakse
tavaliselt 3...4. päeval. Ravi antidoodiga tuleb alustada nii vara kui võimalik.


2


Efferalgan C kasutamisel on ettevaatus vajalik raua metabolismi häirega patsientidel, neeru- või
kuseteede kivide moodustumise ning glükoos-6-fosfaatdehüdrogenaasi puudulikkuse korral.

Ravim sisaldab 330 mg (14,3 mmol) naatriumi. Sellega tuleb arvestada kontrollitud
naatriumisisaldusega dieedil olevatel patsientide puhul.

Ravim sisaldab sorbitooli (E420). Päriliku fruktoositalumatusega patsiendid ei tohi seda ravimit
kasutada.

Samaaegne fenütoiini kasutamine võib vähendada paratsetamooli efektiivsust ning suurendada
maksakahjustuse riski. Fenütoiini kasutavad patsiendid peavad vältima paratsetamooli suuri annuseid
ja/või pikaagset kasutamist. Neil patsientidel tuleb jälgida maksakahjustuse nähtude ilmnemist.

Ettevaatus on vajalik samaaegsel kasutamisel koos ravimitega, mis põhjustavad maksensüümide
induktsiooni, nagu nt barbituraadid, isoniatsiid, karbamasepiin, rifampitsiin ja etanool.

Paratsetamooli ja klooramfenikooli samaaegsel manustamisel võib klooramfenikooli eritumine
oluliselt aeglustuda ning selle toksilisus suureneda.

Paratsetamooli ja zidovudiini (AZT) samaaegne kasutamine suurendab neutropeenia tekke ohtu.
Seetõttu tuleks paratsetamooli kasutada samaaegselt sidovudiiniga vaid arsti nõuandel.

Kumariinide, sealhulgas ka varfariini samaaegne kasutamine koos paratsetamooliga võib põhjustada
INR väärtuse vähest kõikumist. INR väärtuste jälgimine on vajalik kogu samaaegse kasutamise
perioodi jooksul ning üks nädal pärast paratsetamooli kasutamise lõpetamist.

Manustamisel koos probenetsiidiga tuleb kaaluda annuste vähendamist, kuna probenetsiid suurendab
peaaegu poole võrra paratsetamooli kliirensit, inhibeerides kojugatsiooni glükuroonhappega.

Salitsüülamiid võib pikendada paratsetamooli eliminatsiooni poolväärtusaega.

Paratsetamooli imendumist võivad kiirendada metoklopramiid või domperidoon.

Paratsetamooli imedumist võib aeglustada kolestüramiin.

Koostoimed laboratoorsetes uuringutes:
Paratsetamooli manustamine võib häirida veres kusihappe määramist fosfovolframhappe meetodil ja
glükoosi määramist glükoosoksüdaas-peroksüdaasi meetodil.

Deferoksamiin: vitamiin C suurte annuste kasutamisel koos kelaate moodustava deferoksamiiniga võib
raua sisaldus kudedes suureneda kuni toksilise tasemeni ning põhjustada südamepuudulikkust.

Rasedus
Reproduktiivsusuuringutes suukaudselt manustatava paratsetamooliga ei täheldatud vääraraenguid või
toksilisi toimeid lootele. Epidemioloogilised uuringud ei näidanud paratsetamoolil kahjulikke toimeid
rasedusele või loote/vastsündinu tervisele. Sellele vaatamata tuleb Efferalgan C'd raseduse ajal
kasutada pärast hoolikat võimaliku kasu ja riski hindamist. Rasedatel patsientidel tuleb täpselt järgida
soovitatud annuseid ning ravi kestvust.
Paratsetamooli üledoosi saanud rasedate naiste prospektiivsed andmed ei näidanud väärarengute riski
suurenemist.

Imetamine

3


Pärast suukaudset manustamist eritub paratsetamool väheses koguses rinnapiima. Rinnaga toidetud
imikutel on esinenud lööbeid. Paratsetamooli võib imetamise ajal manustada.
Vitamiin C satub loote vereringesse aktiivse transportmehhanismi abil. C vitamiin eritub inimese
rinnapiima. Efferalgan C kasutamisel imetamise ajal on vajalik ettevaatus.

Pole asjakohane.

Paratsetamool
Järgmistest organsüsteemi klassidesse rühmitatud kõrvaltoimetest on teatatud paratsetamooli
suposiidide turustamisjärgselt ning seetõttu pole nende esinemissagedus teada.

Organsüsteem
Sagedus
Kõrvaltoime
Teadmata
Maksaensüümide aktiivsuse suurenemine, INR väärtuse
Uuringud
vähenemine, INR väärtuse suurenemine
Vere ja lümfisüsteemi Teadmata
Trombotsütopeenia, leukopeenia, neutropeenia
häired
Seedetrakti häired
Teadmata
Kõhulahtisus, kõhuvalu
Maksa ja sapiteede
Teadmata
Maksakahjustus, maksa nekroos, hepatiit
häired
Immuunsüsteemi
Teadmata
Anafülaktiline reaktsioon, anafülaktiline šokk,
häired
angioödeem, ülitundlikkusreaktsioon
Teadmata
Urtikaaria, erüteem, nahalööbed; äge generaliseerunud
Naha ja nahaaluskoe
eksantematoosne pustuloos, toksiline epidermaalne
kahjustused
nekrolüüs, Stevensi-Johnsoni sündroom
Vaskulaarsed häired
Teadmata
Hüpotensioon (anafülaksia sümptomina)

Kiiniliste ning epidemioloogiliste uuringute andmete kohaselt võib analgeetikumide pikaaegsel
kasutamisel esineda nefropaatiat, sealhulgas neerusagara nekroosi, interstitsiaalset nefriiti ja
sekundaarset püelonefriiti.

Ülitundlikkusreaktsioonid on nõudnud ravi lõpetamist.

C-vitamiin
C-vitamiin annuses üle 1 g soodustab oksalaat- ja uraatneerukivide moodustumist ning võib G6PD
puudulikkusega seotud kroonilise hemolüüsiga patsientidel soodustada hemolüüsi.

Järgmistest vitamiin C kõrvaltoimetest on teatatud turustamisjärgselt:
Organsüsteem
Sagedus
Kõrvaltoime
Seedetrakti häired
Teadmata
Kõhuvalu, kõhulahtisus
Närvisüsteemi häired
Teadmata
Peapööritus
Neerude ja kuseteede häired
Teadmata
Hüperoksaluuria, kromaatuuria
Naha ja nahaaluskoe
Teadmata
Urtikaaria, lööve
kahjustused

Paratsetamooli ja vitamiin C kombinatsioon
Järgmistest paratsetamooli ja vitamiin C kõrvaltoimetest on teatatud turustamisjärgselt:

Organsüsteem
Sagedus
Kõrvaltoime
Vere ja lümfisüsteemi häired
Teadmata
Agranulotsütoos
Seedetrakti häired
Teadmata
Kõhuvalu

4


Maksa ja sapiteede häired
Teadmata
Hepatiit
Immuunsüsteemi häired
Teadmata
Anafülaktiline reaktsioon, ülitundlikkus
Naha ja nahaaluskoe
Teadmata
Angioödeem, dermatiit, sügelus, lööve,
kahjustused
urtikaaria.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Paratsetamool
Maksahaigusega, kroonilise alatoitlusega, kroonilise alkoholismi või maksaensüüme indutseerivaid
ravimeid kasutatavatel patsientidel, samuti vanemaealistel patsientidel ja eriti väikelastel on
mürgistuse tekkimise oht (sageli on esinenud nii terapeutilist üleannustamist kui ka juhuslikku
mürgistust), mis võib osutuda letaalseks (vt lõik 4.4).

Sümptomid: iiveldus, oksendamine, isutus, kahvatus ja kõhuvalu ilmnevad üldiselt 24 tunni jooksul.

Paratsetamooli üleannustamine üksikannusena üle 7,5 g täiskasvanule ja 140 mg/kg lapsele põhjustab
tsütolüüsi maksas, mis tõenäoliselt kutsub esile ulatusliku ja pöördumatu nekroosi, mille tulemuseks
on hepatotsellulaarne puudulikkus, metaboolne atsidoos ja entsefalopaatia, mis võib põhjustada
koomat ja surma.

12...48 tundi pärast ravimi sissevõtmist on täheldatud maksa transaminaaside, laktaatdehüdrogenaasi
ja bilirubiini tõusu koos protrombiini aja lühenemisega. Maksakahjustuse kliinilised sümptomid
ilmnevad tavaliselt 1...2 päeva möödudes ning saavutavad maksimumi 3...4. päevaks.

Esmaabivõtted:
Kiire hospitaliseerimine.
Maoloputus suukaudselt sissevõetud ravimi kiireks eliminatsiooniks.
Enne ravi alustamist tuleb niipea kui võimalik, kuid mitte enne 4 tunni möödumist paratsetamooli
manustamisest võtta vereanalüüs paratsetamooli plasmasisalduse määramiseks.
Tavalise üleannustamise ravi hulka kuulub võimalikult varajane antidoodi N-atsetüültsüsteiini
intravenoosne või suukaudne manustamine, võimalusel kaheksa tunni jooksul pärast manustamist.
N-atsetüültsüsteiin pakub teatud määral kaitset manustamisel isegi kuni pärast 16 tundi.
Sümptomaatiline ravi.
Maksafunktsiooni analüüsid tuleb teha ravi alguses ning korrata iga 24 tunni järel. Enamikul
juhtudest maksaensüümide näitajad normaliseeruvad 1...2 nädala jooksul koos maksafunktsiooni
taastumisega. Väga rasketel juhtudel võib vajalikuks osutuda maksasiirdamine.

C-vitamiin
Ülemäärane askorbiinhape eritub organismist uriiniga muutumatul kujul. Askorbiinhape on
eemaldatav hemodialüüsiga.
Patsientidel G6PD defitsiidiga on suured askorbiinhappe annused põhjustanud hemolüüsi.

Farmakoterapeutiline rühm: teised analgeetikumid ja antipüreetikumid.
ATC-kood: N02BE91.

Paratsetamoolil on valuvaigistav, palavikku alandav ja väga nõrk põletikuvastane toime.

5


Paratsetamooli valuvaigistava ning palavikku alandava toime täpne mehhanism ei ole teada, see võib
olla seotud tsentraalse ja perifeerse toimega prostaglandiinide sünteesi inhibeerimisel.
C vitamiin on inimesele oluline vees lahustuv vitamiin.

Paratsetamool

Imendumine
Pärast suu kaudu manustamist imendub paratsetamool kiiresti ja täielikult. Maksimaalne
plasmakontsentratsioon saabub 10...60 minutit pärast kihiseva tableti manustamist.

Jaotumine
Paratsetamool jaotub kiiresti enamikus kudedes. Paratsetamooli jaotusruumala on täiskasvanutel
ligikaudu 1...2 l/kg ja lastel vahemikus 0,7...1,0 l/kg. Veres, süljes ja plasmas on kontsentratsioonid
võrreldavad. Seondumine plasmavalkudega on vähene.

Biotransformatsioon
Metaboliseeritakse peamiselt maksas. Kaks peamist metaboolset rada on konjugeerimine
glükuroniidide ja sulfaatidega. Viimati mainitud rada küllastub kiiresti, kui ravimit on manustatud
terapeutilistest annustest suuremates kogustes. Väike osa (alla 4%) metaboliseeritakse tsütokroom
P 450 vahendusel, mille tulemusena moodustub vaheühend (N-atsetüülbensokinoonimiin), mis
tavalise annustamise korral kiiresti kahjutustatakse redutseerimisel glutatiooniga ning konjugeerituna
tsüsteiini ja merkaptopuriinhappega elimineeritakse uriiniga.. Ulatusliku mürgistuse korral suureneb
selle toksilise metaboliidi kogus.

Eritumine
Elimineeritakse peamiselt uriiniga. 90% manustatud annusest elimineeritakse 24 tunni jooksul neerude
kaudu peamiselt konjugeeritud glükuroniidina (ligikaudu 60%) ja konjugeeritud sulfaadina (ligikaudu
30%). Vähem kui 5% eritub muutumatul kujul. Eliminatsiooni poolväärtusaeg suukaudse manustamise
korral on ligikaudu 2 tundi.

Erinevad patsientide rühmad

Raske neerupuudulikkus: paratsetamooli eliminatsioon on veidi pidurdunud. Raske
neerupuudulikkusega patsientidel on glükuroniidi ja konjugeeritud sulfaadi eliminatsiooni määr
aeglasem kui tervetel isikutel. Seetõttu on raske neerupuudulikkusega patsientidel soovitatav
pikendada manustamisvahelist aega 6...8 tunnini (vt lõigud 4.2 ja 4.4).

Maksapuudulikkus: uuringutes on selgunud, et kroonilise maksakahjustusega patsientidel, sealhulgas
ka alkohoolse tsirroosiga patsientidel, on paratsetamooli metabolism muutunud, suurenenud on
plasmakontsentratsioon ning pikenenud on eliminatsiooni poolväärtusaeg. Paratsetamooli plasma
poolväärtusaja suurenemine on seotud maksa sünteesivõime vähenemisega. Seetõttu tuleb
maksakahjustusega patsientidel paratsetamooli kasutada ettevaatusega ning kasutamine on
vastunäidustatud aktiivse maksahaiguse korral, samuti alkohoolse hepatiidi korral, kuna CYP 2E1
induktsioon võib põhjustada hepatotoksiliste paratsetamooli metaboliitide moodustumise suurenemise.

Vanemaealised patsiendid: paratsetamooli farmakokineetika ning biotransformatsioon on muutunud
vähesel määral. Annuse kohandamine ei ole vajalik.

Vastsündinud, imikud ja lapsed: paratsetamooli farmakokineetilised parameetrid on imikutel ning
lastel samad, mis täiskasvanutel, välja arvatud plasma poolväärtusaeg, mis on veidi lühem (ligikaudu 2
tundi) kui täiskasvanutel. Vastsündinutel on plasma poolväärtusaeg pikem kui imikutel (ligikaudu 3,5
tundi). Vastsündinud, imikud ning lalla 10 aastased lapsed eritavad võrreldes täiskasvanutega oluliselt
vähemal määral glükuroniidina ning rohkem konjugeeritud sulfaadina. Paratsetamooli ja selle
metaboliitide summaarne eritumine on sama kõikides vanuserühmades.


6


C-vitamiin

Askorbiinhape imendub seedetraktist muutumatult ja kiiresti ning jaotub laialdaselt organismi
kudedes. Askorbiinhape oksüdeerub pöörduvalt dehüdroaskorbiinhapeks, osa metaboliseerub ka
askorbaat-2-sulfaadiks, mis on inaktiivne ja oksalaadiks, mis eritub uriiniga. Organismi vajadusi
ületav liigne askorbiinhape eritub kiiresti muutumatul kujul uriiniga.

Prekliinilise ohutuse publitseeritud andmed ei näita kahjulikku toimet inimesele väiksema kui toksilise
toime ekspositsioonil korduva manustamise toksilisuse, genotoksilisuse, kartsinogeense potentsiaali,
reproduktiivtoksilisuse uuringutes

Paratsetamooli toimet hinnati rottidel ning hiirtel tasemel 0, 600, 3000 ja 6000 PPM kahe aasta
jooksul. Paratsetamooli kartsinogeenset toimet ei täheldatud isastel rottidel ning isastel ja emastel
hiirtel. Küsitavat kartsinogeenset toimet täheldati emastel rottidel mononukleaarse raku leukeemia
esinemissageeduse suurenemisel.

Paratsetamooli genotoksilisuse ja kartsinogeensuse võrdlevas kirjanduse ülevaates selgus, et
paratsetamooli genotoksiline toime ilmneb ainult soovitatust suuremate annuste manustamisel, mis
põhjustavad raskeid toksilisi nähte, sealhugas ka väljendunud maksa ja luuüdi toksilisus.
Genotoksilisus ei ilmne terapeutiliste annuste kasutamisel. Paratsetamooli tumorigeenset toimet
täheldati vaid vanemates uuringutes väga suurte, tsütotoksiliste annuste manustamisel.

Kaaliumvesinikkarbonaat,
veevaba sidrunhape,
naatriumvesinikkarbonaat,
sorbitool,
naatriumdokusaat,
povidoon,
naatriumbensoaat.

Ei ole kohaldatav.

3 aastat.

Hoida temperatuuril kuni 25°C. Hoida silinder tihedalt suletuna. Hoida niiskuse eest kaitstult.

Polüpropüleensilinder polüetüleenkorgiga, milles on niiskust siduv aine.
Pakendis on 20 kihisevat tabletti.

Erinõuded puuduvad.

7


Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.