CEFAZOLIN ACTAVIS

Tsefasoliinile tundlike mikroorganismide poolt põhjustatud infektsioonid:
- luude ja liigeste infektsioon,
- naha- ja pehmete kudede infektsioon,
- kuseteede infektsioon;
- koos aminoglükosiididega: endokardiit ja sepsis,
- operatsiooniprofülaktika (välja arvatud apendektoomia, kolorektaalkirurgia puhul).

Antimikroobsete ravimite määramisel ja kasutamisel tuleb järgida kohalikke kehtivaid juhiseid.

Kliiniliselt oluline toimespekter: Staphylococcus (välja arvatud metitsilliinresistentne
Staphylococcus aureus ja metitsilliinresistentne Staphylococcus epidermidis), Streptococcus
(välja arvatud penitsilliinresistentne Streptococcus pneumoniae); uriinis saavutatavate
kontsentratsioonide korral: Escherichia coli, Klebsiella, Proteus mirabilis.

Täiskasvanud: tavaline annus on 0,5...1 g iga 6...8 tunni järel. Maksimaalne annus on 6 g
ööpäevas.

Lapsed
Üle 1-kuustele lastele on annus 25...50 mg/kg ööpäevas, jagatuna 3...4 võrdseks annuseks
intervalliga 6...8 tundi. Raskete infektsioonhaiguste korral on ööpäevane annus kuni 100 mg/kg.

Preparaati ei manustata alla 1-kuustele imikutele, sest ravimi ohutus neil ei ole kindel. Kerge
neerupuudulikkusega lastele (kreatiniini kliirens 40...70 ml/min) manustatakse 60% ettenähtud
annusest iga 12 tunni järel.

Operatsiooniprofülaktikaks manustatakse 1 g tsefasoliini ½...1 tund enne operatsiooni algust. Üle
2 tunni kestvate operatsioonide puhul manustatakse teine annus (0,5...1 g) operatsiooni ajal. Kui
esineb oht infektsioossete komplikatsioonide tekkeks, manustatakse postoperatiivselt 0,5...1 g iga
6...8 tunni järel esimese 24 tunni jooksul või isegi 3...5 päeva vältel pärast operatsiooni.

Neerupuudulikkus
Neerupuudulikkusega patsientidel sõltub esialgne annus infektsiooni raskusest ning seejärel
korrigeeritakse annust ja manustamisintervalli vastavalt kreatiniini kliirensile.

Annustamine täiskasvanutel:
- kreatiniini kliirens 34...54 ml/min - tavaline annus mitte sagedamini kui 8-tunnise
intervalliga;
- kreatiniini kliirens 11...34 ml/min - 50% ettenähtud annusest 12-tunnise intervalliga;
- kreatiniini kliirens alla 10 ml/min - 50% ettenähtud annusest 18...24-tunnise intervalliga.

Annustamine lastel:
- kreatiniini kliirens 70...40 ml/min - 60% ettenähtud annusest 12-tunnise intervalliga;
- kreatiniini kliirens 40...20 ml/min - 25% ettenähtud annusest 24-tunnise intervalliga.
- kreatiniini kliirens 20...5 ml/min - 10% ettenähtud annusest 24-tunnise intervalliga

Preparaati manustatakse sügavale lihasesse või veeni injektsiooni või infusiooni teel.

Ravimpreparaadi manustamiskõlblikuks muutmise juhised vt lõik 6.6

Ülitundlikkus toimeaine või Lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes.
Ülitundlikkus tsefalosporiinide suhtes.

Ülitundlikkuse korral penitsilliini, penitsillamiini ja griseofulviini suhtes (ristuv allergia) ning ka
muude allergiavormide korral peab patsienti pärast esimese annuse manustamist hoolikalt
jälgima.

Enne iga uut tsefasoliinravi kuuri tuleb patsienti põhjalikult uurida, et avastada eelnevad
ülitundlikkusreaktsioonid tsefalosporiinide, penitsilliinide või teiste ravimite suhtes. Umbes 10%
patsientidest, kes on ülitundlikud penitsilliini suhtes, on allergilised ka tsefalosporiinidele.
Allergiaanamneesi puudumisel tehakse skarifikatsioonitest ravimilahusega ning kui anamneesis
esineb allergia, tuleb esialgu teha epikutaanne test ning kui see on negatiivne, siis
skarifikatsioonitest. Vastust loetakse umbes 30 minuti pärast. Raskekujulise ägeda
ülitundlikkusreaktsiooni ilmnemisel tuleb viivitamatult alustada vastava raviga.

Neerupuudulikkusega patsientidel tuleb annust ja manustamisintervalli korrigeerida vastavalt
kreatiniini kliirensile.

Tsefasoliini intratekaalne ja intraventrikulaarne manustamine ei ole soovitatav toksilise toime ohu
tõttu kesknärvisüsteemile.

Ureemiaga patsientidel võib tekkida koagulopaatia.

Tsefasoliini (nagu ka teiste antibakteriaalsete ravimite) pikaajaline kasutamine võib põhjustada
resistentsete mikroorganismide vohamist. Superinfektsiooni korral tuleb patsiendi seisundit uuesti
hinnata ja rakendada sobivaid meetmeid.
Võimaliku tüsistusena võib tekkida pseudomembranoosne koliit, seetõttu tuleb jälgida patsiente,
kellel tekib tsefasoliinravi ajal kõhulahtisus.
Kergematel pseudomembranoosse koliidi juhtudel piisab ravi ärajätmisest. Raskel juhul on
vajalik kohene vedelike, elektrolüütide ja valkude infusioon ning vajadusel suukaudsete
antibiootikumide manustamine. Peristaltikat pärssivad ravimid on keelatud.
Tsefasoliini (nagu ka teisi laia toimespektriga antibiootikume) tuleb manustada väga ettevaatlikult
patsientidele, kellel on anamneesis seedetrakti häired, eriti koliit.

Lapsed
Ravimi ohutus enneaegsetel ja vastsündinud lastel (alla 1 elukuu) ei ole tõestatud.

Preparaadi naatriumisisaldust (48,3 mg/g) tuleb arvestada piiratud naatriumi tarbimisega
patsientide ravimisel.

Tsefasoliin võib mõjutada laboratoorsete analüüside tulemusi - valepositiivne reaktsioon
glükoosisisalduse määramisel uriinis (reduktsioonimeetodite kasutamisel), positiivne otsene ja
kaudne Coombsi test, aspartaataminotransferaasi ja leeliselise fosfataasi aktiivsuse
mööduvsuurenemine.

Probenetsiid pärsib tsefasoliini eritumist neerude kaudu ning nende ravimite koosmanustamisel
püsib antibiootikumi maksimaalne kontsentratsioon seerumis kauem.

Tsefasoliini kasutamisel koos potentsiaalselt nefrotoksiliste ravimite (nt. aminoglükosiidid) ja
tugevatoimeliste diureetikumidega (furosemiid ja etakrüünhape) on oht neerupuudulikkuse
tekkeks.

Antibiootikum võib vähendada protrombiini indeksit ja sellega potentseerida antikoagulantide
toimet.

Rasedus
Tsefasoliini ohutust raseduse ajal ei ole uuritud, seetõttu tohib seda ravimit raseduse ajal kasutada
vaid kindlal näidustusel. Tsefasoliin läbib platsentaarbarjääri ja jõuab loote vereringesse ning
lootevedelikku. Vastsündinul ei ole kõrvaltoimeid täheldatud.

Imetamine
Ettevaatlik peab olema tsefasoliini manustamisel imetamisperioodil, kuna ravim eritub väikestes
kogustes rinnapiima.

Ei ole asjakohane.

Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.

Immuunsüsteemi häired: palavik, eosinofiilia, sügelus, nahalööbed, harv: anafülaksia
ülitundlikel patsientidel (vt Hoiatused).
Vere ja lümfisüsteemi häired: neutropeenia, leukopeenia, trombotsütopeenia, positiivne otsene
ja kaudne Coombsi test, harv: verejooks.
Neerude ja kuseteede häired: vere uureasisalduse mööduv suurenemine, harv: interstitsiaalne
nefriit.
Maksa ja sapiteede häired: harv: maksaensüümide ja alkaalse fosfataasi aktiivsuse mööduv
suurenemine.
Seedetrakti häired: harv: iiveldus, oksendamine, isutus, kõhulahtisus, suuõõne kandidoos,
pseudomembranoosne koliit.
Närvisüsteemi häired: entsefalopaatia suurte annuste manustamisel, eriti neerupuudulikkusega
patsientidel.
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid: valu ja induratsioon süstekohas, flebiit pärast
veenisisest manustamist, sügelus genitaal- ja anaalpiirkonnas, vaginiit, tupekandidoos.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist.
See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada
kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Mõned tsefalosporiinid võivad põhjustada krampe, eeskätt suurte annuste manustamisel
neerufunktsiooni häiretega patsientidele. Üleannustamise korral tuleb ravimi kasutamine
lõpetada. Vajadusel määrata krambivastane ravi. Tsefasoliin on elimineeritav hemodialüüsi teel.

Farmakoterapeutiline rühm: laia toimespektriga antibiootikumid, tsefalosporiinid, ATC-kood:
J01DA04

Tsefasoliin on laia toimespektriga poolsünteetiline esimese põlvkonna tsefalosporiin, β-
laktaamantibiootikum. Toimib bakteritsiidselt, pärssides bakteri rakuseina sünteesi. Tsefasoliini
antibakteriaalne toime on sarnane bensüülpenitsilliini toimega, kuid tsefasoliin toimib
penitsillinaasi produtseerivatesse stafülokokkidesse.
Tsefasoliini antibakteriaalne toimespekter on järgmine:
- grampositiivsed mikroorganismid: Staphylococcus aureus (sh penitsillinaasi produtseerivad
tüved), Staphylococcus epidermidis, A-grupi beeta-hemolüütiline streptokokk, Streptococcus
pneumoniae, Streptococcus pyogenes, Streptococcus viridans ja teised streptokokitüved;
- gramnegatiivsed mikroorganismid: Escherichia coli, Proteus mirabilis, Klebsiella sp.
Metitsilliinresistentsed stafülokokid on tavaliselt tsefasoliinile resistentsed. Proteus’e
indoolpositiivsed tüved (Proteus vulgaris), enamus Enterobacter cloacae tüvesid, Morganella
morganii ja Providencia rettgeri on tsefasoliinile resistentsed. Serratia sp., Pseudomonas sp.,
Actinobacter sp., mükobakterid, mükoplasmad ja seened on tsefasoliinile resistentsed. Tsefasoliin
hüdrolüüsitakse paljude enterobakteriaalsete beetalaktamaaside poolt.

Imendumine
Pärast lihasesse manustamist saabub tsefasoliini maksimaalne kontsentratsioon seerumis umbes 1
tunni ja veenisisese manustamise järgselt mõne minuti jooksul. Poolväärtusaeg on 1,5...2 tundi,
mis on neerufunktsiooni häirete korral pikenenud. Maksatsirroosi puhul võib see lüheneda.

Jaotumine
Seonduvus plasmavalkudega on umbes 75...85%. Tsefasoliin tungib kergesti kudedesse ja
kehavedelikesse (sh pleura-, peritoneaal- ja sünoviaalvedelikku), luudesse, liigestesse ja
eesnäärmesse. Tsefasoliin ei läbi hematoentsefaalbarjääri ei terve ega põletikulise ajukelme
korral. Ravim läbib platsentaarbarjääri ja eritub väikestes kogustes rinnapiima.

Biotransformatsioon
Tsefasoliin ei metaboliseeru.

Eritumine
Umbes 60% manustatud annusest eritub muutumatul kujul neerude kaudu
glomerulaarfiltratsiooni ja tubulaarsekretsiooni teel esimese 6 tunni jooksul, saavutades uriinis
kõrge kontsentratsiooni.
Probenetsiid pärsib tsefasoliini eritumist neerude kaudu. Ravim eritub vähesel määral sapiga.

Tsefasoliin on võrdlemisi hästi hemodialüüsitav ja vähemal määral peritoneaaldialüüsitav.

Tsefasoliini äge toksilisus (DL ) valgetel hiirtel ja rottidel teostatud uuringutes pärast ravimi
50
lihase- ja veenisisest manustamist.

Loomaliik
Manustamistee
DL (mg/kg)
50
Hiired
im
4000
iv
4000
Rotid
im
>6000
iv
700

Pärast suurte annuste manustamist olid loomad agressiivsed, tekkisid kloonilis-toonilised krambid
ja asfüksia, millele järgnes surm.
Pärast ravimi korduvat lihasesisest manustamist (15 päeva jooksul) koertele annuses 250 mg/kg ei
täheldatud toksilisi toimeid, muutusi vere biokeemilistes näitajates ega siseelundite muutusi.
Tsefasoliini korduv lihasesisene manustamine rottidele annustes 1000 ja 2000 mg/kg ei kutsunud
esile kõrvalekaldeid vere biokeemilistes näitajates. Ei leitud muutusi siseelundites.
90 päeva kestnud kroonilise toksilisuse uuringus, kus tsefasoliini manustati rottidele lihasesiseselt
annustes 500 ja 1000 mg/kg, ei avastatud toksilisi toimeid ega muutusi vere biokeemilistes
näitajates.

Tsefasoliiniga teostatud toksikoloogilised uuringud näitasid vähest toksilist toimet. Tsefasoliini
manustamisel emastele hiirtele 4.-19. tiinusepäevani lihasesiseses annuses 2000 mg/kg ei
täheldatud ravimi embrüotoksilist toimet. Ravi saanud loomade loodetel ei leitud väliseid, skeleti
ega siseelundite väärarenguid, mis näitab ravimi teratogeense toime puudumist.

Puudub.

Sobimatust on täheldatud tsefasoliini segamisel in vitro aminoglükosiidantibiootikumidega.
Tekkida võib sade, kui tsefasoliini segatakse lahustega, mille pH on alla 4,5, või hüdrolüüs, kui
seda segatakse lahustega, mille pH on üle 8,5. Võimalike füüsikalis-keemiliste koostoimete tõttu
in vitro ei soovitata tsefasoliini segada ühes süstlas teiste preparaatidega.

Tsefasoliini kombineerimisel aminoglükosiidantibiootikumidega on nende toime sünergistlik ja
kui neid ravimeid on vaja üheaegselt manustada, et tohi neid inaktiveerumise ohu tõttu segada
ühes süstlas või infusioonilahuses, samuti tuleb need süstida erinevatesse kohtadesse 1-tunnise
intervalliga.

2 aastat.

Valmislahus kasutada ära koheselt pärast lahustamist. Mitte lasta külmuda.

Pärast lahustamist süsteveega on lahus keemiliselt ja füüsikaliselt stabiilne 24 tundi temperatuuril
2…8°C. Mikrobioloogilisest vaatepunktist lähtudes tuleb valmistatud süstelahus otsekohe ära
kasutada. Kui lahust otsekohe ei kasutata, on kõlblikkusaeg ja säilitamistingimused kasutaja
vastutusel ega tohiks ületada 24 tundi temperatuuril 2...8°C.

Avamata ampull
Hoida temperatuuril kuni 25°C, originaalpakendis, valguse ja niiskuse eest kaitstult.

Säilitamistingimused pärast ravimpreparaadi manustamiskõlblikuks muutmist vt lõik 6.3.

1 g injektsioonisubstants viaalis, 10 viaali pakendis.

Kasutamisjuhend.
Lihasesse manustamiseks lahustatakse 1 g või 2 g vastavalt, 3 ml või 4 ml steriilses süstevees.
Veeni manustamiseks lahustatakse 500 mg tsefasoliini vähemalt 5 ml ning 1 g ja 2 g vastavalt 10
ml ja 20 ml steriilses süstevees või 5...10% glükoosilahuses. Süstida aeglaselt 3...5 minuti
jooksul.

Tilkinfusiooni korral lahjendatakse veenisisene süstelahus 50...100 ml infusioonilahusega või
lisatakse mõnele teisele lahusele (5...10% glükoosilahus, Hartmani lahus, 0,9%
naatriumkloriidilahus või steriilne süstevesi).