CISPLATIN PFIZER

Testise, munasarja või põie kartsinoom. Kopsuvähk. Pea ja kaela skvamoosrakuline kartsinoom.

Tsisplatiini võib manustada kas monoteraapiana või kombineeritult teiste antiproliferatiivsete
ravimitega. Kasutatakse mitmeid erinevaid annustamisskeeme. Optimaalsete terapeutiliste toimete
saavutamiseks, samal ajal esinevate minimaalsete kõrvaltoimetega, peab tsisplatiini annustamisskeem
baseeruma patsiendi kliinilisele, neerude ja vereloomesüsteemi seisundile. Juhul kui preparaati
manustatakse monoteraapiana intravenoosselt, on intravenoosse infusiooni korral, mis kestab üle 6
kuni 8 tunni ning mida teostatakse üks kord 3…4 nädala jooksul, annused (nii täiskasvanutele kui ka
lastele) vahemikus 50 kuni 120 mg/m2. See sõltub kasvaja liigist ning patsiendi seisundist
(kaasaarvatud neerufunktsioon ning eelnevalt saadud kiiritusravi ja/või kemoteraapia ulatus).
Manustada võib ka intravenoosse infusioonina, mis toimub pidevalt viie järjestikuse päeva jooksul,
annuses 15…20 mg/m2 ööpäevas ning seda korratakse iga 3…4 nädala järel. Kui ravimit manustatakse
kombineeritult teiste tsütotoksiliste ainetega, võib neid annustamisskeeme täpsustada, kasutades iga
3…4 nädala järel annuseid alates 20 mg/m2 ja rohkem.

Kuigi tavaliselt manustatakse tsisplatiini intravenoosselt, võib ravimit nendele patsientidele, kellel
esinevad pahaloomulised kasvajad peritoneaalõõnes (nt munasarjavähk), manustada ka
intraperitoneaalse instillatsioonina. Sellise manustamisviisiga võib preparaadi intraperitoneaalsete vereplasmaväärtuste vahel saavutada järsud kontsentratsioonigradiendid.

Tsisplatiini manustamisel ei tohi kasutada alumiiniumi sisaldavaid abivahendeid.

Tsisplatiini manustamise eelselt 2...12 tundi ja mitte vähem kui 6 tundi pärast seda tuleb tagada
adekvaatne hüdreerimine. Ravieelne hüdreerimine on vajalik diureesi tagamiseks tsisplatiini

1
manustamise ajal ja pärast manustamist. Hüdreerimiseks manustatakse veeni infusioonina ühte
järgmistest lahustest:
- 0,9% naatriumkloriidilahus,
- 0,9% naatriumkloriidilahuse ja 5% glükoosilahuse segu (1:1).
Ravieelseks hüdreerimiseks manustatakse 100…200 ml/tunnis 2…12 tunni jooksul.
Ravijärgseks hüdreerimiseks manustatakse veel 2 liitrit infusioonikiirusega 100…200 ml/tunnis 6...12
tunni jooksul.
Kui pärast hüdreerimist on uriinieritus väiksem kui 100…200 ml/tunnis, tuleb diureesi forsseerida.
Selleks manustatakse veeni 37,5 g mannitooli 10% lahusena (375 ml 10% mannitoolilahust).
Normaalse neerufunktsiooni korral võib manustada ka diureetikumi. Mannitooli või diureetikumi
manustamine on soovitatav ka juhul, kui tsisplatiini annus on suurem kui 60 mg/m2.
Adekvaatse uriinierituse säilitamiseks peab patsient pärast tsisplatiini infusiooni jooma suurtes
kogustes vedelikku veel vähemalt 24 tunni jooksul.

- Ülitundlikkus tsisplatiini või teiste plaatinat sisaldavate ravimite suhtes.
- Raske neerukahjustus.
- Generaliseerunud infektsioonid.
- Dehüdratsioon (neerufunktsiooni tõsiste häirete vältimiseks on vajalik ravieelne ja -järgne
hüdreerimine).
- Luuüdi supressioon.
- Kuulmishäired.
- Tsisplatiinist tingitud neuropaatia.
- Rasedus ja rinnaga toitmine (vt lõik 4.6).

Tsisplatiin on suure toksilisusega preparaat, millel on kitsas terapeutiline näidustus ning on
ebatõenäoline, et terapeutiline toime ilmneb ilma teatavate toksiliste toimete avaldumiseta. Seetõttu on
soovitatav, et tsisplatiini manustatakse patsientidele haiglatingimustes ning kasvajate kemoteraapia
alal kogenenud arstide järelvalve all.

Neerufunktsioon. Tsisplatiinil on kumulatiivne nefrotoksiline toime. Enne ravi alustamist tsisplatiiniga
ning enne iga järgnevat tsisplatiini ravikuuri tuleb uurida neerufunktsiooni ning määrata elektrolüütide
(magneesiumi, naatriumi, kaaliumi ja kaltsiumi) kontsentratsioonid vereseerumis. Selleks, et säilitada
uriini piisav tekkimine ning vähendada toksilist toimet neerudele, on soovitatav tsisplatiini manustada
intravenoosse infusioonina enam kui 6…8 tunni vältel (vt lõik 4.2). Lisaks sellele on soovitatav ravile
eelneva intravenoosse hüdreerimise läbiviimine (vt lõik 4.2).

Korduvaid tsisplatiini manustamiskuure ei tohi läbi viia siis, kui kreatiniini kontsentratsioon
vereseerumis on alla 1,5 mg/100 ml või uurea-lämmastiku väärtus vereseerumis on alla 25 mg/100 ml.

Spetsiaalne ettevaatus on vajalik, kui nendele patsientidele, keda ravitakse tsisplatiiniga, manustatakse
samaaegselt veel teisigi potentsiaalselt nefrotoksilisi preparaate (vt lõik 4.5).

Luuüdi funktsioon. Nendel patsientidel, kellele manustatakse tsisplatiini, tuleb sageli jälgida
vererakkude arvu. Kuigi toksiline toime vereloomesüsteemile on tavaliselt mõõdukas ja pöörduva
iseloomuga, võivad tekkida raske trombotsütopeenia ja leukopeenia. Nende patsientide puhul, kellel
kujuneb välja trombotsütopeenia, on vajalik spetsiaalsete ettevaatusabinõude rakendamine:
ettevaatlikult tuleb sooritada invasiivseid protseduure, jälgida tuleb verejookse või marrastusi,
analüüsida uriini, väljaheidet ja okset peitevere suhtes ning vältida aspiriini ja teiste MSPVA-te
manustamist. Neid patsiente, kellel tekib leukopeenia, tuleb hoolikalt jälgida ükskõik milliste
infektsioonide sümptomite suhtes ning neile võib olla vajalik antibiootikumide manustamine ning
verekomponentide ülekanded.


2
Kuulmisfunktsioon. Tsisplatiin võib avaldada kumulatiivset ototoksilist toimet, mille tekkimise
tõenäosus on suurem selliste ravirežiimide korral, milles kasutatakse suuri annuseid. Enne ravimise
alustamist tuleb läbi viia audiomeetriline uuring ning audiogrammide tegemist tuleb korrata siis, kui
avalduvad sümptomid kuulmisorganite poolt või ilmneb kuulmislangus. Kliiniliselt märkimisväärse
kuulmisfunktsiooni kahjustuse korral võib olla vajalik annustamisskeemi modifitseerimine või
ravikuuri katkestamine.

Kesknärvisüsteem. On teada, et tsisplatiin indutseerib neurotoksilist toimet, seetõttu on tsisplatiini
sisaldavate ravirežiimidega ravitavatel patsientidel vajalik läbi viia neuroloogiline uurimine. Kuna
neurotoksilise toime tagajärjel võivad tekkida pöördumatud kahjustused, on soovitatav ravimine
tsisplatiiniga katkestada juhul, kui ilmnevad neuroloogilise toksilisuse nähud ja sümptomid.

Anafülaktoidsed reaktsioonid. Tsisplatiiniga ravitavaid patsiente tuleb jälgida anafülaktoidsete
reaktsioonide suhtes ning selliste seisundite ravimiseks vajalikud vahendid ning ravimid peavad olema
alati koheselt kättesaadavad.

Ekstravasatsiooni korral:
- infusioon koheselt lõpetada;
- jätta nõel sisse ning aspireerida paravasaalne vedelik ja manustada 0,9% naatriumkloriidi.

Tsisplatiini manustamisel tekivad sageli iiveldus, oksendamine ja kõhulahtisus (vt lõik 4.8).
Profülaktiline antiemeetikumide manustamine võib efektiivselt leevendada või vältida iiveldust ja
oksendamist.
Oksendamisest ja kõhulahtisusest tingitud vedeliku kadu tuleb asendada.

Tsisplatiinravi ajal ja 6 kuud pärast seda on nii nais- kui ka meespatsientidel vajalik efektiivne
kontratseptsioon. Kui tsisplatiinravi saanud patsient soovib last saada, on soovitatav geneetiline
konsultatsioon. Kuna tsisplatiinravi tulemuseks võib olla pöördumatu infertiilsus, on tulevikus lapsi
soovival mehel soovitatav ravi eelselt sperma krüokonserveerida.

Immunosupressiivsed toimed / suurenenud tundlikkus infektsioonide suhtes:
Elusvaktsiinide (sh nõrgestatud) manustamine kemoterapeutiliste ravimitega, sh tsisplatiiniga,
immuunkomprimeeritud patsientidele võib põhjustada raskeid või fataalseid infektsioone. Tsisplatiini
saavaid patsiente ei tohi vaktsineerida elusvaktsiiniga. Surmatud või inaktiveeritud vaktsiine võib
manustada, kuid vastus sellistele vaktsiinidele võib olla vähenenud.

Tsisplatiini kasutatakse enamasti kombineeritud ravirežiimides koos teiste kasvajatevastaste
preparaatidega, millel on sarnased tsütotoksilised omadused. Sellistes situatsioonides on tõenäoline
aditiivse toksilise toime ilmnemine.

Teised teadaolevad ravimite koostoimed on toodud allpool.

Nefrotoksilised ravimid. Kui aminoglükosiidseid antibiootikume manustatakse samaaegselt tsisplatiini
tarvitamisega või 1…2 nädalat pärast seda, võivad tugevneda nende nefrotoksilised toimed.
Tsisplatiiniga ravimise ajal ei ole teiste potentsiaalselt nefrotoksiliste preparaatide, nagu näiteks
amfoteritsiin B kasutamine soovitatav.

Ototoksilised ravimid. Tsisplatiiniga ravimisel samaaegne ja/või järjestikune ototoksiliste preparaatide,
nagu näiteks aminoglükosiidsete antibiootikumide ja lingudiureetikumide manustamine, suurendab
tsisplatiini ototoksilist potentsiaali, eriti situatsioonis, kui samaaegselt esineb ka neerukahjustus.

Neerude kaudu erituvad ravimid. Kirjandusest saadud andmed kinnitavad, et tsisplatiin võib
mõjustada bleomütsiini ja metotreksaadi eliminatsiooni neerude kaudu (arvatavasti tsisplatiini poolt
indutseeritud nefrotoksilise toime tõttu) ning seega suurendada nende toksilisust.


3
Krambivastased ravimid. Nendel patsientidel, kellele manustatakse nii tsisplatiini kui fenütoiini,
võivad väheneda fenütoiini kontsentratsioonid vereseerumis, arvatavasti vähenenud imendumise ja/või
suurenenud metabolismi tõttu. Sellistel patsientidel tuleb fenütoiini kontsentratsioone vereseerumis
monitoorida ning vajaduse korral teha täpsustusi annustamisskeemides.

Podagravastased ravimid. Tsisplatiin võib suurendada kusihappe kontsentratsiooni vereseerumis.
Seetõttu võib nendel patsientidel, keda samaaegselt ravitakse ka podagravastaste ravimitega, nagu
näiteks allopurinooli, kolhitsiini, probenetsiidi või sulfiinpürasooniga, olla vajalik teha täpsustusi
nende preparaatide annustamisskeemides, et hoida podagrat ja hüperurikeemiat kontrolli all.

Vaktsiinid. Elus viirusvaktsiine ei tohi manustada kuni kolm kuud pärast tsisplatiini ravikuuri
lõpetamist.

Rasedus.
Tsisplatiin on raseduse ajal vastunäidustatud.
Raseduse ajal kasutatuna võib tsisplatiin põhjustada tõsiseid sünnidefekte. On näidatud, et tsisplatiinil
on hiirtele teratogeensed, embrüotoksilised ja kartsinogeensed toimed ning rottidele embrüotoksilised
ja leukeemiat tekitavad toimed (vt lõik 5.3). Seetõttu on tsisplatiin loetud lootele potentsiaalselt
kahjuliku toimega preparaadiks, kui teda manustatakse rasedale naisele. Kui preparaati manustatakse
raseduse ajal või kui patsient rasestub selle preparaadiga ravimise ajal, tuleb patsienti informeerida
ravimi võimalikest kahjulikest toimetest lootele. Viljastumisvõimelises eas naisi tuleb hoiatada, et nad
väldiksid rasestumist tsisplatiiniga ravimise ajal.

Mehed, keda ravitakse tsisplatiiniga, peavad kasutama kontratseptsiooni vahendeid.

Tsisplatiinravi ajal ja 6 kuud pärast seda on rasestumisvõimelises eas naispatsientidel vajalik
efektiivne kontratseptsioon. Kui tsisplatiinravi saanud patsient soovib last saada, on soovitatav
geneetiline konsultatsioon. Meespatsientite kohta vt lõik 4.4.

Imetamine.
Lakteerivatel loomadel eritus tsisplatiin piima. Tsisplatiin on rinnaga toitmise ajal vastunäidustatud.

Pole teateid, et tsisplatiini kasutamisega seoses oleks esinenud toimeid võimekusele autot juhtida või
masinatega töötada. Sellest hoolimata tuleks eelpooltoodud kõrvaltoimetele (ennekõike
kesknärvisüsteemi poolsetele kõrvaltoimetele) põhinedes lugeda preparaat potentsiaalselt ohtlikuks.

Kõrvaltoimed on annusest sõltuvad ja võivad olla kumulatiivsed.

Vere ja lümfisüsteemi häired. Ravi ajal tsisplatiiniga tekib sageli luuüdi supressioon, ent tavaliste
annuste kasutamisel on see enamasti kerge või mõõdukas ja pöörduva iseloomuga. Siiski on nii
leukopeenia kui ka trombotsütopeenia annusest sõltuvad ning need võivad muutuda kliiniliselt
märkimisväärseks nendel patsientidel, kellel kasutatakse tsisplatiini suurtes annustes või nendel
patsientidel, kes olid eelnevalt saanud müelosupressiooni põhjustavat ravi. Madalaimad väärtused
leukotsüütide ja trombotsüütide arvus ilmnevad tavaliselt ligikaudu 2 nädala jooksul, ent enamusel
patsientidest saavutavad need arvud ravieelsed väärtused 4 nädala jooksul. Tsisplatiin võib samuti
indutseerida aneemiat, see toime ei ole selgelt annusest sõltuv ning mõnikord on sellel põhjuseks
hoopis hemolüüs.

On teada väheseid teateid ägedate müelogeensete leukeemiate ning müelodüsplastiliste sündroomide
tekkimise kohta nendel patsientidel, keda on ravitud tsisplatiiniga. Enamasti on need juhud esinenud
ravimi kombineerimisel teiste potentsiaalselt leukemogeensete preparaatidega.

4

Immuunsüsteemi häired. Mõnikord on täheldatud anafülaksiat ja anafülaksia-taolisi reaktsioone, nagu
näiteks nahapunetust, näoturseid, hingeldust, tahhükardiat ja hüpotensiooni. Need reaktsioonid võivad
ilmneda mõne minuti jooksul pärast tsisplatiini manustamist.

Ainevahetus- ja toitumishäired. Tsisplatiin võib põhjustada ka tõsiseid häireid elektrolüütide
tasakaalus, mis seisnevad peamiselt hüpomagneseemias, hüpokaltseemias ja hüpokaleemias ning mille
teke on seotud neerutuubulite funktsioonihäiretega. Hüpomagneseemia ja/või hüpokaltseemia võivad
olla sümptomaatilised - ilmneda võivad lihaste ärritatavus või -krambid, kloonus, treemor,
karpopedaalsed krambid ja/või tetaania. Toksiliste toimetena on täheldatud veel hüperurikeemiat,
hüponatreemiat ja antidiureetilise hormooni ebaadekvaatse sekretsiooni sündroomi (SIADH).

Närvisüsteemi häired. Preparaadi tavaliste annuste kasutamisel tekivad harva perifeersed
neuropaatiad. Tavaliselt on need sensoorsed (nt üla- ja alajäsemete paresteesiad), ent nende puhul
võivad esineda ka motoorse funktsiooni häired, reflekside nõrgenemine ning jalgade nõrkus. Teateid
on ka Lhermitti nähtudest, autonoomsete neuropaatiate esinemisest, krambihoogudest, kõnehäiretest,
maitsetundlikkuse kadumisest ning mälukaotuse juhtudest. Need neuropaatiad ilmnevad tavaliselt
pikaajalise ravi järgselt, ent on esinenud ka nende tekkimist pärast ravimi ühekordset manustamist.
Mõnedel patsientidel võivad perifeersed neuropaatiad olla pöördumatud, ent sellest hoolimata on
teistel patsientidel pärast tsisplatiiniga ravimise lõpetamist olnud need nähud osaliselt või isegi
täielikult pöörduvad. Tsisplatiiniga ravitud patsientidel on esinenud ajuverevarustuse häireid.

Silma kahjustused. Harva on täheldatud patsientidel, kellele manustatakse tsisplatiini, nägemisnärvi
neuriiti, papilli turset ning kortikaalset pimedust. Tavaliselt on need nähud pärast preparaadi
manustamise katkestamist olnud pöörduvad.

Kõrva ja labürindi kahjustused. Umbes 10%-l tsisplatiiniga ravitud patsientidest tekib unilateraalne
või bilateraalne tinnitus koos samaaegse kuulmiskaotusega või ilma selleta, aga tavaliselt on see
pöörduv. Kuulmisorganite kahjustus näib olevat annusest sõltuv ja kumulatiivne ning seda on
sagedamini ette tulnud väga noortel ja väga eakatel patsientidel.

Südame häired. Teised toksilised nähud, mille kohta on teateid, on olnud kardiovaskulaarsed häired
(südame pärgarterite haigus, südame paispuudulikkus, rütmihäired, posturaalne hüpotensioon,
trombootiline mikroangiopaatia jms).

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired. Patsientidel, kes on lisaks tsisplatiinile kasutatud
bleomütsiini või 5-fluorouratsiili, on täheldatud pulmonaalset toksilisust.

Seedetrakti häired. Iiveldus ja oksendamine ilmnevad enamusel tsisplatiiniga ravitavatest patsientidest
- tavaliselt algavad need nähud 1 tunni jooksul pärast tsisplatiini manustamist ning kestavad kuni 24
tundi või isegi kauem. Neid kõrvaltoimeid on tavaliste antiemeetiliste preparaatidega võimalik
leevendada ainult osaliselt. Nende sümptomite raskust on võimalik vähendada, jaotades koguannuse
tsükli jooksul manustatavateks väiksemateks annusteks ning manustades neid üks kord ööpäevas, viie
päeva jooksul. Toksilise toimena on täheldatud plaatinaviiru tekkimist igemetele.

Maksa ja sapiteede häired. Harva võib ette tulla kerge ja pöörduv AST-i ja ALT-i aktiivsuse
suurenemine vereseerumis.

Naha ja nahaaluskoe kahjustused. Kergekujuline alopeetsia. Harva on täheldatud urtikaariat või
makulopapulaarset nahalöövet.

Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused. Müalgia.

Neerude ja kuseteede häired. Ägedat toksilist toimet neerudele, mis oli kuni viimase ajani suurima
sagedusega kõrvaltoimeks ning kujutas endast peamist annuseid limiteerivat tsisplatiini toksilist
toimet, on märkimisväärselt õnnestunud vähendada 6…8 tunniste infusioonide kasutusele võtmisega
ning samuti samaaegse intravenoosse hüdreerimise ja diureesi forsseerimisega. Kumulatiivne

5
toksilisus on jäänud siiski probleemiks ning see võib olla raskekujuline. Sellist neerukahjustust, mis on
seotud neerutuubulite kahjustusega, võib kõige varem täheldada annuse manustamisele järgneva teise
nädala jooksul ning see kahjustus avaldub kreatiniini, uurealämmastiku ja kusihappe
kontsentratsioonide suurenemisena vereseerumis ja/või kreatiniini kliirensi vähenemisena.
Neerupuudulikkus on tavaliselt kerge kuni mõõdukas ning preparaadi tavaliste annuste kasutamisel
pöörduva loomuga (reeglina ilmneb selle nähtuse taandarenemine 2…4 nädala jooksul). Sellest
hoolimata võivad tsisplatiini korduv manustamine ning suurte annuste kasutamine suurendada
neerukahjustuse raskusastet ja kestust ning kutsuda esile pöördumatu neerupuudulikkuse (mõnikord ka
letaalne). Neerupuudulikkuse kujunemist on täheldatud ka preparaadi intraperitoneaalse instillatsiooni
järgselt.

Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired. Tsisplatiin võib kahjustada meeste viljakust - teateid
on spermatogeneesi häirete ning azoospermia kohta. Kuigi spermatogeneesi häired võivad olla
pöörduvad, tuleb nendele meestele, kellel teostatakse ravimist tsisplatiiniga, anda teavet meeste
viljakuse suhtes esineda võivate preparaadi kõrvaltoimete kohta.

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid. Püreksia, võivad esineda lokaalsed toimed, nagu
flebiit, tselluliit ja nahanekroos (pärast ravimi ekstravasatsiooni).

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Tsisplatiini ägeda üleannustamise korral võib toimuda selle preparaadi oodatavate toksiliste toimete
enam väljendunud avaldumist, nagu näiteks neerupuudulikkus, tugev luuüdi supressioon, ravile
halvasti alluvad iiveldus ja oksendamine, rasked neurosensoorsed toksilised ilmingud,
maksapuudulikkus jms). Üleannustamine võib lõppeda surmaga.

Tsisplatiini üleannustamise juhtumi puhuks ei ole tõestatud toimega antidooti. Ainus efektiivne
meetod on hemodialüüs ja sedagi ainult osaliselt, teostatuna kuni 3 tundi pärast preparaadi
manustamist, kuna plaatina seondub kiiresti ja tugevalt vereplasma proteiinidega. Üleannustamise
nähtusid ja sümptomeid tuleb ravida toetavate vahenditega.

Farmakoterapeutiline rühm: Plaatina ühendid, ATC-kood: L01XA01

Tsisplatiin on plaatinat sisaldav kasvajatevastane preparaat. Kuigi tema toimemehhanismi ei ole
lõplikult kindlaks määratud, arvatakse, et ta toimib sarnaselt bifunktsioonaalsetele alküleerivatele
preparaatidele. Seega seisneb tema toime tõenäoliselt ristsidemete tekitamises DNA-sse ning DNA
funktsiooni häirimises. Tsisplatiini esmane farmakodünaamiline toime väljendub rakkude kasvamise
pärssimises, mis näib olevat sõltumatu rakutsüklist ja selle faasidest. Lisaks kasvajarakkudele on toime
sihtmärk-kudedeks peamiselt sellised koed, mille rakkudele on iseloomulik kiire rakkude
proliferatsioon. Sellisteks kudedeks on näiteks luuüdi, gastrointestinaaltrakti limaskest ning
suguelundid. Lisaks sellele on tsisplatiinil ka immuunosupressiivsed, radioaktiivsele kiirgusele
tundlikuks muutvad ning mikroobidevastased omadused.

Imendumine. Tavaliselt manustatakse tsisplatiini intravenoosselt, eelistatult intravenoosse
infusioonina, mille kestus on üle 6…8 tunni. Konventsionaalse intravenoosse infusiooni korral

6
suureneb plaatina kontsentratsioon vereplasmas järk-järgult ning maksimaalne kontsentratsioon
saabub infusiooni lõpus.

Jaotumine. Plaatina jaotub kehavedelikes ja organismi eri kudedes ulatuslikult, saavutades kõrgeimad
kontsentratsioonid neerudes, maksas ja eesnäärmes. Tsisplatiin ja selle plaatinat sisaldavad
metaboliidid seonduvad kiiresti ja ulatuslikult kudede ja vereplasma proteiinidega, sealhulgas
albumiini, gammaglobuliinide ja transferriiniga. Kolm tundi pärast boolusinjektsiooni manustamist
ning kaks tundi pärast kolm tundi kestva infusiooni lõppu on vereplasmas leiduvast plaatinast
seondunud valkudega 90%. Pärast korduvaid ravikuure kaldub plaatina organismi kudedes
akumuleeruma ning teda on mõningatest kudedest detekteeritud isegi kuni 6 kuud pärast preparaadi
viimase annuse manustamist.

Metabolism. Tsisplatiini metaboolset muundumist ei ole lõplikult kindlaks tehtud. Ravimi
biotransformatsioon toimub kiire mitteensümaatilise konversiooni tulemusel mitteaktiivseteks
metaboliitideks, mida ei ole lõplikult kindlaks tehtud.

Eritumine. Uuringud, mille eesmärgiks oli kogu vereplasmas leiduva plaatina eliminatsiooni
poolväärtusaja kindlaksmääramine, on näidanud, et erinevate indiviidide ja erinevate uuringute vahel
esinevad väga suured erinevused, ulatudes normaalsetel isikutel 2…72 tunnini ning lõppstaadiumis
neeruhaigustega isikutel 1…240 tunnini. Eritumine toimub peamiselt neerude kaudu. Neerukahjustuse
mõju tsisplatiini eliminatsioonile ning tema plaatina sisaldavate metaboliitide eliminatsioonile ei ole
täielikult hinnatud. Tsisplatiini on süsteemsest vereringest võimalik elimineerida dialüüsi abil, ent
ainult kolme tunni jooksul pärast manustamist ning sedagi piiratud koguses.

Seost tsisplatiini või plaatina vereplasma kontsentratsioonide ning ravimi terapeutilise toime või
kliiniliselt väljendunud toksilise toime vahel ei ole lõplikult kindlaks määratud. Sellegipoolest on in
vitro teostatud uuringutest pärinevad andmed kinnitanud, et tsütotoksilist toimet avaldavad ainult
proteiinidega seondumata tsisplatiin või tema plaatina sisaldavad metaboliidid. Samuti on mõningaid
tõendeid selle kohta, et kahjustunud neerufunktsiooniga patsientidel võivad olla proteiinidega
seondumata plaatina kontsentratsioonid vereplasmas kõrgemad.

Intravenoossel manustamisel olid tsisplatiini LD väärtused hiirtel 12,8 mg/kg ja rottidel 6,6 mg/kg,
50
mis olid mõlemad kõrgemad kui koertel saadud väärtus - 2,5 mg/kg. Ühekordse manustamise järgselt
olid peamisteks sihtmärk-kudedeks neerud, hemo-lümfopoeetiline süsteem ning gastrointestinaaltrakt.
Toksilisi toimeid, mis ilmnevad pärast ravimi korduvat manustamist on uuritud rottidel, koertel ja
ahvidel. Peamisteks tsisplatiini sihtmärk-kudedeks ülalmainitud loomaliikidel olid neerud, hemo-
lümfopoeetiline süsteem, gastrointestinaaltrakt ning testised. Ahvidel täheldati subendokardiaalseid
hemorraagiaid ning kuulmisfunktsiooni kaotust.
Tsisplatiinil esines genotoksiline toime enamikus in vitro ja in vivo teostatud uuringutes ning toksiline
toime isasloomade reproduktiivorganite suhtes, samuti embrüotoksiline toime hiirtele ja rottidele.
Ilmselgeid väärarendeid ei täheldatud ei hiirtel ega ka rottidel. Ent sellest hoolimata tuleb tsisplatiini
sarnaselt teistele tsütotoksilistele preparaatidele lugeda potentsiaalselt teratogeenseks ravimiks.
Tsisplatiini manustamise kohta katseloomadele peri- ja postnataalse perioodi vältel informatsiooni ei
ole ning samuti ei ole teada, kas ravim eritub rinnapiimaga. Sarnaselt teistele tsütotoksilistele
ravimitele oli tsisplatiin kartsinogeenne hiirtele ja leukemiogeenne rottidele.

Mannitool
Naatriumkloriid
Süstevesi
Naatriumhüdroksiid (pH kohandamiseks)

7
Soolhape (pH kohandamiseks)

Tsisplatiin degradeerub kokkupuutel alumiiniumiga, kuna alumiinium asendab tsisplatiinimolekulis
plaatina. Selle tõttu moodustub must pretsipitaat ning preparaadi toime kaob. Sellel põhjusel ei tohi
preparaadi valmistamisel või manustamisel kasutada selliseid nõelu, süstlaid, kateetreid ja
intravenoosse infusiooni süsteeme, mille detailid sisaldavad alumiiniumi.
Tsisplatiin laguneb madala kloriidioonide sisaldusega keskkonnas; selle tõttu peab manustamisel
kasutatav lahusti sisaldama kloriidioone vähemalt sellises kontsentratsioonis, mis vastab
naatriumkloriidi 0,45% lahuse sisaldusele.

Avamata viaalid:
Cisplatin Pfizer 1 mg/ml 50 ml ja 100 ml viaalid: 24 kuud.
Cisplatin Pfizer 1 mg/ml 10 ml viaalid: 22 kuud.

Kõlblikkusaeg pärast esmast müügipakendi avamist/lahjendamist vastavalt juhistele:

Keemilist ja füüsikalist kasutamisaegset stabiilsust on näidatud 24 tunni jooksul temperatuuril 25 C.

Mikrobioloogilise saastatuse vältimiseks tuleb lahus ära kasutada kohe. Kui ravimit ei kasutata kohe,
on kõlblikkusaeg ja säilitamistingimused kasutaja vastutusel, välja arvatud juhul, kui
lahjendamine/manustamiskõlblikuks muutmine on toimunud kontrollitud ja valideeritud aseptilistes
tingimustes.

Lahjendamata lahus:
Hoida temperatuuril kuni 25°C.
Hoida valguse eest kaitstult. Mitte hoida külmkapis.

Lahjendatud ravimpreparaadi säilitamistingimusi vt lõik 6.3.

Cisplatin Pfizer 1 mg/ml infusioonilahuse kontsentraat on pakendatud polüpropüleenist viaalidesse,
mis sisaldavad 10 ml N1, 10 ml N5, 50 ml N1 või 100 ml N1 infusioonilahuse kontsentraati. Viaalid
on suletud kummist korkidega, alumiiniumist korgikatetega ning klõpsuga katetega.

Cisplatin Pfizer infusioonilahuse kontsentraati tuleb lahjendada 2 liitris 0,9% naatriumkloriidi
süstelahuses või 5% glükoosi süstelahuses või 0,45% naatriumkloriidi süstelahuses (kuhu võib lisada
37,5 g mannitooli).
Personali tuleb õpetada, et nad omandaksid lahuste valmistamise ja kasutamise alal vilunud
- oskused.
Rasedad ei tohiks tsisplatiiniga töötada.
- Lahuste valmistamine tuleb läbi viia selleks kohandatud paigas, ideaaljuhul vertikaalse
- laminaarse õhuvoolu tingimustes, kus tööpind on kaetud hävitatava plastikusse pakendatud
absorbentpaberiga.
Tuleb olla ettevaatlik, et vältida ravimi osakeste sissehingamist ning naha kokkupuudet
- tsisplatiiniga.
Sel ajal tuleb kanda adekvaatseid kaitserõivaid, nagu PVC-kindaid, kaitseprille ning ühekordselt
- kasutatavaid kitleid ja -maske.

8
Preparaadi lekkimise vältimiseks on soovitatav süstalde ja manustamissüsteemide
- ühendamiseks kasutada Luer-lock tüüpi ühendusdetaile.
Kui ravim satub kontakti silmadega, peske neid vee või soolalahusega. Juhul kui ravim satub
- kontakti nahaga, peske antud piirkonda hoolikalt veega ning mõlemal juhul otsige meditsiinilist
abi. Kui ravimit on sisse võetud või inhaleeritud, otsige viivitamatult meditsiinilist abi.
Kõik kasutatud materjalid, nõelad, süstlad, viaalid ja teised esemed, mis on tsütotoksiliste
- ainetega kokku puutunud, tuleb tuhastada. Sarnaselt tuleb töödelda ka vastavaid jäätmeid.
Preparaadiga kokku puutunud pinnad tuleb üle pesta rohke veega.