APYDAN 600 MG

Toimeained: okskarbasepiin

Ravimi vorm: tablett

Ravimi tugevus: 600mg 50TK

Retseptiravim

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Ravimi patsiendi infolehe PDF

1. Mis ravim on APYDAN 600 MG ja milleks seda kasutatakse

Apydan kuulub antikonvulsantide (krambivastaste ravimite) ehk epilepsiavastaste ravimite rühma, mida
kasutatakse epilepsia raviks. Epilepsiat põdevatel patsientidel on korduvalt tekkinud krambid. Krampide
põhjuseks on ajutised häired aju bioelektrilises aktiivsuses. Normaalselt saadavad ajurakud mööda närve
signaale lihasteni korrapärasel viisil, juhtides niimoodi keha liigutusi. Epilepsia korral on neid signaale
liiga palju ja nad on ebakorrapärased. Selle tulemuseks on koordineerimatud lihaste liigutused, mida
nimetatakse epilepsiahooks. Apydan vähendab ajurakkude ülierutuvust ja seeläbi nende hoogude
esinemissagedust.
Eristatakse kahte tüüpi epilepsiahooge: generaliseerunud ja partsiaalsed.
Generaliseerunud hoogude korral on häirunud suur osa ajust, patsient kaotab teadvuse ja
lihaskrambid haaravad kogu keha. Generaliseerunud hood on peamiselt kahte tüüpi: toonilis-kloonilised
(grand mal) ja väikesed (petit mal). Partsiaalhoo korral on häirunud piiratud ajuosa, nt fokaalhoog, kuid
see võib levida üle kogu aju ja põhjustada generaliseerunud toonilis-kloonilist hoogu. Eristatakse kahte
tüüpi partsiaalseid hooge: lihtne ja kompleksne. Lihtsa partsiaalse hoo korral on patsient teadvusel,
kompleksse hooga kaasneb teadvushäire.
Apydan on näidustatud partsiaalse ja generaliseerunud toonilis-kloonilise epilepsia raviks.
Tavaliselt püüab arst leida teile ühe sobiva ravimi, kuid raskema epilepsia korral on hoogude vältimiseks
vajalik kahe või enama ravimi võtmine. Apydan'i võib võtta ainsa ravimina (monoteraapia) või koos teiste
epilepsiavastaste ravimitega.

2. Mida on vaja teada enne APYDAN 600 MG võtmist

Ärge võtke Apydan'i
- kui olete okskarbasepiini või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes
allergiline.


Hoiatused ja ettevaatusabinõud
Enne Apydan'i võtmist pidage nõu oma arstiga,
- kui teil on kunagi esinenud ülitundlikkus (lööve või mõni muu allergia sümptom) karbamasepiini
või mõne teise ravimi, eriti teiste epilepsia ravis kasutatavate ravimite suhtes. Kui te olete allergiline
karbamasepiini suhtes, on tõenäosus, et te olete allergiline ka okskarbasepiini suhtes 1:4 (25%);
- kui te põete neeruhaigust;
- kui te põete rasket maksahaigust;
- kui te kasutate diureetikume (ravimid, mida kasutatakse soola ja vedeliku uriiniga eritumise
intensiivistamiseks);
- kui te põete hingelduse ja/või vedeliku peetusest tingitud käte ja jalgade tursetega kaasnevat
südamehaigust;
- kui teil on naatriumi sisaldus veres madal;
- kui te kasutate teisi ravimeid.
- Kui te kasutate hormonaalseid rasestumisvastaseid ravimeid (nagu pillid), võib Apydan nende
toimet vähendada. Seetõttu peaks Apydan-ravi ajal kasutama teist või täiendavat mitte-
hormonaalset rasestumisvastast vahendit soovimatu raseduse vältimiseks. Informeerige kohe oma
arsti ebaregulaarsest veritsusest või määrimisest. Täiendava teabe saamiseks pöörduge oma arsti
poole.

Kui teil tekib pärast Apydan’i võtmist mõni järgnevatest sümptomitest,
võtke kohe ühendust oma arstiga või pöörduge lähimasse haiglasse:
- kui teil tekib allergiline reaktsioon, nt huulte, silmalaugude, näo, kurgu või suu turse või äkilised
hingamishäired, palavik koos näärmete tursega (lümfisõlmede turse), tugev lööve või villid nahal;
- kui te täheldate sümptomeid, mis võivad viidata kollatõvele, nt naha ja silmade kollane värvus;
- kui te täheldate sümptomeid, mis võivad viidata vereloomehäiretele. Nendeks sümptomiteks
võivad olla väsimus, hingeldus füüsilise koormuse korral, kahvatus, peavalu, külmavärinad,
uimasus, sagedased infektsioonid millega kaasneb ka palavik, kurguvalu, haavandid suu
limaskestal, tavaliselt sagedasemad veritsus või verevalumid, ninaverejooks, seletamatud punakad
või lillakad laigud või kublad nahal.

Vähestel inimestel, keda on ravitud antiepileptikumidega nagu Apydan, on esinenud
- enesevigastamise või enesetapumõtteid. Võtke koheselt ühendust oma arstiga, kui teil tekivad
sellised mõtted.

Kui teil tekib pärast Apydan’i võtmist mõni järgnevatest sümptomitest, võtke ühendust oma arstiga niipea
kui võimalik,
- kui teie südamelöögid on kiired või ebaharilikult madalad.

Hani hiina ja tai päritolu patsientide karbamasepiini või sarnase keemilise struktuuriga ühenditega seotud
tõsiste nahareaktsioonide tekke riski ennustamiseks võib analüüsida nende patsientide vereproove. Küsige
oma arstilt, kas enne okskarbasepiini võtmist on vaja teha vereanalüüs.

Ärge lõpetage Apydan-ravi arstiga konsulteerimata. Äkilise hoogude halvenemise vältimiseks ärge
lõpetage ravi järsku.

Kasutamine eakatel
Apydan’i võib kasutada üle 65-aastastel inimestel.

Kasutamine lastel
Apydan’i võib kasutada lastel alates 6. eluaastast.


Muud ravimid ja Apydan
Teatage oma arstile või apteekrile, kui te võtate või olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes muid
ravimeid. Kindlasti öelge, kui võtate
- hormonaalsed kontratseptiive;
- teisi epilepsiavastaseid ravimeid, nagu karbamasepiin, fenobarbitaal, fenütoiin;
- felodipiini (kõrge vererõhu ravim);
- vere naatriumisisaldust vähendavaid ravimeid, nt diureetikume (ravimid, mida kasutatakse soola ja
vedeliku uriiniga eritumise intensiivistamiseks);
- liitiumi (kasutatakse meeleolu kõikumiste ja mõningate depressioonitüüpide raviks);
- immuunsüsteemi mõjutavaid ravimeid (nagu tsüklosporiin).

Apydan koos alkoholiga
Alkohol võib tugevdada Apydan’i rahustavat toimet. Vältige alkoholi tarvitamist ja vajadusel
konsulteerige oma arstiga.

Rasedus ja imetamine
Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi
võtmist nõu oma arstiga.
Raseduse ajal on oluline epileptiliste hoogude vältimine. Raseduse ajal kasutatavad epilepsiavastased
ravimid võivad olla lapsele ohtlikud. Arst informeerib teid sellega seotud kasust ja võimalikust riskist ning
aitab otsustada Apydan’i kasutamise üle. Ärge katkestage Apydan-ravi raseduse ajal ilma kõigepealt
arstiga nõu pidamata.
Apydan eritub rinnapiima. See võib põhjustada soovimatuid toimeid imikule. Seetõttu ei tohi te rinnaga
toitmise ajal Apydan'i võtta.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine
Te peate arstiga nõu pidama, kas võite juhtida autot või töötada masinatega, kuna Apydan võib põhjustada
unisust ja uimasust.

3. Kuidas APYDAN 600 MG võtta

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu
oma arsti või apteekriga.

Täiskasvanud
Teiste ettekirjutuste puudumisel tuleb Apydan'i võtta kaks korda päevas, iga päev samal ajal.
See aitab kõige paremini saavutada kontrolli epilepsiahoogude üle. Tavaliselt on täiskasvanu, sh eaka
algannus 600 mg ööpäevas, so üks 300 mg tablett kaks korda päevas. Vajadusel võib seda annust
suurendada. Tavaline säilitusannus on 600...2400 mg ööpäevas. Teiste epilepsiavastaste ravimite
samaaegsel kasutamisel on Apydan’i annus sama. Neerupuudulikkusega patsiendil on algannus poole
väiksem.

Lapsed vanuses üle 6 eluaasta
Lapse annus sõltub tema kehakaalust. Algannus on 600 mg (8…10 mg/kg) ööpäevas jagatuna kaheks
üksikannuseks. Näiteks 30 kg kaaluva lapse algannus on 150 mg kaks korda ööpäevas.
Vajadusel võib seda annust järk-järgult suurendada. Tavaline säilitusannus on 30 mg/kg ööpäevas.
Maksimaalne annus on 46 mg/kg ööpäevas.

Manustamisviis
Neelake tablett alla koos vähese hulga veega. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

Kui te võtate rohkem Apydan’i kui ette nähtud

Kui võtsite määratust rohkem tablette, võtke kohe ühendust oma arstiga või pöörduge lähimasse haiglasse.


Kui te unustate Apydan’i võtta
Kui te unustasite Apydan’i annuse võtmata, võtke see kohe, kui teile meenub. Kui on peaaegu järgmise
annuse võtmise aeg, ärge võtke unustatud annust, vaid võtke järgmine annus. Ärge võtke kahekordset
annust, kui annus jäi eelmisel korral võtmata. Kui te pole kindel, või olete unustanud võtta mitu
järjestikust annust, võtke ühendust oma arstiga.

Kui te lõpetate Apydan’i võtmise
Arst ütleb teile, kui kaua Apydan-ravi kestab. Ravi kestvus sõltub epilepsiahoo tüübist. Mõnikord võib
olla vajalik aastatepikkune ravi. Ärge muutke annust ega lõpetage ravimi võtmist arstiga eelnevalt nõu
pidamata.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Mõned kõrvaltoimed võivad olla tõsised.
Võtke otsekohe arstiga ühendust või pöörduge lähimasse haiglasse, kui teil tekib mõni järgnevatest
kõrvaltoimetest:
- Huulte, silmalaugude, näo, kurgu või suu turse, millega kaasneb hingamis-, kõnelemis- või
neelamisraskus (anafülaktilise reaktsiooni ja angioödeemi sümptomid) või teised
ülitundlikkusreaktsiooni sümptomid, nt lööve, palavik, lihas- ja liigesvalu.
- Palju ville nahal ja/või huulte, silmade, suu, nina või suguelundite limaskestadel (tõsise allergilise
reaktsiooni sümptomid).
- Väsimus, hingeldus füüsilise koormuse korral, kahvatus, peavalu, külmavärinad, uimasus,
sagedased infektsioonid millega kaasneb palavik, kurguvalu, suuhaavandid, tavaliselt sagedasemad
veritsus või verevalumid, ninaverejooks, seletamatud sinised, punased või lillad laigud nahal
(trombotsüütide või leukotsüütide hulga languse sümptomid).
- Punaselaiguline lööve peamiselt näol, millega võib kaasneda kurnatus, palavik, iiveldus, isutus
(süsteemse erütematoosse luupuse sümptomid).
- Letargia, segasusseisund, lihastõmblused või krampide märkimisväärne halvenemine (sümptomid,
mis võivad olla seotud madala naatriumisisaldusega veres).
- Gripi-taolised sümptomid koos naha kollase värvusega (maksapõletiku sümptomid).
- Tugev valu ülakõhus, oksendamine, isutus (kõhunäärmepõletiku tunnused).
- Kaalu tõus, väsimus, juuste väljalangemine, lihasnõrkus, külmatunne (kilpnäärme alatalituse
tunnused).

Eelpool loetletud kõrvaltoimed on tekkinud väga harva, kuid need on tõsised ja võivad vajada viivitamatut
arstiabi. Arst otsustab, kas Apydan-ravi on vaja katkestada ja millist ravi jätkata.

Kui teil tekib mõni alljärgnevatest kõrvaltoimetest, võtke arstiga ühendust niipea kui
võimalik.
Sage (võib esineda 1 kuni 10 patsiendil 100-st): värisemine, koordinatsioonihäired, silmade tahtmatud
liigutused,
ärevus, närvilisus, depressioon.
Väga harv (võib esineda vähem kui 1 patsiendil 10 000-st): ebaregulaarne, väga kiire või aeglane
südamelöögi sagedus.

Teavitage oma arsti, kui teil esinevad järgmised häirivad kõrvaltoimed.

Väga sage (võib esineda 10 või enamal patsiendil 100-st): väsimus, peavalu, pearinglus, uimasus, iiveldus,
oksendamine, topeltnägemine.
Sage: nõrkus, mäluhäired, kontsentreerumise häired, ükskõiksus, agiteeritus, segasusseisund, hägune
nägemine, kõhukinnisus, kõhulahtisus, kõhuvalu, vistrikuline lööve, juuste
väljalangemine, tasakaaluhäired.

Väga harva on Apydan olnud seotud kõrge vererõhu ning foolhappe puudusega. Mõned foolhappe
puuduse tunnused on: kõhulahtisus, depressioon ja vererakkude vähenemise sümptomid (vt alalõik
„Mõned kõrvaltoimed võivad olla tõsised”). Teatatud on eelnevalt esinenud krambihoogude süvenemisest
lastel.
Teatatud on ka luu kahjustustest, sh osteopeenia ja osteoporoos (luude hõrenemine), ja luumurdudest. Kui
olete pikaajaline epilepsiaravimi kasutaja, kui teil on anamneesis osteoporoos või kui kasutate steroide,
pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Kõrvaltoimetest teavitamine
Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega. Kõrvaltoime
võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada
www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas APYDAN 600 MG säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud pakendil pärast märget "Kõlblik kuni".
Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära
ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Apydan sisaldab
- Toimeaine on okskarbasepiin. Üks tablett sisaldab 300 mg või 600 mg okskarbasepiini.
- Abiained on mikrokristalne tselluloos, naatriumtärklisglükolaat, magneesiumstearaat, riboflaviin,
ammooniummetakrülaatkopolümeer (tüüp B).

Kuidas Apydan välja näeb ja pakendi sisu

Apydan 300 mg on ümar lameda pinnaga helekollane, kerge punaka tooniga ja kahe ristuva
poolitusjoonega tablett. Tablette saab jagada võrdseteks poolteks või võrdseteks neljandikeks.

Apydan 600 mg on ovaalne helekollane, kerge punaka tooniga, poolitusjoonega tablett. Tablette saab
jagada võrdseteks poolteks.

Apydan 300 mg pakend sisaldab 50 või 100 tabletti.
Apydan 600 mg pakend sisaldab 50 või 100 tabletti.

Müügiloa hoidja ja tootja

Desitin Arzneimittel GmbH

Weg beim Jäger 214
D-22335 Hamburg
Saksamaa

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku
esindaja poole:

Müügiloa hoidja esindaja Eestis:
Niina Neglason
Oru 4
Jõhvi 41531

Infoleht on viimati uuendatud juunis 2014




Ravimi omaduste kokkuvõte

Ravimi omaduste kokkuvõtte PDF

1. Ravimpreparaadi nimetus

APYDAN 300 mg, tabletid
APYDAN 600 mg, tabletid

2. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis

Iga tablett sisaldab 300 mg või 600 mg okskarbasepiini.
INN. Oxcarbazepinum.
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. Ravimvorm

Tablett

Apydan 300 mg
Ümar lameda pinnaga helekollane punaka tooniga, kahe ristuva poolitusjoonega tablett. Tableti saab
jagada võrdseteks osadeks.

Apydan 600 mg
Ovaalne lameda pinnaga helekollane punaka tooniga, poolitusjoonega tablett. Tableti saab jagada
võrdseteks osadeks.

4. Kliinilised andmed

4.1. Näidustused

Epilepsia.
Märkus. Apydan on näidustatud esimese rea epilepsiavastase ravimina monoteraapiana või kombinatsioonis
teiste epilepsiavastaste ravimitega. Apydan on näidustatud juhul, kui ravi teiste epilepsiavastaste ravimitega ei
ole tulemuslik. Apydan’i kasutatakse partsiaalsete epilepsiahoogude (lihtsad või komplekssed ja partsiaalsed
sekundaarse generalisatsiooniga krambid) ja generaliseerunud toonilis-klooniliste epilepsiahoogude korral
täiskasvanutel ja lastel.

4.2. Annustamine ja manustamisviis

Apydan'i võib kasutada monoteraapiana või kombinatsioonis teiste epilepsiavastaste ravimitega.
Mõlemal juhul tuleb ravi alustada kliiniliselt toimiva ööpäevase annusega jagatuna kaheks
võtmiskorraks (vt 5.1). Vajadusel võib seda annust järk-järgult suurendada. Kui Apydan'iga
asendatakse mõnda teist epilepsiavastast ravimit, tuleb Apydan-ravi alustamisel asendatava ravimi
annust vähendada järk-järgult. Kombinatsioonis teis(t)e epilepsiavastas(t)e ravimi(te)ga suureneb üldine
epilepsiavastase ravimi kogus, mistõttu võib osutuda vajalikuks vähendada teis(t)e ravimi(te) annust
ja/või suurendada Apydan’i annust aeglasemalt (vt lõik 4.5).

Täiskasvanud ja eakad patsiendid
Monoteraapia. Soovitatav algannus on 600 mg (8…10 mg/kg) ööpäevas jagatuna kaheks
üksikannuseks. Terapeutiline toime saabub 600...2400 mg manustamisel ööpäevas. Vajadusel võib
ööpäevast annust suurendada maksimaalselt 600 mg kaupa nädalase intervalliga kuni soovitud toime
saabumiseni.


Monoteraapia kontrollitud uuringud antiepileptilist ravi mittesaavatel patsientidel näitasid, et efektiivseks
annuseks on 1200 mg ööpäevas; üleminekul teistelt epilepsiavastastelt ravimitelt Apydan-
monoteraapiale ravile raskesti alluvate patsientide puhul oli efektiivseks annuseks 2400 mg. Haigla
tingimustes on ööpäevast annust suurendatud 2400 mg-ni 48 tunni jooksul.

Kombineeritud ravi. Soovitatav algannus on 600 mg (8…10 mg/kg) ööpäevas jagatuna kaheks
üksikannuseks. Terapeutiline toime saabub 600...2400 mg manustamisel ööpäevas. Vajadusel võib
ööpäevast annust suurendada maksimaalselt 600 mg kaupa nädalase intervalliga kuni soovitud toime
saabumiseni.
Kontrollitud kliinilistes uuringutes olid kombineeritud ravi puhul efektiivsed annused vahemikus
600…2400 mg ööpäevas, kuigi enamik patsiente ei talunud 2400 mg ööpäevas ilma teise
antiepileptilise ravimi annuse vähendamiseta peamiselt kesknärvisüsteemiga seotud kõrvaltoimete
tõttu.
Järjepidevad uuringud 2400 mg ületavate ööpäevaste annustega puuduvad.

Eakad patsiendid. Eakatel häiritud neerufunktsiooniga patsientidel on vajalik annuse kohandamine (vt
Neerupuudulikkusega patsiendid). Hüponatreemia riskiga patsiendid: vt lõik 4.4.

Üle 6-aastased lapsed:
Monoteraapiana või kombinatsioonis teiste epilepsiavastaste ravimitega on algannuseks 8…10 mg/kg
ööpäevas jagatuna kaheks üksikannuseks. Kombinatsioonravis on enamikel juhtudel piisav keskmine
säilitusannus umbes 30 mg/kg ööpäevas. Vajadusel võib ööpäevast algannust suurendada maksimaalselt
10 mg/kg kaupa nädalase intervalliga maksimaalselt 46 mg/kg-ni kuni soovitud toime saabumiseni (vt
lõik 5.2). Ülaltoodud annustamissoovitused põhinevad kõiki vanusegruppe käsitlevates kliinilistes
uuringutes kasutatud annustel. Siiski võib mõnikord tekkida vajadus kasutada ravi alguses väiksemaid
annuseid.

Neerufunktsiooni kahjustusega patsiendid
Neerufunktsiooni häiretega patsientidel (kreatiniini kliirens alla 30 ml/min) tuleb ravi alustada
soovitatust poole väiksema annusega (300 mg ööpäevas) ja annust aeglaselt suurendada soovitud
toime saabumiseni (vt lõik 5.2).

Annuse järk-järgulisel suurendamisel tuleb neerupuudulikkusega patsiente hoolikamalt jälgida.

Maksafunktsiooni kahjustusega patsiendid
Kerge ja mõõduka maksapuudulikkuse korral ei ole annuse muutmine vajalik. Okskarbasepiini
kasutamist raske maksapuudulikkusega patsientidel ei ole uuritud, seega on raske
maksapuudulikkusega patsientide puhul vajalik ettevaatus (vt lõik 5.2).

Manustamisviis
Ööpäevane annus tuleb manustada 2…3 osaks jagatuna.
Okskarbasepiini tablette tuleb võtta söögi ajal või pärast sööki koos vedelikuga.

4.3. Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

4.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Ülitundlikkus
Turustamisjärgselt on teatatud I tüüpi (varajast tüüpi) ülitundlikkusreaktsioonidest, kaasa arvatud lööve,
sügelus, urtikaaria, angioödeem ja anafülaksia. Okskarbasepiini esmakordselt või korduvalt saanud
patsientidel on teatatud anafülaksiast ja angioödeemist, mis haaras kõripiirkonna, huuled ning silmalaud.
Kui patsiendil tekivad okskarbasepiin-ravi ajal sellised reaktsioonid, siis tuleb ravi katkestada ning
alustada alternatiivset ravi.
Patsiente, kellel esineb ülitundlikkus karbamasepiini suhtes, tuleb informeerida sellest, et umbes
25…30%-l neist võib esineda ülitundlikkus okskarbasepiini suhtes (vt lõik 4.8). Okskarbasepiini


allergilisi ristreaktsioone võib ilmneda ka teiste epilepsiavastaste ravimitega.
Ülitundlikkusreaktsioonid võivad tekkida ka nendel patsientidel, kes ei ole karbamasepiini suhtes
ülitundlikud. Ülitundlikkusreaktsioonid võivad haarata naha, maksa, vere ja lümfisüsteemi või muud
organid individuaalselt või süsteemse reaktsioonina (vt lõik 4.8). Ülitundlikkuse sümptomite (vt lõik 4.8)
tekkimisel tuleb okskarbasepiin-ravi kohe lõpetada. Ravi katkestamisel ülitundlikkusreaktsiooni tõttu ei
tohi ravi uuesti alustada (vt lõik 4.3).

Nahareaktsioonid
Väga harva on seoses okskarbasepiini kasutamisega teatatud tõsistest nahareaktsioonidest, kaasa arvatud
Stevens-Johnson’i sündroom, toksiline epidermise nekrolüüs (Lyell’i sündroom) ja multiformne
erüteem. Tõsise nahareaktsiooniga patsiendid võivad vajada haiglaravi, kuna need seisundid võivad olla
eluohtlikud ja väga harva lõppeda isegi surmaga. Neid juhtumeid esines nii lastel kui ka täiskasvanutel.
Sümptomite ilmnemise alguseni kulus keskmiselt 19 päeva. Üksikjuhtudel on teatatud tõsise
nahareaktsiooni taastekkimisest, kui okskarbasepiini hakati uuesti kasutama. Kui patsiendil tekib
okskarbasepiini kasutamisel tõsine nahareaktsioon, tuleks kaaluda okskarbasepiin-ravi lõpetamist ja teise
antiepileptilise ravimi väljakirjutamist.

HLA-B*1502 alleel hanide (Hiina Hani dünastia järeltulijad) ja Tai päritolu populatsioonis
Karbamasepiinravi saavate hanide (Hiina Hani dünastia järeltulijad) ja Tai päritolu patsientide ning
neil esineva HLA-B*1502 vahel on täheldatud tugevat seost ägedate nahareaktsioonide tekke riskiga
nagu Stevens-Johnsoni sündroom (SJS). Okskarbasepiini keemiline struktuur sarnaneb karbamasepiini
omale ning seega on võimalik, et HLA-B*1502-positiivsetel inimestel on okskarbasepiiniga ravimisel
samuti oht SJS tekkeks. Hanide (Hiina Hani dünastia järeltulijad) ja Tai päritolu populatsioonis on
HLA-B*1502 alleeli kandlus ligikaudu 10%. Enne karbamasepiiniga või sarnase keemilise struktuuriga
ühenditega ravi alustamist tuleb nendesse etnilistesse rühmadesse kuuluvaid inimesi võimalusel selle
alleeli suhtes skriinida. HLA-B*1502 kandlusega patsientidel võib oksarbamasepiiniga ravi alustada
kui eeldatav kasu on suurem kui riskist tulenev võimalik kahju.
HLA-B*1502 alleeli esindatuse tõttu teiste Aasia rahvuste seas (nt üle 15% filipiinlaste ja
malaisialaste seas) tuleks riskipopulatsiooni hulgas mõelda geneetilisele testimisele HLA-B*1502
alleeli suhtes.
HLA-B*1502 esindatus testitud Euroopa, Aafrika ja Hispaania rahvastikus ja jaapanlaste ja korealaste
hulgas (<1%) on tähtsusetu.

HLA-A*3101 alleel Euroopa ja Jaapani populatsioonis
Osad tõendid viitavad, et HLA-A*3101 alleel on seotud suurenenud riskiga karbamasepiinist tingitud
nahakõrvaltoimete, näiteks SJS, TEN, DRESS-sündroomi (ravimlööve koos eosinofiiliaga), ägeda
generaliseerunud eksantematoosse pustuloosi (AGEP) ja makulopapuloosse lööbe (vt lõik 4.8) tekkeks
eurooplaste ja jaapanlaste seas.
HLA-A*3101 alleeli esinemissagedus varieerub etniliste gruppide vahel ulatuslikult. Euroopa
populatsioonides on selle alleeli esinemissagedus 2...5% ja jaapanlaste hulgas ligikaudu 10%.
HLA-A*3101 alleeli esinemine võib suurendada karbamasepiinist tingitud vähemtõsiste
nahareaktsioonide esinemissagedust 5%-lt üldrahvastiku hulgas kuni 26%-le eurooplaste hulgas,
kusjuures alleeli puudumine vähendab esinemissagedust 5%-lt 3,8%-le.
Ebapiisavate andmete tõttu ei ole skriinimine HLA-A*3101 suhtes enne karbamasepiiniga või
keemiliselt sarnaste ühenditega ravi alustamist nõutav.
Kui Euroopa või Jaapani päritolu patsientidel on teada HLA-A*3101 alleeli kandlus, võib
karbamasepiiniga või keemiliselt sarnaste ühenditega ravi alustada kui eeldatav kasu on suurem kui
riskist tulenev võimalik kahju.

Hüponatreemia
Kuni 2,7%-l okskarbasepiin-ravi saavatest patsientidest on esinenud tavaliselt asümptomaatiline, ravi
muutmist mitte vajav naatriumi sisalduse langus seerumis alla 125 mmol/l. Kliinilistes uuringutes on
seerumi naatriumisisaldus normaliseerunud okskarbasepiini annuse vähendamisel, ravi lõpetamisel või
konservatiivse ravi rakendamisel, nt tarvitatava vedeliku vähendamisel. Enne okskarbasepiin-ravi
alustamist tuleb seerumi naatriumisisaldus määrata madala seerumi naatriumisisaldusega
neerupuudulikkusega patsientidel ja seerumi naatriumisisaldust vähendavaid ravimeid (nt diureetikumid,
desmopressiin) ning ka NSAID-e (nt indometatsiin) tarvitavatel patsientidel. Seejärel tuleb seerumi


naatriumisisaldus määrata umbes 2 nädala pärast ja edasi kord kuus kolme esimese ravikuu jooksul või
vastavalt vajadusele. Seerumi naatriumisisalduse jälgimine on eriti vajalik vanemaealistel patsientidel.
Samad ettevaatusabinõud on vajalikud, kui Apydan-ravi ajal hakkab patsient võtma seerumi
naatriumisisaldust vähendavaid ravimeid. Seerumi naatriumisisaldust tuleb kontrollida kõigi
hüponatreemiale viitavate sümptomite ilmnemisel (vt lõik 4.8). Teistel patsientidel tuleb
naatriumisisaldust kontrollida rutiinsete analüüside käigus.
Kõigil südamepuudulikkusega patsientidel tuleb vedeliku peetuse avastamiseks regulaarselt jälgida
kehakaalu. Tursete tekkimisel või südamepuudulikkuse süvenemisel tuleb kontrollida seerumi
naatriumisisaldust. Hüponatreemia ilmnemisel tuleb piirata vedeliku tarbimist. Kuna okskarbasepiin võib
väga harva mõjutada südame erutusjuhtesüsteemi, tuleb hoolikalt jälgida patsiente, kellel on anamneesis
südame erutusjuhtehäired (atrioventrikulaarne blokaad, arütmia).

Enesetapumõtted ja suitsidaalne käitumine
Enesetapumõtted ja suitsidaalne käitumine: Antiepileptilisi ravimeid erinevate näidustuste puhul
kasutanud patsientidel on teatatud enesetapumõtetest ja suitsidaalsest käitumisest. Randomiseeritud
platseebokontrolliga uuringute meta-analüüs näitas, et antiepileptikume kasutavate patsientide hulgas on
suitsiidimõtete tekkimise ja suitsidaalse käitumise risk vähesel määral suurenenud. Suitsiidimõtete ja
suitsidaalse käitumise tekkemehhanism okskarbasepiini saavatel patsientidel ei ole teada, kuid
olemasolevate andmete põhjal ei saa seda riski ka välistada.
Seetõttu tuleb patsiente jälgida enesetapumõtete ja suitsidaalse käitumise nähtude osas ning vajadusel
rakendada sobivat ravi. Patsiente (ja nende hooldajaid) tuleb teavitada, et enesetapumõtete või
suitsidaalse käitumise tekke korral peavad nad pöörduma arsti poole.

Muud hoiatused
Väga harva on okskarbasepiin-raviga seostatud hepatiidi tekkimist. Hepatiidi kahtlusel on soovitatav
okskarbasepiin-ravi lõpetada.
Väga harva on turustamisjärgselt teatatud agranulotsütoosi, aplastilise aneemia ja pantsütopeenia
juhtudest (vt lõik 4.8). Nende juhtude väikese arvu ning mitmete täiendavate tegurite (nt kaasnevad
haigused, samaaegselt kasutatavad ravimid) tõttu ei ole otsest põhjuslikku seost kindlaks tehtud.
Okskarbasepiin-ravi tuleb katkestada kui ilmnevad olulised luuüdi depressiooni tunnused.
Fertiilses eas naisi tuleb informeerida sellest, et okskarbasepiin võib vähendada hormonaalsete
rasestumisvastaste vahendite efektiivsust (vt lõik 4.5). Seetõttu on okskarbasepiin-ravi ajal soovitatav
kasutada täiendavaid mittehormonaalseid rasestumisvastaseid vahendeid.
Alkoholi tarvitamine okskarbasepiin-ravi ajal võib suurendada ravimi sedatiivset toimet.
Sarnaselt teistele epilepsiavastastele ravimitele tuleb okskarbasepiin-ravi lõpetada järk-järgulise annuse
vähendamise teel, et vähendada võimalikku krampide esinemise sagenemist.

4.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

.

Ensüümide indutseerimine
In vitro ja in vivo indutseerivad okskarbasepiin ja MHD vähesel määral ensüüme CYP450 3A4 ja
CYP450 3A5, mis osalevad immuunosupressantide (nt tsüklosporiin, takroliimus), suukaudsete
kontratseptiivsete ainete (vt allpool) ja teiste epilepsiavastaste ravimite (nt karbamasepiin)
metabolismis, mille tulemusena langeb nende ravimite kontsentratsioon plasmas.
In vitro on okskarbasepiin ja MHD UDP-glükuronüültransferaasi nõrgad indutseerijad
(mittespetsiifiline UGT-ensüüm uuring), mistõttu on in vivo selle ensüümiga konjugeerumise teel
elimineeruvate ravimitega (nt valproehape, lamotrigiin) koostoime vähetõenäoline. Sellest hoolimata
võib okskarbasepiiniga koosmanustamisel olla vajalik CYP3A4 ja UDP-glükuronüültransferaasi
vahendusel metaboliseeruvate ravimite annuse suurendamine. Okskarbasepiin-ravi lõpetamisel võib
osutuda vajalikuks nende ravimite annuse vähendamine.

Hormonaalsed kontratseptiivid
Okskarbasepiin mõjustab nende kahte toimeainet - etinüülöstradiooli (EE) ja
levonorgestreeli (LNG). levonorgestreeli (LNG). EE ja LNG keskmised AUC väärtused langesid
vastavalt 48…52% ja 32…52%. Okskarbasepiini samaaegne kasutamine võib muuta hormonaalsete
kontratseptiivide kasutamise ebaefektiivseks (vt lõik 4.4) ning täiendavalt tuleb kasutada
usaldusväärset meetodit.



Kaltsiumikanali blokaatorid
Pärast korduvat okskarbasepiiniga koosmanustamist langesid felodipiini AUC väärtused 28%.
Seejuures jäid plasmakontsentratsioonid soovitatud terapeutilisse vahemikku.
Samas põhjustas verapamiil 20%-lise MHD plasmakontsentratsiooni languse, kuigi seda langust ei
peeta kliiniliselt oluliseks.

Ensüümide inhibeerimine
Okskarbasepiin ja tema farmakoloogiliselt aktiivne metaboliit (monohüdroksüderivaat, MHD)
inhibeerivad CYP450 2C19-t. Seetõttu võivad koostoimed esineda okskarbasepiini suurte annuste
manustamisel koos CYP450 2C19 vahendusel metaboliseeruvate ravimitega, nt fenobarbitaal,
fenütoiin. Suurema kui 1200 mg okskarbasepiini annuse manustamisel suurenes fenütoiini
plasmakontsentratsioon kuni 40% võrra (vt allpool olevat kokkuvõtvat tabelit teiste epilepsiavastaste
ravimite kohta). Sellisel juhul võib olla vajalik fenütoiini annuse vähendamine (vt lõik 4.2).

Epilepsiavastased ravimid
Kliinilistes uuringutes on hinnatud okskarbasepiini ja teiste epilepsiavastaste ravimite (TER)
võimalikke koostoimeid. Alljärgnevas tabelis on toodud nende koostoimete mõju keskmistele AUC-
dele (kontsentratsioonikõvera alune pindala) ja C -le.
min

Kokkuvõte okskarbasepiini ja teiste epilepsiavastaste ravimite (TER) koostoimetest.
Samaaegselt manustatavad
Okskarbasepiini mõju TER-ide TER-ide mõju MHD AUC-le
TER-id
C -le
min
Karbamasepiin
0...22% langus
40% langus
(30% karbamasepiinepoksiidi
tõus)
Klobasaam
Ei ole uuritud
Ei mõjuta
Felbamaat
Ei ole uuritud
Ei mõjuta
Lamotrigiin
Vähene tõus*
Ei mõjuta
Fenobarbitaal
14...15% tõus
30...31% langus
Fenotüiin
0...40% tõus
29...35% langus
Valproehape
Ei mõjuta
0...18% langus

* Esialgsed tulemused näitavad, et okskarbasepiin võib lastel langetada lamotrigiini kontsentratsiooni
olulises ulatuses, kuid koostoime tugevus on nõrgem võrreldes teiste ensüüme indutseerivate
ravimitega (karbamasepiin, fenobarbitaal ja fenütoiin).

Tsütokroom P450 ensüümide tugevad indutseerijad, nt karbamasepiin, fenütoiin ja fenobarbitaal
langetavad täiskasvanutel MHD kontsentratsiooni plasmas (29…40%). Koosmanustamisel mõne
eespool nimetatud ensüüme indutseeriva epilepsiavastase ravimiga tõusis MHD kliirens 4...12
aastastel lastel ligikaudu 35% võrreldes monoteraapiaga. okskarbasepiini koosmanustamist
lamotrigiiniga seostatakse kõrvaltoimete (iiveldus, unisus, pearinglus ja peavalu) sageduse
suurenemisega. Okskarbasepiini koosmanustamist lamotrigiiniga seostatakse kõrvaltoimete (iiveldus,
unisus, pearinglus ja peavalu) sageduse suurenemisega. Kui üht või mitut epilepsiavastast ravimit
manustatakse koos okskarbasepiiniga, võib vajalikuks osutuda hoolikas annuse kohandamine ja/või
plasmakontsentratsiooni jälgimine, eriti samaaegselt lamotrigiiniga ravitavatel pediaatrilistel
patsientidel.
Okskarbasepiini puhul ei ole täheldatud autoinduktsiooni.

Koostoimed teiste ravimitega
Tsimetidiin, erütromütsiin, viloksasiin, varfariin ja dekstropropoksüfeen ei mõjutanud MHD
farmakokineetikat.
Kliiniliselt olulisi koostoimeid ei täheldatud uuringutes osalenud tritsüklilisi antidepressante kasutanud
patsientidel. Liitiumi kombineerimine okskarbasepiiniga võib suurendada neurotoksilisust.

Teoreetiliselt (lähtudes struktuursest sarnasusest tritsükliliste antidepressantidega) ei ole soovitatav
okskarbasepiini kombineerida MAO inhibiitoritega.


4.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus
Üldised riskid, mis on seotud epilepsia ning epilepsiavastaste ravimitega
Epilepsiaga naiste lastel on väärarengute oht kaks kuni kolm korda suurem kui on üldpopulatsiooni
keskmine (3%). Ravi saanud populatsioonis on täheldatud väärarengute sagenemist polüteraapia
puhul, siiski pole kindlaks tehtud, kui suurel määral on väärarengute kujunemisel oluline haigus ise
ja/või selle ravi.
Efektiivset epilepsia ravi ei tohi katkestada, kuna haiguse ägenemine on kahjulik nii emale kui ka
lapsele.

Okskarbasepiiniga seotud riskid
Ravimi kasutamise kogemused raseduse ajal on piiratud. Loomkatsetes suurenes emasloomale
toksiliste annuste kasutamisel loote suremus, arengupeetus ja väärarengute esinemine (vt lõik 5.3). Kui
naine rasestub okskarbasepiin-ravi ajal, kavatseb rasestuda või kui raseduse ajal tekib vajadus ravi
alustada, tuleb hoolikalt kaaluda ravi kasu ja loote väärarengute riski vahekorda. Eriti oluline on see
raseduse esimesel trimestril. Kasutada tuleks okskarbasepiini minimaalset toimivat annust. Kui vähegi
võimalik, tuleks fertiilses eas naistel kasutada okskarbasepiini monoteraapiat vähemalt raseduse
esimesel trimestril. Patsiente tuleb informeerida loote väärarengute suurenenud riskist ning
võimaldada antenataalsed uuringud. Raseduse ajal ei tohi efektiivset epilepsiavastast okskarbasepiin-
ravi katkestada, kuna haiguse ägenemine on kahjulik nii emale kui lapsele.

Monitoorimine ja profülaktika
Epilepsiavastased ravimid võivad põhjustada foolhappe puudust, mis omakorda võib põhjustada loote
väärarenguid. Seetõttu on enne rasestumist ja raseduse ajal soovitatav täiendavalt manustada
foolhapet. Kasu võib olla foolhappe manustamisest kaks kuud enne ja üks kuu pärast rasestumist.
Antenataalsed uuringud tuleb võimaldada ka foolhapet saavatele naistele.
Rasedusaegsete füsioloogiliste muutuste tõttu võib raseduse jooksul okskarbasepiini aktiivse
metaboliidi, 10-monohüdroksüderivaadi (MHD) kontsentratsioon plasmas järk-järgult väheneda.
Soovitatav on hoolikalt jälgida kliinilist ravivastust raseduse ajal ning kogu raseduse vältel hoogude
üle adekvaatse kontrolli tagamiseks tuleks kaaluda MHD plasmakontsentratsiooni muutuste
määramist. Samuti võib kaaluda MHD plasmakontsentratsiooni määramist pärast sünnitust, eriti juhul,
kui raseduse ajal suurendati ravimi annust.

Vastsündinu
On andmeid epilepsiavastastest ravimitest tingitud veritsustest vastsündinul. Seetõttu on soovitatav
profülaktiliselt manustada vitamiini K1 raseduse viimastel nädalatel emale ja ka vastsündinule.
Üksikjuhtudel on epilepsiavastaste ravimite kasutamisel esinenud vastsündinutel hüpokaltseemiat, mis
on fosfori-kaltsiumi metabolismi ja luu mineralisatsiooni häire tulemus. Profülaktilise abinõuna on
soovitatav kasutada raseduse kolmandal trimestril D-vitamiini.

Kasutamine imetamise ajal
Okskarbasepiin ja tema aktiivne metaboliit MHD erituvad inimese rinnapiima.
Mõlema kontsentratsioonide suhe rinnapiimas ja plasmas on 0,5. Andmed sel teel imiku organismi
jõudnud okskarbasepiini toimest puuduvad. Seetõttu ei või okskarbasepiin-ravi ajal last rinnaga toita.

4.7. Toime reaktsioonikiirusele

Okskarbasepiin võib põhjustada uimasust ja unisust. Patsiente tuleb informeerida, et ravi võib mõjutada
nende füüsilist ja/või vaimset võimekust, mis on vajalik auto juhtimiseks ja masinatega töötamiseks.

4.8. Kõrvaltoimed

Kõige sagedasemateks kõrvaltoimeteks on unisus, peavalu, pearinglus, diploopia, iiveldus,
oksendamine ja väsimus, mis ilmnevad rohkem kui 10% patsientidest.
Kõrvaltoimete esinemise profiil põhineb okskarbasepiiniga seotud kõrvaltoimete andmetel kliinilistest


uuringutest. Lisaks on arvesse võetud ka kliiniliselt olulisi teateid patsiendiprogrammidest (named
patient programs) ja turustamisjärgsest kogemusest.

Kõrvaltoimed on liigitatud esinemissageduse järgi, alustades kõige sagedasemast ning kasutades
järgmist klassifikatsiooni: väga sage (> 1/10); sage (> 1/100, < 1/10); aeg-ajalt (> 1/1000, < 1/100);
harv (> 1/10 000, < 1/1000); väga harv (< 1/10 000); teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete
alusel).

Vere ja lümfisüsteemi häired
Aeg-ajalt:
leukopeenia
Väga harv:
luuüdi depressioon, agranulotsütoos, aplastiline aneemia, pantsütopeenia,
neutropeenia, trombotsütopeenia

Immuunsüsteemi häired
Väga harv:
ülitundlikkus (sealhulgas multiorganülitundlikkus) mille iseloomulikeks
tunnusteks on lööve ja palavik. Haaratud võivad olla ka teised
organsüsteemid, nagu vere- ja lümfisüsteem (nt eosinofiilia,
trombotsütopeenia, leukopeenia, lümfadenopaatia, splenomegaalia), maks
(nt muutused maksafunktsiooni testides, hepatiit), lihased ja liigesed (nt
liigeste turse, müalgia, artralgia), närvisüsteem (nt hepaatiline
entsefalopaatia), neerud (nt proteinuuria, interstitsiaalne nefriit,
neerupuudulikkus), kopsud (nt düspnoe, kopsuturse, astma, bronhospasm,
interstitsiaalne pneumoniit), angioödeem, anafülaktilised reaktsioonid
Teadmata:
Allergilised ristreaktsioonid teiste antileptikumidega

Ainevahetus- ja toitumishäired
Sage:
hüponatreemia
Väga harv:
hüponatreemia, mis on seotud sümptomitega nagu krambid, segasusseisund,
teadvushäired, entsefalopaatia (vt ka Närvisüsteemi häired), nägemishäired
(nt hägune nägemine), oksendamine, iiveldus, foolhappe puudus,
hüpotüreoidism

Psühhiaatrilised häired
Sage:
segasusseisund, depressioon, apaatia, agiteeritus (nt närvilisus),
emotsionaalne labiilsus

Närvisüsteemi häired
Väga sage:
peavalu, pearinglus, unisus
Sage:
mäluhäired ja keskendumisraskused, nüstagm, treemor, ataksia
Teadmata:
eelnevalt esinenud krambihoogude süvenemine lastel*

Silma kahjustused
Väga sage:
diploopia
Sage:
hägune nägemine, nägemishäired

Kõrva ja labürindi kahjustused
Sage:
vertiigo

Südame häired
Väga harv:
arütmia, atrioventrikulaarne blokaad

Vaskulaarsed häired
Harv:
hüpertensioon

Seedetrakti häired
Väga sage:
iiveldus, oksendamine
Sage:
kõhukinnisus, kõhulahtisus, kõhuvalu


Väga harv:
pankreatiit ja/või lipaasi ja/või amülaasi taseme tõus

Maksa ja sapiteede häired
Aeg-ajalt:
maksaensüümide aktiivsuse suurenemine (transaminaasid, alkaalne fosfataas)
Väga harv:
hepatiit

Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Sage:
lööve, alopeetsia, akne
Aeg-ajalt:
nõgestõbi
Väga harv: angioödeem, Stevensi-Johnsoni sündroom, toksiline epidermaalne nekrolüüs (Lyell’i
sündroom), multivormne erüteem

Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused
Väga harv:
süsteemne erütematoosne luupus
Teadmata:
on teatatud luutiheduse vähenemisest, osteopeeniast, osteoporoosist ja
luumurdudest nendel patsientidel, kes saavad okskarbasepiiniga pikaajalist
ravi; okskarbasepiini toimemehhanism luukoe ainevahetusele ei ole teada

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid
Väga sage:
väsimus
Sage:
asteenia

Uuringud
Aeg-ajalt:
maksaensüümide taseme tõus, alkaalse fosfataasi aktiivsuse tõus
Teadmata:
türoksiini sisalduse langus (kliiniline olulisus ebaselge)


Väga harva on okskarbasepiin-ravi ajal tekkinud märkimisväärne hüponatreemia (naatrium < 125
mmol/l). Enamasti tekkis see okskarbasepiin-ravi 3 esimese kuu jooksul, kuigi mõnedel patsientidel
langes seerumi naatriumisisaldus esmakordselt alla < 125 mmol/l rohkem kui üks aasta pärast ravi
alustamist (vt lõik 4.4).

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9. Üleannustamine

On teatatud üksikutest üleannustamise juhtumitest. Maksimaalne võetud annus oli umbes 24 000 mg.
Kõik patsiendid paranesid pärast sümptomaatilist ravi. Üleannustamise sümptomid on: unisus, uimasus,
iiveldus, oksendamine, hüperkineesia, hüponatreemia, ataksia ja

nüstagm. Spetsiifilist antidooti ei ole. Ravi on sümptomaatiline ja toetav. Võib teha maoloputust ja/või
manustada aktiivsütt.

5. Farmakoloogilised andmed

5.1. Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: antileptikumid, ATC-kood: N03AF02

Lisaks okskarbasepiinile avaldab terapeutilist toimet tema aktiivne metaboliit MHD (vt lõik 5.2,
Biotransformatsioon). Okskarbasepiini ja MHD krambivastane toime võib olla tingitud voltaažsõltuvate
naatriumikanalite blokaadist, mille tulemusena stabiliseeruvad üleerutatud närvirakkude membraanid ja
väheneb sünaptiliste impulsside levik. Lisaks sellele on krambivastane toime seotud


kaaliumikanalitega.
Okskarbasepiini ja selle aktiivne metaboliit MHD avaldavad loomadel tugevat ja efektiivset
krambivastast toimet. Nad hoidsid närilistel ära toonilis-kloonilised krambid ning vähemal määral
kloonilised krambid. Alumiinium-implantaadiga Reesus-ahvidel hoidsid nad ära või vähendasid
korduvate partsiaalsete krampide teket. Toime nõrgenemist toonilis-klooniliste krampide vähendamisel
ei täheldatud okskarbasepiini ja MHD manustamisel hiirtele ja rottidele vastavalt 5 päeva ja 4 nädala
jooksul.

5.2. Farmakokineetilised omadused

Imendumine
Okskarbasepiin imendub seedetraktist kiiresti ja peaaegu täielikult. Suukaudsest annusest imendub
vähemalt 95%. Okskarbasepiin metaboliseerub kiiresti ja peaaegu täielikult farmakoloogiliselt
aktiivseks metaboliidiks, 10,11-dihüdro-10-hüdroksü-karbamasepiiniks (MHD), mille
kontsentratsioon plasmas on mitu korda kõrgem kui muutumatul okskarbasepiinil. Ühekordse annuse
uuringus on näidatud, et tablettide ja suukaudse lahuse manustamise järgselt on MHD süsteemne
biosaadavus ekvivalentne. MHD süsteemne biosaadavus tõuseb pisut, kuid märkimisväärselt, kui
okskarbasepiini manustatakse koos söögiga.

Jaotumine
MHD jaotusruumala on 49 liitrit. Umbes 40% MHD-st seondub plasmavalkudega, peamiselt
albumiiniga.
Terapeutiliselt olulises vahemikus ei sõltu valkudega seondumise määr kontsentratsioonist seerumis.
Okskarbasepiin
ja MHD ei seondu alfa-1-happe-glükoproteiiniga. Okskarbasepiin ja selle aktiivne metaboliit (MHD)
läbivad platsenta. Ühel juhul olid kontsentratsioonid loote ja ema plasmas võrdsed.

Biotransformatsioon
Okskarbasepiin taandatakse tsütosoolsete maksaensüümide poolt kiiresti farmakoloogiliselt aktiivseks
MHD-ks. MHD metaboliseerub edasi konjugeerumise teel glükuroonhappega. Väike osa (4%) annusest
oksüdeeritakse inaktiivseks metaboliidiks (10,11-dihüdroksüderivaadiks, DHD).

Eritumine
Enam kui 95% okskarbasepiini manustatud annusest eritub organismist uriiniga valdavalt
metaboliitidena ja vaid 1% ulatuses muutumatult. Alla 4% manustatud annusest eritub sapiga. Umbes
80% annusest eritub uriiniga kas MHD glükuroniididena (49%) või muutumatu MHD-na (27%),
umbes 3% inaktiivse DHD-na ja 13% okskarbasepiini konjugaatidena.
Okskarbasepiin elimineerub plasmast kiiresti, selle poolväärtusaeg on 1,3…2,3 h. MHD
poolväärtusaeg plasmas on 9,3 ± 1,8 h.

Lineaarsus/mittelineaarsus
Okskarbasepiini manustamisel 2 korda ööpäevas saabub MHD püsiv kontsentratsioon plasmas
2…3 päeva jooksul. Ööpäevase annuse vahemikus 300…2400 mg on MHD näitajad lineaarses sõltuvuses annusest.

Patsientide erirühmad
Maksafunktsiooni kahjustusega patsiendid
Okskarbasepiini ja MHD farmakokineetikat ja metabolismi on võrreldud pärast 900 mg ühekordset
suukaudset manustamist tervetele vabatahtlikele ja maksapuudulikkusega patsientidele. Kerge kuni
mõõdukas maksapuudulikkus ei mõjutanud okskarbasepiini ja MHD farmakokineetikat. Uuringuid
raske maksapuudulikkusega patsientidega ei ole tehtud.

Neerufunktsiooni kahjustusega patsiendid
Kreatiniini kliirensi ja MHD renaalse kliirensi vahel on lineaarne sõltuvus. 300 mg okskarbasepiini
ühekordsel manustamisel neerupuudulikkusega patsientidele (kreatiniini kliirens < 30 ml/min) pikeneb
MHD eliminatsiooni poolväärtusaeg kuni 19 tunni võrra ning AUC suureneb kaks korda.



Lapsed
Pärast 5 või 15 mg/kg okskarbasepiini ühekordset annustamist olid 2…5-aastastel lastel MHD
vastavad AUC väärtused 30% madalamad kui 6…12-aastastel lastel. Lastel on MHD eliminatsiooni
poolväärtusaeg (5…9 h) 10…50% lühem kui täiskasvanutel (10 h).

Rasedus
Rasedusaegsete füsioloogiliste muutuste tõttu võib raseduse jooksul (MHD) kontsentratsioon plasmas
järk-järgult väheneda (vt lõik 4.6).

Eakad patsiendid
Pärast ühekordset (300 mg) ja korduvat (600 mg/ööpäevas) okskarbasepiini manustamist eakatele
(60…82-aastased) vabatahtlikele olid MHD maksimaalne kontsentratsioon plasmas ja AUC väärtused
30…60% kõrgemad kui noortel (18…32-aastased) vabatahtlikel. Selle vahe põhjuseks on vanusest
tingitud kreatiniini kliirensi erinevus noortel ja eakatel. Spetsiaalseid annustamise soovitusi eakatel ei
ole, kuna ravimi annustamine on individuaalne.

Sugu
Lastel, täiskasvanutel ega eakatel ei ole täheldatud soost tingitud farmakokineetilisi erinevusi.

5.3. Prekliinilised ohutusandmed

Korduvtoksilisuse, ohutusalase farmakoloogia ja genotoksilisuse uuringutel baseeruvate prekliiniliste
ohutusandmete põhjal ei näidanud okskarbasepiin ega tema aktiivne metaboliit
(monohüdroksüderivaat, MHD) kahjulikku toimet inimesele.
Korduvtoksilisuse uuringutes ilmnes nefrotoksilisus rottidel, kuid seda ei täheldatud koertel ega hiirtel.
Kuna pole andmeid nefrotoksilisuse kohta patsientidel, jääb rottidel täheldatud toime kliiniline tähtsus
ebaselgeks.
Immuunostimulatsiooni testid hiirtel näitasid, et MHD (ja vähemal määral okskarbasepiin) võivad
esile kutsuda hilistüüpi ülitundlikkusreaktsioone.
Loomkatsetes ilmnesid emasloomale toksilistes annustes loote surma sagenemine ning mõningane
antenataalse ja/või postnataalse kasvu aeglustumine. Ühes kaheksast okskarbasepiini või tema aktiivse
metaboliidiga (MHD) läbi viidud embrüotoksilisuse uuringust ilmnes emasloomale toksilistes
annustes loote väärarengute sagenemine rottidel (vt lõik 4.6).
Kartsinogeensuse uuringutes sagenes katseloomadel maksa- (rotid ja hiired), testiste- ja emasloomade
genitaaltrakti granulaarrakkude (rotid) kasvajate esinemissagedus. Maksakasvajate esinemine oli
ilmselt maksa mikrosomaalsete ensüümide induktsiooni tulemus; selline indutseeriv efekt on
okskarbasepiiniga ravitud patsientidel väike või puudub, kuigi seda ei saa täielikult välistada. Testiste
kasvajaid võib esile kutsuda luteiniseeriva hormooni kontsentratsiooni suurenemine. Kuna taolist
suurenemist inimestel ei esine, ei ole nende kasvajate tekkimine ilmselt kliiniliselt oluline.
Kartsinogeensuse uuringus rottidel MHD-ga täheldati emasloomadel annusest sõltuvat genitaaltrakti
granulaarsete rakkude (emakakaela ja tupe) kasvajate esinemissageduse tõusu. Need toimed ilmnesid
eeldatava kliinilise ekspositsiooniga võrreldavates annustes, kuid kasvajate tekkemehhanismi pole
kindlaks tehtud. Seega on ka antud kasvajate kliiniline tähendus ebaselge.

6. Farmatseutilised andmed

6.1. Abiainete loetelu

Mikrokristalne tselluloos, tärklise naatriumglükolaat, magneesiumstearaat, riboflaviin,
ammooniummetakrülaatkopolümeer (tüüp B)

6.2. Sobimatus

Ei ole kohaldatav.

6.3. Kõlblikkusaeg

3 aastat.

10

6.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Polüetüleenist plasttopsid lastekindla keeratava polüpropüleenist korgiga ja niiskust imava silikageeliga
300 mg / 600 mg tabletid, 50 ja 100 tk pakendis

6.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Erinõuded puuduvad.
Kasutamata ravim või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele seadustele.

7. Müügiloa hoidja

DESITIN ARZNEIMITTEL GmbH
Weg beim Jäger 214
D-22335 Hamburg Saksamaa

8. Müügiloa number

APYDAN 300 MG: 259799 APYDAN 600 MG: 259899

9. Esmase müügiloa väljastamise/müügiloa uuendamise kuupäev

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 14.06.1999
Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 27.06.2014

10. Teksti läbivaatamise kuupäev

Ravimiametis kinnitatud juunis 2014

11