BUDESONID SANDOZ

Allergiline sesoonne ja allergiline või mitteallergiline perenniaalne riniit. Ninapolüüpide
sümptomaatiline ravi.

Täiskasvanud ja üle 6-aastased lapsed
Budesonid Sandoze ninasprei tavaline algannus on 400 µg ööpäevas - kaks 50 µg annust kummassegi
ninasõõrmesse kaks korda ööpäevas.
Säilitusraviks kasutatav tavaline annus on 200 µg ööpäevas - 50 µg kummassegi ninasõõrmesse kaks
korda ööpäevas või 100 µg mõlemasse ninasõõrmesse üks kord ööpäevas (hommikul).
Säilitusannus peab olema väikseim efektiivne annus, mille korral on tagatud sümptomite kontroll.
Et säilitada täielikku kontrolli sümptomite üle, tuleb Budesonid Sandoz’t kasutada regulaarselt.

Patsienti tuleb teavitada, et budesoniidi maksimaalne toime saabub alles pärast mõnepäevast ravi.
Sesoonse riniidi ravi tuleb võimaluse korral alustada enne ekspositsiooni allergeenidele.

Alla 6-aastastel lastel võib ravimit kasutada vaid selge vajaduse korral.

Kasutusjuhend
Budesonid Sandoze ninasprei õige kasutamine vähendab ravimi kõrvaltoimeid ja parandab selle
toimet.

1.
Patsient peab hoolikalt puhastama oma ninasõõrmeid, võimaluse korral naatriumkloriidi
lahusega.
2.
Eemaldage pudelilt kork.
3.
Loksutage pudelit.
4.
Enne esmakordset kasutamist pihustage veidi ninaspreid õhku; vajutage ninaadapterit allapoole,
kuni ilmub peenike juga. Korrake seda protseduuri, kui te ei ole Budesonid Sandoz’t mõned
päevad järjest kasutanud. Kui adapter on ummistunud, võtke see ettevaatlikult maha puhastage (vt Puhastamine).
5.
Kallutage pead ettepoole, nii et võiksite näha oma varbaid. Asetage pihusti otsik parema käega
vasakusse ninasõõrmesse ja suunake nina välisseina suunas.
6.
Ühe annuse saamiseks vajutage adapterit allapoole ning hingake sisse.
7.
Asetage pihusti otsik vasaku käega paremasse ninasõõrmesse suunaga nina välisseina suunas,
pihustage üks annus ja hingake sisse.
8.
Pärast kasutamist pühkige ninaadapterit puhta rätikuga ning asetage tagasi kork. Kui te
ninaspreid ei kasuta, hoidke korki pudelil. Hoidke pudelit püstises asendis.

Puhastamine
Puhastage adapterit ja korki regulaarselt. Eemaldage see ettevaatlikult, peske sooja veega, loputage
külma veega ning kuivatage õhu käes. Asetage adapter ettevaatlikult tagasi ja sellele kork.
Kui adapter on ummistunud, leotage seda soojas vees ja puhastage nagu eespool kirjeldatud. Ärge
kasutage nõela ega muud teravat eset.

Ülitundlikkus budesoniidi või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Tekkida võivad nasaalsete kortikosteroidide süsteemsed mõjud, eriti suurte annuste kasutamisel
pikema perioodi vältel. Need kõrvaltoimed esinevad märksa väiksema tõenäosusega kui suukaudsete
kortikosteroidide puhul ning varieeruvad sõltuvalt üksikpatsiendist ja erinevatest
kortikosteroidpreparaatidest. Võimalike süsteemsete kõrvaltoimete hulka kuuluvad Cushingi
sündroom, Cushingi sündroomi laadsed nähud, neerupealiste pärssimine, kasvupeetus lastel ja
noorukitel, katarakt, glaukoom ning harvem psühholoogiliste või käitumuslike kõrvaltoimete
diapasoon, mis hõlmab psühhomotoorset hüperaktiivsust, unehäireid, ärevust, depressiooni või
agressiivsust (eeskätt lastel).

Maksafunktsiooni nõrgenemine mõjutab kortikosteroidide eritumist, vähendades eritumiskiirust ja
suurendades süsteemset ekspositsiooni, mille tagajärjel võivad tekkida süsteemsed kõrvaltoimed.
Eriline ettevaatus on vajalik aktiivse või latentse kopsutuberkuloosiga patsientide ja hingamisteede
seen- või viirusinfektsioonidega patsientide puhul.

Lapsed
Nasaalsete glükokortikosteroidide pikaajalised toimed lastele ei ole täielikult teada. Arstid peavad
põhjalikult jälgima mis tahes manustamistee kaudu pikema aja vältel glükokortikosteroide saavate
laste kasvu ja kaaluma glükokortikosteroidravi kasulikkust kasvupeetuse võimaluse vastu.

Toime kasvule
Pikaajaliselt nasaalsete kortikosteroididega ravi saavatel lastel on soovitatav regulaarselt mõõta
kehapikkust. Kasvu aeglustumise korral tuleb ravi ümber hinnata, et võimalusel vähendada nasaalse
kortikosteroidi annust. Kortikosteroidravist saadava kasu ja võimaliku riski suhet kasvu
pidurdumiseks tuleb hoolikalt kaaluda. Täiendavalt tuleb kaaluda patsiendi suunamist laste kopsuarsti
konsultatsioonile.
Nasaalsete kortikosteroidide lubatud annuseid saavatel lastel on teatatud kasvupeetusest.

Manustamisviisi muutus
Süsteemse steroidravi asemel budesoniidravi saama hakkavaid patsiente tuleb hoolikalt jälgida, kui on
põhjust kahtlustada, et nende neerupealiste funktsioon on kahjustunud.

Budesoniidil ei ole täheldatud koostoimeid ühegi ravimiga, mida kasutatakse riniidi raviks.

Budesoniidi metabolism on peamiselt CYP3A4-vahendatud. Nimetatud ensüümi inhibiitorid, nagu
ketokonasool ja itrakonasool, võivad seetõttu budesoniidi süsteemset ekspositsiooni mitu korda
suurendada. Et annustamissoovitusi toetavad andmed puuduvad, tuleb neid kombinatsioone vältida.
Kui see ei ole võimalik, peab ravimite manustamise vaheline periood olema võimalikult pikk ja
kaaluda võib ka budesoniidi annuse vähendamist.

Naistel, keda on ravitud östrogeenide ja hormonaalsete kontratseptiividega, on täheldatud
kortikosteroidide suurenenud plasmakontsentratsioone ning tugevnenud toimeid, kuid koostoimeid ei
ole täheldatud, kui budesoniidiga samal ajal võetakse väikeses annuses kombineeritud suukaudseid
kontratseptiive.

Et neerupealiste talitlus võib olla pärsitud, võib ACTH stimulatsioonitest hüpofüüsi puudulikkuse
diagnoosimiseks anda valesid tulemusi (madalad väärtused).

Rasedus
Prospektiivsetest epidemioloogilistest uuringutest ja ülemaailmsest turuletulekujärgsest kogemusest
saadud andmed ei näita üldiste kaasasündinud väärarengute suurenenud riski, kui inhaleeritavat või
intranasaalset budesoniidi kasutada varases raseduse perioodis. Sarnaselt teistele ravimitele tuleb enne
budesoniidi manustamist raseduse ajal kaaluda ravist saadava kasu ja loote riskide suhet.

Imetamine
Budesoniid eritub rinnapiima, kuid budesoniidi terapeutiliste annuste kasutamisel ei ole eeldatavalt
toimeid rinnapiima saavale lapsele. Budesoniidi võib imetamise ajal kasutada.

Säilitusravi inhaleeritava budesoniidiga (200 või 400 mikrogrammi kaks korda päevas) astmahaigetel
imetavatel naistel annab rinnapiima saavatel lastel tulemuseks ebaolulise süsteemse ekspositsiooni
budesoniidile.

Farmakokineetilises uuringus oli mõlema annuse suuruse korral imikute hinnanguline ööpäevane
annus 0,3% ema ööpäevasest annusest ja imikute keskmine plasmakontsentratsioon oli hinnanguliselt
1/600 ema plasmas täheldatud kontsentratsioonidest, eeldades imikute täielikku suukaudset
biosaadavust. Kõik imikute plasmaproovidest saadud budesoniidi kontsentratsioonid jäid alla
mõõdetavuse piiri.

Tuginedes inhaleeritava budesoniidi kohta saadud andmetele ja tõsiasjale, et budesoniidil on
terapeutilises annusevahemikus pärast nasaalset, inhaleeritavat, suukaudset ja rektaalset manustamist
lineaarsed FK omadused, on rinnapiima saava lapse ekspositsioon budesoniidi terapeutiliste annuste
korral eeldatavalt väike.

Budesoniidil ei ole toimet autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele.

Kõrvaltoimete esinemissageduse kohta kehtivad järgmised määratlused.
Esinemissagedused on määratletud kui: väga sage (> 1/10), sage (> 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt
(> 1/1000 kuni < 1/100), harv (> 1/10 000 kuni < 1/1000), väga harv (< 1/10 000).

Organsüsteemi klass
Sagedus
Kõrvaltoime
Immuunsüsteemi häired
Aeg-ajalt
Kiiret ja hilist tüüpi

ülitundlikkusreaktsioonid, sealhulgas

urtikaaria, lööve, dermatiit,

angioödeem ja sügelemine
Väga harv
Anafülaktiline reaktsioon
Endokriinsüsteemi häired
Harv
Kortikosteroidide süsteemsed toimed,
sealhulgas neerupealiste supressioon
ja kasvupeetus
Silma kahjustused
Teadmata
Katarakt, glaukoom
Respiratoorsed, rindkere ja Sage
Hemorraagiline sekreet ja
mediastiinumi häired
ninaverejooks, nina ärritus


Limaskesta haavandid, ninavaheseina
Väga harv
perforatsioon, düsfoonia


Tekkida võivad nasaalsete kortikosteroidide süsteemsed toimed, eriti suurte annuste või pikaajalise
kasutamise korral (vt lõik 4.4).

Lapsed
Intranasaalseid steroide saavatel lastel on kirjeldatud kasvupeetust. Lastel esineva kasvupeetuse riski
tõttu tuleb kasvu jälgida, nagu on kirjeldatud lõigus 4.4.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Budesoniidi äge üleannustamine isegi väga suurtes annustes ei tohiks olla kliiniliseks probleemiks.

Farmakoterapeutiline rühm: tursevastased ained ja teised ninapreparaadid paikseks kasutamiseks,
kortikosteroidid, budesoniid
ATC-kood: R01AD05

Toimemehhanism ja farmakodünaamilised Nina limaskestale manustatavad glükokortikosteroidid on esimese valiku ravimiteks allergilise riniidi
korral. Nad alandavad organismi vastust nii ülitundlikkusreaktsiooni varase kui ka hilise faasi korral,
vähendavad allergilise riniidi kõigi ninasümptomite raskusastet ning ülemiste hingamisteede
põletikureaktsiooni. Nad on toimelt allergilise riniidi ravis võrreldavad suukaudsete
glükokortikosteroididega.

Kõrvaltoimed on kerged ja piirnevad enamasti nina limaskesta nähtudega. Terapeutilistes annustes ei
ole budesoniidi ninaspreil süsteemseid kõrvaltoimeid põhjustavat toimet avastatud. Tõestust ei ole
leidnud, kas budesoniid sellises ravimvormis pidurdab laste kasvu.

Budesoniidil on põletikuvastane, immunosupressiivne ja antiproliferatiivne toime. Allergilise riniidi
ravis on oluline põletikuvastane toime, mis tuleneb samaaegsest toimest põletiku mediaatoritele,
vereringesüsteemile ja põletikuvastaste valkude sünteesile. Samuti alandab budesoniid organismi
vastust nii varase kui ka hilise ülitundlikkusreaktsiooni korral, on vasokonstriktiivse toimega ning
vähendab vereplasma ekstravasatsiooni ja põletikuturset.

Sarnaselt teistele glükokortikosteroididele vähendab budesoniid nuumrakkude ja eosinofiili
granulotsüütide hulka. Ta vähendab toksiliste valkude vabanemist eosinofiilidest , vabade radikaalide
vabanemist makrofaagidest ning lümfokiinide vabanemist lümfotsüütidest. Samuti vähendab ta
kleepuvate molekulide seondumist endoteeliga, vähendades selle kaudu leukotsüütide voolu allergilise
põletiku kohta. Ta vähendab beeta-adrenergiliste retseptorite hulka silelihastel. Ta vähendab
fosfolipaas 2A aktiivsust, vähendades seega proinflammatoorsete prostaglandiinide, leukotrieenide ja
PAF sünteesi. Budesoniid inhibeerib ka histamiini sünteesi, mistõttu väheneb selle tase
nuumrakkudes.

Budesoniid on tugeva glükokortikoidse ning nõrga mineralokortikoidse toimega glükokortikosteroid.
Olulist tähtsust omab budesoniidi tugev paikne põletikuvastane ja nõrk süsteemne toime. See on
tingitud preparaadi suurest afiinsusest glükokortikosteroidi retseptorite suhtes, tema peaaegu täielikust
esmasest maksapassaažist ja lühikesest bioloogilisest poolväärtusajast. Budesoniidi afiinsus
glükokortikoidretseptorite suhtes on umbes 15 korda suurem kui prednisoloonil. Kuna ravimil esineb
tugev paikne ning nõrk süsteemne toime, sobib ta hästi pikaajaliseks raviks.

Lapsed

Kliiniline efektiivsus
Budesoniidi ravi efektiivsust on uuritud mitmel tuhandel täiskasvanul ja lapsel. Enamus uuringutest
on läbi viidud budesoniidi intranasaalsete annustega 32...256 µg üks kord ööpäevas. Näited
uuringutest, milles hinnati budesoniidi kasutamist sesoonse ja perenniaalse allergilise riniidiga laste
raviks on toodud allpool. Esmane tulemusnäitaja on kombineeritud ninasümptomite skoor (combined
nasal symptoms score, CNSS), mille moodustab kolme ninasümptomi üksikute skooride summa
(ninakinnisus, nina tilkumine ja aevastamine, igaüks mõõdetuna skaalal 0...3).

Sesoonne allergiline riniit
Lapsed
Kahenädalases randomiseeritud topeltpimedas platseebokontrolliga paralleelrühmadega uuringus
hinnati budesoniidi efektiivsust ja ohutust annustes 16, 32 ja 64 µg üks kord ööpäevas 400 lapsel
(vanuses 2...5 aastat), kellel oli allergiline riniit (sesoonne või perenniaalne). Kõikides ravirühmades,
sh platseeborühmas oli märkimisväärne CNSS-i vähenemine võrreldes algväärtusega. Erinevus 64 µg
budesoniidi ja platseeboravi vahel ei olnud statistiliselt oluline.

Perenniaalne allergiline riniit
Lapsed
Kuuenädalases randomiseeritud topeltpimedas platseebokontrolliga paralleelrühmadega uuringus
hinnati budesoniidi efektiivsust ja ohutust annuses 128 µg üks kord ööpäevas 202 lapsel (vanuses
6...16 aastat), kellel oli perenniaalne allergiline riniit. Esmaseks tulemusnäitajaks olid CNSS ja
tipmise nasaalse sissehingatava voolu (peak nasal inspiratory flow, PNIF) mõõtetulemused.
Budesoniid parandas statistiliselt CNSS-i ja PNIF-i näite märkimisväärselt paremini kui platseebo.
Budesoniidi toime algus oli CNSS-i korral 12 tundi ning PNIF-i korral 48 tundi pärast esimese annuse
manustamist.

Kliiniline ohutus

Lapsed
Randomiseeritud topeltpimedas platseebokontrolliga kasvu uuringus osales 229 puberteedieelset last
vanuses 4...8 aastat, kes said ravi budesoniidiga 64 µg üks kord ööpäevas või platseebot 12 kuu
jooksul pärast 6-kuulist ravita perioodi. Pärast 12 kuud kestnud ravi oli budesoniidi ja platseebo
rühmas kasvu kiirus sarnane: kasvu kiiruse keskmine erinevus (platseebo vs budesoniid) oli 0,27 cm
aastas (95% usaldusvahemik: -0,07...0,62).

Toime kortisooli tasemele plasmas
Soovitatud annuste juures ei põhjusta budesoniid kliiniliselt olulisi kortisooli algtaseme muutusi
plasmas ega adrenokortikotroopse hormooni stimulatsiooni. Tervetel vabatahtlikel täheldati annusest
sõltuvat kortisooli taseme langust plasmas ja uriinis pärast lühiajalist budesoniidi manustamist.

Imendumine
Budesoniidi süsteemne biosaadavus võrreldes manustatud annusega on 33%. Pärast 256 µg
budesoniidi manustamist on täiskasvanutel toimeaine maksimaalne kontsentratsioon vereplasmas
0,64 nmol/l ning see saabub 0,7 tunniga. Pärast 256 µg budesoniidi manustamist on täiskasvanutel
kõvera alune pindala (AUC) 2,7 nmol·h/l.

Jaotumine
Budesoniidi jaotusruumala on ligikaudu 3 l/kg. Plasmavalkudega seondub keskmiselt 85...90%
ravimist.

Biotransformatsioon
Maksa esmasel passaažil toimub budesoniidi ulatuslik (~90%) metabolism madala glükokortikoidse
aktiivsusega metaboliitideks. Peamiste metaboliitide (6β-hüdroksübudesoniid ja 16α-
hüdroksüprednisoloon) glükokortikoidne aktiivsus on madalam kui 1% budesoniidi toimest.
Budesoniidi metabolism toimub põhiliselt tsütokroom P450 alatüübi CYP3A vahendusel. Budesoniidi
puhul ei toimu ninas lokaalset metaboolset inaktivatsiooni.

Eritumine
Budesoniidi metaboliidid erituvad peamiselt neerude kaudu kas muutumatult või konjugeeritud kujul.
Uriinist ei ole leitud muutumatul kujul budesoniidi. Budesoniidil on kiire süsteemne kliirens
(ligikaudu 1,2 l/min) ning plasma poolväärtusaeg pärast intravenoosset manustamist on keskmiselt
2...3 tundi.

Lineaarsus
Budesoniidi kineetika on kliiniliselt oluliste annuste juures annusega proportsionaalne.

Lapsed
4...6-aastastel astmaatilistel lastel on budesoniidi süsteemne kliirens ligikaudu 0,5 l/min. Lastel on 1
kg kehakaalu kohta ligikaudu 50% suurem kliirens kui täiskasvanutel. Astmaatilistel lastel on
budesoniidi poolväärtusaeg pärast inhalatsiooni ligikaudu 2,3 tundi. See on ligikaudu sama mis
tervetel täiskasvanutel. Pärast 256 µg budesoniidi manustamist on lastel kõvera alune pindala (AUC)
5,5 nmol·h/l, mis näitab, et lastel on glükokortikosteroidi süsteemne ekspositsioon suurem kui
täiskasvanutel. Kliiniliselt soovitatud annuste juures on budesoniidi farmakokineetika
proportsionaalne annusega ning ekspositsioon plasmas korreleerub patsiendi kehakaaluga. Seetõttu
tuleb seda arvestada, kui määratakse annuseid lastele.

Toksilisus
Budesoniidi subkutaansel manustamisel annuses 5,0 µg/kg ööpäevas, kestvusega üle 14 päeva,
isastele ja emastele rottidele ei täheldatud loomade kliinilises seisundis, vere ja uriini biokeemilistes
analüüsides ega hematoloogilise või patohistoloogilise uurimise käigus muutuseid. Rottidel, kellele
manustati budesoniidi annuses 20 µg/kg ööpäevas täheldati kehakaalu langust, erütrotsüütide arvu ja
hemoglobiini taseme tõusu, valgevereliblede arvu langust ning protrombiiniaja pikenemist. Samuti
vähenes neerupealiste mass. Budesoniidi manustamine annuses 80 µg/kg ööpäevas põhjustas
neerupealiste ja põrna massi vähenemist, hepatotsüütide peeneteralist vakuolisatsiooni ning
lümfotsüütide arvu vähenemist lümfisõlmedes. Mõju katseloomade eluea lühenemisele ei täheldatud.

Teratogeensus
Rottidel ei ilmnenud teratogeenseid toimeid budesoniidi inhalatsioonil annustes kuni 250 µg/kg
ööpäevas. Erinevalt sellest põhjustas budesoniidi manustamine subkutaanselt annuses 500 µg/kg
ööpäevas abordiriski suurenemist, loote kehakaalu vähenemist ning skeleti väärarendeid.
Budesoniidi mõjust inimrasedusele ei ole vastavaid uuringuid teostatud.

Metüülparahüdroksübensoaat
Propüülparahüdroksübensoaat
Mikrokristalne tselluloos
Naatriumkarboksümetüültselluloos
Polüsorbaat 80
Simetikoon emulsioon
Propüleenglükool
Sahharoos
Dinaatriumedetaat
Soolhape
Puhastatud vesi

Ei kohaldata.

2 aastat

Hoida temperatuuril kuni 25 °C.

Budesonid Sandoz 50 µg on müügil adapteri ja korgiga varustatud klaaspudelites (vormitud III tüübi
hüdrolüütilise klaasi pudelid, polüpropüleenist adapter ja madala tihedusega polüetüleenist kork).
Iga pudel sisaldab 200 mõõdetud annust, iga pihustusannus sisaldab 50 mikrogrammi budesoniidi.

Erinõuded puuduvad.