CELEBREX

Toimeained: tselekoksiib

Ravimi vorm: kõvakapsel

Ravimi tugevus: 200mg 10TK

Retseptiravim

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Ravimi patsiendi infolehe PDF

1. Mis ravim on CELEBREX ja milleks seda kasutatakse

Celebrexi kasutatakse reumatoidartriidi, osteoartriidi ja anküloseeriva spondüliidi sümptomite
leevendamiseks.
Ravim Celebrex kuulub ravimirühma, mida nimetatakse mittesteroidseteks põletikuvastasteks aineteks
(MSPVAd) ning täpsemalt alarühma, mida kutsutakse tsüklooksügenaas-2 (COX-2) inhibiitoriteks.
Teie organismis toodetakse aineid, mida nimetatakse prostaglandiinideks, mis võivad põhjustada valu
ja põletikku. Selliste haiguste nagu reumatoidartriidi ja osteoartriidi puhul toodab teie organism
rohkem prostaglandiine. Celebrexi toime seisneb prostaglandiinide tootmise vähendamises ning seega
ka valu ja põletiku vähendamises.

2. Mida on vaja teada enne CELEBREX võtmist

Celebrexi on teile määranud teie arst. Järgnev teave aitab teil Celebrexiga parimaid tulemusi
saavutada. Lisaküsimuste tekkimisel pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Ärge võtke ravimit Celebrex
- kui te olete toimeaine tselekoksiibi või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6)
suhtes allergiline;
- kui teil on esinenud allergilisi reaktsioone „sulfoonamiidide” rühma ravimite suhtes (nt mõned
infektsioonide raviks kasutatavad antibiootikumid);
- kui teil on praegu aktiivne mao või seedetrakti haavand või mao või seedetrakti verejooks;
- kui teil on pärast atsetüülsalitsüülhappe või teiste mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite
(MSPVA) võtmist esinenud astma, ninapolüübid, raske ninakinnisus või allergilised
reaktsioonid, nagu kihelev nahalööve, näo-, huulte-, keele- või kõritursed, hingamisraskused või
vilistav hingamine;
- kui te olete rase. Kui te võite rasestuda ravi ajal, siis arutage oma arstiga, millist
rasestumisvastast meetodit kasutada;
- kui te toidate last rinnapiimaga;
- kui teil on raske maksahaigus;

1
- kui teil on raske neeruhaigus;
- kui teil on tegemist põletikulise soolehaigusega nagu näiteks haavandiline koliit või Crohni
tõbi;
- kui teil on südamepuudulikkus, tõsine südame isheemiatõbi või ajuveresoonte ateroskleroos,
näiteks kui teil on esinenud südameatakk, insult või transitoorne ajuisheemia (aju verevarustuse
ajutine vähenemine, mida nimetatakse ka “mini-insuldiks”), stenokardia, või südame või aju
veresoonte ummistumine;
- kui teil on vereringehäired (perifeersete arterite haigus) või kui teil on olnud jalaarterite
operatsioon.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud
Enne Celebrexi võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Rääkige oma arstiga, kui midagi alltoodust kehtib teie kohta:
- kui teil varem on olnud mao- või sooletrakti haavand või verejooks (ärge võtke Celebrexi, kui
teil on praegu mao- või sooletrakti haavand või verejooks);
- kui te võtate atsetüülsalitsüülhapet sisaldavat ravimit (ka väikeses annuses südame kaitseks);
- kui te kasutate vere hüübimise vastaseid ravimeid (nt varfariini);
- kui te kasutate Celebrexi samal ajal koos teiste MSPVAdega, mis ei ole atsetüülsalitsüülhape
(nt ibuprofeen või diklofenak), nende samaaegset kasutamist tuleb vältida;
- kui te suitsetate, kui teil on suhkurtõbi, kõrgenenud vererõhk või tõusnud kolesteroolitase;
- kui teil on südame-, maksa- või neeruprobleemid, on võimalik, et teie arst peab teid regulaarselt
jälgima;
- kui teil on vedelikupeetus (nt pahkluupiirkondade või jalgade tursed);
- kui teil on näiteks haigusest, kõhulahtisusest või diureetikumide (kasutatakse organismist
vedeliku väljaviimiseks) kasutamisest tingitud vedeliku kaotus;
- kui teil on mingite ravimite suhtes olnud tõsiseid allergilisi reaktsioone või tõsiseid
nahareaktsioone);
- kui te tunnete end haigena infektsiooni tõttu või arvate, et teil on infektsioon, kuna Celebrex
võib palavikku ja teisi infektsiooni sümptomeid varjata;
- kui te olete üle 65-aastane, on võimalik, et teie arst peab teid regulaarselt jälgima.

Nagu teiste MSPVAde (nt ibuprofeeni või diklofenaki) puhul, võib ka see ravim tõsta vererõhku ja
seetõttu on võimalik, et teie arst peab teie vererõhku regulaarselt jälgima.

Tselekoksiibi kasutamisel on teatatud mõnedest tõsistest maksareaktsioonidest, sealhulgas tõsisest
maksapõletikust, maksakahjustusest ja maksapuudulikkusest (millest mõned juhud on olnud letaalsed
või nõudnud maksasiirdamist). Nende kõrvaltoime teatiste alusel, kus oli olemas reaktsiooni tekkeaeg,
võib öelda, et enamus tõsistest maksareaktsioonidest tekkis ühe kuu jooksul pärast ravi alustamist
tselekoksiibiga.

Celebrex võib raskendada rasestumist. Te peaksite informeerima oma arsti kui te planeerite
rasestumist või teil on raskusi rasedaks jäämisega (vt lõik Rasedus ja imetamine).

Muud ravimid ja Celebrex
Teatage oma arstile, kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud mis tahes muid ravimeid, kaasa arvatud
ilma retseptita ostetud ravimeid.
- Dekstrometorfaan (kasutatakse köha raviks).
- AKE inhibiitorid või angiotensiin II antagonistid (kasutatakse kõrge vererõhu ja
südamepuudulikkuse raviks).
- Diureetikumid (kasutatakse organismist liigse vedeliku väljaviimiseks).
- Flukonasool ja rifampitsiin (kasutatakse seen- ja bakteriaalsete infektsioonide raviks).

2
- Varfariin ja teised suu kaudu manustatavad antikoagulandid („verd vedeldavad” aineid, mis
vähendavad vere hüübimist).
- Liitium (kasutatakse teatud tüüpi depressiooni raviks).
- Teised depressiooni, unehäirete, kõrgvererõhutõve või südame rütmihäirete ravimid.
- Neuroleptikumid (kasutatakse teatud vaimsete häirete raviks).
- Metotreksaat (kasutatakse reumatoidartriidi, psoriaasi ja leukeemia raviks).
- Karbamasepiin (kasutatakse epilepsia/krampide ja teatud tüüpi valude või depressiooni raviks).
- Barbituraadid (kasutatakse epilepsia/krampide ja mõningate unehäirete raviks).
- Tsüklosporiin ja takroliimus (kasutatakse immuunsüsteemi pärssimiseks, nt pärast
elundisiirdamist).

Celebrexi võib võtta väikeste atsetüülsalitsüülhappe annustega 75 mg ööpäevas või vähem. Enne
mõlema ravimi samaaegset kasutamist pidage nõu oma arstiga.

Rasedus, imetamine ja viljakus
Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi
kasutamist nõu oma arstiga .

Rasedus
Rasedad või rasestuda võivad naised (st naised, kes võivad rasestuda, kui nad ei kasuta mõnda tõhusat
rasestumisvastast meetodit) ei tohi Celebrexi kasutada. Kui te Celebrexi kasutamise ajal rasestute,
peate ravi katkestama ja pöörduma oma arsti poole alternatiivse ravi saamiseks.

Imetamine
Celebrexi ei tohi võtta imetamisperioodil.

Viljakus
MSPVAd, ka Celebrex võivad raskendada rasestumist. Te peate rääkima oma arstiga, kui te plaanite
rasestuda või teil on probleeme rasestumisega.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine
Te peate teadma, kuidas te reageerite ravile Celebrexiga, enne kui te autot juhite või masinaid
käsitsete. Kui tunnete pärast Celebrexi võtmist väsimust või peapööritust, siis ärge juhtige autot ega
käsitsege masinaid enne, kui tunnete ennast jälle normaalselt.

Celebrex sisaldab laktoosi (teatud tüüpi suhkur)
Kui arst on öelnud, et te ei talu teatuid suhkruid, peate enne ravimi kasutamist arstiga nõu pidama.

3. Kuidas CELEBREX võtta

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage
nõu oma arsti või apteekriga. Kui teil on tunne, et Celebrexi toime on liiga tugev või liiga nõrk,
pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Teie arst ütleb teile, millise annuse te peate võtma. Kuna südameprobleemidega seotud kõrvaltoimete
tekkerisk suureneb koos annuse suurenemise ja kasutamise kestuse pikenemisega, siis on oluline
kasutada kõige väiksemat valu vaigistavat Celebrexi annust ja mitte kauem, kui on vajalik sümptomite
kontrolli alla saamiseks.

Celebrex tuleb alla neelata tervena koos klaasitäie veega. Kapsleid võib võtta suu kaudu igal ajal
päeva jooksul ning koos toiduga või ilma. Proovige võtta Celebrexi annuseid iga päeva ühel ja samal
kellaajal.


3
Kui te kahe nädala jooksul pärast ravi alustamist ei tähelda mingit paranemist, võtke ühendust oma
arstiga.

Osteoartroosi raviks on tavaline annus 200 mg üks kord ööpäevas. Seda annust võib teie arst
vajadusel suurendada annuseni 400 mg ööpäevas.
Tavaline annus on:
- üks 200 mg kapsel üks kord ööpäevas; või
- üks 100 mg kapsel kaks korda ööpäevas.

Reumatoidartriidi raviks on tavaline annus 200 mg ööpäevas, mida teie arst vajadusel suurendab
suurima annuseni 400 mg.
Tavaline annus on:
- üks 100 mg kapsel kaks korda ööpäevas.

Anküloseeriva spondüliidi raviks on tavaline annus 200 mg üks kord ööpäevas, mida teie arst
vajadusel suurendab maksimaalse annuseni 400 mg.
Tavaline annus on:
- üks 200 mg kapsel üks kord ööpäevas; või
- üks 100 mg kapsel kaks korda ööpäevas.

Neeru- või maksaprobleemid: öelge kindlasti oma arstile, kui teil on tegemist neeru- või
maksaprobleemidega, sest sellisel juhul võite vajada väiksemat annust.

Eakad patsiendid, eelkõige siis, kui te kaalute alla 50 kg: kui te olete vanem kui 65-aastane ja
eelkõige kui te kaalute alla 50 kg, peab teie arst teid võib-olla hoolikamalt jälgima.

Te ei tohi võtta üle 400 mg ööpäevas.

Kasutamine lastel
Celebrex on mõeldud kasutamiseks ainult täiskasvanutele ja lapsed seda kasutada ei tohi.

Kui te võtate Celebrexi rohkem kui ette nähtud
Te ei tohi võtta rohkem kapsleid kui arst on teile määranud. Kui olete kogemata võtnud liiga palju
kapsleid, siis pöörduge oma arsti või apteekri poole või haiglasse ja võtke ravim endaga kaasa.

Kui te unustate Celebrexi võtta
Kui te unustate kapsli võtmata, võtke see niipea, kui see teile meenub. Ärge võtke kahekordset annust,
kui ravim jäi eelmisel korral võtmata.

Kui te lõpetate Celebrexi võtmise
Celebrexi võtmise järsk lõpetamine võib teie sümptomeid süvendada. Ärge lõpetage Celebrexi
võtmist enne, kui teie arst on teile seda öelnud. Teie arst võib teile soovitada annuse vähendamist
mitme päeva jooksul enne ravimi kasutamise täielikku lõpetamist.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Allpool loetletud kõrvaltoimeid täheldati liigesehaigustega patsientidel, kes võtsid Celebrexi.
Tärnikesega (*) tähistatud kõrvaltoimed on allpool ära toodud suurema esinemissagedusega kui

4
täheldati patsientidel, kes võtsid Celebrexi jämesoolepolüüpide tekke ärahoidmiseks. Nendes
uuringutes võtsid patsiendid Celebrexi suures annuses ja pika aja vältel.

Kui teil tekib mõni järgnevatest kõrvaltoimetest, lõpetage Celebrexi võtmine ja pöörduge
otsekohe oma arsti poole.
Kui teil on:
- Allergiline reaktsioon, nagu nahalööve, näoturse, vilistav hingamine või hingamisraskused
- Südameprobleemid, nagu näiteks valu rinnus;
- Tugev kõhuvalu või mingid mao- või seedetrakti verejooksu sümptomid, nagu must või
veresegune väljaheide või veriokse;
- Nahareaktsioonid, nagu lööve, villid või naha koorumine;
- Maksapuudulikkus [selle sümptomid võivad olla iiveldus, kõhulahtisus, kollatõbi (naha või
silmavalgete kollasus)].

Väga sage: võivad tekkida rohkem kui ühel inimesel 10-st

- Kõrge vererõhk, kõrge vererõhu edasine tõus*.

Sage: võivad tekkida kuni ühel inimesel 10-st

- Infarkt*.
- Vedelike kogunemine organismi, mis võib põhjustada pahkluupiirkondade ja jalgade turseid.
- Kuseteede infektsioonid.
- Lõõtsutamine*, sinusiit (põskkoopa põletik, põskkoopa infektsioon, põskkoobaste blokaad või
valulikkus), kinnine või tilkuv nina, valus kurk, köha, külmetus, gripitaolised sümptomid.
- Pearinglus, unehäired.
- Oksendamine*, kõhuvalu, kõhulahtisus, seedehäired, kõhupuhitus.
- Lööve ja kihelus.
- Lihaskangus.
- Neelamisraskused*.
- Peavalu.
- Iiveldus
- Liigesevalu.
- Olemasolevate allergiate süvenemine.
- Trauma.

Aeg-ajalt: võivad tekkida kuni ühel inimesel 100-st

- Insult*.
- Südamepuudulikkus, südamepekslemine (tuntavad südamelöögid), südame löögisageduse
kiirenemine.
- Muutused maksafunktsiooni kajastavates vereproovides.
- Muutused neerufunktsiooni kajastavates vereproovides.
- Aneemia (punaste vererakkude arvu vähenemine, mis võib põhjustada väsimust ning
hingeldust).
- Ärevus, depressioon, väsimus, uimasus, torkiv tunne nahal (nõeltega torkimise tunne).
- Suurenenud kaaliumisisaldus veres (võib põhjustada iiveldust (süda paha), väsimust,
lihasnõrkust või südamepekslemist).
- Nägemishäired või hägune nägemine, helin kõrvus, suuvalu või suuhaavandid
kuulmisraskused*.
- Kõhukinnisus, röhitsused, maopõletikud (seedehäire, maovalu või oksendamine (mao või
soolestiku põletiku halvenemine).
- Jalakrambid.
- Sügelev kublaline lööve (nõgeslööve).

5
- Silma põletik.
- Hingamisraskused.
- Naha värvuse muutused (verevalumid).
- Valu rindkeres (üldine valu, ei ole seotud südamega).

Harva: mis võivad tekkida kuni ühel inimesel 1000-st

- Mao, söögitoru või seedekulgla haavandid (veritsus); või seedekulgla rebend (võib põhjustada
kõhuvalu, palavikku, iiveldust, oksendamist, seedekulgla blokaadi), tume või must väljaheide,
kõhunäärmepõletik (võib põhjustada kõhuvalu), söögitorupõletik (ösofagiit).
- Madal naatriumi sisaldus veres (hüponatreemia).
- Valgete vererakkude (mis aitavad keha nakkuse eest kaitsta) või vereliistakute (suureneb
veritsuse ja verevalumite tekkeoht) arvu vähenemine.
- Liigutuste koordinatsioonihäired.
- Segasus, maitsetundlikkuse muutused.
- Valgustundlikkuse suurenemine.
- Juuste kaotus.
- Hallutsinatsioonid.
- Verejooks silmast.
- Ebaregulaarne südametegevus.
- Näopunetus.
- Verehüüve kopsuveresoontes, mille sümptomiteks võivad olla äkki tekkinud hingeldus, tugev
valu hingamisel või kollaps.
- Mao- või seedetrakti verejooks (võib põhjustada veresegust väljaheidet või oksendamist), peen-või jämesoolepõletik.
- Raske maksapõletik (hepatiit). Sümptomite hulka võivad kuuluda iiveldus, kõhulahtisus,
kollatõbi (naha või silmavalgete kollasus), tume uriin, hele väljaheide, kalduvus veritsuste
tekkeks, nahasügelus ja külmavärinad.
- Äge neerupuudulikkus.
- Menstruaaltsükli häired.
- Näo, huulte, suu, keele või kõri turse või neelamisraskused.

Väga harva: mis võivad tekkida kuni ühel inimesel 10 000-st

- Tõsised allergilised reaktsioonid (sealhulgas surmaga lõppeda võiv anafülaktiline šokk).
- Tõsised nahareaktsioonid, nagu Stevensi-Johnsoni sündroom, eksfoliatiivne dermatiit ja
epidermise toksiline nekrolüüs (võib põhjustada löövet, ville ja naha koorumist) ja äge
generaliseerunud eksantematoosne pustuloos (punane tursunud nahapiirkond, millel on palju
väikseid mädaville).
- Allergiliste reaktsioonide süvenemine koos võimalike sümptomitega nagu nahalööve, näoturse,
palavik, suurenenud lümfisõlmed ja normaalsest erinevad analüüside tulemused (nt maks,
vererakud (eosinofiilia, normaalsest suurem valgevererakkude arv)).
- Surmaga lõppevad ajuverejooksud.
- Meningiit (aju ja seljaaju ümbritseva kesta põletik).
- Maksapuudulikkus, maksakahjustus ja tõsine maksapõletik (fulminantne hepatiit) (millest
mõned juhud on olnud letaalsed või nõudnud maksasiirdamist). Sümptomite hulka võivad
kuuluda iiveldus (süda paha), kõhulahtisus, kollatõbi (naha või silmavalgete kollasus), tume
uriin, hele väljaheide, kalduvus veritsuste tekkeks, nahasügelus ja külmavärinad).
- Maksaprobleemid (nagu kolestaas ja kolestaatiline hepatiit, millega võivad kaasneda väljaheite
värvuse muutus, iiveldus ning naha ja silmade kollasus).
- Neerupõletik ja teised neeruprobleemid (nagu nefrootiline sündroom ja haigus, millega võivad
kaasneda sellised sümptomid nagu veepeetus (turse), vahutav uriin, väsimus ja isutus.)
- Epilepsia süvenemine (võimalik krampide sagedasem ja/või raskekujulisem esinemine).
- Arteri või veeni ummistus silmas, mis võib põhjustada osalise või täieliku nägemise kaotuse.

6
- Veresoonte põletik (võib põhjustada palavikku, valusid, lillakaid laike nahal).
- Valgete ja punaste vereliblede ja vereliistakute arvu vähenemine (võib põhjustada väsimust,
kergesti tekkivaid sinikaid, sagedasi ninaverejookse, suurenenud infektsioonide tekke riski).
- Lihasvalu ja nõrkus.
- Lõhnataju häired.

Esinemissagedus teadmata: olemasolevate andmete põhjal ei saa esinemissagedust hinnata

- Vähenenud viljakus naistel, mis on tavaliselt pöörduv ravi katkestamisel.

Kliinilistes uuringutes, kus ei uuritud artriiti ega artriiditaolisi seisundeid ning kus Celebrexi
võeti annustes 400 mg ööpäevas kuni 3 aasta jooksul, täheldati järgnevaid täiendavaid
kõrvaltoimeid.

Sage: võivad tekkida kuni ühel inimesel 10-st

- Südameprobleemid: rinnaangiin (valu rinnus).
- Kõhuprobleemid: ärritunud jämesoole sündroom (võib põhjustada kõhuvalu, kõhulahtisust,
seedehäiret, kõhupuhitust).
- Neerukivid (mis võivad põhjustada kõhu- või seljavalu ja verikusesust), urineerimisraskused.
- Kehakaalu suurenemine.

Aeg-ajalt: võivad tekkida kuni ühel inimesel 100-st

- Süvaveeni tromboos (trombi teke tavaliselt jala sääreosas, mis võib põhjustada valu, turset või
punetust sääremarjas või hingamisprobleeme).
- Kõhuprobleemid: maopõletik (võib põhjustada mao ja sooltrakti ärritust ning haavandeid).
- Jalaluumurrud.
- Vöötohatis, nahainfektsioon, ekseem (kuiv sügelev nahk), kopsupõletik [rindkere infektsioon,
mis võib põhjustada ( köha, palavikku, hingamisraskust)].
- Hõljumid silmas, mis põhjustavad nägemise halvenemist või ähmast nägemist, sisekõrva
probleemidest tingitud peapööritus, igemete haavandid, põletik või verejooks, suuhaavandid.
- Ülemäära sage öine urineerimine, verejooks pärasoole veenikomudest/hemorroididest,
sagenenud roojamine.
- Rasvakogumid (lipoomid) naha alla või mujal, ganglionitsüst (valutu mügar käe või jala liigeste
ja kõõluste ümber), kõnelemisraskus, ebatavaline või rohke veritsus tupest, valu rinnanäärmes.
- Suur naatriumisisaldus vereanalüüsi tulemustes.

Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla
ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud.

Kõrvaltoimetest teavitamine
Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla
ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada
www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas CELEBREX säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Hoida temperatuuril kuni 30°C.


7
Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud blistril ja karbil. Kõlblikkusaeg
viitab selle kuu viimasele päevale.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära
ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Celebrex sisaldab:
- Toimeaine on tselekoksiib. Iga kõvakapsel sisaldab 100 mg või 200 mg tselekoksiibi.
- Teiseda abiained on laktoosmonohüdraat, naatriumlaurüülsulfaat, povidoon K30,
kroskarmelloosnaatrium, magneesiumstearaat. Kapsli kest: želatiin ja titaandioksiid E171, tint
sisaldab indigotiini E132 (100 mg kapsel) või raudoksiidi E172 (200 mg kapsel).

Kuidas Celebrex välja näeb ja pakendi sisu
Celebrex on saadaval kõvakapslitena.

Läbipaistmatud valged kapslid kahe sinise ribaga, millele on märgitud 7767 ja 100 (Celebrex 100
mg).
Läbipaistmatud valged kapslid kahe kuldse ribaga, millele on märgitud 7767 ja 200 (Celebrex 200
mg).

Kapslid on pakendatud läbipaistvatesse ja läbipaistmatutesse PVC-blistritesse või
alumiiniumblistritesse.

Celebrex on saadaval järgmistes pakendisuurustes:
100mg 20, 30, 40, 50, 60, 100, 300 või 500 kapslit
200mg 10, 20, 30, 40, 50, 60, 100, 300 või 500 kapslit.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja
Müügiloa hoidja:
Pfizer Europe MA EEIG
Ramsgate Road
Sandwich
Kent CT13 9NJ
Ühendkuningriik

Tootja:
R-Pharm Germany GmbH
Heinrich-Mack-Str. 35
89257 Illertissen
Saksamaa

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole:

Pfizer Luxembourg SARL Eesti filiaal
Sõpruse pst 157
13417 Tallinn
Tel: +372 666 7500

Infoleht on viimati uuendatud detsembris 2014

8



Ravimi omaduste kokkuvõte

Ravimi omaduste kokkuvõtte PDF

1. Ravimpreparaadi nimetus

Celebrex, 100 mg kõvakapslid
Celebrex, 200 mg kõvakapslid

2. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis

Kapslid sisaldavad 100 mg või 200 mg tselekoksiibi.

INN. Celecoxibum

Teadaolevat toimet omav abiaine: Laktoos (iga kapsel sisaldab vastavalt 149,7 mg või 49,8 mg
laktoosmonohüdraati; vt lõik 4.4).

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. Ravimvorm

Kõvakapsel.
Läbipaistmatud valged kahe sinise ribaga kapslid tähistusega 7767 ja 100 (Celebrex 100 mg).
Läbipaistmatud valged kahe kuldse ribaga kapslid tähistusega 7767 ja 200 (Celebrex 200 mg).

4. Kliinilised andmed

4.1. Näidustused

Osteoartroosi, reumatoidartriidi ja anküloseeriva spondüliidi sümptomaatiline ravi.

Selektiivse COX-2 inhibiitori väljakirjutamise üle otsustades tuleb hinnata patsiendi kõiki
riskifaktoreid (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

4.2. Annustamine ja manustamisviis

Kuna tselekoksiibist tingitud kardiovaskulaarsed riskid võivad olla kõrgemad suurema annuse pikema ravi puhul, tuleb kasutada väikseimat toimivat ööpäevast annust võimalikult lühikest aega.
Patsiendi sümptomaatilise ravi vajadust ning ravivastust tuleb regulaarselt hinnata, eriti
osteoartroosiga patsientidel (vt lõigud 4.3, 4.4, 4.8 ja 5.1).

Osteoartroos: tavaline soovitatav ööpäevane annus on 200 mg võetuna kas üks kord ööpäevas või
jagatuna kaheks üksikannuseks. Patsientidel, kellel nimetatud annus ei taga vaevuste piisavat
leevenemist, võib vajadusel kasutada ka annust 200 mg kaks korda ööpäevas. Kui kahe nädala jooksul
ei ilmne ravist saadav kasu, tuleb kaaluda teisi ravivõimalusi.

Reumatoidartriit: soovitatav ööpäevane algannus on 200 mg jagatuna kaheks üksikannuseks.
Vajadusel võib annust hiljem suurendada annuseni 200 mg kaks korda ööpäevas. Kui kahe nädala
pärast ei suurene ravist saadav kasu, tuleb kaaluda teisi ravivõimalusi.

1

Anküloseeriv spondüliit: soovitatav ööpäevane annus on 200 mg võetuna kas üks kord ööpäevas või
jagatuna kaheks üksikannuseks. Mõnedel patsientidel, kellel nimetatud annus ei leevenda vaevusi
piisavalt, võib annust suurendada 400 mg üks kord päevas või jagada kaheks üksikannuseks. Kui
ravimist saadav kasu ei suurene pärast kahte nädalat, tuleb kaaluda muid ravivõimalusi.

Maksimaalne soovitatav ööpäevane annus kõikide näidustuste puhul on 400 mg.

Tselekoksiibi kapsleid võib võtta kas koos toiduga või ilma.

Patsientide erirühmad

Eakad patsiendid (> 65 aastased)
Nagu nooremate täiskasvanute puhul, tuleb ravi alustada annusega 200 mg ööpäevas. Vajadusel võib
ööpäevast annust hiljem suurendada annuseni 200 mg kaks korda ööpäevas. Erilise ettevaatusega tuleb
ravida eakaid patsiente, kellel kehamass on alla 50 kg (vt lõigud 4.4 ja 5.2).

Lapsed
Tselekoksiibi kasutamine lastel ei ole näidustatud.

CYP2C9 aeglased metaboliseerijad
Patsientidele, kelle kohta on teada või keda kahtlustatakse, et nad on CYP2C9 aeglased
metaboliseerijad (lähtudes genotüübist või eelnevast anamneesist/kogemusest teiste CYP2C9
substraatidega), tuleb tselekoksiibi manustada ettevaatusega, sest annusest sõltuvate kõrvaltoimete
tekkeoht on suurenenud. Kaaluge annuse langetamist pooleni väikseimast soovitatud annusest (vt lõik
5.2).

Maksakahjustusega patsiendid
Mõõduka maksakahjustusega patsientidel (seerumi albumiinisisaldus 25...35 g/l) tuleb ravi alustada
poole väiksema annusega, kui on normaalse maksafunktsiooniga patsientidele soovitatav annus.
Ravikogemus sellistel patsientidel piirdub maksatsirroosi põdevate haigetega (vt lõigud 4.3, 4.4 ja
5.2).

Neerukahjustusega patsiendid: tselekoksiibi kasutamiskogemus kerge või mõõduka neerukahjustusega
patsientidel on üsna piiratud, mistõttu tuleb selliseid patsiente ravida ettevaatusega (vt lõigud 4.3, 4.4
ja 5.2).

Tselekoksiibi kapsleid võib võtta kas koos toiduga või ilma.

4.3. Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletudi mis tahes abiainete suhtes.

Teadaolev ülitundlikkus sulfoonamiidide suhtes.

Aktiivne peptiline haavand või seedetrakti verejooks.

Patsiendid, kellel on atsetüülsalitsüülhappe või MSPVA, sealhulgas COX-2 (tsüklooksügenaas-2)
inhibiitorite võtmise järgselt esinenud astma, äge riniit, ninapolüübid, angioneurootiline turse,
urtikaaria või muud allergilised reaktsioonid.

Rasedad ja fertiilses eas naised, välja arvatud juhul, kui kasutatakse mõnda tõhusat rasestumisvastast
meetodit (vt lõik 4.6). Uuringud kahel loomaliigil on näidanud, et tselekoksiib võib põhjustada
kaasasündinud väärarenguid (vt lõigud 4.6 ja 5.3). Võimalik risk inimesele ei ole teada, kuid seda ei
saa välistada.
2


Rinnaga toitmine (vt lõigud 4.6 ja 5.3).

Raske maksapuudulikkus (seerumi albumiinisisaldus <25 g/l või Child-Pugh ≥10).

Patsiendid, kellel kreatiniini kliirens on hinnanguliselt <30 ml/min.

Põletikulised soolehaigused.

Südame paispuudulikkus (NYHA II-IV).

Südame isheemiatõbi, perifeersete arterite haigus ja/või tserebrovaskulaarne haigus.

4.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Seedetrakti toimed
Tselekoksiibiga ravitud patsientidel on esinenud seedetrakti ülaosa perforatsioone, haavandeid või
verejookse, millest mõned on olnud letaalse lõppega. Tselekoksiibi kasutamisel tuleb olla ettevaatlik
patsientide puhul, kellel on suurim risk MSPVA-tega seotud gastrointestinaalsete kõrvaltoimete
tekkeks: eakad patsiendid; patsiendid, kes kasutavad samaaegselt mõnda teist MSPVA-t või
atsetüülsalitsüülhapet; ning patsiendid, kellel esineb anamneesis varasem seedetrakti haigus, nagu
seedetrakti haavand või seedetrakti verejooks.

Tselekoksiibi kasutamisel koos atsetüülsalitsüülhappega (ka väikestes annustes) suureneb veelgi
gastrointestinaalsete kõrvaltoimete (seedetraktihaavand või muud seedetrakti tüsistused) tekkerisk.

Pikaajalistes kliinilistes uuringutes ei ole leitud olulist erinevust gastrointestinaalses ohutuses, kui koos
kasutatakse selektiivseid COX-2 inhibiitoreid ja atsetüülsalitsüülhapet või MSPVA-t ja
atsetüülsalitsüülhapet (vt lõik 5.1).

Samaaegne MSPVA-de kasutamine
Tselekoksiibi samaaegset kasutamist koos atsetüülsalitsüülhapet mittesisaldavate MSPVA-tega tuleb
vältida.

Kardiovaskulaarsed toimed
Tõsiste kardiovaskulaarsete juhtude (peamiselt müokardiinfarkti) esinemissageduse suurenemist
võrreldes platseeboga on leitud pikaajalises platseebokontrollitud uuringus isikutel, kellel olid
sporaadilised adenomatoossed polüübid, mida raviti tselekoksiibiga ööpäevases annuses 200 mg kaks
korda ööpäevas ja 400 mg kaks korda ööpäevas (vt lõik 5.1).

Et kardiovaskulaarne risk võib olla suurem tselekoksiibi suurema annuse ja ravi pikema kestuse puhul,
peab ravi olema võimalikult lühiajaline ja kasutada tuleb väikseimat efektiivset ööpäevast annust.
Sümptomaatilise ravi vajadust ja ravivastust tuleb regulaarselt hinnata, eriti osteoartroosiga
patsientidel (vt lõigud 4.2, 4.3, 4.8 ja 5.1).

Tselekoksiibravi määramist tuleb hoolikalt kaaluda neil patsientidel, kel esinevad kardiovaskulaarsete
sündmuste olulised riskifaktorid (nt hüpertensioon, hüperlipideemia, suhkurtõbi, suitsetamine) (vt lõik
5.1).

Selektiivsed COX-2 inhibiitorid ei asenda atsetüülsalitsüülhapet kardiovaskulaarsete
trombembooliliste haiguste profülaktikas, sest neil puudub toime trombotsüütide agregatsioonile.
Seetõttu ei tohi antitrombootilist ravi katkestada (vt lõik 5.1).

Vedelikupeetus ja tursed
3

Nii nagu teiste prostaglandiinide sünteesi pärssivate ravimite korral, on ka tselekoksiibi kasutavatel
patsientidel täheldatud vedelikupeetust ja turseid. Seetõttu tuleb südamepuudulikkuse, südame vasaku
vatsakese funktsioonihäire või hüpertensiooni korral ja mis tahes muu geneesiga tursetega patsientidel
tselekoksiibi kasutamisel olla ettevaatlik, sest prostaglandiinide sünteesi pärssimine võib endaga kaasa
tuua neerufunktsiooni halvenemise ja vedelikupeetuse. Ettevaatlik tuleb olla ka samaaegset diureetilist
ravi saavatel või mõnel muul põhjusel hüpovoleemiast ohustatud patsientidega.

Hüpertensioon
Nagu kõigi MSPVA-te puhul, võib tselekoksiibi kasutamine põhjustada hüpertensiooni tekkimise või
süvendada olemasolevat hüpertensiooni. Mõlemal juhul võib suureneda kardiovaskulaarsete
kõrvaltoimete esinemissagedus. Seetõttu tuleb vererõhku hoolikalt jälgida nii tselekoksiibravi
alustamisel ajal kui ka kogu ravikuuri vältel.

Toime maksale ja neerudele
Neeru- või maksafunktsiooni kahjustusest ja südamefunktsiooni häiretest on eelkõige ohustatud eakad
patsiendid ja seetõttu tuleb neid ravi ajal hoolikalt jälgida.

MSPVA-d, sh tselekoksiib, võivad põhjustada neerutoksilisust. Tselekoksiibiga läbi viidud kliinilistes
uuringutes on leitud samasuguseid toimeid neerudele kui muude sarnaste MSPVA-te puhul. Kõige
suurem oht neerutoksilisuse tekkimiseks on patsientidel, kellel on neerufunktsiooni kahjustus,
südamepuudulikkus või maksafunktsiooni häire, kes võtavad diureetikume, AKE inhibiitoreid,
angiotensiin II retseptori antagoniste, samuti eakatel patsientidel (vt lõik 4.5). Selliseid patsiente tuleb
kogu tselekoksiibravi ajal hoolikalt jälgida.

Tselekoksiibi kasutamisel on teatatud mõnedest tõsistest maksareaktsioonidest, sealhulgas
fulminantsest hepatiidist (millest mõned juhud on lõppenud letaalselt), maksanekroosist ja
maksapuudulikkusest (millest mõned juhud on olnud letaalsed või nõudnud maksasiirdamist). Nende
kõrvaltoime teatiste alusel, kus oli olemas reaktsiooni tekkeaeg, võib öelda, et enamus tõsistest
maksareaktsioonidest tekkis ühe kuu jooksul pärast ravi alustamist tselekoksiibiga (vt lõik 4.8).

Kui patsientidel ravi ajal mõne ülalnimetatud organsüsteemi funktsioonid halvenevad, siis tuleb
kasutusele võtta sobivad meetmed ja kaaluda tselekoksiibi ravi lõpetamist.

CYP-i inhibeerimine
Tselekoksiib inhibeerib CYP2D6 ensüümi. Ehkki tselekoksiib ei ole nimetatud ensüümi eriti tugev
inhibiitor, võib tselekoksiibi kasutamisel osutuda vajalikuks teiste samaaegselt kasutatavate CYP2D6
poolt metaboliseeritavate ravimite annuse vähendamine (vt lõik 4.5).
Patsiente, kes teadaolevalt on CYP2C9 ensüümi poolt metaboliseeritavate ravimite aeglased
metaboliseerijad, tuleb ravida ettevaatusega (vt lõik 5.2).

Nahareaktsioonid ja süsteemsed ülitundlikkusreaktsioonid
Tselekoksiibi kasutamisel on teatatud rasketest väga harva esinevatest nahareaktsioonidest (mõned
neist on olnud fataalsed) nagu eksfoliatiivne dermatiit, Stevensi-Johnsoni sündroom ja epidermise
toksiline nekrolüüs (vt lõik 4.8). Patsientidel on nende reaktsioonide tekkerisk kõige suurem ravikuuri
alguses. Enamusel juhtudest on reaktsioon alanud ravi esimesel kuul. Tselekoksiibiga ravitud
patsientidel on täheldatud raskeid ülitundlikkusreaktsioone (nagu anafülaksia, angioödeem ja
ravimilööve koos eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega (DRESS või ülitundlikkus sündroom)) (vt
lõik 4.8). Patsientidel, kellel on teadaolev ülitundlikkus sulfoonamiidide suhtes, võib olla suurem oht
raskete ülitundlikkusreaktsioonide tekkeks (vt lõik 4.3). Esimeste nahalööbe, limaskesta kahjustuste
või ükskõik milliste teiste ülitundlikkusnähtude ilmnemisel tuleb tselekoksiibravi katkestada.

Üldine
Tselekoksiib võib varjata palavikku ja muid põletikunähte.

4

Samaaegselt koos tselekoksiibiga varfariini kasutavatel patsientidel on täheldatud tõsiseid verejookse.
Seetõttu tuleb tselekoksiibi ja varfariini ning teiste suukaudsete antikoagulantide samaaegsesse
kasutamisse suhtuda ettevaatusega (vt lõik 4.5).

Celebrex 100 mg ja 200 mg kapslid sisaldavad laktoosi (vastavalt 149,7 mg ja 49,8 mg). Patsiendid,
kellel on tegemist selliste harvaesinevate pärilike haigustega nagu galaktoosi talumatus, Lapp-laktaasi
defitsiit või glükoosi-galaktoosi malabsorptsioon, ei tohi antud ravimit kasutada.

4.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Farmakodünaamilised Samaaegselt tselekoksiibi ja varfariini või muid antikoagulante kasutavatel patsientidel tuleb jälgida
verehüübivuse näitajaid, seda eelkõige esimestel päevadel pärast ravi alustamist tselekoksiibiga või
tselekoksiibiannuse muutmist, sest nimetatud patsientidel on suurem risk verejooksude tekkeks.
Seetõttu tuleb suukaudseid antikoagulante saavatel patsientidel hoolikalt jälgida protrombiini aega
(INR), seda eelkõige esimestel päevadel pärast ravi alustamist tselekoksiibiga või tselekoksiibiannuse
muutmist (vt lõik 4.4). Protrombiiniaja pikenemisega seoses on täheldatud verejookse (mõnel juhul
letaalse lõppega), seda eelkõige eakatel samaaegselt tselekoksiibi ja varfariini kasutanud patsientidel.

MSPVA-d võivad nõrgendada diureetikumide ja hüpertensioonivastaste ravimite toimet. MSPVA-te
puhul võib mõnedel neerufunktsiooni häirega patsientidel (nt vedelikupuudusega, diureetikume
kasutavad või eakad patsiendid) suureneda ägeda neerupuudulikkuse tekkerisk (neerupuudulikkus on
tavaliselt pöörduv), kui AKE inhibiitoreid või angiotensiin II retseptori antagoniste kombineeritakse
MSPVA-tega, sealhulgas tselekoksiibiga (vt lõik 4.4). Seetõttu tuleb selliseid kombinatsioone
manustada ettevaatusega, eriti eakatele patsientidele. Patsiendid peavad olema piisavalt hüdreeritud ja
neerufunktsiooni tuleb jälgida kaasuva ravi alustamisel ning seejärel perioodiliselt.

28-päevases kliinilises uuringus patsientidega, kelle I ja II astme hüpertensiooni hoiti kontrolli all
lisinopriiliga, ei suurendanud tselekoksiibi manustamine annuses 200 mg kaks korda ööpäevas
võrreldes platseebo manustamisega kliiniliselt olulisel määral keskmist ööpäevast süstoolset ega
diastoolset vererõhku - seda määrati 24-tunnise ambulatoorse vererõhu jälgimisega. Patsientidest,
keda raviti tselekoksiibiga annuses 200 mg kaks korda ööpäevas, loeti viimasel kliinilisel visiidil
lisinopriilile mitte reageerinuks 48% (seda defineeriti kui mansetiga mõõdetud diastoolset vererõhku,
mis oli >90 mmHg või mansetiga mõõdetud diastoolse vererõhu tõusu >10% võrra võrreldes

algtasemega) võrreldes 27% platseeborühmas; see erinevus oli statistiliselt oluline.

MSPVA-te ja tsüklosporiini või takroliimuse samaaegsel kasutamisel on täheldatud tsüklosporiini ja
takroliimuse nefrotoksilise toime tugevnemist. Kui tselekoksiibi kasutatakse samaaegselt koos mõne
eelpool nimetatud ravimiga, tuleb hoolikalt jälgida patsiendi neerufunktsiooni.

Tselekoksiibi võib kasutada samaaegselt koos atsetüülsalitsüülhappe väikeste annustega, samas ei
asenda tselekoksiib atsetüülsalitsüülhapet tromboosi profülaktikas. Nagu ka teiste MSPVA-te puhul,
täheldati tselekoksiibiga läbi viidud uuringutes samaaegselt tselekoksiibi ja väikeses annuses
atsetüülsalitsüülhapet kasutanud patsientidel seedetrakti haavandite või muude seedetraktiga seotud
tüsistuste tekkeriski suurenemist võrreldes ainult tselekoksiibi kasutanud patsientidega (vt lõik 5.1).

Farmakokineetilised koostoimed

Tselekoksiibi mõju teistele ravimitele
Tselekoksiib on ensüüm CYP2D6 inhibiitor. Ravi ajal tselekoksiibiga suurenes CYP2D6 substraadi
dekstrometorfaani plasmakontsentratsioon 136% võrra. CYP2D6 substraatide plasmakontsentratsioon
võib suureneda, kui neid kasutada samaaegselt koos tselekoksiibiga. CYP2D6 poolt
metaboliseeritavateks ravimiteks on näiteks antidepressandid (tritsüklilised antidepressandid ja
serotoniini tagasihaarde inhibiitorid), neuroleptikumid, antiarütmikumid jt. Ravi alustamisel
5

tselekoksiibiga või tselekoksiibi kasutamise lõpetamisel võib osutuda vajalikuks eelpool nimetatud
ravimite annuse vastavalt kas vähendamine või suurendamine.

In vitro uuringutes on leitud, et tselekoksiib võib mõnevõrra inhibeerida ka CYP2C19 poolt
katalüüsitavat metabolismi. Antud in vitro leiu kliiniline tähendus ei ole selge. CYP2C19 poolt
metaboliseeritavateks ravimiteks on näiteks diasepaam, tsitalopraam ja imipramiin.

Koostoimeuuringus ei leitud tselekoksiibil kliiniliselt olulist mõju suukaudsete rasestumisvastaste
preparaatide (1 mg noretisterooni/35 µg etinüülöstradiooli) farmakokineetikale.

Ei ole leitud, et tselekoksiibil oleks kliiniliselt oluline mõju tolbutamiidi (CYP2C9 substraat) või
glibenklamiidi farmakokineetikale.

Reumatoidartriidihaigete puhul ei ole tselekoksiibil leitud statistiliselt olulist mõju reumatoidartriidi
raviks manustatud metotreksaadi farmakokineetikale (plasma- ja renaalsele kliirensile). Siiski tuleb
metotreksaadi ja tselekoksiibi samaaegsel kasutamisel arvestada metotreksaadist tuleneva
toksilisusega ja patsienti hoolikalt jälgida.

Tervetel vabatahtlikel täheldati tselekoksiibi (annuses 200 mg kaks korda ööpäevas) ja liitiumi
(annuses 450 mg kaks korda ööpäevas) samaaegsel manustamisel liitiumi keskmise maksimaalse
plasmakontsentratsiooni (C
) 16%-list ja keskmise kontsentratsioonikõvera aluse pindala (AUC)
max
18%-list suurenemist. Seetõttu tuleb liitiumravi saavaid patsiente kaasuva tselekoksiibravi alustamisel
või lõpetamisel hoolikalt jälgida.

Teiste ravimite mõju tselekoksiibile
CYP2C9 aeglastel metaboliseerijatel, kelle süsteemne ekspositsioon tselekoksiibile on suurenenud,

võib samaaegne ravi CYP2C9 inhibiitoritega põhjustada tselekoksiibi ekspositsiooni täiendavat
suurenemist. Teadaolevalt tuleb CYP2C9 aeglaste metaboliseerijate puhul selliseid kombinatsioone

vältida (vt lõigud 4.2 ja 5.2).

Et tselekoksiibi metaboliseeritakse peamiselt ensüüm CYP2C9 poolt, siis tuleb tselekoksiibiannust
poole võrra vähendada, kui seda kasutatakse samaaegselt koos flukonasooliga. Tselekoksiibi 200 mg
üksikannuse ja tugeva CYP2C9 ensüümsüsteemi inhibiitori flukonasooli 200 mg üksikannuse
samaaegsel manustamisel täheldati tselekoksiibi C
-i 60%-list ja AUC 130%-list suurenemist.
max
CYP2C9 indutseerivate ravimite (näiteks rifampitsiin, karbamasepiin ja barbituraadid) samaaegsel
kasutamisel koos tselekoksiibiga võib tselekoksiibi plasmakontsentratsioon väheneda.

Ei ole leitud, et ketokonasool või antatsiidid mõjutaksid tselekoksiibi farmakokineetikat.

Lapsed
Koostoimete uuringud on läbi viidud ainult täiskasvanutel.

4.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus
Loomkatsetes rottidel ja küülikutel on tselekoksiibi manustamisel täheldatud
reproduktsioonitoksilisust, sealhulgas kaasasündinud väärarenguid (vt lõigud 4.3 ja 5.3).
Prostaglandiinide sünteesi inhibeerimine võib rasedusele negatiivselt mõjuda. Epidemioloogiliste
uuringute andmed viitavad iseeneslike abortide suurenenud riskile, kui prostaglandiinide sünteesi
inhibiitoreid kasutatakse raseduse varases staadiumis. Võimalik risk inimesele ei ole teada, kuid seda
ei saa välistada. Tselekoksiib, nagu ka teised prostaglandiinide sünteesi inhibeerivad ravimid, võib
põhjustada emaka inertsust ja loote arterioosjuha enneaegset sulgumist raseduse kolmandas trimestris.
Tselekoksiib on raseduse või raseduse kahtluse korral vastunäidustatud (vt lõigud 4.3 ja 4.4). Kui
naine rasestub tselekoksiibravi ajal, tuleb tselekoksiibi kasutamine lõpetada.

6

Imetamine
Imetavatel rottidel on tselekoksiibi rinnapiimas leitud samas kontsentratsioonis kui vereplasmas.
Tselekoksiibi manustamine piiratud hulgale imetavatele naistele on näidanud, et tselekoksiib eritub
rinnapiimaga väga väikestes kogustes. Tselekoksiibi kasutamise ajal ei tohi last imetada.

Fertiilsus
Lähtudes MSPVA-de, sh tselekoksiibi, toimemehhanismist, võivad need edasi lükata või takistada
munasarja folliikulite purunemist, mida mõnel naisel on seostatud pöörduva viljatusega.

4.7. Toime reaktsioonikiirusele

Patsiendid, kes tselekoksiibi kasutamise ajal tunnevad pearinglust, vertiigot või unisust, peaksid
hoiduma autojuhtimisest ja liikuvate masinatega töötamisest.

4.8. Kõrvaltoimed

Kõrvaltoimed on organsüsteemide alusel loetletud ja raskusastmete kaupa järjestatud tabelis 1, mis
peegeldab andmeid järgnevatest allikatest:
- Kõrvaltoimed esinemissagedusega rohkem kui 0,01% ja rohkem kui platseebo rühmas, mida
täheldati kaheteistkümnes kuni 12 nädalat kestnud platseebo- ja/või aktiivse kontrolliga kliinilises
uuringus ja kus tselekoksiibi manustati osteoartriidiga ja reumatoidartriidiga patsientidele
annusevahemikus 100 mg kuni 800 mg ööpäevas Täiendavates uuringutes, kus võrdlusravimitena
.
kasutati mitteselektiivseid MSPVA-sid, raviti ligikaudu 7400 artriidiga patsienti tselekoksiibiga
annustes kuni 800 mg ööpäevas, sh ligikaudu 2300 patsiendi ravi kestis 1 aasta või kauem. Nimetatud
täiendavates uuringutes tselekoksiibi kasutamisel täheldatud kõrvaltoimed olid vastavuses nendega,
mida täheldati osteoartriidi ja reumatoidartriidiga patsientidel ja mis on toodud tabelis 1.
- Pikaajalistes polüüpide ennetamise uuringutes täheldatud kõrvaltoimed, mille esinemissagedus
oli suurem kui platseeborühmas. Nimetatud uuringud kestsid kuni 3 aastat ja uuringu ajal manustati
patsientidele tselekoksiibi annustes 400 mg ööpäevas (APC ja PreSAP uuringud; vt lõik 5.1,
Farmakodünaamilised omadused: kardiovaskulaarne ohutus - pikaajalised uuringud sporaadiliste
adenomatoossete polüüpidega patsientidel).
- Turustamisjärgse seire käigus spontaanselt täheldatud kõrvaltoimed, mis registreeriti perioodi
jooksul, mille vältel raviti tselekoksiibiga (erinevad annused, erinevad ravikestused ja näidustused)
hinnanguliselt >70 miljonit patsienti.
- Kuigi need kõrvaltoimed on tuvastatud turuletulekujärgselt, arvestati sageduse hindamisel
uuringuandmetega. Esinemissagedused põhinevad kumulatiivse meta-analüüsi ühisuuringule, milles
osales 38102 patsienti.

Tabel 1. Ravimi kõrvaltoimed, mida täheldati tselekoksiibi kliinilistes uuringutes ja turuletuleku
järgse seire käigus (MedDRA eelistatud terminid)


Kõrvaltoimete sagedus
Organsüsteemi Väga
Sage
Aeg-ajalt
Harv
Väga harv Teadmata
klass
sage
(≥ 1/100
(≥ 1/1000 kuni (≥ 1/10 000
(< 1/10 000) (turuletuleku
(≥ 1/10) kuni
< 1/100)
kuni
järgne
< 1/10)
< 1/1000)
kogemus)
Infektsioonid ja
Sinusiit,




infestatsioonid
ülemiste
hingamis-
teede
nakkused,
kuseteede
nakkused
Vere ja


Aneemia
Leukopeenia, Pantsütopee
lümfisüsteemi
trombotsüto-
nia4
7


Kõrvaltoimete sagedus
Organsüsteemi Väga
Sage
Aeg-ajalt
Harv
Väga harv Teadmata
klass
sage
(≥ 1/100
(≥ 1/1000 kuni (≥ 1/10 000
(< 1/10 000) (turuletuleku
(≥ 1/10) kuni
< 1/100)
kuni
järgne
< 1/10)
< 1/1000)
kogemus)
häired
peenia
Immuun-

Allergia


Anafülakti-

süsteemi häired
süvenemi-
line šokk4,
ne
anafülaksia4
(ülitund-
(anafülakti-
likkus)
line
reaktsioon)
Ainevahetus- ja

Hüper-



toitumishäired
kaleemia
Psühhiaatri-

Unetus
Ärevus,
Segasus


lised häired
depressioon,
(segasus-
väsimus
seisund),
hallutsinat-
sioonid4
Närvisüsteemi

Pearinglus, Ajuinfarkt1,
Ataksia,
Surmaga

häired
hüperten-
paresteesia,
maitsetundlik- lõppev
sioon,
unisus
kuse
koljusisene
peavalu4
muutused
verejooks4,
aseptiline
meningiit4,
epilepsia
süvenemine4
, maitsetund-
likkuse
häired4,
anosmia4
Silma


Ähmane
Silmasisene
Võrkkesta
,
kahjustused
nägemine,
verejooks4
arteri
konjunktiviit4
sulgumine4,
võrkkesta
veeni
sulgumine4
Kõrva ja


Tinnitus,



labürindi
kuulmise
kahjustused
nõrgenemine1
Südame häired
Müokardi- Südamepuu-
Arütmia4


infarkt1
dulikkus,
südamepeks-
lemine,
tahhükardia
Vaskulaarsed
Hüper-


Pulmonaal-
Vaskuliit4

häired
tensioon1
emboolia4,
(sealhul-
nahaõhetus4
gas
hüper-
tensiooni
süvene-
mine)
Respiratoorsed,
Farüngiit, Bronhospasm4


8


Kõrvaltoimete sagedus
Organsüsteemi Väga
Sage
Aeg-ajalt
Harv
Väga harv Teadmata
klass
sage
(≥ 1/100
(≥ 1/1000 kuni (≥ 1/10 000
(< 1/10 000) (turuletuleku
(≥ 1/10) kuni
< 1/100)
kuni
järgne
< 1/10)
< 1/1000)
kogemus)
rindkere ja
riniit,
mediastiinumi
köhimine
häired
(köha),
õhupuudus
tunne1
Seedetrakti

Iiveldus4, Kõhukinnisus, Seedetrakti


häired
kõhuvalu, gastriit,
verejooks4,
kõhulah-
stomatiit,
kaksteistsõrmi
tisus,
seedetrakti
ku-, mao-,
düspepsia, põletiku
söögitoru-,
kõhupuhi- ägenemine,
soole- ja
tus,
röhitsused
käärsoole-
oksenda-
haavandid,
mine1,
sooleperforat-
düsfaagia1
sioon,
ösofagiit,
veriroe,
pankreatiit,
koliit/koliidi
ägenemine4
Maksa ja


Maksa-
Hepatiit4
Maksa-

sapiteede häired
funktsiooni
puudulikkus
häired,
4 (millest
maksaensüü-
mõned juhud
mide
on olnud
aktiivsuse tõus
letaalsed või
(sealhulgas
nõudnud
SGOT ja
maksa siir-
SGPT taseme
damist),
suurenemine)
fulminantne
hepatiit4
(millest
mõned juhud
on lõppenud
letaalselt),
maksa-
nekroos4,
kolestaas4,
kole-
staatiline
hepatiit4,
kollatõbi4
Naha ja

Lööve,
Urtikaaria,
Angioödeem4, Eksfoliatiiv-
nahaaluskoe
sügelus
ekhümoos4
alopeetsia,
ne
kahjustused
(sealhulgas
foto-
dermatiit4,
generali-
sensitiivsus
multiformne
seerunud
erüteem4,
pruritus)
Stevensi-
Johnsoni
sündroom4,
9


Kõrvaltoimete sagedus
Organsüsteemi Väga
Sage
Aeg-ajalt
Harv
Väga harv Teadmata
klass
sage
(≥ 1/100
(≥ 1/1000 kuni (≥ 1/10 000
(< 1/10 000) (turuletuleku
(≥ 1/10) kuni
< 1/100)
kuni
järgne
< 1/10)
< 1/1000)
kogemus)
toksiline
epidermal-
ne
nekrolüüs4,
ravimilööve
koos
eosinofiilia
ja
süsteemsete
sümptomi-
tega4
(DRESS)
või
ülitundlikku
sündroom4,
äge generali-
seerunud
eksantema-
toosne
pustuloos,
villide teke
nahal4
(bulloosne
dermatiit)
Lihas-, skeleti-
Artralgia4 Jalakrambid

Müosiit4

ja sidekoe
kahjustused
Neerude ja


Kreatiniini-
Äge
Interstit-

kuseteede
taseme tõus,
neerupuudu-
siaalne
häired
jääklämmastik likkus4,
nefriit4,
u sisalduse
hüponat-
nefrootiline
suurenemine
reemia4
sündroom4,
minimaalne
haiguse
muutumine4
Reproduktiivse


Täpsustamata
Viljastumis-
süsteemi ja
menstruat-
võime
rinnanäärme
sioonihäire4
vähenemine
häired
naisel3
Üldised häired
Gripi-
Näoturse, valu


ja manustamis-
taolised
rinnus4
koha seisundid
sümpto-
mid
(gripitaoli-
ne haigus),
perifeer-
sed
tursed/ve-
delikupee-
tus
10


Kõrvaltoimete sagedus
Organsüsteemi Väga
Sage
Aeg-ajalt
Harv
Väga harv Teadmata
klass
sage
(≥ 1/100
(≥ 1/1000 kuni (≥ 1/10 000
(< 1/10 000) (turuletuleku
(≥ 1/10) kuni
< 1/100)
kuni
järgne
< 1/10)
< 1/1000)
kogemus)
Vigastus,

Juhuslik




mürgistus ja
vigastami-
protseduuri
ne
tüsistused
(trauma)

1 Ravimite kõrvaltoimed, mis tekkisid polüüpide ennetamise uuringutes, esinesid
kahes kuni 3 aastat kestnud kliinilises uuringus (uuringud APC ja PreSAP) isikutel,
keda raviti tselekoksiibiga annuses 400 mg ööpäevas. Ülaltoodud polüüpide
ennetamise uuringutes täheldatud kõrvaltoimed on ainult sellised, mida on eelnevalt
leitud ka turuletulekujärgse seire käigus või mis esinesid sagedamini kui artriidi
uuringutes.
2 Lisaks täheldati polüüpide ennetamise uuringutes (esinesid kuni 3 aastat kestnud
kahes kliinilises uuringus (uuringud APC ja PreSAP) isikutel, keda raviti
tselekoksiibiga annuses 400 mg ööpäevas) järgnevaid eelnevalt teadmata
kõrvaltoimeid:
Sage: stenokardia, soole ärritussündroom, nefrolitiaas, vere kreatiniinitaseme tõus,
healoomuline prostata hüperplaasia, kehakaalu suurenemine.
Aeg-ajalt: helikobakteri infektsioon, vöötohatis, roos, bronhopneumoonia,
labürintiit, igemeinfektsioonid, lipoom, klaaskeha hõljumid, konjunktiivi
hemorraagia, süvaveeni tromboos, düsfoonia, hemorroidide veritsus, väljaheite
sagenemine, suuhaavandid, allergiline dermatiit, ganglion, noktuuria, tupe verejooks,
rindade hellus, jalgade fraktuurid, vere naatriumisisalduse suurenemine.
3 Rasestuda soovivad naised on kõigist uuringutest välja jäetud, seega sellele
kõrvaltoimele uuringu andmebaasist tõestust ei leitud.
4 Esinemissagedused põhinevad kumulatiivse meta-analüüsi ühisuuringul, milles
osales 38102 patienti.
APC ja PreSAP uuringutest (kus patsiente raviti tselekoksiibiga annuses 400 mg ööpäevas kuni 3 aasta
jooksul (koondatud andmed mõlemast uuringust; individuaalsete uuringute tulemuste kohta vt lõik
5.1) pärinevate lõplike andmete kohaselt (koondatud) esines müokardiinfarkti võrreldes platseeboga
7,6 patsiendil 1000-st (aeg-ajalt), kuid insuldi (erinevaid tüüpe ei eristatud) osas platseeboga erinevust
ei olnud.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9. Üleannustamine

Tselekoksiibi üleannustamise juhte ei ole kirjeldatud. Tervetele vabatahtlikele on üheksa ööpäeva
vältel manustatud tselekoksiibi üksikannusena kuni 1200 mg üks kord ööpäevas ja korduva annusena
kuni 1200 mg kaks korda ööpäevas, ilma et oleks täheldatud kliiniliselt olulisi kõrvaltoimeid.
Tselekoksiibi üleannustamise kahtlusel tuleb rakendada vastavaid toetavaid ravivõtteid nagu näiteks
maoloputust, kliinilist jälgimist ja vajadusel sümptomaatilist ravi. Kõrge seonduvuse tõttu
plasmavalkudega ei ole dialüüs tselekoksiibi eemaldamisel verest eriti efektiivne.

5. Farmakoloogilised andmed

5.1. Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: mittesteroidsed põletiku- ja reumavastased ained, MSPVA-d, koksiibid
11

ATC kood: M01AH01

Toimemehhanism
Kliinilises praktikas kasutatavas annusevahemikus (200…400 mg ööpäevas) on tselekoksiib
suukaudne tsüklooksügenaas-2 (COX-2) selektiivne inhibiitor. Nimetatud annusevahemikus ei ole
tervetel vabatahtlikel täheldatud statistiliselt olulist tsüklooksügenaas-1 (COX-1) inhibeerimist
(hinnatuna tromboksaan B [TxB ] moodustumise
2
2
ex vivo inhibeerimise alusel).

Farmakodünaamilised toimed
Ensüüm tsüklooksügenaas vastutab prostaglandiinide moodustumise eest. On teada kaks
tsüklooksügenaasi isovormi: COX-1 ja COX-2. COX-2 on tsüklooksügenaasi isovorm, mida nagu
uuringud on näidanud indutseerivad põletikulised stiimulid ja mida peetakse eelkõige vastutavaks
valu, põletiku ja palaviku prostanoidsete mediaatorite sünteesi eest. COX-2 on arvatavasti seotud ka
ovulatsiooni, viljastatud munaraku implantatsiooni ja arterioosjuha sulgumisega, neerufunktsiooni
regulatsiooniga ja mitmete kesknärvisüsteemi funktsioonidega (palaviku induktsioon, valutundlikkus
ja kognitiivsed funktsioonid). Samuti võib COX-2 omada tähtsust ka haavandi paranemises. COX-2
on tuvastatud inimesel maohaavandeid ümbritsevas koes, kuid selle seotus haavandi paranemisega ei
ole tõestatud.

Mõnede COX-1-te inhibeerivate MSPVA-te ja selektiivsete COX-2 inhibiitorite erinev toime
trombotsüütide funktsioonile võib omada kliinilist tähtsust trombembooliliste reaktsioonide
tekkeriskiga patsientidel. Selektiivsed COX-2 inhibiitorid vähendavad süsteemse (ja seetõttu võimalik,
et ka endoteliaalse) prostatsükliini moodustumist ilma et nad mõjutaksid trombotsüütide
tromboksaani.

Tselekoksiib on diarüül-asendatatud pürasool, mis on keemiliselt sarnane teistele
mittearüülamiinsulfoonamiididele (nagu näiteks tiasiidid, furosemiid), kuid erineb
arüülamiinsulfoonamiididest (nagu näiteks sulfametoksisool ja teised sulfoonamiidantibiootikumid).

Tselekoksiibi suurte annuste manustamisel on täheldatud annusest sõltuvat toimet TxB
2
moodustumisele. Samas ei leitud tervetel vabatahtlikel tselekoksiibiannusega 600 mg kaks korda
ööpäevas (ületab 3 korda maksimaalse soovitatava ööpäevase annuse) läbi viidud väikesemahulises
korduva manustamisega uuringus platseeboga võrreldes mitte mingit toimet trombotsüütide
agregatsioonile ja veritsusajale.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus
Mitmed kliinilised uuringud on kinnitanud tselekoksiibi efektiivsust ja ohutust osteoartriidi,
reumatoidartriidi ja anküloseeriva spondüliidi ravis. Platseebo- ja aktiivravikontrolliga kliinilistes
uuringutes kestusega kuni 12 nädalat on tselekoksiibi efektiivsust põlve- ja puusaliigese osteoartriidiga
kaasneva valu ja põletiku ravis hinnatud ligikaudu 4200 patsiendil. Samuti on seda platseebo- ja
aktiivravikontrolliga kliinilistes uuringutes kestvusega kuni 24 nädalat hinnatud ligikaudu 2100
patsiendil reumatoidartriidist tuleneva valu ja põletiku ravis. Tselekoksiib annuses 200…400 mg
ööpäevas leevendas valu kuni 24 tunniks. Platseebo- ja aktiivravikontrolliga kliinilistes uuringutes
kestusega kuni 12 nädalat on tselekoksiibi tõhusust anküloseeriva spondüliidi sümptomaatiliseks
raviks hinnatud ligikaudu 896 patsiendil. Neis uuringuis näitas tselekoksiib annustes 100 mg kaks
korda ööpäevas, 200 mg üks kord ööpäevas, 200 mg kaks korda ööpäevas ja 400 mg üks kord
ööpäevas olulist valu, haiguse üldise aktiivsuse ja funktsiooni vähenemist anküloseeriva spondüliidi
puhul.

Ligikaudu 4500 patsiendil, kes esialgselt ei põdenud haavandtõbe, on tselekoksiibiannustega 50…400
mg 2 korda ööpäevas läbi viidud 5 randomiseeritud topeltpimedat platseebokontrolliga uuringut, mis
hõlmasid plaanilist seedetrakti ülaosa endoskoopiat. 12-nädalastes endoskoopilistes uuringutes, milles
tselekoksiibi (annuses 100…800 mg ööpäevas) võrreldi naprokseeniga (annuses 1000 mg ööpäevas) ja
ibuprofeeniga (annuses 2400 mg ööpäevas) täheldati tselekoksiibigrupis oluliselt väiksemat
gastroduodenaalsete haavandite tekkeriski. Samas ei täheldatud taolist erinevust tselekoksiibi ja
12

diklofenaki (annuses 150 mg ööpäevas) vahel. Kahes 12-nädalases uuringus ei leitud endoskoopiliste
gastroduodenaalsete haavandite esinemissageduse osas erinevusi platseebo- ja tselekoksiibiannuste
200 mg ja 400 mg kaks korda ööpäevas vahel.

Pikaaegses prospektiivses ohutuse uuringus (kestusega 6…15 kuud, nn CLASS-uuring) said 5800
osteoartroosiga ja 2200 reumatoidartriidiga patsienti tselekoksiibi annuses 400 mg kaks korda
ööpäevas (vastavalt 4 korda ja 2 korda suurem annus kui on soovitatav osteoartroosi ja
reumatoidartriidi raviks), ibuprofeeni annuses 800 mg kolm korda ööpäevas või diklofenakki annuses
75 mg kaks korda ööpäevas (mõlema puhul on tegemist tavalise terapeutilise annusega). 22%
uuringusse lülitatud patsientidest kasutas samaaegselt väikeses annuses atsetüülsalitsüülhapet (≤325
mg/ööpäevas), seeda eelkõige tromboosi profülaktikaks. Uuringu esmase tulemusnäitaja osas, milleks
olid tüsistunud haavandid (uuringus defineeritud kui seedetrakti verejooks, perforatsioon või
obstruktsioon), ei täheldatud olulist erinevust tselekoksiibi ja ibuprofeeni ning tselekoksiibi ja
diklofenaki vahel. Ka tselekoksiibi ja MSPVA-te kombineeritud grupi vahel ei täheldatud tüsistunud
haavandite osas statistiliselt olulist erinevust (suhteline risk kogu uuringu vältel 0,77; 95%-line
usaldusvahemik 0,41…1,46). Kombineeritud tulemuskriteeriumi, milleks olid tüsistunud ja
sümptomaatilised haavandid, esinemissagedus oli tselekoksiibigrupis oluliselt väiksem kui MSPVA-te
kombineeritud grupis (suhteline risk 0,66; 95%-line usaldusvahemik 0,45…0,97), taolist erinevust ei
täheldatud tselekoksiibi ja deklofenaki vahel. Patsientidel, kes kasutasid samaaegselt koos
tselekoksiibiga väikeses annuses atsetüülsalitsüülhapet, täheldati tüsistunud haavandeid 4 korda
sagedamini kui ainult tselekoksiibi saanud patsientidel. Kliiniliselt olulist hemoglobiinisisalduse
langust (>2 g/dl), mis leidis kinnitust korduval määramisel, täheldati tselekoksiibigrupis oluliselt
harvemini kui MSPVA-te grupis (suhteline risk 0,29; 95%-line usaldusvahemik 0,17…0,48).
Hemoglobiinisisalduse languse väiksemat esinemissagedust täheldati nii patsientidel, kes kasutasid
samaaegselt koos tselekoksiibiga atsetüülsalitsüülhapet, kui ka patsientidel, kes atsetüülsalitsüülhapet
ei kasutanud.

Prospektiivses, randomiseeritud, 24-nädalase kestusega ohutusuuringus ≥60-aastastel või
gastroduodenaalhaavandi anamneesiga (välja arvatud atsetüülsalitsüülhappe kasutajatel) patsientidel
leiti, et teadaolevalt või arvatavalt seedetrakti päritoluga hemoglobiinisisalduse (≥ 2 g/dl) või
hematokriti vähenemist (≥ 10%) esines tselekoksiibi kasutavatel patsientidel (200 mg kaks korda
ööpäevas, N=2238) harvem kui diklofenak SR-i (75 mg kaks korda ööpäevas) ja omeprasooli (20 mg
üks kord ööpäevas) kasutavatel patsientidel (N=2246; 0,2% vs. 1,1% teadaoleva seedetraktist tuleneva
põhjuse korral, p=0,004; 0,4% vs. 2,4% arvatava seedetraktist tuleneva põhjuse korral, p=0,0001).
Kliiniliselt väljendunud seedetrakti tüsistusi (nt perforatsioon, obstruktsioon või verejooks) esines
väga vähe ja ravirühmade vahelised erinevused puudusid (4…5 juhtu rühma kohta).

Kardiovaskulaarne ohutus - pikaajalised uuringud sporaadiliste adenomatoossete polüüpidega
patsientidel.

Kaks uuringut, milles osalesid sporaadiliste adenomatoossete polüüpidega patsiendid ja mis viidi läbi
tselekoksiibi abil olid APC uuring (adenoomi ennetamine tselekoksiibi abil (Adenoma Prevention with
Celecoxib)) ja PreSAP uuring (sporaadiliste adenomatoossete polüüpide ennetamine (Prevention of
Spontaneous Adenomatous Polyps)) APC uuringus esines 3-aastase ravi jooksul tselekoksiibi
.
kasutamisel kardiovaskulaarsete surmade, müokardiinfarktide või insuldi kombineeritud
tulemusnäitaja (koondatud) annusest sõltuv esinemissageduse suurenemine võrreldes platseeboga.
PreSAP uuringus sama kombineeritud tulemusnäitaja riski statistiliselt olulist suurenemist ei näidatud.

APC uuringus olid kardiovaskulaarsete surmade, müokardiinfarkti ja insuldi kombineeritud
tulemusnäitaja (koondatud) suhtelised riskid võrreldes platseeboga 3,4 (95% usaldusintervall
1,4…8,5), kui tselekoksiibi manustati annustes 400 mg kaks korda ööpäevas ja 2,8 (95%
usaldusintervall 1,1…7,2), kui tselekoksiibi manustati annustes 200 mg kaks korda ööpäevas. 3 aasta
jooksul olid kumulatiivsed esinemissagedused selle kombineeritud tulemusnäitaja puhul vastavalt
3,0% (20/671 isikut) ja 2,5% (17/685 isikut), võrreldes 0,9% (6/679 isikut) platseebo puhul.
13

Suurenemised mõlemas tselekoksiibi annuse grupis tekkisid platseebogrupi suhtes peamiselt
müokardiinfarktide esinemissageduse suurenemise tõttu.

PreSAP uuringus oli sama kombineeritud tulemusnäitaja (koondatud) suhteline risk võrreldes
platseeboga 1,2 (95% usaldusintervall 0,6…2,4), kui tselekoksiibi manustati annuses 400 mg üks kord
ööpäevas. 3 aasta jooksul oli selle kombineeritud tulemusnäitaja (koondatud) kumulatiivne
esinemissagedus vastavalt 2,3% (21/933 isikut) ja 1,9% (12/628 isikut). Müokardiinfarkti

esinemissagedus (koondatud) oli 1,0% (9/933 isikut) kui tselekoksiibi manustati annuses 400 mg üks
kord ööpäevas ja 0,6% (4/628 isikut) platseebo puhul.

Andmed kolmandast pikaajalisest uuringust ADAPT (Alzheimeri tõve põletikuvastase ennetamise
uuring (Alzheimer's Disease Anti-inflammatory Prevention Trial)) ei näidanud oluliselt suurenenud
kardiovaskulaarset riski, kui tselekoksiibi manustati annuses 200 mg kaks korda ööpäevas võrreldes
platseeboga. Sarnase kombineeritud tulemusnäitaja puhul (kardiovaskulaarne surm, müokardiinfarkt,
insult) oli suhteline risk võrreldes platseeboga 1,14 (95% usaldusintervall 0,61…2,12) kui
tselekoksiibi manustati annuses 200 mg kaks korda ööpäevas. Müokardiinfarkti esinemissagedus oli
1,1% (8/717 patsienti), kui tselekoksiibi manustati annuses 200 mg kaks korda ööpäevas ja 1,2%
(13/1070 patsienti) platseebo puhul.

5.2. Farmakokineetilised omadused

Imendumine
Tselekoksiib imendub hästi ja saavutab maksimaalse plasmakontsentratsiooni 2…3 tundi pärast
manustamist. Manustamine koos kõrge rasvasisaldusega toiduga pikendab imendumisaega umbes 1
tunni võrra.

Jaotumine
Seonduvus plasmavalkudega on terapeutiliste plasmakontsentratsioonide korral ligikaudu 97% ning
tselekoksiib ei seondu eelistatult erütrotsüütidega.
Metabolism
Tselekoksiibi metabolism toimub peamiselt ensüümi tsütokroom P450 2C9 abil. Inimese plasmast on
leitud kolm metaboliiti, mis ei ole aktiivsed COX-1 või COX-2 inhibiitorid, so esmane alkohol, talle
vastav karboksüülhape ja selle glükuroniidi konjugaat.

Tsütokroom P450 2C9 aktiivsus on vähenenud isikutel, kellel on geeni polümorfism, mis viib ensüümi
aktiivsuse vähenemisele, näiteks homosügootne CYP2C9*3 polümorfism.

Farmakokineetilises uuringus manustati tselekoksiibi annuses 200 mg üks kord ööpäevas tervetele
vabatahtlikele, kelle genotüüp oli kas CYP2C9*1/*1, CYP2C9*1/*3 või CYP2C9*3/*3. Tselekoksiibi
keskmine C
ja AUC
olid 7. päevaks vastavalt ligikaudu neli korda ja seitse korda suuremad
max
(0-24)
CYP2C9*3/*3 genotüübiga patsientidel võrreldes teiste genotüüpidega. Kolmes erinevas ühekordse
annuse uuringus, milles osales ka viis CYP2C9*3/*3 genotüübiga isikut, suurenes ühekordse annuse
AUC
ligikaudu kolm korda võrreldes normaalsete metaboliseerijatega. Hinnanguliselt on
(0-24)
homosügootse *3/*3 genotüübi esinemissagedus erinevate etniliste gruppide lõikes 0,3…1,0%.

Patsientidele, kellel on teada või kahtlustatakse ensüüm CYP2C9 aktiivsuse langust lähtudes eelnevast
anamneesist/kogemusest teiste CYP2C9 substraatidega, tuleb tselekoksiibi manustada ettevaatusega
(vt lõik 4.2).

Eakate afroameerika ja kaukaasia rassi kuuluvate patsientide vahel ei ole tselekoksiibi
farmakokineetiliste parameetrite osas leitud kliiniliselt olulisi erinevusi .

Eakatel naistel (>65-aastased) on tselekoksiibi plasmakontsentratsiooon ligikaudu 100% võrra
suurenenud.

14

Võrreldes normaalse maksafunktsiooniga indiviididega oli kerge maksakahjustusega patsientidel
tselekoksiibi C
suurenenud keskmiselt 53% ja AUC keskmiselt 26%. Antud näitajad mõõduka
max
maksakahjustusega patsientidel olid vastavalt 41% ja 146%. Tselekoksiibi metaboliseerimisvõime
kerge ja mõõduka maksakahjustusega patsientidel korreleerus kõige paremini nende seerumi
albumiinisisaldusega. Mõõduka maksakahjustuse korral (seerumi albumiinisisaldus 25…35 g/l) tuleb
ravi tselekoksiibiga alustada poole väiksema annusega, kui soovitatakse normaalse
maksafunktsiooniga patsientidele. Raske maksakahjustusega patsientidel (seerumi albumiinisisaldus
<25 g/l) ei ole tselekoksiibi farmakokineetikat uuritud ja tselekoksiibi kasutamine on nende puhul
vastunäidustatud.

Tselekoksiibi kasutamise kohta neerukahjustuse korral on vähe andmeid. Ehkki tselekoksiibi
farmakokineetikat neerukahjustusega patsientidel ei ole uuritud, ei ole põhjust eeldada, et see oleks
oluliselt erinev normaalse neerufunktsiooniga patsientide omast. Tselekoksiibi kasutamisel kerge ja
mõõduka neerukahjustusega patsientidel tuleb olla ettevaatlik. Raske neerukahjustuse korral ei tohi
tselekoksiibi kasutada.

Eritumine
Tselekoksiib elimineerub peamiselt metaboliseerumise kaudu. Alla 1% annusest eritub muutumatul
kujul uriiniga. Tselekoksiibi ekspositsioon võib indiviiditi erineda ligikaudu 10 korda. Tselekoksiibi
farmakokineetika on terapeutilises annusevahemikus annusest ja ajast sõltumatu. Eliminatsiooni
poolväärtusaeg on 8…12 tundi. Tasakaaluseisundi plasmakontsentratsioonid saavutatakse 5 ravipäeva
jooksul.

5.3. Prekliinilised ohutusandmed

Konventsionaalsetes embrüofetaalse toksilisuse uuringutes täheldati annusest sõltuvalt
diafragmaalsongasid (rottide loodetel) ja südame-veresoonkonna väärarenguid (küülikute loodetel)
vaba tselekoksiibi süsteemse ekspositsiooni korral, mis ületas rottidel 5 korda ja küülikutel 3 korda
plasmakontsentratsiooni, mida täheldatakse inimesel maksimaalse soovitatava ööpäevase annuse (400
mg) manustamise järgselt. Diafragmaalsongasid täheldati ka peri- ja postnataalse toksilisuse uuringuis
rottidel, kui tselekoksiibi manustati organogeneesi perioodil. Nimetatud uuringus oli väikseim
süsteemne ekspositsioon, mille korral veel vähemalt ühel katseloomal antud anomaaliat täheldati,
ligikaudu kolm korda kõrgem kui täheldatakse inimesel maksimaalse soovitatava ööpäevase annuse
korral.

Katseloomadel põhjustas tselekoksiibi manustamine varases embrüonaalse arengu perioodis loodete
preimplantatsioonilist ja postimplantatsioonilist hukkumist. Nimetatud toimed on oodatavad
prostaglandiinide sünteesi inhibeerimise järgselt.

Tselekoksiib eritus roti rinnapiima. Peri- ja postnataalses uuringus rottidel kutsus tselekoksiibi
manustamine esile toksilisi nähte imetatavatel järglastel.

Konventsionaalsetes korduva manustamise toksilisuse, genotoksilisuse või kantserogeensuse
uuringutest tselekoksiibiga ei ole ilmnenud muid potentsiaalseid ohte inimesele kui need, mida on
kirjeldatud antud toote omaduste kokkuvõtte muudes alalõikudes. Kaheaastases toksilisuse uuringus
täheldati tselekoksiibi suurte annuste kasutamisel isastel rottidel mitteadrenaalse tromboosi
sagenemist.

6. Farmatseutilised andmed

6.1. Abiainete loetelu

100 mg kapslid sisaldavad abiainetena:
laktoosmonohüdraat
15

naatriumlaurüülsulfaat
povidoon K30
kroskarmelloosnaatrium
magneesiumstearaat

Kapsli kest sisaldab:
želatiin
titaandioksiid (E171)
tint sisaldab:
indigotiii (E132)
šellak
propüleenglükool

200 mg kapslid sisaldavad abiainetena:
laktoosmonohüdraat
naatriumlaurüülsulfaat
povidoon K30
kroskarmelloosnaatrium
magneesiumstearaat

Kapsli kest sisaldab:
želatiin
titaandioksiid (E171)
tint sisaldab:
raudoksiid (E172)
šellak
propüleenglükool

6.2. Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3. Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Hoida temperatuuril kuni 30°C.

6.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Läbipaistev või läbipaistmatu PVC blisterpakend või külmalumiiniumfooliumist blisterpakend.
Pakendis 100mg 20, 30, 40, 50, 60, 100, 300 või 500 kapslit.
Pakendis 200mg 10, 20, 30, 40, 50, 60, 100, 300 või 500 kapslit.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamsieks ja käsitlemiseks
Erinõuded puuduvad

Kasutamata ravimravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. Müügiloa hoidja

16


Pfizer Europe MA EEIG
Ramsgate Road
Sandwich
Kent CT13 9NJ
Ühendkuningriik

8. Müügiloa number

Celebrex 100 mg: 328800
Celebrex 200 mg: 328900

9. Esmase müügiloa väljastamise/müügiloa uuendamise kuupäev

27.10.2000/01.02.2011

10. Teksti läbivaatamise kuupäev

Ravimiametis kinnitatud detsembris 2014
17