CANIFUG CREMOLUM

Klotrimasoolile tundlike seente poolt põhjustatud vaginiit.

1 vaginaalsuposiit sisestatakse üks kord ööpäevas nii sügavale tuppe kui võimalik.
Tavaliselt piisab 3-päevasest ravikuurist. Kui vaja, võib läbi viia ka teise 3-päevase ravikuuri.


Vaginaalsuposiit paigaldatakse eelistatavalt õhtuti selili asendis kergelt painutatud jalgadega.
Vaginaalsuposiidi fooliumpakendist eemaldamiseks tõmmake kaks fooliumiserva vaginaalsuposiidi
ülemisest servast eemale.

Kui vaginaalsuposiit on sisestatud, tuleb rasvaplekkide riietele sattumise vältimiseks kasutada
pesukaitset.

Ravi ei ole otstarbekas viia läbi menstruatsiooni ajal, st ravi tuleb lõpetada enne menstruatsiooni
algust. Menstruatsiooni ajal võib ravimit kasutada vaid raskete kliiniliste sümptomite korral.

Raseduse ajal võib ravimit kasutada vaid arsti ettekirjutuse korral (vt ka lõike 4.4 ja 4.6).
Kui rasedal naisel diagnoositakse tupe seeninfektsioon, peab meditsiinilise järelevalve all tagama
sünnituskanali püsimise infektsioonivabana raseduse viimase 4…6 nädala jooksul.

Soovitatav on ravida samaaegselt mõlemat partnerit kasutades sobivaid ravimvorme.

Ülitundlikkus klotrimasooli, tsetüülstearüülalkohol või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes..

Ettevaatlik tuleb olla ravimi kasutamisel järgmistel juhtudel:
- raseduse ja imetamine või kahtlustatava raseduse korral (vt lõik 4.6).
- lastel. Ravimi kasutamise kogemus lastel on piiratud. Vajalik on hoolikas kasu-riski hindamine.
- kui kasutatakse samaaegselt deodorante või intiimhügieeni tooteid. Ravimi toime võib
väheneda.
- häbememokkadel ja selle ümbruses mingi muu infektsiooni samaaegse esinemise korral.

Ravimis sisalduv abiaine tsetüülstearüülalkohol võib põhjustada lokaalset nahaärritust (nt
kontaktdermatiit).

Samaaegsel kasutamisel võib latekstoodete (nt kondoomid, pessaarid) toime ja selle tagajärjel ka
usaldusväärsus väheneda.

Infektsiooni potentsiaalse kordumise vältimiseks tuleb samaaegselt uurida ja vajadusel ravida ka
partnerit.

Patsientidel tuleb soovitada pöörduda uuesti arsti poole, kui sümptomid ei ole ravimi kasutamise
tagajärjel möödunud.

Klotrimasool vähendab amfoteritsiin B ja teiste polüeenantibiootikumide (nüstatiin,
natamütsiin) toimet.

Rasedus ja imetamine

Rasedus
Ravimiga kokkupuutunud suure arvu rasedate puhul (n = 5710) ei ilmnenud mingeid klotrimasooli
kõrvaltoimeid rasedusele ega loodete/vastsündinute tervisele. Siiski on esinenud kahtlusi, et
klotrimasooli vaginaalne kasutamine raseduse esimesel trimestril võib põhjustada suuremat raseduse
iseenesliku katkemise riski. Praegu ei ole saadaval rohkem asjakohast epidemioloogilist teavet.
Loomkatsed ei näita otsest ega kaudset kahjulikku toimet rasedusele, embrüo/loote arengule,
sünnitusele ega sünnijärgsele arengule (vt punkti 5.3).
Seega võib klotrimasooli raseduse ajal kasutada, aga üksnes arsti järelevalve all. Ettevaatlik tuleb olla
klotrimasooli väljakirjutamisel raseduse esimesel trimestril.
Imetamine
Pole teada, kas klotrimasool eritub inimese rinnapiima. Et ravimit kasutatakse lokaalselt, siis on
ravimi imendumine rinnapiima tõenäoliselt vähene ja risk imikule puudub.

Toime autojuhtimise ja masinate kasutamise võimele puudub.

Kõrvaltoimete sageduse hindamisel kasutatakse järgmisi kategooriaid.

Väga sage (>1/10)
Sage (>1/100 kuni <1/10)
Aeg-ajalt (>1/1000 kuni <1/100)
Harv (>1/10 000 kuni <1/1000)
Väga harv (>1/10 000)
Teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Aeg-ajalt võib esineda nahaärritust, nt põletus- ja kõrvetustunne või ajutine punetus.
Patsientidel, kes on klotrimasooli või ravimi mõne muu koostisaine suhtes ülitundlikud, võivad
esineda allergilised reaktsioonid.

Teadmata: üksikjuhtudel on tekkinud erineva raskusastmega generaliseerunud
ülitundlikkusreaktsioonid nahal (nt kihelus, punetus), hingamisteedes (nt hingeldushoog),
vereringes (nt ravi vajav vererõhulangus kuni teadvushäireteni) ja seedetraktis (nt iiveldus,
kõhulahtisus).

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa
väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel
palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Toksilisuse sümptomid
Toksilisust põhjustav annus pärast klotrimasooli ebaõiget suukaudset manustamist on väga kõrge.
Suukaudse manustamise järel tekkiva toksilisuse sümptomid on seedetrakti probleemid, nagu isu
kadumine, iiveldus, oksendamine ja kõhuvalu ning maksatalitluse häired (transaminaaside aktiivsuse
tõus). Harvem võib esineda väsimust, unisust ja hallutsinatsioone, pollakisuuriat ja naha allergilisi
reaktsioone.

Vaginaalse ja välispidise kasutamise järel pole klotrimasooli kontsentratsioon seerumis praktiliselt
mõõdetav.

Mürgistuste ravimine
Pärast suure koguse klotrimasooli sisaldavate ravimvormide suukaudset sissevõtmist (väärkasutus)
manustage meditsiinilist aktiivsütt.

Spetsiifiline antidoot puudub.

Farmakoterapeutiline rühm: imidasooli derivaat / laia spektriga antimükootiline aine
ATC-kood: G01AF02

Klotrimasoolil on in vitro ja in vivo lai antimükootiline toimespekter, sealhulgas dermatofüüdid,
pärmseened, hallitusseened ja dimorfsed seened. Sobivates katsetingimustes on nende seeneliikide
MIC (minimaalne inhibeeriv kontsentratsioon) väärtused vahemikus <0,062…4 (-8) µg/ml substraadi
kohta. Klotrimasool on toime poolest peamiselt fungistaatiline. In vitro piirdub toime prolifereeruvate
seeneosadega. Aine toimib seentes ergosterooli sünteesi inhibiitorina, põhjustades tsütoplasma
membraani struktuuri ja funktsiooni häireid.

Lisaks antimükootilisele toimele inhibeerib klotrimasool Corynebacterium’i liikide ja
grampositiivsete kokkide - välja arvatud enterokokkide - proliferatsiooni kontsentratsiooni 0,5…10
µg/ml substraadi juures ja on kontsentratsioonil 100 µg/ml trihhomonatsidaalne.

Klotrimasooliresistentsuse levikusituatsiooni võib pidada soodsaks: tundlike seeneliikide primaarselt
resistentseid variante esineb väga harva ja sekundaarse resistentsuse kujunemist ravitingimustes on
seni täheldatud vaid väga üksikutel juhtudel.

Farmakokineetilised uuringud näitavad, et pärast naha või tupe kaudu manustamist imendub
klotrimasool minimaalselt, vastavalt vähem kui 2 ja 3…10% annusest. Saadud kõrgeimad ravimi
kontsentratsioonid plasmas olid <10 ng/ml, mis ei põhjustanud mingeid mõõdetavaid süsteemseid
toimeid või ebasoovitavaid kõrvaltoimeid.

Klotrimasool metaboliseeritakse maksas imidasooltsükli oksüdeerumise ja lagunemise kaudu
(desamiinimne, O-desalküülimine) mitteaktiivseteks hüdroksüderivaatideks, mis väljutatakse
peamiselt roojaga.

Äge toksilisus
Äge toksilisus, väljendatakse LD (surmav annus
50
) (suukaudsel manustamisel) esineb:

hiirtel ja rottidel:

annusel 700…900 mg klotrimasooli/kg kehakaalu kohta,
küülikutel:


annusel 1000…2000 mg klotrimasooli/kg kehakaalu kohta,
kassidel ja koertel:

annusel 1000…2000 mg klotrimasooli/kg kehakaalu kohta.

Krooniline/subkrooniline toksilisus
Subakuutse ja subkroonilise toksilisuse uuringutes, kus koertel ja kassidel kasutati uuritava aine
suukaudset manustamist annuses kuni 200 mg/kg kehakaalu kohta (kuni 13 nädalat), täheldati muutusi
maksaga seotud spetsiifilistes vereparameetrites (transaminaasid, leeliseline fosfataas). Lisaks sellele
täheldati makroskoopiliselt hepatomegaaliat ja mikroskoopiliselt hepatotsüütide hüpertroofiat.
Hepatotsüütide nekroosi ei täheldatud. Sellised muutused on suu kaudu manustatavate asooli tüüpi
antimükootiliste ainete puhul tavalised.

Kroonilise toksilisuse uuringutes, kus manustati suu kaudu 10, 25, 50 ja 150 mg klotrimasooli/kg
kehakaalu kohta ööpäevas kuni 78 nädalat, täheldati lahangul võetud vahebiopsiates ja uuringu lõpus
annusest tingitud hepatotsüütide hüpertroofiat. Ravirühmaga paralleelses taastumist võimaldavas
uuringurühmas, kus ravi katkestati 52 nädala pärast, täheldati vaadeldavate parameetrite
normaliseerumist uuringu lõpuks. Neis uuringutes kantserogeenseid toimeid ei täheldatud.

Kroonilise toksilisuse uuringutes täheldati rottidel, koertel ja ahvidel neerupealise muutusi.

Adrenokortikaalse hüperplaasia põhjuseks oli suurem rasva ladestumine retikulaar- ja
fastsikulaartsoonidesse; parenhüümi kahjustusi ei täheldatud. Ka need muutused kaovad pärast ravi
lõpetamist, kuigi on maksatalitluse muutustega võrreldes palju püsivamad.

Toimeaine kuni 500 mg annuse subakuutsel dermaalsel manustamisel küülikutele ja vaginaalsel
manustamisel koertele täheldati kasutatud katsesüsteemide head lokaalset dermaalset ja vaginaalset
taluvust ravimi suhtes. Toimeaine ei osutunud naha või limaskesta suhtes ärritavaks. Uuringus, milles
kasutati küülikutel silmas ärritava toime kontrollimiseks 1% klotrimasooli lahust, ei ilmnenud samuti
mingit kahjulikku mõju.

Mutageenne ja tumorigeenne potentsiaal
Võimalikud mutageensed omadused välistati dominantses surevuse katses ja hamstri spermatogoonia
tsütoloogilistes uuringutes, mille käigus manustati ravimit 100 mg/kg kehakaalu kohta. Need uuringud
pole lõplike järelduste tegemiseks piisavad. Kroonilise toksilisuse uuringutes ei avastatud viiteid
kantserogeensusele.

Reproduktiivne toksilisus
Teratogeensuse uuringuid on tehtud hiirte, rottide ja küülikutega, kellele manustati suu kaudu kuni
200 mg klotrimasooli/kg kehakaalu kohta ja rottidele vaginaalselt 100 mg klotrimasooli/kg kehakaalu
kohta. Neis uuringutes polnud klotrimasoolil viljakusele mingit mõju ning aine polnud
embrüotoksiline ega teratogeenne.

Tsetüülstearüülalkohol
Tahke rasv
Makrogool 20glütseroolmonostearaat
Polüakrüülhappe naatriumisool.

Ei ole kohaldatav.

5 aastat

Hoida temperatuuril kuni 25°C

Tugevast PVC-fooliumist valmistatud fooliumriba, mis on kaetud polüetüleeniga ning pakendatud
välispakendisse.
3 vaginaalsuposiidiga pakendid vaginaalseks kasutamiseks.

Erinõuded puuduvad.