DONEPEZIL ACTAVIS

Alzheimeri tõvest tingitud kerge kuni mõõduka dementsuse sümptomaatiline ravi.

Täiskasvanud/eakad
Ravi alustatakse 5 mg ööpäevas (annustamine üks kord ööpäevas). Annustamist 5 mg ööpäevas tuleb
jätkata vähemalt üks kuu, et oleks võimalik hinnata ravi esimesi kliinilisi toimeid ning et oleks
võimalik saavutada donepesiilvesinikkloriidi püsikontsentratsioone. Pärast ühekuulise ravi kliinilist
hindamist annusega 5 mg ööpäevas, võib donepesiilvesinikkloriidi annust suurendada 10 mg-ni
ööpäevas (annustamine 1 kord ööpäevas). Maksimaalne soovitatav ööpäevane annus on 10 mg.
Suuremaid annuseid kui 10 mg ööpäevas ei ole kliinilistes uuringutes uuritud.

Ravi peab alustama ja kontrollima arst, kellel on kogemusi Alzheimeri dementsuse diagnoosimises ravis. Diagnoos tuleb panna vastavalt aktsepteeritud ravijuhistele (nt DSM IV, RHK 10). Ravi
donepesiiliga tohib alustada ainult siis, kui on olemas hooldaja, kes regulaarselt jälgib patsiendi ravimi
võtmist. Säilitusravi võib jätkata nii kaua, kuni patsiendil kestab terapeutiline toime. Seepärast tuleks
donepesiili kliinilist kasu regulaarselt uuesti hinnata.

Ravi lõpetamist tasub kaaluda siis, kui terapeutilist efekti enam ei esine. Individuaalset ravivastust
donepesiilile ette arvata ei ole võimalik.
Pärast ravi lõpetamist esineb järk-järguline donepesiili toime vähenemine.

Annuste jaoks, mis ei ole saavutatavad/kasutatavad selle tugevusega, on olemas sama ravimi teised
tugevused.

Neeru- ja maksakahjustus
Neerukahjustusega patsientidel võib järgida samasugust annustamisskeemi, kuna see seisund ei mõjuta
donepesiilvesinikkloriidi kliirensit.
Seoses toime võimaliku suurenemisega kerge kuni mõõduka maksakahjustuse korral (vt lõik 5.2),
tuleb annuse suurendamine läbi viia vastavalt individuaalsele taluvusele. Andmed kasutamise kohta
raske maksakahjustusega patsientidel puuduvad.

Lapsed
Donepezil Actavis‘t ei soovitata kasutada lastel ja noorukitel.

Donepezil Actavis't tuleb manustada suukaudselt õhtuti enne magamaminekut.

Ülitundlikkus toimeaine, piperidiini derivaatide või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Donepesiili kasutamist raske Alzheimeri tõvest tingitud dementsusega, muud tüüpi dementsusega või
muud tüüpi mäluhäiretega (nt vanusest sõltuv kognitiivsete võimete langus) patsientidel ei ole uuritud.

Anesteesia
Donepesiil kui koliinesteraasi inhibiitor tõenäoliselt võimendab suktsinüülkoliini-tüüpi
müorelaksatsiooni anesteesia ajal.

Kardiovaskulaarsed seisundid
Oma farmakoloogilise toime tõttu võivad koliinesteraasi inhibiitorid avaldada südamele vagotoonilist
toimet (nt tekitada bradükardiat). Selle toime tõenäosus on oluline „siinussõlme nõrkuse sündroomiga”
või mõne muu supraventrikulaarse südame ülejuhtehäirega, nagu sinuatriaal- või
atrioventrikulaarblokaad, patsientidel.

On olnud teateid minestamisest ja krampide tekkest. Selliste patsientide uurimisel tuleb arvestada
südame blokaadi või pikkade siinuspauside tekke võimalusega.

Gastrointestinaalsed seisundid
Kõrgenenud haavandi tekkeriskiga patsiente, nt neid, kellel anamneesis on esinenud haavand või neid,
kes saavad mittesteroidseid põletikuvastaseid aineid (MSPVA), tuleb sümptomite tekke osas jälgida.
Siiski ei näidanud kliinilised uuringud donepesiiliga sarnaselt platseebole mitte mingit tõusu ei
peptilise haavandtõve ega gastrointestinaalse verejooksu juhtudes.

Suguelundid ja kuseteed
Kuigi donepesiili kliinilistes uuringutes seda ei täheldatud, võivad kolinomimeetikumid põhjustada
põiest uriini äravoolu takistust.

Neuroloogilised seisundid
Krambid: Arvatakse, et kolinomimeetikumid võivad põhjustada generaliseerunud krampe. Samas võib
suurenenud krambivalmidus olla ka Alzheimeri tõve avaldus.

Kolinomimeetikumid võivad süvendada või esile kutsuda ekstrapüramidaalseid sümptome.

Maliigne neuroleptiline sündroom (Neuroleptic Malignant Syndrome - NMS)
Donepesiili kasutamisel on väga harva teatatud NMS-st, potentsiaalselt eluohtlikust seisundist, mida
iseloomustavad hüpertermia, lihasjäikus, autonoomne ebastabiilsus, teadvuse muutused ja
kreatiinfosfokinaasi tasemete tõus seerumis, eriti patsientidel, kes samaaegselt saavad ka
antipsühhootikume. Lisaks võivad ilmneda müoglobinuuria (rabdomüolüüs) ja äge neerupuudulikkus.
Kui patsiendil tekivad NMS-ile viitavad nähud ja sümptomid, või tekib seletamatu kõrge palavik ilma
täiendava kliinilise NMS-i pildita, tuleb ravi lõpetada.

Pulmonaalsed seisundid
Tänu kolinomimeetilistele toimetele, tuleb koliinesteraasi inhibiitoreid astma või kroonilise
obstruktiivse kopsuhaiguse anamneesiga patsientidele välja kirjutada ettevaatusega.

Donepesiili samaaegset manustamist teiste atsetüülkoliinesteraasi inhibiitoritega, kolinergilise
süsteemi agonistide või antagonistidega tuleb vältida.

Raske maksakahjustus
Raske maksakahjustusega patsientide kohta andmed puuduvad.

Laktoosi talumatus
See ravim sisaldab laktoosi. Patsiendid, kellel on harvaesinev pärilik galaktoositalumatus,
laktaasidefitsiit või glükoos-galaktoosi malabsorptsioon, ei tohi seda ravimit võtta.

Suremus vaskulaarse dementsuse kliinilistes uuringutes
Viidi läbi kolm 6-kuulist kliinilist uuringut, kus uuriti isikuid, kes vastasid tõenäolise või võimaliku
vaskulaarse dementsuse (VaD) suhtes NINDS-AIREN kriteeriumidele. NINDS-AIREN kriteeriumid
on mõeldud tuvastamaks patsiente, kelle dementsuse põhjuseks on vaid vaskulaarsed põhjused ning
välistamaks Alzheimeri tõvega patsiendid. Esimeses uuringus oli suremuse määr 5 mg
donepesiilvesinikkloriidiga 2/198 (1,0%), 10 mg donepesiilvesinikkloriidiga 5/206 (2,4%) ja
platseeboga 7/199 (3,5%). Teises uuringus oli suremuse määr 5 mg donepesiilvesinikkloriidiga 4/208
(1,9%), 10 mg donepesiilvesinikkloriidiga 3/215 (1,4%) ja platseeboga 1/193 (0,5%). Kolmandas
uuringus oli suremuse määr 5 mg donepesiilvesinikkloriidiga 11/648 (1,7%) ja platseeboga 0/326
(0%). Suremuse määr kolmes VaD uuringus kõikides donepesiilvesinikkloriidi saanute gruppides
kokku (1,7%) oli arvuliselt suurem kui platseebogrupis (1,1%), kuigi see erinevus ei olnud statistiliselt
oluline. Suurem osa surmajuhtumeid nii donepesiilvesinikkloriidi kui ka platseebot saanud patsientidel
tunduvad olevat erinevate vaskulaarsete põhjustega, mida võiks ka eeldada eelneva vaskulaarse
haiguse olemasoluga eakate populatsioonis. Kõikide tõsiste mittefataalsete ja fataalsete vaskulaarsete
juhtumite analüüs ei näidanud esinemissageduses mingit erinevust donepesiilvesinikkloriidi grupis
võrreldes platseeboga.

Ühendatud Alzheimeri tõve uuringutes (n=4146) ja kui need Alzheimeri tõve uuringud ühendati teiste
dementsuse uuringutega, kaasa arvatud vaskulaarse dementsuse uuringud (kokku n=6888), ületas
platseebogrupi suremuse määr arvuliselt donepesiilvesinikkloriidi grupi oma.

Donepesiilvesinikkloriid ja/või mõni tema metaboliitidest ei inhibeeri inimestel teofülliini, varfariini,
tsimetidiini või digoksiini metabolismi. Donepesiilvesinikkloriidi metabolismi ei mõjuta digoksiini või
tsimetidiini samaaegne manustamine. In vitro uuringud on näidanud, et tsütokroom P450 isoensüümid
3A4 ja vähesel määral ka 2D6 on seotud donepesiili metabolismiga. In vitro läbi viidud ravimi
koostoime uuringud näitavad, et ketokonasool ja kinidiin, mis on siis vastavalt CYP3A4 ja 2D6
inhibiitorid, inhibeerivad donepesiili metabolismi. Seepärast võivad need ja teised CYP3A4
inhibiitorid, nagu itrakonasool ja erütromütsiin ning CYP2D6 inhibiitorid, nagu fluoksetiin,
inhibeerida donepesiili metabolismi. Tervete vabatahtlikega uuringus tõstis ketokonasool keskmist
donepesiili kontsentratsiooni ligikaudu 30%. Ensüümide indutseerijad, nagu rifampitsiin, fenütoiin,
karbamasepiin ja alkohol võivad vähendada donepesiili sisaldust. Kuna inhibeeriva või indutseeriva
efekti tugevus ei ole teada, tuleb selliseid ravimite kombinatsioone kasutada ettevaatusega.
Donepesiilvesinikkloriid võib sekkuda antikolinergilist aktiivsust omavate ravimite toimesse. On
võimalik ka sünergistlik aktiivsus samaaegse ravi korral selliste ravimitega nagu suktsinüülkoliin,
teised neuromuskulaarse ülekande blokaatorid või kolinergilised agonistid või südame erutusjuhtesse
toimivad beetablokaatorid.

Rasedus
Adekvaatsed andmed donepesiili kasutamise kohta rasedatel puuduvad. Loomkatsed ei ole näidanud
teratogeenset efekti, kuid on näidanud peri- ja postnataalset toksilisust (vt lõik 5.3). Võimalik risk
inimestele on teadmata. Donepezil Actavis't ei tohi raseduse ajal kasutada ilma tungiva vajaduseta.

Imetamine
Donepesiil eritub roti piima. Ei ole teada, kas donepesiilvesinikkloriid eritub inimese rinnapiima ning
uuringud imetavate naistega puuduvad. Seepärast ei tohi donepesiili kasutavad naised last rinnaga
imetada.

Donepezil Actavis‘el on vähene või mõõdukas toime autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele.

Dementsus võib kahjustada autojuhtimise suutlikkust või masinate käsitsemisoskust. Lisaks võib
donepesiil indutseerida väsimust, pearinglust ja lihaskrampe eelkõige ravi alguses või annuste
suurendamisel. Raviarst peab regulaarselt hindama donepesiili saava patsiendi võimet juhtida autot või
käsitseda keerukaid masinaid.

Kõige sagedamini esinevad kõrvaltoimed on kõhulahtisus, lihaskrambid, väsimus, iiveldus,
oksendamine ja unetus.
Kõrvaltoimeid, mis on esinenud rohkem kui üksikutel juhtudel, on kirjeldatud allpool organsüsteemi ja
esinemissageduse alusel. Sagedused on defineeritud järgmiselt: väga sage (>1/10), sage (>1/100 kuni
<1/10), aeg-ajalt (>1/1000 kuni <1/100), harv (>1/10000 kuni <1/1000), väga harv (<1/10000) ja
teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Organsüsteemi Väga sage
Sage
Aeg-ajalt
Harv
Väga harv
klass
Infektsioonid ja
Ülemiste



infestatsioonid
hingamisteede


viirusinfektsioon
Ainevahetus ja
Anoreksia



toitumishäired


Psühhiaatrilised
Hallutsinat-



häired
sioonid**


Agiteeritus**
Agressiivne
käitumine**
Ebatavalised
unenäod ja
hirmu-unenäod**
Närvisüsteemi

Minestamine*
Krambid*
Ekstra-
Maliigne
häired
Pearinglus
püramidaalsed
neuroleptiline
Unetus
sümptomid
sündroom
Südame häired

Bradükardia
Sinuatriaalne


blokaad
Atrio-
ventrikulaarne
blokaad
Seedetrakti
Kõhulahtisus Oksendamine
Seedetrakti


häired
Iiveldus
Seedehäire
verejooks

Mao ja
duodeenumi
haavandid
Maksa ja



Maksafunktsiooni
sapiteede häired


häired, k.a
hepatiit***
Naha ja

Lööve



nahaaluskoe
Sügelus


kahjustused
Lihas-skeleti ja
Lihaskrambid



sidekoe


kahjustused
Neerude ja

Kusepidamatus


kuseteede häired


Üldised häired Peavalu
Väsimus



ja
Valu


manustamiskoha
reaktsioonid
Uuringud


Lihaste



kreatiinkinaasi

kontsentratsiooni
vähene tõus
seerumis
Vigastus,

Õnnetusjuhtumid


mürgistus ja


protseduuri
tüsistused
* Uurides patsiente minestamise või krampide tekke suhtes, tuleb arvesse võtta südameblokaadi või
pikkade siinuspauside tekke tõenäosust (vt lõik 4.4).
** Hallutsinatsioonid, ebatavalised unenäod, hirmu-unenäod, agiteeritus ja agressiivne käitumine on
lahenenud annuse vähendamisel või ravi lõpetamisel.
*** Teadmata põhjusel tekkinud maksa funktsioonihäirete korral tuleb kaaluda Donepezil Actavis ravi
ärajätmist.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Hinnanguline donepesiilvesinikkloriidi keskmine surmav annus pärast ühekordset suukaudset
manustamist hiirtele ja rottidele on vastavalt 45 mg/kg ja 32 mg/kg kohta või ligikaudu 225 ja 160
korda suurem kui soovitatav maksimaalne annus - 10 mg - inimesel ööpäevas. Loomadel on uuringute
käigus täheldatud annusest sõltuvaid kolinergilise stimulatsiooni tunnuseid ja nendeks olid vähenenud
spontaanne liikumine, lamav asend, taaruv kõnnak, pisaravool, kloonilised krambid, raskendatud
hingamine, süljeeritus, mioos, fastsikulatsioon ja kehapinna temperatuuri langus.

Koliinesteraasi inhibiitorite üleannustamine võib viia kolinergilise kriisini, mida iseloomustavad tugev
iiveldus, oksendamine, süljeeritus, higistamine, bradükardia, hüpotensioon, hingamisdepressioon,
kollaps ja krambid. Võimalik on ka suurenev lihasnõrkus ja see võib lõppeda surmaga, kui haaratud on
hingamislihased.

Nagu iga üleannustamise korral, tuleb rakendada üldisi toetavaid meetmeid. Antidoodina donepesiili
üleannustamise korral võib kasutada tertsiaarseid antikolinergilisi aineid, nagu atropiin. Soovitatav on
intravenoosne atropiinsulfaat, mis on vastavalt tiitritud: algannus 1,0…2,0 mg i.v., järgmised annused
põhinevad kliinilisel vastusel.

Teiste kolinomimeetikumide koosmanustamisel kvaternaarsete antikolinergikumidega, nagu
glükopürrolaat, on registreeritud atüüpilisi vastuseid vererõhu ja südame löögisageduse osas. Ei ole
teada, kas donepesiilvesinikkloriid ja/või selle metaboliidid on dialüüsi (hemodialüüs,
peritoneaaldialüüs või hemofiltratsioon) abil organismist elimineeritavad.

Farmakoterapeutiline rühm: Dementsusevastased ained; antikoliinesteraasid.
ATC-kood: N06DA02

Donepesiilvesinikkloriid on spetsiifiline ja pöörduv atsetüülkoliinesteraasi, ajus kõige levinuma
koliinesteraasi, inhibiitor. Donepesiilvesinikkloriid on in vitro üle 1000 korra tugevama toimega
inhibiitor kui butürüülkoliinesteraas - ensüüm, mis esineb peamiselt väljaspool kesknärvisüsteemi.

Alzheimeri tõvest tingitud dementsusega patsientidel, kes osalesid kliinilistes uuringutes, tekitas üks
kord ööpäevas manustatud 5 mg või 10 mg donepesiili annus stabiilse atsetüülkoliinesteraasi
aktiivsuse inhibeerumise (mõõdeti erütrotsüütide membraanides) 63,6% ja 77,3%, kui seda mõõdeti
pärast annustamist. Atsetüülkoliinesteraasi (AChE) inhibeerimine erütrotsüütides
donepesiilvesinikkloriidiga on näidanud korreleeruvust muutustele ADASCog-is - tundlikul skaalal,
mis uurib tunnetuse valitud aspekte. Donepesiilvesinikkloriidi võimet muuta dementsuse aluseks oleva
neuropatoloogia käiku ei ole uuritud. Seega ei ole alust arvata, et donepesiilil on mingisugunegi efekt
haiguse kulule.
Donepesiili ravi efektiivsust on uuritud neljas platseebokontrollitud uuringus, 2 kuue-kuulist ja 2 ühe-
aastast uuringut.

6-kuulises kliinilises uuringus tehti analüüs donepesiili ravi kokkuvõtte põhjal, kasutades kolme
efektiivsuse kriteeriumi kombinatsiooni: ADAS-Cog (kognitiivse võimekuse näitaja), Clinician
Interview Based Impression of Change with Caregiver Input (üldise funktsionaalse võimekuse näitaja)
ja Activities of Daily Living Subscale of the Clinical Dementia Rating Scale (ühiskonnategurite, kodu,
hobide ja enesehooldusega hakkamasaamise näitaja).

Patsiendid, kes vastasid allpool toodud kriteeriumitele, loeti ravile alluvaks.

Vastanud = Paranemine ADAS-Cog skaalal vähemalt 4 punkti
CIBIC skaalal halvenemise puudumine
Dementia Rating Scale alamskaalas "igapäevase elu tegevused" halvenemise puudumine

Vastanute %



Ravikavatsusega populatsioon
Hinnatav populatsioon

n = 365
n = 352
Platseebogrupp
10%
10%
Donepesiil 5 mg grupp
18%*
18%*
Donepesiil 10 mg grupp
21%*
22%**
* p<0.05
** p<0.01

Donepesiil põhjustas annusest sõltuva statistiliselt olulise tõusu patsientide protsendis, keda arvati
ravile reageerivat.

Imendumine
Maksimaalne plasmatase saavutatakse ligikaudu 3…4 tundi pärast ravimi suukaudset manustamist.
Plasmakontsentratsioonid ja AUC suurenevad proportsionaalselt manustatud annusega. Eliminatsiooni
poolväärtusaeg on ligikaudu 70 tundi, seega saavutatakse ööpäevaste üksikannuste korduva
manustamisega järk-järgult tasakaaluseisund. Tasakaalukontsentratsioon saavutatakse ligikaudu 3
nädala jooksul pärast ravi alustamist. Tasakaalukontsentratsiooni korral varieeruvad
donepesiilvesinikkloriidi plasmakontsentratsioon ja sellega seotud farmakodünaamiline toime päeva
jooksul väga vähe.
Toit ei mõjuta donepesiilvesinikkloriidi imendumist.

Jaotumine
Donepesiilvesinikkloriid seondub inimese plasmavalkudega ligikaudu 95% ulatuses. Aktiivse
metaboliidi 6-O-desmetüüldonepesiili seonduvus plasmavalkudega ei ole teada.
Donepesiilvesinikkloriidi jaotumist organismi erinevatesse kudedesse ei ole täpselt uuritud. Siiski leiti
tervetel meessoost vabatahtlikel tehtud massitasakaalu uuringus, et 240 tundi pärast 14C-ga
märgistatud donepesiilvesinikkloriidi 5 mg ühekordse annuse manustamist esines ligikaudu 28%
vereplasma radioaktiivsusest muutumatul kujul. See kinnitab , et donepesiilvesinikkloriid ja/või selle
metaboliidid võivad püsida organismis kauem kui 10 päeva.

Biotransformatsioon/eritumine
Donepesiilvesinikkloriid eritub uriiniga nii muutumatul kujul kui ka metaboliseerituna tsütokroom
P450 süsteemi poolt paljudeks metaboliitideks, millest kõik ei ole veel identifitseeritud. Pärast 14C-ga
märgistatud donepesiilvesinikkloriidi 5 mg-lise ühekordse annuse manustamist esines vereplasma
radioaktiivsus, mida väljendati protsendina manustatud annusest, eelkõige intaktse
donepesiilvesinikkloriidina (30%), 6-O-desmetüüldonepesiilina (11% - ainus metaboliit, mille
aktiivsus sarnaneb donepesiilvesinikkloriidi omale), donepesiil-cis-N-oksiidina (9%),
5-O-desmetüüldonepesiilina (7%) ja 5-O-desmetüüldonepesiili glükuroniidkonjugaadina (3%).
Ligikaudu 57% kogu manustatud radioaktiivsusest avastati uriinist (17% muutmatult donepesiilina) ja
14,5% väljaheitest, mis lubab oletada, et peamisteks eliminatsiooniteedeks on biotransformatsioon ja
eritumine uriiniga. Puuduvad tõendid, mis lubaksid oletada donepesiilvesinikkloriidi ja/või mõne selle
metaboliidi enterohepaatilist retsirkulatsiooni.

Donepesiili kontsentratsioonid plasmas vähenevad poolväärtusajaga ligikaudu 70 tundi.

Sugu, rass ja suitsetamine anamneesis ei oma donepesiilvesinikkloriidi plasmakontsentratsioonile
kliiniliselt olulist mõju. Donepesiili farmakokineetikat ei ole tervetel eakatel ega Alzheimeri tõvega
või vaskulaarset dementsust põdevatel patsientidel formaalselt uuritud. Siiski sarnanesid patsientide
keskmised plasmatasemed suuresti noorte tervete vabatahtlike vastavate näitajatega.

Kerge kuni mõõduka maksakahjustusega patsientidel on donepesiili tasakaalukontsentratsioonid
suurenenud, keskmine AUC 48% ja keskmine Cmax 39% võrra (vt lõik 4.2).

Ulatuslikud katseloomadel tehtud uuringud on näidanud, et see ühend põhjustab mõningaid teisi
toimeid kui oodatud farmakoloogilised toimed, mis on kooskõlas selle toimimisega kolinergilise
stimulaatorina (vt lõik 4.9). Donepesiil ei ole mutageenne bakteri- ja imetaja rakkudel tehtud
mutatsioonitestides. In vitro täheldati mõningast klastogeenset toimet rakkudele toksilistes
kontsentratsioonides, mis ületavad enam kui 3000 korda plasma tasakaalukontsentratsioone.
Klastogeenset või genotoksilist toimet ei täheldatud in vivo hiire mikrotuumade mudelis. Pikaajalistes
kartsinogeensuse uuringutes ei leitud tõendeid onkogeense potentsiaali kohta ei rottidel ega hiirtel.

Donepesiilvesinikkloriidil ei olnud toimet rottide fertiilsusele ning ei olnud teratogeenne rottidel ega
küülikutel, kuid sellel oli siiski vähene toime järglaste surnult sündimisele ja enneaegselt sündinud
järglaste elulemusele, kui seda manustati tiinetele rottidele annuses, mis ületas 50 korda inimesel
kasutatava annuse (vt lõik 4.6).

Tableti sisu:
Laktoosmonohüdraat
Maisitärklis
Mikrokristalliline tselluloos
Magneesiumstearaat

Tableti kate:
Polüvinüülalkohol
Makrogool 3350
Talk
Titaandioksiid E171
Kollane raudoksiid E172 (ainult 10 mg tabletis)

Ei kohaldata.

3 aastat.

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Blister PVC/alumiinium.
Tabletipurk (polüetüleenist) ärakeeratava korgiga (polüetüleenist).

Pakendi suurused:
Blister: 7, 28, 30, 50, 50 x 1, 56, 60, 84, 98, 100 või 120 õhukese polümeerikattega tabletti.
Tabletipurk: 28, 30, 100 ja 250 õhukese polümeerikattega tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erinõuded puuduvad.