CORDIPIN XL

Arteriaalne hüpertensioon. Krooniline stabiilne ja vasospastiline stenokardia.

Annust kohandatakse alati vastavalt konkreetse patsiendi seisundile ja vajadustele. Ravitoimet tuleb
jälgida ja ravimi annuseid kohandada vastavalt vererõhu väärtusele ja/või stenokardiahoogude
sagedusele ja raskusastmele.

Cordipin XL'i tavaline alg- ja säilitusannus kõigi näidustuste puhul on 1 tablett (40 mg) ööpäevas.
Maksimaalne soovitatav annus on 2 tabletti (80 mg) üks kord ööpäevas. Tavaliselt kohandatakse
annuseid järk-järgult, 7...14-päevaste intervallidega.

Tablette tuleb võtta koos klaasitäie veega enne hommikusööki, selle ajal või pärast seda. Tablette ei
tohi poolitada, purustada ega närida. Ravimit tuleb võtta regulaarselt ning iga päev ühel ja samal ajal.
Ravimit ei tohi võtta ettenähtust suuremates annustes. Kui annus ununeb võtmata, peab selle sisse
võtma niipea kui võimalik. Ent kui järgmise planeeritud annuseni jääb vaid mõni tund, tuleb unustatud
annus jätta võtmata. Sellisel juhul tuleb võtta ainult järgmine planeeritud annus selleks ettenähtud ajal.
Annuseid ei tohi kunagi kahekordistada.

Lapsed
Nifedipiini ohutus ja efektiivsus lastel vanuses alla 18 aasta ei ole tõestatud. Praegu olemasolevaid
andmeid nifedipiini kasutamise kohta hüpertensiooni raviks on kirjeldatud lõigus 5.1.

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes.

Nifedipiini ei tohi kasutada kardiovaskulaarse Å¡oki korral.

Nifedipiini ei tohi kasutada kombinatsioonis rifampitsiiniga, sest ensüüminduktsiooni tõttu ei
saavutata efektiivset plasmakontsentratsiooni (vt lõik 4.5).

Ravimit tuleb kasutada ettevaatusega juhul, kui patsiendil on väga madal vererõhk (raske
hüpotensioon, süstoolne rõhk <90 mmHg), väljendunud südamepuudulikkus või raske aordistenoos.

Nifedipiini tohib raseduse ajal kasutada ainult juhul, kui naise seisund vajab ravi nifedipiiniga.
Nifedipiini tuleks kasutada üksnes raske hüpertensiooniga naistel, kelle haigus ei allu standardravile
(vt lõik 4.6).

Nifedipiini ei ole soovitatav kasutada imetamise ajal, sest nifedipiin eritub rinnapiima ja ravimi
väikeste koguste suukaudse imendumise mõju ei ole teada (vt lõik 4.6).

Nifedipiini manustamisel tuleb hoolikalt jälgida vererõhku ka siis, kui ravimit manustatakse koos
intravenoosse magneesiumsulfaadiga, sest tekkida võib ülemäärane vererõhu langus, mis võib
kahjustada nii ema kui loodet.

Maksafunktsiooni häiretega patsientidel võib olla vajalik hoolikas jälgimine ja raskete juhtude korral
annuse vähendamine.

Nifedipiin metaboliseerub tsütokroom P450 3A4 süsteemi kaudu. Ravimid, mis teadaolevalt kas
inhibeerivad või indutseerivad seda ensüümsüsteemi, võivad seetõttu mõjutada nifedipiini esmast
maksapassaaži või kliirensit (vt lõik 4.5).

Ravimid, mis on tsütokroom P450 3A4 süsteemi nõrgad või mõõdukad inhibiitorid ja võivad seetõttu
viia nifedipiini plasmakontsentratsiooni suurenemiseni, on näiteks:
- makroliidantibiootikumid (nt erütromütsiin),
- HIV vastased proteaasi inhibiitorid (nt ritonaviir),
- asooli-tüüpi seentevastased ravimid (nt ketokonasool),
- antidepressandid nefasodoon ja fluoksetiin,
- kinupristiin/dalfopristiin,
- valproehape,
- tsimetidiin.

Nende ravimite koosmanustamisel nifedipiiniga tuleb jälgida vererõhku ja vajadusel nifedipiini annust
vähendada.

Ravim sisaldab laktoosi. Seda ravimit ei tohi kasutada patsiendid, kellel on harvaesinev pärilik
galaktoosi talumatus, laktaasipuudulikkus või glükoosi-galaktoosi malabsorptsioon.

Ravimid, mis mõjutavad nifedipiini:
Nifedipiin metaboliseerub tsütokroom P450 3A4 süsteemi kaudu, mis asub nii soole limaskestas kui
maksas. Ravimid, mis teadaolevalt inhibeerivad või indutseerivad seda ensüümsüsteemi, võivad
suukaudsel manustamisel mõjutada nifedipiini esmast maksapassaaži või kliirensit (vt lõik 4.4).

Nifedipiini manustamisel koos järgmiste ravimitega peab arvestama nii koostoimete ulatust kui
kestust.


Rifampitsiin
Rifampitsiin indutseerib tugevalt tsütokroom P450 3A4 süsteemi. Nifedipiini koosmanustamisel
rifampitsiiniga väheneb oluliselt nifedipiini biosaadavus ja seetõttu nõrgeneb toime. Nifedipiini ja
rifampitsiini koosmanustamine on seetõttu vastunäidustatud (vt lõik 4.3).

Järgmiste nõrga või mõõduka tugevusega tsütokroom P450 3A4 süsteemi inhibiitorite
koosmanustamisel nifedipiiniga tuleb jälgida vererõhku ja vajadusel kaaluda nifedipiini annuse
vähendamist (vt lõik 4.2).

Makroliidantibiootikumid (nt erütromütsiin)
Nifedipiini ja makroliidantibiootikumide vahel ei ole koostoimete uuringuid läbi viidud. Teatud
makroliidantibiootikumid pärsivad ensüüm CYP 3A4 poolt vahendatud teiste ravimite metabolismi,
seetõttu ei saa nende ravimite koosmanustamisel välistada nifedipiini plasmakontsentratsiooni tõusu
võimalust (vt lõik 4.4).

Asitromütsiinil, mis on keemilise struktuuri poolest sarnane makroliidantibiootikumidele, puudub
CYP3A4 inhibeeriv toime.

HIV vastased proteaasi inhibiitorid (nt ritonaviir)
Kliinilist uuringut nifedipiini ja teatud HIV vastaste proteaasi inhibiitorite võimalike koostoimete
hindamiseks ei ole veel läbi viidud. On teada, et sellesse rühma kuuluvad ravimid inhibeerivad
tsütokroom P450 3A4 süsteemi. Lisaks inhibeerivad selle rühma ravimid in vitro tsütokroom P450
3A4 poolt vahendatavat nifedipiini metabolismi. Nende ravimite manustamisel koos nifedipiiniga ei
saa välistada nifedipiini plasmakontsentratsiooni olulist tõusu vähenenud esmase maksapassaaži ja
eritumise tõttu (vt lõik 4.4).

Asooli-tüüpi seentevastased ravimid (nt ketokonasool)
Seni ei ole veel läbi viidud koostoimete uuringut teatud asooli-tüüpi seenevastaste ravimite ja
nifedipiini vahel. On teada, et selle rühma ravimid inhibeerivad tsütokroom P450 3A4 süsteemi.
Nende ravimite suukaudsel manustamisel koos nifedipiiniga ei saa välistada nifedipiini süsteemse
biosaadavuse olulist suurenemist esmase maksapassaaži vähenemise tõttu (vt lõik 4.4).

Fluoksetiin
Nifedipiini ja fluoksetiini võimalike koostoimete kohta ei ole veel kliinilist uuringut läbi viidud.
Fluoksetiin pärsib in vitro tsütokroom P450 3A4 poolt vahendatavat nifedipiini metabolismi. Seetõttu
ei saa välistada võimalust, et fluoksetiini samaaegsel kasutamisel suureneb nifedipiini sisaldus plasmas
(vt lõik 4.4).

Nefasodoon
Kliinilist uuringut nifedipiini ja nefasodooni võimalike koostoimete hindamiseks ei ole veel läbi
viidud. Nefasodoon inhibeerib teadaolevalt tsütokroom P450 3A4 poolt vahendatud teiste ravimite
metabolismi. Seetõttu ei saa mõlema ravimi koosmanustamisel välistada nifedipiini
plasmakontsentratsiooni suurenemist (vt lõik 4.4).

Kinupristiin/ dalfopristiin
Kinupristiini/dalfopristiini manustamisel koos nifedipiiniga võib suureneda viimase
plasmakontsentratsioon (vt lõik 4.4).

Valproehape
Ametlikke uuringuid nifedipiini ja valproehappe võimalike koostoimete hindamiseks ei ole läbi
viidud. Kuna valproehappe toimel suureneb ensüümsüsteemi pärssimise tõttu struktuurilt sarnase
kaltsiumikanali blokaatori nimodipiini plasmakontsentratsioon, ei saa välistada nifedipiini
plasmakontsentratsiooni suurenemist ja seeläbi ka toime tugevnemist (vt lõik 4.4).

Tsimetidiin

Tsütokroom P450 3A4 inhibeerimise tõttu suureneb tsimetidiini toimel nifedipiini
plasmakontsentratsioon ja võib tugevneda antihüpertensiivne toime (vt lõik 4.4).

Muud Tsisapriid
Tsisapriidi ja nifedipiini samaaegne manustamine võib viia nifedipiini plasmakontsentratsiooni
suurenemiseni.

Tsütokroom P450 3A4 süsteemi indutseerivad epilepsiavastased ravimid, nt fenütoiin, karbamasepiin
ja fenobarbitaal
Fenütoiin indutseerib tsütokroom P450 3A4 süsteemi. Koos fenütoiiniga manustamisel väheneb
nifedipiini biosaadavus ja seeläbi ka toime. Mõlema ravimi koosmanustamisel tuleb jälgida ravivastust
nifedipiinile ning vajadusel kaaluda nifedipiini annuse suurendamist. Kui ravimite koosmanustamise
ajal suurendatakse nifedipiini annust, tuleb fenütoiinravi lõpetamisel kaaluda nifedipiini annuse
vähendamist.
Ametlikke uuringuid nifedipiini ja karbamasepiini või fenobarbitaali võimalike koostoimete
hindamiseks ei ole läbi viidud. Kuna mõlemad ravimid vähendavad ensüüminduktsiooni tõttu
struktuurilt sarnase kaltsiumikanali blokaatori nimodipiini plasmakontsentratsiooni, ei saa välistada
nifedipiini plasmakontsentratsiooni langust ja seeläbi ka toime vähenemist.

Nifedipiini toime teistele ravimitele:
Vererõhku langetavad ravimid
Nifedipiin võib tugevdada samaaegselt manustatavate antihüpertensiivsete ravimite vererõhku
langetavat toimet, nt:
- diureetikumid,
- beetablokaatorid,
- AKE-inhibiitorid,
- AT-1 antagonistid,
- teised kaltsiumiantagonistid,
- alfa-adrenoblokaatorid,
- PDE5 inhibiitorid,
- alfa-metüüldopa.

Nifedipiini samaaegsel manustamisel koos beeta-adrenoretseptorite blokaatoritega tuleb patsienti
hoolikalt jälgida, sest üksikjuhtudel on tekkinud ka südamepuudulikkuse süvenemine.

Digoksiin
Nifedipiini samaaegne manustamine koos digoksiiniga võib aeglustada digoksiini kliirensit ja
suurendada seeläbi digoksiini plasmakontsentratsiooni. Seetõttu tuleb ettevaatusabinõuna patsienti
jälgida digoksiini üleannustamise nähtude suhtes ja vajadusel (sõltuvalt digoksiini
plasmakontsentratsioonist) peab glükosiidi annust vähendama.

Kinidiin
Nifedipiini samaaegne manustamine koos kinidiiniga on mõnedel juhtudel põhjustanud kinidiini
kontsentratsiooni vähenemist; nifedipiinravi katkestamisel aga on ette tulnud kinidiini
plasmakontsentratsiooni järsku suurenemist. Seetõttu on nifedipiini samaaegse manustamise
alustamisel või lõpetamisel soovitatav jälgida kinidiini plasmakontsentratsiooni ja vajadusel
kohandada kinidiini annust. Mõned autorid on teatanud nifedipiini plasmakontsentratsiooni tõusust
mõlema ravimi koosmanustamisel, teised autorid ei ole nifedipiini farmakokineetika muutust
täheldanud.

Kinidiini lisamisel nifedipiinravile tuleb seetõttu hoolikalt jälgida patsiendi vererõhku. Vajadusel tuleb
nifedipiini annust vähendada.

Takroliimus
On tõestatud, et takroliimus metaboliseerub tsütokroom P450 3A4 süsteemi kaudu. Viimati avaldatud

andmed näitavad, et nifedipiiniga samaaegselt manustatud takroliimuse annust võib mõnedel juhtudel
vähendada. Mõlema ravimi koosmanustamise korral tuleb jälgida takroliimuse
plasmakontsentratsiooni ning vajadusel kaaluda selle ravimi annuse vähendamist.

Ravimi koostoimed toiduga:
Greibimahl
Greibimahl inhibeerib tsütokroom P450 3A4 süsteemi. Nifedipiini manustamine koos greibimahlaga
põhjustab seetõttu nifedipiini plasmakontsentratsiooni suurenemist ja toimeaja pikenemist kas esmase
maksapassaaži vähenemise või aeglustunud kliirensi tõttu. Selle tagajärjel võib vererõhku langetav
toime tugevneda. Greibimahla regulaarse kasutamise järel võib selline toime kesta vähemalt 3 päeva
pärast greibimahla viimast tarbimist.Nifedipiini kasutamise ajal tuleb seetõttu vältida greibi
söömist/greibimahla joomist.

Muud koostoimed:
Nifedipiin võib põhjustada spektrofotomeetrilisel meetodil määratud vanilliinmandelhappe sisalduse
suurenemist uriinis (valepositiivne tulemus). HPLC meetodi puhul ei ole tulemused mõjutatud.

Rasedus
Nifedipiini tohib raseduse ajal kasutada ainult juhul, kui naise seisund vajab ravi nifedipiiniga.
Nifedipiini tuleks kasutada üksnes raske hüpertensiooniga naistel, kelle haigus ei allu standardravile
(vt lõik 4.4).

Rasedate kohta puuduvad adekvaatsed ja kontrollitud uuringud.
Olemasolevad andmed ei ole piisavad ravimi kahjuliku toime välistamiseks lootele või vastsündinule.

Loomkatsetes on ilmnenud nifedipiini embrüotoksiline, fetotoksiline ja teratogeenne toime.

Kliiniliste andmete alusel ei ole täheldatud spetsiifilist prenataalset riski. Siiski on teatatud
perinataalse asfüksia, keisrilõike vajaduse, enneaegsuse ning emakasisese kasvupeetuse sagenemisest.
Ei ole selge, kas need teated on tingitud kaasuvast hüpertensioonist, selle ravist või ravimi teatud
toimest.

Imetamine
Nifedipiin eritub rinnapiima. Nifedipiini kontsentratsioon piimas on peaaegu võrreldav
kontsentratsiooniga ema seerumis. Toimeainet kiiresti vabastavate ravimvormide puhul on soovitatav
rinnaga toitmist edasi lükata 3...4 tundi pärast ravimi manustamist, et vähendada lapse kokkupuudet
nifedipiiniga (vt lõik 4.4).

Fertiilsus
Üksikutel kunstliku viljastamise juhtudel on kaltsiumiantagoniste (sh nifedipiini) seostatud pöörduvate
biokeemiliste muutustega spermatosoidi peaosas, mis võivad kahjustada sperma omadusi. Meestel,
kellel on ilma selge põhjuseta korduvalt ebaõnnestunud kunstliku viljastamise teel isaks saamine, võib
võimaliku põhjusena kahtlustada kaltsiumiantagonistide (nifedipiini) kasutamist.

Reaktsioonid ravimile on individuaalselt erineva intensiivsusega ning võivad mõjutada autojuhtimise
või masinate käsitsemise võimet. See kehtib eriti ravi alustamise, ravimi vahetamise ja samaaegse
alkoholi tarvitamise suhtes.

Järgnevalt on toodud nifedipiini platseebokontrolliga uuringutes täheldatud kõrvaltoimed CIOMS III
esinemissageduse kategooriate järgi (kliiniliste uuringute andmebaas: nifedipiin n=2661; platseebo

n=1486; seisuga 22.02.2006 ning ACTION uuring: nifedipiin=3825; platseebo n=3840):
Tulbas "sage" loetletud kõrvaltoimete esinemissagedus oli alla 3%, välja arvatud tursed (9,9%) ja
peavalu (3,9%).

Nifedipiini kasutamise käigus kirjeldatud kõrvaltoimete esinemissagedused on kokku võetud allolevas
tabelis. Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.
Esinemissagedused on määratletud järgmiselt: sage (>1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt (> 1/1000 kuni
< 1/100) ja harv (> 1/10 000 kuni < 1/1000). Kõrvaltoimed, mida on täheldatud ainult
turuletulekujärgselt ning mille esinemissagedust ei saa hinnata, on loetletud tulbas "Teadmata
sagedusega".

Organsüsteemi
Sage
Aeg-ajalt
Harv
Teadmata
klass (MedDRA)
sagedusega
Vere ja



Agranulotsütoos
lümfisüsteemi
Leukopeenia
häired
Immuunsüsteemi
Allergiline
Sügelus
Anafülaktiline/
häired
reaktsioon
Urtikaaria
anafülaktoidne
Allergiline
Lööve
reaktsioon
turse/angioödeem
(sh kõriturse*)
Psühhiaatrilised

Ärevus


häired
Unehäired
Ainevahetus- ja



Hüperglükeemia
toitumishäired
Närvisüsteemi
Peavalu
Vertiigo
Paresteesia
Hüpesteesia
häired
Migreen
Düsesteesia
Somnolentsus
Pearinglus
Treemor
Silma

Nägemishäired

Silmavalu
kahjustused
Südame häired

Tahhükardia

Rindkerevalu
Südamepekslemine
(stenokardia)
Vaskulaarsed
Tursed
Hüpotensioon


häired
Vasodilatatsioon
Minestus
Respiratoorsed,

Ninaverejooks

Düspnoe
rindkere ja
Ninakinnisus
mediastiinumi
häired
Seedetrakti
Kõhukinnisus
Seedetrakti- ja
Igemete
Oksendamine
häired
kõhuvalu
hüperplaasia
Gastro-
Iiveldus
ösofageaalne
Düspepsia
refluks
Kõhupuhitus
Suukuivus
Maksa ja

Maksaensüümide

Ikterus
sapiteede häired
aktiivsuse mööduv
suurenemine
Naha ja

Erüteem

Toksiline
nahaaluskoe
epidermaalne
kahjustused
nekrolüüs
Valgustundlikkus-
reaktsioon
Palpeeritav
purpur
Lihas-skeleti ja

Lihaskrambid

Liigesvalu

Organsüsteemi
Sage
Aeg-ajalt
Harv
Teadmata
klass (MedDRA)
sagedusega
sidekoe
Liigeste turse
Lihasvalu
kahjustused
Neerude ja

Polüuuria


kuseteede häired
Düsuuria
Reproduktiivse

Erektsioonihäired


süsteemi ja
rinnanäärme
häired
Üldised häired ja Halb enesetunne
Ebaspetsiifiline


manustamiskoha
valu
reaktsioonid
Külmavärinad
*= võib olla eluohtlik.

Maliigse hüpertensiooni ja hüpovoleemiaga dialüüsipatsientidel võib vasodilatatsiooni tulemusena
tekkida vererõhu märgatav langus.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Sümptomid
Nifedipiini raske mürgistuse korral on täheldatud järgmisi sümptomeid:
Teadvushäired kuni koomani, vererõhu langus, südame rütmihäired (tahhükardia, bradükardia),
hüperglükeemia, metaboolne atsidoos, hüpoksia ja kardiogeenne šokk koos kopsutursega.

Ravi
Ravi eesmärgiks on toimeaine elimineerimine ja stabiilse kardiovaskulaarse seisundi taastamine.

Kui ravimit on manustatud suu kaudu, on näidustatud põhjalik maoloputus, vajadusel koos peensoole
irrigatsiooniga.

Nifedipiini pikendatud toimeajaga preparaatide üleannustamise korral peab eliminatsioon olema
võimalikult põhjalik ning hõlmama ka peensoolt, et vältida toimeaine edasist imendumist.

Hemodialüüs ei ole otstarbekas, kuna nifedipiin ei ole dialüüsitav, kuid plasmaferees on soovitatav
(ulatuslik seonduvus plasmavalkudega, suhteliselt väike jaotusruumala).

Bradüarütmiaid võib ravida sümptomaatiliselt beeta-adrenomimeetikumidega, eluohtlike
bradüarütmiate korral soovitatakse ajutist kardiostimulaatorit.

Kardiogeensest šokist ja arteriaalsest vasodilatatsioonist tingitud hüpotensiooni võib ravida
kaltsiumiga (10…20 ml 10% kaltsiumglükonaadi lahust aeglaselt veeni manustada, vajadusel korrata).
Selle tulemusena võib kaltsiumi plasmatase ulatuda normi ülemise piirini või veidi üle selle. Kui
kaltsiumiga ei saavutata piisavat vererõhu tõusu, manustatakse lisaks vasokonstriktoorseid
sümpatomimeetikume (dopamiini või noradrenaliini). Nende ravimite annused määratakse kindlaks
ainult saavutatud toime järgi.

Veremahu suurendamine peab südame ülekoormuse ohu tõttu toimuma ettevaatlikult.

Farmakoterapeutiline rühm: selektiivsed kaltsiumikanali blokaatorid, dihüdropüridiini derivaadid;
ATC-kood: C08CA05.

Toimemehhanism
Nifedipiin on kaltsiumiantagonist, mis inhibeerib kaltsiumi sissevoolu müokardiotsüütidesse ning
koronaararterite ja perifeersete veresoonte silelihasrakkudesse.

Farmakodünaamilised toimed
Nifedipiin on koronarodilataator, langetades koronaararterite silelihastoonust ning parandades seeläbi
hapniku transporti. Samaaegselt vähendab ta perifeerset resistentsust (järelkoormust), langetades
koormust südamele, mille tulemusena väheneb ka müokardi hapnikutarve. Süsteemsete arterite ja
arterioolide dilatatsiooni ja perifeerse resistentsuse vähenemise tulemusena alaneb ka kõrgenenud
vererõhk.
Baroretseptorite reflektoorse aktiveerumise tulemusena võivad eriti ravi alguses suureneda südame
löögisagedus ja minutimaht. Pikaajalise nifedipiinravi tulemusena aga saavutavad nii südame
löögisagedus kui ka minutimaht ravieelsed väärtused.

Lapsed
Ägeda ja pikaajalise hüpertensiooni ravi võrdlevaid andmeid nifedipiini ja teiste antihüpertensiivstete
ravimite erinevate ravimvormide ja annustega on piiratud hulgal.
Nifedipiini antihüpertensiivne toime on tõestatud, kuid annustamissoovitused, pikaajaline ohutus ja
kardiovaskulaarne mõju ei ole veel kindlaks tehtud. Puuduvad laste ravimvormid.

Imendumine
Nifedipiin imendub peaaegu täielikult 5...10 minuti jooksul. Korduva manustamise puhul saabub
maksimaalne kontsentratsioon vereseerumis 5,0 (± 2,7) tunniga. Ravimi biosaadavus on 91%.
Samaaegsel toidu tarvitamisel saabub maksimaalne kontsentratsioon vereseerumis kiiremini.
Kontsentratsioon vereseerumis on tühja kõhuga manustamisega võrreldes kõrgem, kuid biosaadavus
ise ei muutu. Ühtlase tasemega kontsentratsioonid annustamisperioodi lõpul
(miinimumkontsentratsioonid) saavutatakse juba esimese annuse manustamise järgselt.

Jaotumine
Nifedipiin seondub 94...99% ulatuses plasmavalkudega, peamiselt albumiiniga. Neerupuudulikkusega,
hemodialüüsi saavatel, maksatsirroosiga ja südame isheemiatõvega patsientidel on seonduvus
valkudega vähenenud. Nifedipiin ega tema metaboliidid ei kumuleeru kudedes.

Biotransformatsioon
Nifedipiin metaboliseerub peaaegu täielikult maksas tsütokroom P450 isoensüüm CYP3A4 kaudu.
Metaboliidid on farmakoloogiliselt inaktiivsed. Maksakahjustusega patsientidel on metabolism
mõnevõrra aeglasem.

Eritumine
80% metaboliitidest eritub organismist uriiniga ning ülejäänud osa väljaheitega. Ainult väike osa
nifedipiinist eritub muutumatul kujul uriiniga. Eliminatsiooni poolväärtusaeg 14,0 (± 6,0) tundi.
Mõnevõrra võib see näitaja olla pikenenud neerukahjustuse korral.

Äge toksilisus
Uuritud on mitmeid katseloomi. Hiirtel, rottidel ning küülikutel läbi viidud uuringutes täheldati
preparaadi intraperitoneaalsel, subkutaansel ja suukaudsel manustamisel vähest toksilisust.

Märkimisväärset tundlikkust kindlaks tehtud ei ole. DL väärtused olid suukaudsel manustamisel
50
hiirtel 421...572 mg/kg kehakaalu kohta, rottidel 950...1078 mg/kg, küülikutel 250...500 mg/kg ning
kassidel 100 mg/kg. Ellujäänud katseloomadel kadusid toksilise toime sümptomid kiiresti ning
täielikult. Emas- ja isasloomade vahel märkimisväärseid erinevusi ei täheldatud.

Subakuutne, subkrooniline ja krooniline suukaudse manustamise toksilisus
Rottidel teostatud uuringutes täheldati nifedipiini suurte annuste suukaudsel manustamisel samuti
vähest toksilisust. Kui jätta välja annusest sõltuv fosfolipiidide sisalduse suurenemine südames ja
maksas subkroonilise toksilisuse uuringu käigus, olid annused, mille manustamisel kahjustust ei
ilmnenud, 75 korda suuremad kui terapeutilised annused inimestel. Ainult annuste 800 (1200 HTD)
ning mingil määral ka annuse 400 mg/kg ööpäevas korral esines selgelt väljendunud toksilisi toimeid.

Reproduktsioonitoksilisus
On tõestatud, et nifedipiin põhjustab teratogeenset toimet rottidel, hiirtel ja küülikutel, millega
kaasnevad varvaste anomaaliad, jäsemete väärarengud, suulaelõhe, rinnaku lõhe ja roiete arenguhäired.
Varvaste anomaaliad ja väärarengud võivad olla põhjustatud emaka verevarustuse vähenemisest, kuid
neid on täheldatud ka loomadel, keda on nifedipiiniga ravitud ainult pärast organogeneesi perioodi.
Nifedipiini manustamine oli seotud mitmesuguste embrüotoksiliste, platsentotoksiliste ja fetotoksiliste
toimetega, millega kaasnesid tiinuse katkemine (rotid, hiired, küülikud), väikesed platsentad ja
alaarenenud koorionihatud (ahvid), embrüonaalsed ja fetaalsed surmad (rotid, hiired, küülikud) ning
tiinuse pikenemine/neonataalse elulemuse langus (rotid; teistel liikidel ei hinnatud). Kõik annused, mis
olid seotud teratogeensete, embrüotoksiliste või fetotoksiliste toimetega, olid toksilised ka emale, ning
ületasid mitmekordselt maksimaalset lubatud annust inimesel (vt lõik 4.6).
laiaulatuslik mutageensuse uuring (Ames'i test) andis negatiivse tulemuse.
Nifedipiini pikaajalisel kasutamisel kliinilises praktikas ei ole kartsinogeenset toimet täheldatud
(negatiivne oli ka Amesi test).

Tableti sisu:
Mikrokristalliline tselluloos (E460)
Pulbriline tselluloos (E460)
Laktoosmonohüdraat
Hüpromelloos (E464)
Magneesiumstearaat (E572)
Kolloidne veevaba ränidioksiid (E551)

Õhuke polümeerikate:
Hüpromelloos (E464)
Makrogool 6000
Makrogool 400
Punane raudoksiid (E172)
Titaandioksiid (E171)
Talk.

Ei kohaldata.

5 aastat

Hoida temperatuuril kuni 25°C.

Blisterpakend (Alumiinium/PVC/PVDC- punane foolium). 40 mg toimeainet modifitseeritult
vabastavad tabletid, 20 tabletti pakendis.

Erinõuded puuduvad.
Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.