CISORDINOL

Äge ja krooniline skisofreenia ja muud psühhoosid, eriti kui sümptomitena esinevad hallutsinatsioonid,
meelepetted ja mõtlemishäired koos agiteerituse, rahutuse, vaenulikkuse ja agressiivsusega.

Maniakaalsed seisundid.

Agiteeritus või muud käitumishäired vaimse alaarenguga patsientidel.

Täiskasvanud
Annus määratakse individuaalselt vastavalt patsiendi seisundile. Üldiselt alustatakse ravi väikeste
annustega, mida suurendatakse võimalikult kiiresti optimaalse efektiivse tasemeni ravivastusest lähtuvalt.
Säilitusannus manustatakse tavaliselt ühe annusena enne magamaminekut.

Äge skisofreenia jt ägedad psühhoosid. Raskekujulised ägedad rahutusseisundid. Mania. Tavaline annus
on 10...50 mg ööpäevas. Keskmise raskusega ja rasketel juhtudel on algannuseks 20 mg ööpäevas, mida
vajadusel suurendatakse (10...20 mg kaupa iga 2...3 päeva järel) 75 mg või suurema ööpäevase annuseni.
Maksimaalne annus on 40 mg ühe manustamiskorra kohta ja kokku 150 mg ööpäevas.

Krooniline skisofreenia jt kroonilised psühhoosid. Säilitusannus on enamasti 20...40 mg ööpäevas.
Rahutusseisundid vaimse alaarenguga patsientidel. 6...20 mg ööpäevas, mida vajadusel suurendatakse
25...40 mg-ni ööpäevas.

Eakad patsiendid
1/10
Eakatel patsientidel kasutatakse väiksemaid annuseid soovitatava annusevahemiku piirides.

Lapsed
Kliinilise kogemuse puudumise tõttu ei soovitata Cisordinol'i lastel kasutada.

Neerufunktsiooni häired
Neerufunktsiooni häirega patsientidele võib Cisordinol'i manustada tavalistes annustes.

Maksafunktsiooni häired
Soovitatav on ettevaatlik annustamine ja võimalusel ravimi plasmakontsentratsiooni määramine.

Tabletid võetakse sisse koos veega.

Ülitundlikkus toimeaine(te) või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Tsirkulatoorne kollaps, mistahes põhjusel tekkinud teadvushäired (nt mürgistuse tõttu alkoholi,
barbituraatide või opiaatidega), kooma.

Erioiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Neuroleptikumide kasutamisel võib tekkida maliigne neuroleptikumisündroom (hüpertermia, lihasjäikus,
teadvushäired, autonoomse närvisüsteemi ebastabiilsus). Risk on seda suurem, mida tugevatoimelisem on
ravim. Patsientidel olemasoleva orgaanilise ajukahjustuse või vaimse arengu peetusega, samuti opiaate ja
alkoholi kuritarvitavatel patsientidel on sündroom sagedamini lõppenud surmaga.

Ravi: Neuroleptikumi ärajätmine. Sümptomaatiline ravi ja üldtoetavad meetmed. Võib manustada
dantroleeni ja bromokriptiini.

Sümptomid võivad püsida üle nädala pärast suukaudse neurolepikumi ärajätmist. Depooravimitega seotud
sümptomid püsivad mõnevõrra kauem.

Sarnaselt teiste neuroleptikumidega peab zuklopentiksooli kasutamisel ettevaatlik olema orgaanilise
ajukahjustuse, krambiseisundite ja raske maksahaiguse korral.

Nagu on kirjeldatud teiste psühhotroopsete ravimite puhul, võib ka zuklopentiksool muuta patsiendi
tundlikkust insuliini ja glükoosi suhtes, mistõttu võib diabeetikute puhul vajalik olla antidiabeetilise ravi
korrigeerimine.

Pikaajalist (eriti suurtes annustes) ravi saavaid patsiente tuleb regulaarselt jälgida ning võimalusel
säilitusannust vähendada.

Parkinsoni tõve korral tuleb ravimit kasutada ettevaatusega.

Ravimi kasutamisel võib tekkida fotosensibilisatsiooni reaktsioon ja seepärast on soovitatav vältida otsest
päikesevalgust.

Ravi lõpetamisel alandage annust järk-järgult.

Sarnaselt teiste antipsühhootikumide rühma kuuluvate ravimitega võib zuklopentiksool põhjustada QT-
intervalli pikenemist. Püsiva QT-intervalli pikenemise korral võib suureneda risk maliigsete arütmiate
tekkeks. Seetõttu tuleb zuklopentiksooli ettevaatusega kasutada vastava eelsoodumusega isikutel
(hüpokaleemia, hüpomagneseemia või geneetiline eelsoodumus) ja patsientidel, kellel on anamneesis
kardiovaskulaarsed häired, nt QT-intervalli pikenemine, väljendunud bradükardia (<50 lööki minutis),
2/10
hiljuti esinenud äge müokardiinfarkt, kompenseerimata südamepuudulikkus või südame rütmihäired.
Samaaegset ravi teiste antipsühhootikumidega tuleks vältida (vt lõik 4.5).

Antipsühhootikumide kasutamisel on teatatud venoosse trombemboolia (VTE) juhtudest. Kuna
antipsühhootikume kasutavatel patsientidel esineb tihti VTE omandatud riskitegureid, tuleb kõik
võimalikud VTE riskitegurid välja selgitada zuklopentiksoolravi alustamise eelselt ning ravi ajal, samuti
tuleb tarvitusele võtta VTE ennetavad abinõud.

Eakad patsiendid
Tserebrovaskulaarsed häired
Randomiseeritud platseebokontrolliga kliinilistes uuringutes dementsusega patsientidel on mõnede
atüüpiliste antipsühhootikumide kasutamisel täheldatud tserebrovaskulaarsete kõrvaltoimete riski
ligikaudu 3-kordset suurenemist. Riski suurenemise mehhanism ei ole teada. Riski suurenemist ei saa
välistada teiste antipsühhootikumide või teiste patsientide puhul. Zuklopentiksooli tuleb ettevaatusega
kasutada patsientidel, kellel esinevad insuldi riskifaktorid.

Eakad patsiendid on eriti aldid ortostaatilise hüpotensiooni tekkele.

Suremuse tõus dementsusega vanemaealistel patsientidel
Kahest jälgimisuuringust saadud andmed näitavad, et antipsühhootikume saavatel dementsusega eakatel
on suremuse risk tõusnud võrreldes ravi mittesaanutega. Riski täpse suuruse hindamiseks on andmed
ebapiisavad ning suurenenud riski põhjus ei ole teada.
Zuklopentiksool pole registreeritud dementsusega seotud käitumishäirete raviks.

Abiained
Tabletid sisaldavad laktoosmonohüdraati. Seda ravimit ei tohi kasutada patsiendid, kellel on harvaesinev
galaktoosi talumatus, laktaasidefitsiit või glükoosi-galaktoosi imendumishäire.
Hüdrogeenitud kastoorõli sisaldavad tabletid võivad põhjustada mao ärritust ja kõhulahtisust.

Kombinatsioonid, mille puhul on vajalik ettevaatusabinõude rakendamine
Zuklopentiksool võib tugevdada alkoholi sedatiivset toimet ning barbituraatide jt kesknärvisüsteemi
pärssivate ravimite toimet.

Neuroleptikumid võivad suurendada või vähendada antihüpertensiivsete ravimite toimet; väheneb
guanetidiini jt sarnase toimega ravimite vererõhku langetav toime.

Samaaegsel liitiumi manustamisel suureneb neurotoksiline toime.

Tritsüklilised antidepressandid ja neuroleptikumid pärsivad teineteise metabolismi.

Zuklopentiksool võib vähendada levodopa ja adrenomimeetikumide toimet.

Metoklopramiidi ja piperasiini samaaegne kasutamine suurendab ekstrapüramidaalhäirete riski.

Kuna zuklopentiksool metaboliseerub osaliselt CYP2D6 vahendusel, võib seda ensüümi teadaolevalt
pärssivate ravimite samaaegne kasutamine viia zuklopentiksooli kliirensi aeglustumiseni.

Samaaegne memantiini kasutamine suurendab antagonistlikku toimet.

Antipsühhootilise raviga seotud QT-intervalli pikenemist võib potentseerida teiste QT-intervalli oluliselt
pikendavate ravimite samaaegne manustamine. Selliste ravimite samaaegset manustamist tuleb vältida.
Vastavateks ravimirühmadeks on:
• IA ja III klassi antiarütmikumid (nt kinidiin, amiodaroon, sotalool, dofetiliid)
• mõned antipsühhootikumid (nt tioridasiin)
• mõned makroliidid (nt erütromütsiin)
3/10
• mõned antihistamiinikumid (nt terfenadiin, astemisool)
• mõned kinoloonantibiootikumid (nt gatifloksatsiin, moksifloksatsiin)

Ülaltoodud loetelu ei ole ammendav ning vältida tuleb ka teisi ravimeid, mis teadaolevalt pikendavad
oluliselt QT-intervalli (nt tsisapriid, liitium).

Samuti tuleb ettevaatusega kasutada ravimeid, mis teadaolevalt põhjustavad elektrolüütide
tasakaaluhäireid (nt tiasiiddiureetikumid - hüpokaleemia) ja suurendavad zuklopentiksooli
plasmakontsentratsiooni, kuna need võivad suurendada QT-intervalli pikenemise ja maliigsete arütmiate
riski (vt lõik 4.4).

Rasedus
Zuklopentiksooli tohib raseduse ajal kasutada ainult juhul, kui oodatav kasu patsiendile ületab teoreetilise
ohu lootele.

Raseduse kolmanda trimestri ajal antipsühhootikume (kaasaarvatud zuklopentiksool) saanud
vastsündinul on risk kõrvaltoimete tekkeks, sh ekstrapüramidaalsed reaktsioonid ja/või ärajätunähud,
mis võivad varieeruda raskuse ja kestvuse poolest pärast sünnitust. Teatatud on agiteeritusest,
hüpertooniast, hüpotooniast, treemorist, unisusest, respiratoorsest distressist või söömishäiretest
Sellest tulenevalt on vaja vastsündinuid hoolikalt jälgida.

Loomadel teostatud uuringud on näidanud reproduktiivsust kahjustavat toimet (vt lõik 5.3).

Imetamine
Kuna zuklopentiksool eritub rinnapiima madalates kontsentratsioonides, ei ole terapeutiliste annuste
kasutamisel tõenäoline selle mõju imikule. Lapseni jõuab annus, mis moodustab alla 1% ema annusest
(mg/kg baasil). Rinnaga toitmist võib zuklopentiksoolravi ajal jätkata, kuid imikut tuleb jälgida, eriti
esimese 4 nädala jooksul pärast sündi.

Fertiilsus
Inimestel on kõrvaltoimetena kirjeldatud hüperprolaktineemiat, galaktorröad, amenorröad, erektsiooni-ja ejakulatsioonihäireid (vt lõik 4.8). Nendel kõrvaltoimetel võib olla negatiivne mõju naiste ja/või
meeste seksuaalfunktsioonile ja fertiilsusele.

Kui tekib kliiniliselt oluline hüperprolaktineemia, galaktorröa, amenorröa või seksuaalfunktsiooni
häire, tuleb kaaluda annuse vähendamist (kui võimalik) või ravi lõpetamist. Toimed on ravi lõpetamise
järgselt pöörduvad.

Zuklopentiksooli manustamine isastele ja emastele rottidele oli seotud veidi hilinenud paaritumisega.
Loomkatses, kus zuklopentiksooli manustati toiduga, täheldati paaritumisvõime langust ja väiksemat
eostamise määra.

Cisordinol on sedatiivse toimega ravim. Patsientidel, kes saavad psühhotroopset ravi, võib väheneda
tähelepanu- ja keskendumisvõime ning patsiente tuleb hoiatada, et see võib mõjutada nende autojuhtimise
ja masinatega töötamise võimet.

Kõrvaltoimed on enamasti annusest sõltuvad. Kõrvaltoimete sagedus ja raskus on enam väljendunud ravi
alguses, vähenedes ravi jätkumisel.

4/10
Ekstrapüramidaalsed reaktsioonid võivad tekkida, eriti ravi alguses. Enamikel juhtudel saab kõrvaltoimeid
edukalt kontrollida annust vähendades ja/või kasutades parkinsonismivastaseid ravimeid.
Parkinsonismivastaste ravimite kasutamist rutiinse profülaktikana ei soovitata.
Parkinsonismivastased ravimid ei leevenda tardiivse düskineesia nähtusid, pigem võivad neid tugevdada.
Soovitatav on annuse vähendamine või võimalusel zuklopentiksoolravi lõpetamine.
Püsiva akatiisia korral võib kasutada bensodiasepiini või propranolooli.

Esinemissagedused pärinevad kirjandusest ja spontaansetest raportitest. Esinemissagedused on
defineeritud järgnevalt:
Väga sage (≥ 1/10); sage (≥ 1/100 kuni < 1/10); aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100); harv (≥ 1/10000 kuni <
1/1000); väga harv (< 1/10000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Vere- ja lümfisüsteemi häired
Harv
Trombotsütopeenia,
neutropeenia, leukopeenia,
agranulotsütoos
Immuunsüsteemi häired
Harv
Ülitundlikkus, anafülaktiline
reaktsioon.
Endokriinsüsteemi häired
Harv
Hüperprolaktineemia
Ainevahetus- ja toitumishäired
Sage
Söögiisu suurenemine,
kaalutõus.

Aeg-ajalt
Söögiisu vähenemine,
kaalulangus

Harv
Hüperglükeemia, glükoosi
tolerantsuse häirumine,
hüperlipideemia
Psühhiaatrilised häired
Sage
Unetus, depressioon, ärevus,
närvilisus, ebatavalised
unenäod, agiteeritus, libiido
langus

Aeg-ajalt
Apaatia, hirmuunenäod., libiido
tõus, segasusseisund
Närvisüsteemi häired
Väga sage
Somnolentsus, akatiisia,
hüperkineesia, hüpokineesia.

Sage
Treemor, düstoonia,
hüpertoonia, pearinglus,
peavalu, paresteesiad,
tähelepanuhäired, amneesia,
ebanormaalne kõnnak.

Aeg-ajalt
Tardiivne düskineesia,
hüperrefleksia, düskineesia,
parkinsonism, minestus, ataksia,
kõnehäired, hüpotoonia,
krambid, migreen

Väga harv
Neuroleptiline maliigne
sündroom
Silma kahjustused
Sage
Akommodatsioonihäired,
nägemishäired

Aeg-ajalt
Okulogüüriline kriis, müdriaas,.
Kõrva ja labürindi kahjustused
Sage
Peapööritus

Aeg-ajalt
Ülikuulmiserksus, tinnitus
Südame häired
Sage
Tahhükardia,
südamepekslemine.

Harv
Elektrokardiogrammis QT
intervalli pikenemine
Vaskulaarsed häired
Aeg-ajalt
Hüpotensioon, kuumahood..

Väga harv
Venoosne trombemboolia
5/10
Respiratoorsed, rindkere ja
Sage
Ninakinnisus, hingeldus.
mediastiinumi häired
Seedetrakti häired
Väga sage
Suukuivus.

Sage
Suurenenud süljeeritus,
kõhukinnisus, oksendamine,
kõhulahtisus, iiveldus.

Aeg-ajalt
Kõhuvalu, iiveldus,
kõhupuhitus.
Maksa ja sapiteede häired
Aeg-ajalt
Ebanormaalsed maksa
funktsiooni testid

Väga harv
Kolestaatiline hepatiit, ikterus
Naha ja nahaaluskoe
Sage
Suurenenud higistamine,
kahjustused
sügelus.

Aeg-ajalt
Lööve,
valgustundlikkusreaktsioon,
pigmentatsioon, seborröa,
dermatiit, purpur
Lihas-skeleti ja sidekoe
Sage
Lihasvalu
kahjustused

Aeg-ajalt
Lihaste rigiidsus, trismus
(mälumislihaste kramp),
torticollis (kõõrkaelsus)
Neerude ja kuseteede häired
Sage
Urineerimishäired, uriinipeetus,
polüuuria.
Rasedus, sünnitusjärgsed ja
Teadmata
Ravimi ärajätu sündroom
perinataalsed seisundid
vastsündinul (vt lõik 4.6)
Reproduktiivse süsteemi ja
Aeg-ajalt
Ejakulatsioonihäired, erektiilne
rinnanäärme häired
düsfunktsioon, orgasmi
saavutamise raskus naistel,
vulvovaginaalne kuivus

Harv
Günekomastia, galaktorröa,
amenorröa, priapism
Üldised haired ja
Sage
Asteenia, kurnatus, halb
manustamiskoha reaktsioonid
enesetunne, valu

Aeg-ajalt
Janu, alatemperatuur, palavik.

Nagu ka teiste antipsühhootikumide ravimrühma kuuluvate ravimite puhul, on zuklopentiksooli
kasutamisel harva tekkinud QT-intervalli pikenemine, ventrikulaarsed arütmiad - vatsakeste
virvendus, ventrikulaarne tahhükardia, torsade de pointes ja ebaselge põhjusega äkksurm (vt lõik 4.4).

Järsu zuklopentiksoolravi lõpetamisega võivad kaasneda ärajätu sümptomid. Kõige sagedasemad
sümptomid on iiveldus, oksendamine, isutus, kõhulahtisus, ninavoolus, higistamine, müalgiad,
paresteesiad, unetus, rahutus, ärevus ja agiteeritus. Patsiendid võivad kogeda ka peapööritust,
vahelduvalt kuuma ja külma tunnet ja treemorit. Üldiselt ilmnevad sümptomid 1. kuni 4. ärajätu
päeval ja kaovad 7-14 päeva pärast.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab
jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võiamlikest
kõrvaltoimetest riiklikku teavitamissüsteemi Ravimiameti kodulehe www.ravimiamet.ee kaudu.

Sümptomid
Somnolentsus, kooma, liikumishäired, krambid, šokk, hüpertermia/hüpotermia.

6/10
Üleannustamise korral koos teadaolevalt südamele mõjuvate ravimitega manustamisel on tekkinud
EKG muutused, QT-intervalli pikenemine, torsade de pointes, südameseiskus ja ventrikulaarsed
arütmiad.

Kliinilistes uuringutes suurim suukaudselt manustatud annus oli 450 mg ööpäevas.

Ravi
Ravi on sümptomaatiline ja toetav. Rakendada hingamis- ja kardiovaskulaarsüsteemi toetavaid
meetmeid. Adrenaliini ei tohi kasutada, kuna selle tagajärjel võib vererõhk veelgi langeda.
Krambiraviks võib kasutada diasepaami ja ekstrapüramidaalhäirete korral biperideeni.


5 FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakoterapeutiline grupp: Antipsühhootilised ained, tioksanteeni derivaadid, ATC-kood: N05AF05

Toimemehhanism
Zuklopentiksool on tioksanteenirühma neuroleptikum. Neuroleptikumide antipsühhootiline toime põhineb
nende dopamiini- ja arvatavasti ka serotoniiniretseptorite blokeerimisel. Zuklopentiksoolil on in vitro suur
afiinsus nii dopamiini D - kui D -retseptorite, samuti -adrenoretseptorite ja 5-HT -retseptorite suhtes,
1
2
α1
2
kuid puudub afiinsus koliinergiliste muskariiniretseptorite suhtes. Zuklopentiksoolil on nõrk afiinsus
histamiini- (H -)retseptorite suhtes ning puudub -adrenoretseptoreid blokeeriv toime.
1
α2

In vivo on zuklopentiksoolil suurem afiinsus D -retseptorite kui D -retseptorite suhtes. Kõigis
2
1
neuroleptilise (dopamiiniretseptoreid blokeeriva) aktiivsuse käitumuslikes katsetes on tõestust leidnud, et
zuklopentiksool on tugevatoimeline neuroleptikum. In vivo testmudelitel on leitud korrelatsioon
dopamiini D -retseptorite suhtes
2
in vitro esineva afiinsuse ja keskmiste ööpäevaste suukaudsete
antipsühhootiliste annuste vahel.

Lokomotoorse aktiivsuse pärssimine ning alkoholist ja barbituraatidest põhjustatud uneaja pikenemine
viitab zuklopentiksooli sedatiivsele toimele.

Sarnaselt enamike teiste neuroleptikumidega põhjustab zuklopentiksool plasma prolaktiinitaseme tõusu.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus
Zuklopentiksooli kasutakse kliiniliselt ägedate ja krooniliste psühhooside raviks, samuti vaimse
alaarenguga patsientide raviks.

Lisaks skisofreenia korral esinevate hallutsinatsioonide, luulude ja mõtlemishäirete olulisele
vähendamisele või täielikule kõrvaldamisele on zuklopentiksoolil oluline toime sellistele kaasuvatele
sümptomitele nagu vaenulikkus, umbusklikkus, rahutus ja agressiivsus.

Zuklopentiksool kutsub esile mööduva annusest sõltuva sedatsiooni. Esialgne sedatsioon on tavaliselt
kasulik haiguse ägedas faasis. Tolerantsus sedatiivse toime suhtes tekib kiiresti.

Imendumine
Suukaudse manustamise järgselt saabub maksimaalne kontsentratsioon plasmas u 4 tunni pärast.
Zuklopentiksooli võib manustada söögiaegadest sõltumatult. Biosaadavus on u 44%.

Jaotumine
Jaotusruumala (V ) on u 20 l/kg. Seonduvus plasmavalkudega on ligikaudu 98…99%.
d β

Biotransformatsioon
7/10
Zuklopentiksool metaboliseerub sulfoksüdatsiooni, külgahela N-dealküülimise ja konjugatsiooni teel
glükuroonhappega. Metaboliidid on inaktiivsed. Zuklopentiksooli sisaldus ajus jt kudedes on suurem kui
metaboliitidel.

Eritumine
Zuklopentiksooli eliminatsiooni poolväärtusaeg (T ) on u 20 tundi ja keskmine süsteemne kliirens (Cl )
1/2 β
s
ligikaudu 0,86 l/min.
Zuklopentiksool eritub peamiselt väljaheite, kuid teatud määral ka uriiniga (u 10%). Vaid 0,1% annusest
eritub muutumatul kujul uriiniga, mis tähendab, et ravimi eritumine neerude kaudu on ebaoluline.

Zuklopentiksool eritub väikestes kogustes rinnapiima. Ravimi kontsentratsioonide suhe rinnapiimas ja
plasmas nii suukaudse zuklopentiksooli kui zuklopentiksooldekanoaadi manustamisel oli u 0,29.

Lineaarsus
Ravimi kineetika on lineaarne. Keskmine tasakaalukontsentratsioon plasmas saavutatakse u 3…5 päeva
jooksul. Keskmine minimaalne tasakaalukontsentratsioon, mis vastab 20 mg zuklopentiksooli
suukaudsele, 1 kord ööpäevas manustamisele, oli u 25 nmol/l.

Eakad patsiendid
Ravimi farmakokineetilised näitajad ei sõltu patsiendi vanusest.

Neerufunktsiooni häired
Ülaltoodud eritumisandmete põhjal võib eeldada, et neerupuudulikkus ei mõjuta tõenäoliselt ravimi
plasmataset.

Maksafunktsiooni häired
Andmed puuduvad.

Polümorfism
In vivo uuring on näidanud, et teatud osa metabolismist allub sparteiini/debrisokiini oksüdatsiooni
geneetilisele polümorfismile (CYP2D6).

Farmakokineetilised / farmakodünaamilised toimed
Minimaalset (st vahetult manustamiseelset) plasmakontsentratsiooni 2,8...12 ng/ml (7...30 nmol/l)
loetakse edukaks säilitusraviks kerge ja keskmise raskusega skisofreenia korral.

Prekliinilised ohtusandmed

Äge toksilisus
Zuklopentiksoolil on madal ägeda mürgistuse potentsiaal.

Krooniline toksilisus
Kroonilise mürgistuse uuringutes ei täheldatud ravimi terapeutiliste annuste kasutamisel kahjulikke
toimeid.

Reproduktsioonitoksilisus
Kolme põlvkonna uuringus rottidel täheldati hilinenud paaritumist. Pärast paaritumist puudus toime
fertiilsusele. Loomkatses, kus zuklopentiksooli manustati toiduga, täheldati paaritumisvõime langust ja
väiksemat eostamise määra.

Loomadel teostatud reproduktsiooni uuringute andmed ei tõenda embrüotoksilist või teratogeenset
toimet. Rottidel teostatud peri-/postnataalses uuringus täheldati annuste 5…15 mg/kg ööpäevas
manustamisel surnultsündinute arvu suurenemist, rotipoegade elulemuse vähenemist ja arengupeetust.
Nende leidude kliiniline tähtsus ei ole teada ning on võimalik, et toime rotipoegadele oli tingitud nende
hooletussejätmisest emasloomade poolt, kellele manustati zuklopentiksooli annustes, mis kutsusid
emasloomal esile mürgistuse.

8/10
Mutageensus ja kartsinogeensus
Zuklopentiksoolil puudub mutageenne või kartsinogeenne potentsiaal.
Rottidel teostatud onkogeensusuuringus, mille käigus manustati zuklopentiksooli annuses 30 mg/kg
ööpäevas 2 aasta kestel, täheldati rinnanäärme adenokartsinoomide, pankrease adenoomide ja
kartsinoomide (emasloomadel) ning kilpnäärme kartsinoomide esinemissageduse statistiliselt mitteolulist
suurenemist. Nimetatud kasvajate esinemissageduse vähene suurenemine on sagedaseks leiuks D2-
antagonistide kasutamisel, mis suurendavad prolaktiini sekretsiooni. Füsioloogiliste erinevuste tõttu
rottide ja inimeste vahel prolaktiini osas on nende leidude kliiniline tähtsus ebaselge, kuid ravimit ei peeta
inimestel onkogeenseks.

Tableti sisu:
Kartulitärklis,
Laktoosmonohüdraat,
Mikrokristalne tselluloos,
Kopovidoon,
Glütserool (85%),
Talk,
Hüdrogeenitud kastoorõli,
Magneesiumstearaat.

Tableti kate:
Hüpromelloos 5,
Makrogool 6000.

Värvained:
Titaandioksiid (E 171),
Punane raudoksiid (E 172).

Ei kohaldata.

2 aastat

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Tabletid, 50 tk polüpropüleenpakendis või suure tihedusega polüetüleen (HDPE) purgis.
HDPE purgi keeratav kork sisaldab niiskustimavat ainet. HDPE purgi keeratav kork on lastekindel.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.


9/10