DIPHERELINE 11,25 MG

Lokaalselt levinud eesnäärmevähi raviks monoteraapiana või adjuvantravina radioteraapia korral.
Metastaseerunud eesnäärmevähi ravi.
Märkus. Ravitoime on efektiivsem, kui patsient pole eelnevalt hormoonravi saanud.

Genitaalne ja ekstragenitaalne endometrioos (I kuni IV staadium)
Märkus. Ravi ei tohi kesta kauem kui 6 kuud (vt. lõik 4.8). Teistkordset ravikuuri triptoreliini või
mõne muu GnRH analoogiga ei soovitata.

Varane puberteet (enne 8-ndat eluaastat tüdrukutel ja enne 10-ndat eluaastat poistel).

Lokaalselt levinud eesnäärmevähi raviks monoteraapiana või adjuvantravina radioteraapia korral.
Metastaseerunud eesnäärmevähi ravi.

Diphereline 11,25 mg 1 lihasesisene süste iga 3 kuu järel.
Ravi kestus: vt lõik 5.1.

Ravi triptoreliiniga tuleb jätkata metastaatilise kastratsiooni suhtes resistentse eesnäärmevähiga
patsientidel, kes on kirurgiliselt kastreerimata, keda ravitakse triptoreliiniga ja kellele sobib ravi
androgeeni biosünteesi inhibiitoritega.

Endometrioos
Diphereline 11,25 mg 1 lihasesisene süste iga 3 kuu järel.

Ravi tuleb alustada menstruaaltsükli esimese viie päeva jooksul.
Ravi kestus sõltub endometrioosi raskusastmest ja funktsionaalsest ja anatoomilisest kliinilisest
väljendusest.
Tavaliselt on ravikuur vähemalt 3 kuni maksimaalselt 6 kuud. Ravi jätkamine või kordamine
triptoreliini või teiste GnRH analoogidega ei ole soovitatav.

Varane puberteet
Laste ravi triptoreliiniga peab kogu ravi jooksul olema laste endokrinoloogi, lastearsti või varase
puberteedi ravimise kogemustega endokrinoloogi kontrolli all.

Lastele kehakaaluga üle 20 kg: üks Diphereline 11,25 mg lihasesisene süste iga 3 kuu järel.

Ravi tuleb poistel ja tüdrukutel lõpetada ligikaudu füsioloogilise puberteedi saabumisel ning
tüdrukutel ei soovitata ravi jätkata, kui nende luuline vanus on rohkem kui 12 aastat.
Seni on vähe andmeid ravi lõpetamise optimaalse aja kohta poistel, sõltuvalt luulisest vanusest. Siiski
soovitatakse poistel ravi lõpetada, kui nende luuline vanus on 13-14 aastat.

NB! On väga oluline, et prolongeeritud toimega lihasesisene süste tehakse täpses vastavuses
instruktsiooniga. Kõikidest juhtudest, kus ravimit manustab mitte arst ise ja ravimi mittetäieliku
manustamise tõttu on jäänud osa ravimist viaali, tuleb kindlasti teatada raviarstile.

Homogeenne piimjas süstesuspensioon tuleb segada õrnalt loksutades.
Järgnevaid ja patsiendi infolehes kirjeldatud lahustamise juhiseid tuleb täpselt järgida.
Ainult ühekordseks kasutamiseks. Järelejäänud suspensioon tuleb hävitada.
Kasutatud nõelad tuleb ära visata koos karbiga.
Pulber lahustada 2 ml-s mannitooli lahuses. Kasutades üht nõeladest, tõmmata kogu lahusti süstlasse
ja lahusti kanda pulbrit sisaldavasse viaali. Loksutada viaali õrnalt kuni pulber on täielikult
lahustunud ja muutunud homogeenseks piimjaks suspensiooniks. Saadud suspensioon tõmmata tagasi
süstlasse. Vahetada nõel ja süstida suspensioon viivitamatult.

Ülitundlikkus GnRH(gonadotropiini vabastajahormoon), tema analoogide või lõigus 6.1 loetletud mis
tahes abiainete suhtes või mõne muu ravimi koostisaine suhtes (vt lõik 4.8). Rasedus ja imetamine.
Triptoreliini ei kasutata eesnäärmevähi puhul patsientidel, kellel on sedastatud spinaalkompressioon
või spinaalsed metastaasid.

Täiskasvanutel võib GnRH analoogide pikaajaline kasutamine põhjustada luukoe kadu ja suurendada
osteoporoosi riski. Esialgsed andmed näitavad et meestel, kellel kasutatakse GnRH agoniste
kombinatsioonis bisfosfonaadiga, võib väheneda luuhõrenemine. Ettevaatlikkusega tuleb kasutada
triptoreliini patsientidel, kellel lisanduvad osteoporoosi riski suurendavad faktorid (krooniline
alkoholi tarbimine, suitsetamine, pikaajaline ravi ainetega, mis soodustavad luuhõrenemist, nagu
krambivastased ained või kortikoidid, osteoporoos perekonna anamneesis, alatoitumus).

Enne ravi alustamist triptoreliiniga peab olema kindel, et patsient ei ole rase.
Harva võib ravi GnRH analoogidega paljastada seniavastamata gonadotroopse ajuripatsi adenoomi.
Neil patsientidel võib tekkida ajurabandus, mida iseloomustab äkiline peavalu, oksendamine,
nägemishäired ja oftalmopleegia.
Patsientidel, keda ravitakse GnRH analoogidega nagu triptoreliin, on suurenenud risk depressiooni
tekkeks, mis võib olla raske. Patsiente tuleb sellest ohust teavitada ja neid vastavalt ravida, kui
depressiooni sümptomid peaksid ilmnema. Teadaoleva depressiooniga patsiente tuleb ravi kestel
pidevalt jälgida.

Eesnäärmevähk:
Triptoreliin, nagu ka teised GnRH analoogid, kutsuvad alguses esile mööduva seerumi testosterooni
taseme tõusu ja võimaliku eesnäärmevähiga seotud sümptomite halvenemise ravi esimeste nädalate
jooksul.
Et esmast testosterooni taseme tõusu vähendada ja leevendada sümptomite halvenemist võib ravi
alguses kaaluda antiandrogeeni kasutamist.
Vähesel arvul patsientidel võivad ajutiselt halveneda eesnäärme vähiga seotud sümptomid nagu
kasvaja ägenemine ja vähiga seotud valu ajutine tugevnemine (metastaatiline valu), mida saab
sümptomaatiliselt leevendada.
Nagu ka teiste GnRH agonistide puhul, on triptoreliini kasutamise puhul esinenud üksikuid seljaaju
kompressiooni juhte või kuseteede obstruktsiooni. Seljaaju kompressiooni või neerukahjustuse
tekkimisel, tuleb kasutada standardseid ravivõtteid ja äärmuslikel juhtudel kaaluda kohest
orhidektoomiat (kirurgiline kastratsioon).
Esimeste nädalate jooksul jälgida pidevalt lülisamba metastaasidega patsiente, kuna neil on
suurenenud seljaaju kompressiooni risk.Kusetrakti obstruktsiooniga või selle riskiga patsiente tuleb
hoolikalt jälgida.
Pärast kirurgilist kastratsiooni ei mõjuta triptoreliin edasist vere testosterooni taseme langust.

Pikaajaline androgeenide puudus bilateraalse orhidektoomia või GnRH analoogide manustamise
tagajärjel seostub luutiheduse vähenemise riskiga. See võib viia osteoporoosi tekkeni ning suurneb
luumurdude risk.

Pikaajaline androgeene pärssiv ravi võib pikendada QT intervalli. Enne ravi alustamist Diphereline
11,25 mg-ga, peaksid arstid kaaluma, kas ravi kasutegur kaalub üle võimalikke riske patsientide jaoks,
kellel on pärilik pika QT sündroom (vt lõik 4.5) või keda ravitakse samaaegselt ravimitega, mis võivad
pikendada QT intervalli, kaasaarvatud torsade de pointes'i võimendamine.

Lisaks on epidemioloogilisi andmeid, et androgeene pärssiva ravi jooksul võib patsientidel suureneda
metaboolsete häirete (näiteks glükoositalumatus) ja kardiovaskulaarsete haiguste risk.

Andmed ei ole kinnitanud seost GnRH analoogidega ravi ja kardiovaskulaarsetesse haigustesse
suremuse vahel. Metaboolsete häirete või kardiovaskulaarse riskiga patsientide puhul tuleb ravi
alustamist GnRH analoogidega ettevaatlikult kaaluda ja neid patsiente ravi ajal pidevalt jälgida.

Triptoreliini manustamine raviannustes põhjustab gonadotropiini sekretsiooni pärssimist.
Normaalne funktsioon taastub tavaliselt pärast ravi lõppu. Seetõttu on diagnostilised testid GnRH
analoogide ravi ajal ja pärast ravi lõppu eksitavad.
Triptoreliini kasutamisse eesnäärmevähi puhul patsientidel, kellel on sedastatud spinaalkompressioon
või spinaalsed metastaasid tuleb suhtuda äärmise ettevaatikkusega.

Naistel
GnRH agonistide kasutamine võib põhjustada luuhõrenemist keskmiselt 1% võrra kuus 6 kuud kestva
ravi jooksul. Iga 10%-line luutiheduse langus on seotud kahe- kuni kolmekordse luumurdude riski
tõusuga.
Olemasolevate andmete põhjal võib väita, et enamikel naistel toimub luutiheduse taastumine pärast
ravi lõppemist.
Spetsiifilisi andmeid patsientide osteoporoosi või osteoporoosi riskifaktorite kohta pole (näiteks
krooniline alkoholi tarvitamine, suitsetamine, pikaajaline ravi ainetega, mis soodustavad
luuhõrenemist, nagu krambivastased ained või kortikoidid, osteoporoos perekonna anamneesis,
alatoitumus, näiteks anorexia nervosa).
Kuna on tõenäoline, et luuhõrenemine on neile patsientidele kahjulik, peab ravi triptoreliiniga
määrama individuaalselt ja ravi alustama ainult siis, kui eeldatav kasu kaalub üle võimalikud riskid.
Peab arvestama ka lisameetmetega, et võidelda luuhõrenemise vastu.

Endometrioos ja emaka müoomid
Soovitatud annuse kasutamisel kutsub triptoreliin esile pideva hüpogonadotroopse amenorröa. Kui
verejooks emakast tekib pärast esimest ravikuud, tuleb kontrollida plasma östradioolide taset ja kui
see on alla 50 pikogrammi/ml-s, tuleb otsida kaasnevaid orgaanilisi koldeid.
Pärast ravi lõpetamist taastub munasarjade funktsioon ja esimene menstruatsioon toimub keskmiselt
134 päeva pärast viimast süsti.
Mittehormonaalne kontratseptsioon on vajalik 15 päeva pärast ravi lõpetamist, s.t. 3,5 kuud pärast
viimast süsti.
Kuna menstruatsioon peab triptoreliinravi ajal lõppema, tuleb patsienti instrueerida, et
menstruatsiooni jätkumise korral teavitaks ta sellest kohe oma arsti. Emaka müoomide ravi korral
triptoreliiniga soovitatakse regulaarselt määrata müoomide suurust. Submukoossete müoomidega
patsientidel on ravi ajal GnRH analoogidega andmeid verejooksude kohta.
Tavaliselt on verejooksud esinenud 6 kuni 10 nädalat pärast ravi alustamist.

Lastel
Tsentraalne varane puberteet
Progresseeruvate ajukasvajatega laste ravimisse tuleb suhtuda ettevaatlikult ja individuaalselt kaaluda
kasu - riski vahekorda.

Tüdrukutel
Algne munasarjade stimulatsioon ja järgnev ravist põhjustatud östrogeenide ärajätusündroom võib
esimesel ravikuul põhjustada tüdrukutel vähest või mõõdukat veritsust tupest.
Pärast ravi lõpetamist areneb välja puberteet.
Andmed tulevase viljakuse kohta on piiratud. Enamikul tüdrukutest algab regulaarne menstruatsioon
keskmiselt aasta pärast ravi lõppu.
Tuleb välistada pseudo-varane puberteet (gonadaalne või neerupealise kasvaja või hüperplaasia) ja
gonadotropiinsõltuv varane puberteet (testikulaarne toksikoos, pärilik Leydig'i raku hüperplaasia).
Tsentraalse varase puberteedi korral võib luutihedus ravi ajal GnRH analoogidega väheneda.
Ravi lõpetamisel luumassi lisandumine jätkub ja luumassi lõplik kogus hilises puberteedis ei ole ravist
mõjutatud.

Pärast GnRH analoogidega ravi lõpetamist võib esineda reieluupea epifüüsi nihestust. Arvatakse, et
östrogeeni madalad konstentratsioonid ravi ajal GnRH analoogidega nõrgestavad epifüüsiplaati.
Kasvukiiruse suurenemine pärast ravi lõpetamist vähendab epifüüsi nihestuse ulatust.

Ettevaatlikkusega tuleb suhtuda triptoreliini manustamisse koos ravimitega, mis mõjutavad ajuripatsi
gonadotropiinide sekretsiooni. Sel juhul soovitatakse patsiendi hormonaalset seisundit jälgida.

Kuna androgeene pärssiv ravi võib pikendada QT intervalli, siis triptoreliini samaaegsesse
kasutamisse koos ravimitega, mis teadaolevalt pikendavad QT intervalli või ravimid, mis on
võimelised indutseerima torsade de pointes'i nagu IA klassi (nagu kinidiin, disopüramiid) või III
klassi (nagu amiodaroon, sotalool, dofetiliid, ibutiliid) arütmiavastased ravimid, metadoon,
moksifloksatsiin, antipsühhootilised ravimid jne, tuleb suhtuda ettevaatlikkusega (vt lõik 4.4).

Rasedus
Triptoreliini ei tohi kasutada raseduse ajal, kuna GnRH agonistide kasutamine on teoreetiliselt seotud
abordi riski või loote anomaaliatega. Kliinilised andmed triptoreliini ja looteanomaaliate või
lootetoksilisuse seose kohta puuduvad. Mittehormonaalne kontratseptsioon on vajalik kogu ravi ajal
kuni menstruatsiooni taastumiseni.

Imetamine
Triptoreliini ei soovitata kasutada rinnaga toitmise ajal.

Fertiilsus
Enne ravi alustamist fertiilses eas naistel, tuleb rasedus kindlalt välistada.

Uuringuid väljaselgitamaks triptoreliini mõju autojuhtimisele või masinate käsitsemisele ei ole läbi
viidud.
Juhul, kui patsiendil tekib peapööritus, unisus või nägemishäired (võimalikud ravimist või haigusest
põhjustatud kõrvaltoimed), on autojuhtimine ja masinate käsitsemine ravi ajal keelatud.

Kõrvaltoimete klassifikatsioon esinemissageduse järgi:
väga sage (> 1/10), sage (> 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt (> 1/1000 kuni < 1/100), harv (> 1/10 000
kuni < 1/1000), väga harv (< 1/10 000).

Üldine talutavus meestel:
Nagu ka ravi korral teiste GnRH analoogidega või pärast kirurgilist kastratsiooni, on kõige sagedasem
kõrvaltoime seotud triptoreliini farmakoloogiliste omadustega nagu esialgne testosterooni taseme
tõus, millele järgneb peaaegu täielik testosterooni sekretsiooni pärssimine.
Need kõrvaltoimed on kuumahood (50%), erektsioonihäired (4%) ja libiido langus (3%).
Alljärgnevalt on loetletud kõrvaltoimed, millel on arvatav seos triptoreliiniga.
Enamik neist on teada kui biokeemilise või kirurgilise kastratsiooni järgsed kõrvaltoimed.

Organsüsteemi
Turuletulekujärg
klass
Väga sage
Sage
Aeg-ajalt
Harv
sed andmed
≥1% kuni
≥0,1% kuni
≥0,01% kuni

≥10%
<10%
<1%
<0,1%
Vere- ja


Purpur

lümfisüsteemi
häired

Kõrva ja labürindi

Tinnitus
Tasakaaluhäir

kahjustused
ed

Südame häired



QT intervalli
pikendamine* (vt
lõik 4.4 ja 4.5)

Endokriinsüsteemi


Suhkurtõbi
Günekomastia
häired

Silma kahjustused


Ebanormaalne
Hägune nägemine
nägemine

nägemishäired




Seedetrakti häired
Iiveldus
Kõhuvalu
Kõhupuhitus

Kõhukinnisus
Suukuivus
Kõhulahtisus
Maitsehäire
Oksendamine



Üldised häired ja
Asteenia
Väsimus
Letargia
Rinnavalu
Haiglane
manustamiskoha
Liighigistamin
Süstekoha
Valu
Seismisraskus
enesetunne
reaktsioonid
e
punetus
Kangestus
Gripilaadsed
Organsüsteemi
Turuletulekujärg
klass
Väga sage
Sage
Aeg-ajalt
Harv
sed andmed
≥1% kuni
≥0,1% kuni
≥0,01% kuni

≥10%
<10%
<1%
<0,1%
Süstekoha
Unisus
sümptomid
põletik
Palavik
Valu
süstekohas
Süstekoha
reaktsioon
Süstekoha
turse

Immuunsüsteemi


Anafülaktiline
Ülitundlikkus
häired
reaktsioon
Ülitundlikkus

Infektsioonid ja


Nasofarüngiit

infestatsioonid
Uuringud

Suurenenud
Suurenenud
Vererõhu tõus
alaniini
vere aluseline
aminotransfer
fosfataas
aas
Kehatemperat
Suurenenud
uuri tõus
aspartaat
Kehakaalu
aminotransfer
tõus
aas
Suurenenud
vere kreatiniin
Vere kusihape
suurenenud
Kehakaalu
tõus

Ainevahetus-ja

Isutus


toitumishäired
Podagra
Suurenenud
söögiisu

Lihas-skeleti ja
Seljavalu
Lihas-skeleti Artralgia
Liigeste jäikus Luuvalu
sidekoe
valu
Lihaskramp
Liigeste turse
kahjustused
Valu
Lihasnõrkus
Lihas-skeleti
jäsemetes
Müalgia
jäikus

Osteoartriit
Närvisüsteemi
Alajäsemete
Peapööritus
Paresteesia
Mälu häired

häired
paraesteesia
Peavalu


Psühiaatrilised
Depressioon

Segadus
Ärevus ja segadus
häired
Meeleolu
Unetus
Langenud

kõikumised
Ärrituvus
aktiivsus

Eufooria

Organsüsteemi
Turuletulekujärg
klass
Väga sage
Sage
Aeg-ajalt
Harv
sed andmed
≥1% kuni
≥0,1% kuni
≥0,01% kuni

≥10%
<10%
<1%
<0,1%
Reproduktiivse
Erektsiooni
Günaekomasti
Ejakulatsiooni

süsteemi ja
häired
a
häired
rinnanäärme häired
Libiido
Rindade

langus
valulikkus

Testikulaarne
atroofia
Testikulaarne
valu
Respiratoorsed,

Düspnoe
Ortopnoe

rindkere ja
mediastiinumi
häired

Naha ja
Liighigistamin

Akne
Villid
Angioneurootiline
nahaaluskoe
e
Alopeetsia
turse
kahjustused
Sügelus
Nõgestõbi
Lööve

Vaskulaarsed
Kuumahood

Hüpertensioon Ninaverejooks

häired

Hüpotensioon


Ravi esimese nädala jooksul pärast esimest süsti põhjustab triptoreliin mööduvat plasma testosterooni
taseme tõusu.
Esialgsest testosterooni taseme tõusust tingituna võib väikesel hulgal patsientidel (≤ 5%) esineda
ajutist eesnäärme vähiga seotud sümptomite halvenemist nagu kuseteede sümptomite ägenemine (2%)
ja metastaatilist valu (5%), mida saab ravida sümptomaatiliselt. Need sümptomid on mööduvad ja
kaovad tavaliselt 1 kuni 2 nädala jooksul.
Üksikutel juhtudel on esinenud metastaasidest tingitud kusejuha obstruktsiooni või seljaaju
kompressiooni sümptomeid. Seetõttu tuleb lülisamba metastaasidega ja/või kusetrakti
obstruktsiooniga patsiente esimeste ravinädalate jooksul tähelepanelikult jälgida (vt lõik 4.4).
GnRH agonistide kasutamine eesnäärmevähi ravis võib põhjustada luuhõrenemist ning viia
osteoporoosi tekkimiseni ja luumurdude riski suurenemiseni.

Üldine talutavus naistel (vt lõik 4.4):
Östrogeenide taseme languse tulemusel on väga sageli esinenud kõrvaltoimeid (esinevad 10% või
rohkematel naistel) nagu peavalu, libiido langus, unehäired, meeleolu muutus, düspareuunia,
düsmenorröa, genitaalne verejooks, munasarjade hüperstimulatsiooni sündroom, munasarjade
hüpertroofia, valu alakõhus, kõhuvalu, tupe kuivus, liighigistamine, kuumahood ja asteenia.

Alljärgnevad kõrvaltoimed on arvatavalt seotud triptoreliini kasutamisega.
Enamik neist on teada kui biokeemilise või kirurgilise kastratsiooni järgsed kõrvaltoimed.
Kõrvaltoimete klassifikatsioon esinemissageduse järgi: väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10),
aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100), harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000), väga harv (< 1/10 000).
Organsüsteemi
Harv
Turuletulekujärgse
klass
Väga sage
Sage
d andmed
≥ 10%
≥1/100 kuni <1/10
≥1/1000 kuni <1/100
Teadmata sagedus
Seedetrakti

iiveldus

Kõhulahtisus
häired
Kõhuvalu
Oksendamine
Ebamugavustunne
alakõhus
Üldised häired
Süstekoha punetus
Palavik
ja
Süstekoha põletik
Haiglane
manustamisko
Valu süstekohal
enesetunne
ha
reaktsioonid

Kõrgenenud
Uuringus

Kehakaalu tõus
vererõhk
Lihas-skeleti

Artralgia

Müalgia
ja sidekoe
Lihaskrambid
Lihasnõrkus
kahjustused

Närvisüsteemi Peavalu


Peapööritus
häired

Psühhiaatrilise
Unehäired
Depressioon*
Depressioon**
Depressioon
d häired
Meeleolu
Ärevus ja segadus
muutused
Libiido langus
Reproduktiivs
Düspareuunia
Rindade valulikkus
Amenorröa
e süsteemi ja
Düsmenorröa

rinnanäärme
Genitaalne
häired
verejooks
(kaasaarvatud
menorraagia,
metrorraagia)
Libiido langus
Munasarjade
hüperstimulatsioon
Munasarjade
hüpertroofia
Valu alakõhus
Tupe kuivus
Naha ja
Liighigistamine


Angioneurootiline
nahaaluskoe
turse
kahjustused
Sügelus
Lööve
Nõgestõbi
Vaskulaarsed
Kuumahood



häired
Respiratoorsed


Düspnoe
, rindkere ja
mediastiinumi
häired
Silma


Hägune nägemine
kahjustused
Nägemishäired
Kõrva ja


Tasakaaluhäired
labürindi
kahjustused
Immuunsüstee


Ülitundlikkus
mi häired

* Pikaajalisel kasutamisel. Põhineb sagedusel, mis on ühine kõigile GnRH analoogidele kui terapeutilisele
klassile.
** Lühiajalisel kasutamisel. Põhineb sagedusel, mis on ühine kõigile GnRH analoogidele kui terapeutilisele
klassile.

Väga sageli (10%) esineb ravi algul endometrioosi sümptomite, kaasaarvatud kõhuvalu ja
düsmenorröa ägenemist, mis on tingitud esmasest pöörduvast plasma östradioolide taseme tõusust.
Need sümptomid on pöörduvad ja tavaliselt kaovad 1 kuni 2 nädala jooksul.
Esimesel kuul pärast esimest süsti võib tekkida genitaalverejooks, kaasaarvatud menorraagia ja
metrorraagia.
Kui ravimit kasutatakse viljatuse ravis kombineeritult gonadotropiinidega, võib tekkida munasarjade
hüperstimulatsiooni sündroom. Võivad tekkida munasarjade hüpertroofia, alakõhuvalu ja/või
kõhuvalu.

Üldine talutavus lastel ( vt lõik 4.4 ):

Nagu ka ravi korral teiste GnRH analoogidega, on kõige sagedasem kõrvaltoime kliinilistes uuringutes
seotud triptoreliini farmakoloogiliste omadustega. Need toimed hõlmavad tupeverejooksu,
kaasaarvatud tupeveritsused.

Järgnevalt on loetletud kõrvaltoimed, millel on arvatav seos triptoreliin-raviga ja millest teatati
uuringute käigus.

Kõrvaltoimete klassifikatsioon esinemissageduse järgi: väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10),
aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100), harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000), väga harv (< 1/10 000).



Organsüsteemi




klass

Väga sage
Sage
Harv
Turuletulekujärgsed
andmed

≥1/10
≥1/100 kuni <1/10
≥1/1000 kuni <1/100
teadmata sagedus
Silma kahjustused


Nägemishäired

Seedetrakti häired

Kõhuvalu
Oksendamine, kõhukinnisus,
iiveldus

Üldised häired ja

Süstekoha
Haiglane enesetunne

manustamiskoha
reaktsioonid
reaktsioonid
(kaasaarvatud valu
süstekohal,
süstekohal punetus,
süstekohapõletik)
Immuunsüsteemi


Ülitundlikkus
Anafülaktiline shokk (on
häired
esinenud täiskasvanud
meestel ja naistel)
Uuringud

Kehakaalu tõus

Vere prolaktiinitaseme
tõus
Ainevahetus-ja


Rasvumine

toitumishäired
Lihas-skeleti ja


Kaelavalu
Müalgia
sidekoe kahjustused
Närvisüsteemi

Peavalu


häired
Psühhiaatrilised


Meeleolu kõikumised
Depressioon
häired
Reproduktiivse
Tupeverejooks,

Rinnavalu

süsteemi ja
kaasaarvatud
rinnanäärme häired
tupeveritsused
Respiratoorsed,


Ninaverejooks

rindkere ja
mediastiinumi
häired
Naha ja nahaaluskoe


Sügelus, nõgestõbi, lööve,

kahjustused
akne
Vaskulaarsed häired

Kuumahood

Kõrgenenud vererõhk
Esimesel kuul pärast esimest süstet võib esineda tupeverejooksu.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamisest tingitud kõrvaltoimetest pole teatatud.
Kui on tegemist üleannustamisega, rakendada sümptomaatilisi ravivõtteid.

Farmakoterapeutiline rühm: gonadotropiini vabastava hormooni analoogid
10
ATC-kood: L02AE04

Triptoreliin on sünteetiline dekapeptiid, loodusliku GnRH (gonadotropiini vabastajahormoon)
analoog.

Toimemehhanism
Kliinilised uuringud ja loomkatsed näitavad, et korduva manustamise tulemusena takistab triptoreliin
pärast lühiajalist stimulatsiooni hüpofüüsi LH (luteiniseeriv hormoon) sekretsiooni, mis põhjustab
meestel seerumi testosterooni ja naistel östradiooli sisalduse vähenemise.

Loomkatsed viitavad ka teisele toimemehhanismile: otsene toime gonaadidele, vähendades
perifeersete GnRH retseptorite tundlikkust.

Farmakodünaamilised toimed
Eesnäärmevähk:
Triptoreliini manustamine võib algselt põhjustada vereseerumis LH ja FSH (folliikulit stimuleeriv
hormoon) taseme tõusu, millega kaasneb algse testosterooni taseme tõus.
Kestval manustamisel langebLH ja FSH produktsioon ning testosterooni sisaldus väheneb kastreeritu
tasemele 2…3 nädala jooksul, püsides sellel tasemel kogu triptoreliini kasutamise vältel.
Ravi võib parandada funktsionaalseid ja objektiivseid sümptomeid

Lokaalselt levinud eesnäärmevähiga 970 patsiendil (T2c-T4) uuriti III faasi randomiseeritud uuringus,
kas radioteraapia koos lühiajalise androgeeni deprivatsiooni teraapiaga (6 kuud, n = 483) on
samaväärne radioteraapiaga, mis kaasnes pikaajalise androgeeni deprivatsioonraviga (3 aastat, n =
487). Triptoreliini manustati 62,2% ja teisi GnRH agoniste 37,8%. Uuringut ei eristatud agonisti järgi.
Üldse oli kogu suremus 5 aasta pärast "lühiajalise hormoonravi" ja "pikaajalise hormoonravi"
gruppides vastavalt 19,0% ja 15,2%, riski suhe 1,42 (CI: 95,71% = 1,79; 95,71% CI = [1,09; 1,85], p
= 0,65 samaväärsuse seisukohalt ja p = 0,0082 uuringujärgsete testide põhjal erinevate ravirühmade
vahel). 5-aastane suremus, mis oli spetsiifiliselt seotud eesnäärmevähiga " lühiajalise" ja "pikaajalise
hormoonravi" rühmades oli vastavalt 4,78% ja 3,2%, riski suhe 1,71 (95% [1,14 kuni 2,57], p =
0,002).

Uuringujärgse analüüsi tulemused triptoreliini alarühmas on samad, mis teistes uuringu alarühmades,
kus üldine suremus vähenes: riski suhe 1,28; 95,71% CI = [0,89; 1,84]. Uuringujärgsete testide
tulemused vastavalt p = 0,38 ja ravirühmade vaheline erinevus p = 0,08.
Uuring näitab, et kiiritusravi ja pikaajalise androgeeni deprivatsioonravi (3 aastat) kombinatsioon on
eelistatav kiiritusravi ja lühiajalise androgeeni deprivatsioonravi kombinatsioonile (6 kuud).

Endometrioos:
Triptoreliini kestev manustamine pärsib östrogeeni sekretsiooni ja võimaldab selliselt ektoopilise
endometrioosi koe puhkeoleku.

Lapsed - varane puberteet
Hüpofüsaarse gonadotroopse hüperaktiivsuse pidurdamine vähendab LH sisaldust, mis tingib
östradiooli või testosterooni (olenevalt soost) sekretsiooni pärssimise ja parandab kasvu/luulise
vanuse suhet ja lõplikku kasvu.

Esialgne sugunäärmete stimuleerimine võib põhjustada kerget genitaalverejooksu, mis vajab
medroksüprogesterooni või tsüproteroonatsetaadi ravi.

Metastaatilise kastratsiooni suhtes resistentse eesnäärmevähiga patsientidel on kliinilised uuringud
näidanud androgeeni biosünteesi inhiibitorite (nagu abirateroonatsetaat) ravile GnRH analoogide
(nagu triptoreliin) lisamise kasulikkust.


11

Imendumine ja jaotumine
Meestel:
Pärast prolongeeritud toimega lihasesisest süstet toimub esialgne toimeaine aktiivne vabanemine,
millele järgneb edasine toimeaine korrapärane vabanemine (C
= 0,32
max
± 0,12 nanogrammi/ml),
kindlustades ühtlase, stabiilse triptoreliini vabanemise keskmiselt 46,6 ± 7,1 mikrogrammi/päevas.
Mikrokapslite biosaadavus on ühe kuu jooksul ligikaudu 53%.

Naistel:
Pärast lihasesisest süstet saavutatakse triptoreliini maksimaalne kontsentratsioon veres 2 kuni 6 tundi
pärast süstet, toime maksimum on 11 nanogrammi/ml. Ei ole andmeid toimeaine kumuleerumise kohta
pärast 6 kuud kestnud kasutamist. Minimaalne tase veres langeb 0,1 ja 0,2 nanogrammi/ml.
Prolongeeritud toimega preparaadi biosaadavus on ligikaudu 50%.

Prekliinilised ohutusandmed, mis baseeruvad traditsioonilistel korduva manustamise toksilisuse,
genotoksilisuse, potentsiaalse kartsinogeense toime ja lootetoksilisuse farmakoloogilistel
ohutusuuringutel, ei ole näidanud kahjulikku toimet inimestele.
Ravimi resorptsioon on lõppenud 120 päeva pärast.

D,L - laktiid-koglükoliidpolümeer
Mannitool,
Naatriumkarmelloos,
Polüsorbaat-80,
Süstevesi

Ei kohaldata.

3 aastat.

Hoida temperatuuril kuni 25°C.
Pärast lahustamist süstida viivitamatult.

11.25 mg süstesuspensiooni pulber viaalis + 2 ml ampull lahustiga + süstal + 2 nõela karbis. Süstenõel
on varustatud kaitsega.
Süstesuspensiooni pulber on 4 ml klaasviaalis (tüüp I), mis on varustatud kummikorgiga (elastomeer)
ja alumiiniumist kaanega. Lahusti on 2 ml klaasampullis.

12
Erinõuded hävitamiseks puuduvad.
Kasutamata suspensioon tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele, kui seda ei süstita kohe pärast
lahustamist.