AMPRIL 10 MG
Toimeained: ramipriil
Ravimi vorm: tablett
Ravimi tugevus: 10mg 60TK
Retseptiravim
Pakendi infoleht: teave kasutajale
1. Mis ravim on AMPRIL 10 MG ja milleks seda kasutatakse
Ampril sisaldab ramipriili nimelist ravimit. See kuulub AKE (angiotensiini konverteeriv ensüüm)
inhibiitoriteks nimetatavate ravimite rühma.
Ampril mõjub:
-
vähendades teie organismis ainete tootmist, mis võivad tõsta teie vererõhku,
-
lõõgastades ja laiendades teie veresooni,
-
hõlbustades teie südame tööd vere pumpamisel organismis.
Ampril'i võib kasutada:
-
kõrgenenud vererõhu (hüpertensioon) raviks,
-
vähendamaks teie riski saada südameatakk või insult,
-
vähendamaks riski neerukahjustuse süvenemiseks või selle edasilükkamiseks (kas teil on
suhkurtõbi või mitte),
-
teie südame raviks, kui see ei jaksa pumbata piisaval hulgal verd teie organismi
(südamepuudulikkus),
-
südameataki (müokardiinfarkt) järgseks raviks, kui see on tüsistunud südamepuudulikkusega.
2. Mida on vaja teada enne AMPRIL 10 MG võtmist
Ärge võtke Ampril'i:
-
kui olete ramipriili, mõne muu AKE inhibiitori või selle ravimi mis tahes koostisosade
(loetletud lõigus 6) suhtes allergiline.
Allergianähtude hulka võivad kuuluda nahalööve, neelamis- või hingamisprobleemid, teie
huulte, näo, kõri või keele turse.
-
kui teil on kunagi olnud tõsine allergiline reaktsioon, mille nimetus on "angioödeem". Selle
ilminguteks on sügelus, nõgestõbi (urtikaaria), punased plekid kätel, jalgadel ja kõris, kõri ja
keele turse, turse silmade ja huulte ümber, hingamis- ja neelamisraskus.
-
kui te saate dialüüsi või muud tüüpi vere filtratsioonravi. Sõltuvalt kasutatavast masinast ei
pruugi Ampril teile sobida.
-
kui teil on neeruprobleemid, mille puhul neerude verevarustus on vähenenud (neeruarteri
stenoos).
-
viimase 6 raseduskuu jooksul (vt lõik “Rasedus ja imetamine”).
-
kui teie vererõhk on ebanormaalselt madal või ebastabiilne. Teie arst peab seda hindama.
-
kui teil on suhkurtõbi (diabeet) või neerutalitluse häire ja te saate ravi vererõhku langetava
ravimiga, mis sisaldab aliskireeni.
Hoiatused ja ettevaatusabinõud
Enne Ampril’i võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga:
-
kui teil on südame-, maksa- või neeruprobleemid,
-
kui te olete kaotanud rohkesti kehavedelikku või sooli (oksendades, kõhulahtisusega, higistades
tavalisest rohkem, olles madala soolasisaldusega dieedil, võttes diureetikume (vee väljutajad)
pikka aega või dialüüsraviga),
-
kui teil on kavas ravida mesilase või herilase nõelamisest tingitud allergiat (desensitisatsioon),
-
kui teile on plaanis manustada anesteetikumi. Seda võidakse manustada operatsiooni tegemise
või hambaravi jaoks. Võib osutuda vajalikuks katkestada ravi Ampril'iga üks päev enne seda;
küsige oma arstilt nõu,
-
kui teie veres on rohkesti kaaliumi (nähtub vereanalüüsist),
-
kui teil on veresoonte kollageenhaigus, nagu skleroderma või süsteemne erütematoosne luupus,
-
kui te võtate mõnda alljärgnevat ravimit kõrge vererõhu raviks:
-
angiotensiin II retseptori antagonist lüh AIIRA (nimetatakse ka sartaanid, nt valsartaan,
telmisartaan, irbesartaan), eriti kui teil on suhkurtõvest tingitud neeruprobleemid.
-
aliskireen
Teie arst võib regulaarsete ajavahemike järel kontrollida teie neerutalitlust, vererõhku ja
elektrolüütide (nt kaalium) sisaldust veres.
Vt ka teavet lõigus „Ärge võtke Ampril’i”.
Te peate informeerima oma arsti, kui te arvate et olete rase (või arvate et võite jääda rasedaks).
Ampril'i ei soovitata võtta esimese 3 raseduskuu jooksul ning see võib põhjustada tõsist kahju teie
lapsele pärast 3. raseduskuud (vt lõik „Rasedus ja imetamine“).
Lapsed
Ampril'i ei soovitata laste ja alla 18-aastaste noorukite raviks, sest Ampril'i ohutus ja efektiivsus lastel
ei ole veel tõestatud.
Kui midagi ülalloetletust kehtib teie kohta (või te ei ole selles kindel), pidage nõu oma arstiga enne
Ampril'i võtmist.
Muud ravimid ja Ampril
Palun informeerige oma arsti või apteekrit kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud või kavatsete
kasutada mingeid muid ravimeid, kaasa arvatud ilma retseptita ostetud ravimeid (sh taimsed ravimid),
sest Ampril võib mõjutada mõnede teiste ravimite toimet. Mõned teised ravimid võivad samuti
mõjutada Ampril'i toimet.
Palun öelge oma arstile, kui te võtate ükskõik millist alljärgnevat ravimit. Need võivad Ampril'i
toimet nõrgendada:
-
Ravimid, mida kasutatakse valu ja põletiku leevendamiseks (nt mittesteroidsed põletikuvastased
ained (MSPVA-d), nagu ibuprofeen, indometatsiin ja aspiriin).
-
Madala vererõhu, šoki, südamepuudulikkuse, astma või allergia raviks kasutatavad ravimid,
nagu efedriin, noradrenaliin või adrenaliin. Teie arst peab kontrollima teie vererõhku.
Palun öelge oma arstile, kui te võtate ükskõik millist alljärgnevat ravimit. Need võivad kasutamisel
koos Ampril’iga suurendada kõrvaltoimete tekke võimalust:
-
Ravimid, mida kasutatakse valu ja põletiku leevendamiseks (nt mittesteroidsed põletikuvastased
ained (MSPVA-d), nagu ibuprofeen, indometatsiin ja aspiriin).
-
Vähivastased ravimid (keemiaravi).
-
Siirdatud elundi äratõukereaktsiooni vastu võetavad ravimid, nagu tsüklosporiin.
-
Diureetikumid (vett väljutavad ravimid), nagu furosemiid.
-
Ravimid, mis võivad suurendada teie vere kaaliumisisaldust, nt spironolaktoon, triamtereen,
amiloriid, kaaliumisoolad ja hepariin (vere vedeldaja).
-
Steroidravimid põletiku vastu, nt prednisoloon.
-
Allopurinool (kasutatakse vere kusihappesisalduse vähendamiseks).
-
Prokaiinamiid (südame rütmihäirete ravim).
Palun öelge oma arstile, kui te võtate ükskõik millist alljärgnevat ravimit. Ampril võib neid mõjutada:
-
Suhkurtõve ravimid, nagu suukaudsed veresuhkrut langetavad ravimid ja insuliin. Ampril võib
langetada teie vere suhkrusisaldust. Ampril'i võttes peab hoolikalt kontrollima vere
suhkrusisaldust.
-
Liitium (vaimse tervise häirete raviks). Ampril võib suurendada teie vere liitiumisisaldust. Arst
peab teie vere liitiumisisaldust hoolikalt kontrollima.
Kui midagi ülaloetletust kehtib teie kohta (või te ei ole selles kindel), pidage nõu oma arstiga enne
Ampril'i võtmist.
Teie arst võib muuta teie ravimi annust ja/või rakendada teisi ettevaatusabinõusid:
-
kui te võtate angiotensiin II retseptori antagonisti (AIIRA) või aliskireeni (vt ka teavet lõikudes
„Ärge võtke Ampril’i“ ja „Hoiatused ja ettevaatusabinõud”).
Ampril koos toidu ja joogiga
-
Alkoholi tarvitamine koos Ampril'iga võib põhjustada pearinglust või tasakaalutust. Kui te
tunnete muret selle üle, kui palju te võite juua ravi ajal Ampril'iga, arutage seda oma arstiga,
sest vererõhku langetavate ravimite ja alkoholi toimed võivad liituda.
-
Ampril'i võib võtta koos toiduga või ilma.
Rasedus ja imetamine
Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi
kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.
Rasedus
Te peate informeerima oma arsti kui te arvate end olevat rase (või planeerite rasedust).
Te ei peaks võtma Ampril'i raseduse esimese 12 nädala jooksul ja te ei tohi seda üldse võtta pärast 13-
ndat nädalat, sest selle kasutamine raseduse ajal võib kahjustada beebit.
Öelge oma arstile otsekohe kui te rasestute ravi ajal Ampril'iga. Enne raseduse planeerimist tuleb üle
minna sobivamale muule ravile.
Imetamine
Te ei tohi võtta Ampril'i imetamise ajal.
Enne mistahes ravimi võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga.
Autojuhtimine ja masinatega töötamine
Te võite tunda pärast Ampril'i võtmist uimasust või pearinglust. Selle teke on tõenäolisem, kui te
alustate Ampril'i võtmist või pärast annuse suurendamist. Kui see juhtub, ärge juhtige autot ega
kasutage masinaid või mehhanisme.
Ampril tabletid sisaldavad laktoosi
Kui arst on teile öelnud, et te ei talu teatud suhkruid, peate te enne selle ravimi kasutamist
konsulteerima oma arstiga.
3. Kuidas AMPRIL 10 MG võtta
Kasutage seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst on teile rääkinud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage
nõu oma arsti või apteekriga.
Ravimi võtmine
Võtke seda ravimit suu kaudu iga päev samal ajal.
Neelake tabletid tervelt alla koos vedelikuga.
Ärge purustage ega närige tablette.
Kui palju võtta
Kõrgenenud vererõhu ravi
Tavaline algannus on 1,25 mg või 2,5 mg üks kord päevas.
Teie arst kohandab annust, kuni teie vererõhk on kontrolli all.
Maksimaalne annus on 10 mg üks kord päevas.
Kui te juba võtate diureetikume (vett väljutavad tabletid), võib teie arst lõpetada diureetikumi võtmise
või selle annust vähendada enne ravi algust Ampril'iga.
Vähendamaks teie riski saada südameatakk või insult
Tavaline algannus on 2,5 mg üks kord päevas.
Teie arst võib otsustada annust suurendada.
Tavaline annus on 10 mg üks kord päevas.
Ravi neerukahjustuse süvenemise vähendamiseks või selle edasilükkamiseks
Te võite alustada annusega 1,25 mg või 2,5 mg üks kord päevas.
Teie arst kohandab annust.
Tavaline annus on 5 mg või 10 mg üks kord päevas.
Südamepuudulikkuse ravi
Tavaline algannus on 1,25 mg üks kord päevas.
Teie arst kohandab annust.
Maksimaalne annus on 10 mg päevas. Kaks manustamiskorda päevas on eelistatavam.
Ravi pärast seda, kui teil on olnud südameatakk
Tavaline algannus on 1,25 mg üks kord päevas kuni 2,5 mg kaks korda päevas.
Teie arst kohandab annust.
Tavaline annus on 10 mg päevas. Kaks manustamiskorda päevas on eelistatavam.
Eakad
Teie arst vähendab algannust ja kohandab annust aeglasemalt.
Kui te võtate Ampril'i rohkem kui ette nähtud
Rääkige sellest kohe oma arstile või minge lähima haigla erakorralise meditsiini osakonda. Ärge ise
juhtige autot teel haiglasse vaid paluge kellelgi teisel end viia või kutsuge kiirabi. Võtke ravimipakend
endaga kaasa. Siis teab arst, mida te olete võtnud.
Kui te unustate Amprili võtta
Kui teil jääb annus vahele, siis võtke järgmine annus selleks ettenähtud ajal.
Ärge võtke kahekordset annust, kui tablett jäi eelmisel korral võtmata.
Kui te lõpetate Ampril'i võtmise
Võtke ravimit nii kaua kuni arst teile ütleb, et ravi võib lõpetada. Ärge lõpetage Ampril'i võtmist siis,
kui teie enesetunne paraneb. Ravi lõpetamisel võib haigus taastuda.
Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
4. Võimalikud kõrvaltoimed
Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.
Lõpetage Ampril'i võtmine ja pöörduge otsekohe arsti poole, kui te märkate ükskõik millist
alljärgnevat tõsist kõrvaltoimet - te võite vajada kiiresti ravi:
-
Näo, huulte või kõri turse, mis raskendab neelamist või hingamist, samuti sügelus ja nahalööve.
Need võivad olla märgid raskest allergilisest reaktsioonist Ampril'ile.
-
Rasked nahareaktsioonid, kaasa arvatud lööve, haavandid teie suus, olemasoleva nahahaiguse
ägenemine, punetus, villid või naha eraldumine (nagu Stevensi-Johnsoni sündroom, toksiline
epidermise nekrolüüs või multiformne erüteem).
Öelge otsekohe oma arstile, kui teil tekivad:
-
Südame löögisageduse kiirenemine, ebakorrapärased või jõulised südamelöögid
(palpitatsioonid), valu rindkeres, pitsitustunne rindkeres või tõsisemad häired, kaasa arvatud
südameatakk või insult.
-
Hingamisraskus või köha. Need võivad olla kopsukahjustuse ilmingud.
-
Verevalumid tavalisest kergemini, kestvam veritsus, mistahes märk verejooksust (nt igemete
veritsus), korrapäratu kujuga violetsed laigud nahal või infektsioonidega nakatumine tavalisest
lihtsamini, kurgu valulikkus ja palavik, väsimustunne, minestamine, pearinglus või kahvatu
nahk. Need võivad olla vere või luuüdi kahjustuse ilmingud.
-
Tugev valu maos, mis võib kiirguda selga. See võib olla pankreatiidi (kõhunäärmepõletik)
ilming.
-
Palavik, külmavärinad, väsimus, söögiisu kaotus, maovalu, halb enesetunne, naha või silmade
värvumine kollaseks (ikterus). Need võivad olla maksaprobleemide, nt hepatiidi (maksapõletik)
või maksakahjustuse ilmingud.
Teised Palun öelge oma arstile, kui ükskõik milline alljärgnevate hulgast muutub tõsiseks või kestab mõnest
päevast kauem.
Sage (võib mõjutada kuni 1 kasutajat 10-st)
-
Peavalu või väsimustunne
-
Pearinglus. See on tõenäolisem, kui te alustate Ampril'i võtmist või pärast annuse suurendamist
-
Minestamine, hüpotensioon (ebatavaliselt madal vererõhk), eriti kui tõusete järsku püsti või
istuma
-
Kuiv ärritusköha, nina kõrvalurgete põletik (sinusiit) või bronhiit, hingamisraskus
-
Mao või soolestiku valu, kõhulahtisus, seedehäire, iiveldus või oksendamine
-
Nahalööve, nahapinnast kõrgem või mitte
-
Valu rindkeres
-
Valu või krambid lihastes
-
Vere kaaliumisisalduse tõus vereanalüüsi tulemuste põhjal.
Aeg-ajalt (võib mõjutada kuni 1 kasutajat 100-st)
-
Tasakaaluhäired (vertigo)
-
Sügelus ja ebatavalised nahaaistingud, nagu tuimus, kipitus, torkimine, põletus või judin nahal
(paresteesia)
-
Maitsetundlikkuse kadumine või muutus
-
Unehäired
-
Depressioonitunne, ärevus, tavalisest närvilisem tunne või rahutus
-
Ninakinnisus, hingamisraskus või astma süvenemine
-
Soolestiku turse, mida nimetatakse „soolestiku angioödeem“, mille ilmnemise sümptomiteks on
kõhuvalu, oksendamine ja kõhulahtisus
-
Kõrvetised, kõhukinnisus või suukuivus
-
Päevase uriinikoguse suurenemine
-
Higistamine tavalisest rohkem
-
Söögiisu vähenemine või kaotus (anoreksia)
-
Sagenenud või ebaregulaarsed südamelöögid
-
Tursunud käed ja jalad. See võib viidata ülemäärasele vedelikupeetusele teie organismis
-
Nahaõhetus
-
Hägune nägemine
-
Valu liigestes
-
Palavik
-
Seksuaalne võimetus meestel, seksuaalse himu vähenemine meestel või naistel
-
Vere teatud valgeliblede (eosinofiilid) arvu suurenemine vereanalüüsis
-
Muutused vereanalüüsides, mis näitavad muutusi maksa, pankrease või neerude töös.
Harv (võib mõjutada kuni 1 kasutajat 1000-st)
-
Ebakindlus- või segasustunne
-
Punane ja tursunud keel
-
Naha tõsine ketendus või irdumine, sügelev, kühmuline lööve
-
Küüneprobleemid (küünte kinnitumise nõrgenemine või eraldumine küünevallist)
-
Nahalööve või verevalumid
-
Värvilaigud nahal ja külmad jäsemed
-
Punetavad, sügelevad, tursunud või märjad silmad
-
Kuulmishäired ja heliaistingud kõrvas
-
Nõrkustunne
-
Punaliblede, valgeliblede või vereliistakute arvu langus või hemoglobiinisisalduse muutus
vereproovis.
Väga harv (võib mõjutada kuni 1 kasutajat 10000-st)
-
Tavalisest suurem tundlikkus päikesevalguse suhtes.
Teised teatatud kõrvaltoimed
Palun öelge oma arstile, kui ükskõik milline alljärgnevate hulgast muutub tõsiseks või kestab mõnest
päevast kauem.
-
Kontsentreerumisraskus
-
Suu turse
-
Liiga väike vererakkude arv vereproovis
-
Vere naatriumisisalduse langus vereproovis
-
Sõrmed ja varbad muudavad külma tundes värvi ja pärast ülessoojenemist torgivad või
tunduvad valulikud (Raynaud’ sündroom)
-
Rindade suurenemine meestel
-
Aeglustunud või puudulikud reaktsioonid
-
Põletustunne
-
Lõhnataju muutus
-
Juuste väljalangemine.
Kõrvaltoimetest teavitamine
Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla
ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada
www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.
5. Kuidas AMPRIL 10 MG säilitada
Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud pakendil. Kõlblikkusaeg viitab
selle kuu viimasele päevale.
Hoida temperatuuril kuni 25 °C.
Hoida originaalpakendis, niiskuse eest kaitstult.
Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära
ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.
6. Pakendi sisu ja muu teave
Mida Ampril sisaldab
-
Toimeaine on ramipriil.
Üks Ampril 2,5 mg tablett sisaldab 2,5 mg ramipriili.
Üks Ampril 5 mg tablett sisaldab 5 mg ramipriili.
Üks Ampril 10 mg tablett sisaldab 10 mg ramipriili.
-
Teised abiained on naatriumvesinikkarbonaat (E500), laktoosmonohüdraat,
kroskarmelloosnaatrium, preželatiniseeritud tärklis, naatriumstearüülfumaraat ja kollane
raudoksiid (E172) - ainult 2,5 mg ja 5 mg tablettides ja punane raudoksiid (E172) - ainult 5 mg
tablettides.
Kuidas Ampril välja näeb ja pakendi sisu
Ampril 2,5 mg, tabletid on kollased piklikud lamedad tabletid, mõõtmetega 10,0 x 5,00 mm.
Ampril 5 mg, tabletid on roosad piklikud lamedad tabletid, mõõtmetega 8,8 x 4,4 mm.
Ampril 10 mg, tabletid on valged kuni valkjad piklikud lamedad tabletid, mõõtmetega 11,0 x 5,5 mm.
Ampril tabletid on saadaval 10, 20, 30, 50, 60, 90, 100 tableti kaupa blistris ja karbis.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
Müügiloa hoidja ja tootja
KRKA, d.d., Novo mesto
Šmarješka cesta 6
8501 Novo mesto
Sloveenia
Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole.
KRKA, d.d., Novo Mesto Eesti filiaal
Pärnu mnt 141
11314 Tallinn
Tel. 6671658
Infoleht on viimati uuendatud novembris 2014
Ravimi omaduste kokkuvõte
Ravimi omaduste kokkuvõtte PDF
1. Ravimpreparaadi nimetus
Ampril 2,5 mg, tabletid
Ampril 5 mg, tabletid
Ampril 10 mg, tabletid
2. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis
Ampril 2,5 mg, tabletid: Iga tablett sisaldab 2,5 mg ramipriili.
Ampril 5 mg, tabletid: Iga tablett sisaldab 5 mg ramipriili.
Ampril 10 mg, tabletid: Iga tablett sisaldab 10 mg ramipriili.
INN. Ramiprilum
Teadaolevat toimet omav abiaine:
2,5 mg tabletid
5 mg tabletid
10 mg tabletid
laktoos
150,86 mg
91,65 mg
183,54 mg
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3. Ravimvorm
Tablett.
Ampril 2,5 mg, tabletid: kollased piklikud lamedad tabletid mõõtmetega 10,0 x 5,00 mm.
Ampril 5 mg, tabletid: roosad piklikud lamedad tabletid mõõtmetega 8,8 x 4,4 mm.
Ampril 10 mg, tabletid: valged kuni valkjad piklikud tabletid mõõtmetega 11,0 x 5,5 mm.
4. Kliinilised andmed
4.1. Näidustused
Hüpertensiooni ravi.
Kardiovaskulaarne preventsioon: kardiovaskulaarse haigestumuse ja suremuse vähendamine
patsientidel, kellel on:
-
manifestne aterotrombootiline kardiovaskulaarne haigus (anamneesis südame isheemiatõbi või
insult või perifeerne vaskulaarne haigus) või
-
diabeet koos vähemalt ühe kaasuva kardiovaskulaarse riskifaktoriga.
Neeruhaiguse ravi:
-
Kujunemisjärgus glomerulaarne diabeetiline nefropaatia, määratletuna mikroalbuminuuria
olemasoluna,
-
Manifestne glomerulaarne diabeetiline nefropaatia, määratletuna makroproteinuuriana
patsientidel, kellel on vähemalt üks kardiovaskulaarne riskifaktor (vt lõik 5.1).
-
Manifestne glomerulaarne mittediabeetiline nefropaatia, määratletuna makroproteinuuriana ≥
3 g ööpäevas (vt lõik 5.1).
Sümptomaatilise südamepuudulikkuse ravi.
Ägeda müokardiinfarkti järgne sekundaarpreventsioon: suremuse vähendamine müokardiinfarkti
ägedas faasis südamepuudulikkuse kliiniliste nähtudega patsientidel, alustatuna > 48 tundi pärast
ägedat müokardiinfarkti.
4.2. Annustamine ja manustamisviis
Täiskasvanud
Diureetikumidega ravitavad patsiendid
Pärast ravi alustamist Ampril'iga võib tekkida hüpotensioon; selle teke on tõenäolisem patsientidel,
kas saavad samaaegset ravi diureetikumidega. Seetõttu soovitatakse olla ettevaatlik, sest nendel
patsientidel võib olla vedeliku mahu ja/või soolade vaegus.
Võimalusel peab diureetikumi manustamise katkestama 2...3 päeva enne ravi alustamist Ampril'iga (vt
lõik 4.4).
Hüpertensiivsetel patsientidel, kellel diureetikumi manustamist ei katkestata, peab alustama ravi
Ampril'iga annuses 1,25 mg. Peab kontrollima neerufunktsiooni ja seerumi kaaliumisisaldust.
Ampril'i edasist annustamist tuleb kohandada vastavuses vererõhu sihtväärtusega.
Hüpertensioon
Annus peab olema individualiseeritud vastavuses patsiendiprofiili (vt lõik 4.4) ja kontrolliga vererõhu
üle.
Ampril'i võib kasutada monoteraapiana või kombinatsioonis teise ravimklassi kuuluvate
antihüpertensiivsete ravimitega (vt lõigud 4.3, 4.4, 4.5 ja 5.1).
Algannus
Ravi Ampril'iga peab alustama järk-järgult soovitusliku algannusega 2,5 mg ööpäevas.
Tugevalt aktiveerunud reniin-angiotensiin-aldosteroonsüsteemiga patsiendid võiva kogeda ülemäärast
vererõhu langust pärast esimese annuse manustamist. Sellistele patsientidele soovitatakse algannust
1,25 mg ning ravi peab alustama meditsiinilise järelvalve all (vt lõik 4.4).
Tiitrimine ja säilitusannus
Annust võib kahekordistada kahe- kuni neljanädalaste intervallidega progresseeruvalt kuni vererõhu
sihtväärtuse saavutamiseni; Ampril'i maksimaalne lubatud annus on 10 mg ööpäevas. Tavaliselt
manustatakse annus ühe korraga.
Kadiovaskulaarne preventsioon
Algannus
Soovituslik algannus on 2,5 mg Ampril'i üks kord ööpäevas.
Tiitrimine ja säilitusannus
Sõltuvalt patsiendi ravimtaluvusest peab annust järk-järgult suurendama. On soovitatav annus
kahekordistada pärast ühe- või kahenädalast ravi ja järgnevate kahe või kolme nädala pärast tõsta
annus eesmärgiks oleva säilitusannuseni 10 mg Ampril'i üks kord ööpäevas.
Vt ka annustamine diureetikumidega ravitavatel patsientidel, eespool.
Neeruhaiguse ravi
Diabeedi ja mikroalbuminuuriaga patsientidel
Algannus
Soovituslik algannus on 1,25 mg Ampril'i üks kord ööpäevas.
Tiitrimine ja säilitusannus
Sõltuvalt patsiendi ravimtaluvusest suurendatakse järgnevalt annust. Soovitatakse annuse
kahekordistamist 2,5 mg-ni kahe nädala pärast ja seejärel 5 mg-ni järgneva kahe nädala pärast.
Diabeedi ja vähemalt ühe kardiovaskulaarse riskifaktoriga patsientidel
Algannus
Soovituslik algannus on 2,5 mg Ampril'i üks kord ööpäevas.
Tiitrimine ja säilitusannus
Sõltuvalt patsiendi ravimtaluvusest peab annust järgnevalt suurendama. Soovitatakse annuse
kahekordistamist 5 mg Ampril'ini ühe või kahe nädala pärast ja seejärel 10 mg Ampril'ini järgnevate
kahe või kolme nädala pärast. Sihtväärtus on 10 mg ööpäevas.
Patsientidele mittediabeetilise nefropaatiaga, määratletuna makroproteinuuriana ≥ 3 mg ööpäevas
Algannus
Soovituslik algannus on 1,25 mg Ampril'i üks kord ööpäevas.
Tiitrimine ja säilitusannus
Sõltuvalt patsiendi ravimtaluvusest suurendatakse järgnevalt annust. Soovitatakse annuse
kahekordistamist 2,5 mg-ni kahe nädala pärast ja seejärel 5 mg-ni järgneva kahe nädala pärast.
Sümptomaatiline südamepuudulikkus
Algannus
Diureetilise raviga stabiliseeritud patsientidel on soovituslik algannus 1,25 mg üks kord ööpäevas.
Tiitrimine ja säilitusannus
Ampril'i annust peab tiitrima, kahekordistades seda iga ühe või kahe nädala järel kuni maksimaalse
ööpäevase annuseni 10 mg. Eelistatav on manustamine kahe manustamiskorrana ööpäevas.
Ägeda müokardiinfarkti järgne sekundaarpreventsioon südamepuudulikkuse olemasolul
Algannus
48 tundi pärast müokardiinfarkti on algannus kliiniliselt ja hemodünaamiliselt stabiilsele patsiendile
2,5 mg kaks korda ööpäevas kolme päeva vältel. Kui 2,5 mg osutub algannusena talumatuks, peab
manustama annuse 1,25 mg kaks korda ööpäevas kahe päeva vältel enne annuse suurendamist 2,5 mg
ja 5 mg-ni kaks korda ööpäevas. Kui ei ole võimalik annust tõsta 2,5 mg-ni kaks korda ööpäevas, peab
ravi lõpetama.
Vt ka annustamine diureetikumidega ravitavatel patsientidel, eespool.
Tiitrimine ja säilitusannus
Ööpäevast annust suurendatakse seda järgnevalt kahekordistades ühe- kuni kolmepäevaste
intervallidega kuni eesmärgiks oleva säilitusannuseni 5 mg kaks korda ööpäevas.
Võimalusel jagatakse säilitusannus 2 manustamiskorra vahel ööpäevas.
Kui annust ei ole võimalik tõsta kuni 2,5 mg kaks korda ööpäevas, peab ravi lõpetama.
Müokardiinfarkti järgse vahetu raske (NYHA IV) südamepuudulikkusega patsientide ravi kohta ei ole
piisavalt kogemusi. Kui selliseid patsiente otsustatakse siiski ravida, soovitatakse ravi alustada
annusega 1,25 mg üks kord ööpäevas ja olla eriti ettevaatlik annuse mistahes suurendamise korral.
Eripopulatsioonid
Neerukahjustusega patsiendid
Neerukahjustusega patsientidel peab ööpäevane annus põhinema kreatiniini kliirensil (vt lõik 5.2):
-
kui kreatiniini kliirens on ≥ 60 ml/min, ei ole algannust (2,5 mg ööpäevas) vaja kohandada;
maksimaalne ööpäevane annus on 10 mg;
-
kui kreatiniini kliirens on vahemikus 30...60 ml/min, ei ole algannust (2,5 mg ööpäevas) vakohandada; maksimaalne ööpäevane annus on 5 mg;
-
kui kreatiniini kliirens on vahemikus 10...30 ml/min, on algannus 1,25 mg ööpäevas ja
maksimaalne ööpäevane annus on 5 mg;
-
hemodialüüsravi saavad hüpertensiivsed patsiendid: ramipriil on vähesel määral dialüüsitav;
algannus on 1,25 mg ööpäevas ja maksimaalne ööpäevane annus on 5 mg; ravimit peab
manustama mõni tund pärast hemodialüüsiseanssi.
Maksakahjustusega patsiendid (vt lõik 5.2)
Maksakahjustusega patsientidel võib alustada ravi Ampril'iga ainult hoolika meditsiinilise järelvalve
all ja maksimaalne ööpäevane annus on 2,5 mg Ampril'i.
Eakad
Algannused peavad olema väiksemad ja edasine annuse tiitrimine olema astmelisem, sest soovimatute
toimete tekkevõimalus on väga eakatel ja põduratel patsientidel suurem. Peab kaaluma väiksemat
algannust 1,25 mg ööpäevas.
Lapsed
Ramipriili ohutus ja efektiivsus lastel ei ole tõestatud. Käesoleval hetkel teadaolevad andmed Ampril'i
kohta on esitatud lõikudes 4.8, 5.1, 5.2 ja 5.3, aga soovitusi annustamise kohta ei ole võimalik anda.
Suukaudne.
Ampril'i soovitatakse võtta iga päev samal ajal.
Ampril'i võib võtta enne sööki, söögi ajal või pärast seda, sest toit ei mõjuta ravimi biosaadavust (vt
lõik 5.2).
Ampril tuleb koos vedelikuga alla neelata. Tablette ei tohi närida ega purustada.
4.3. Vastunäidustused
-
Ülitundlikkus toimeaine, lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine või teiste AKE (angiotensiini
konverteeriva ensüümi) inhibiitorite suhtes.
-
Varasem angioödeem (pärilik, idiopaatiline või tingituna ravist AKE inhibiitorite või AIIRA-
dega).
-
Ekstrakorporeaalsed ravimeetodid, milles veri puutub kokku negatiivselt laetud pindadega (vt
lõik 4.5).
-
Märkimisväärne bilateraalne neeruarteri stenoos või neeruarteri stenoos ainsa funktsioneeriva
neeru korral.
-
Raseduse teine ja kolmas trimester (vt lõigud 4.4 ja 4.6).
-
Ramipriiliga ei tohi ravida hüpotensiivseid või hemodünaamiliselt ebastabiilses seisundis
patsiente.
-
Ampril'i samaaegne kasutamine aliskireeni sisaldavate ravimitega on vastunäidustatud
suhkurtõve või neerukahjustusega (GFR < 60 ml/min/1,73 m2) patsientidele (vt lõigud 4.5 ja
5.1).
4.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Eripopulatsioonid
Rasedus
Raseduse ajal ei tohi alustada ravi AKE inhibiitoritega. Rasedust planeerivad patsiendid tuleb üle viia
alternatiivsele antihüpertensiivsele ravile, mille rasedusaegne ohutusprofiil on teada, välja arvatud
juhul, kui on elutähtis jätkata ravi AKE inhibiitoriga. Raseduse diagnoosimisel peab ravi AKE
inhibiitoriga otsekohe lõpetama ja vajadusel alustama asjakohast alternatiivset ravi (vt lõigud 4.3 ja
4.6).
Hüpotensioonist eriti ohustatud patsiendid
-
Tugevalt aktiveerunud reniin-angiotensiin-aldosteroonsüsteemiga patsiendid.
Tugevalt aktiveerunud reniin-angiotensiin-aldosteroonsüsteemiga patsiente ohustab väljendunud
vererõhu langus ja neerufunktsiooni halvenemine AKE pärssimise tõttu, eriti kui AKE inhibiitorit või
kaasuvat diureetikumi manustatakse või annust suurendatakse esimest korda.
Reniin-angiotensiin-aldosteroonsüsteemi märkimisväärne aktiveerumine on ootuspärane ja
meditsiiniline järelvalve koos vererõhu jälgimisega vajalik nt alljärgnevatel juhtudel:
-
raske hüpertensiooniga patsiendid,
-
dekompenseeritud südame paispuudulikkusega patsiendid,
-
hemodünaamiliselt olulise ventrikulaarse sisse- või väljavoolu takistusega patsiendid (nt aordi-või mitraalklapi stenoos),
-
unilateraalse neeruarteri stenoosiga ja teise funktsioneeriva neeruga patsiendid,
-
vedeliku- või soolavaegusega või sellest ohustatud patsiendid (sh diureetikumidega ravitavad
patsiendid),
-
maksatsirroosi ja/või astsiidiga patsiendid,
-
suuremahulise kirurgia või anesteesia korral ravimitega, mis põhjustavad hüpotensiooni.
Üldiselt soovitatakse dehüdratatsiooni, hüpovoleemia või sooladefitsiidi korrigeerimist enne ravi
alustamist (südamepuudulikkusega patsientidel peab sellist korrektsiooni siiski hoolega kaaluma
vedelikumahu ületäitmisohu tõttu).
-
Müokardiinfarkti järgne mööduv või püsiv südamepuudulikkus
-
Ägeda hüpotensiooni korral südame- või ajuisheemiast ohustatud patsiendid
Ravi algfaasis on vajalik spetsiaalne meditsiiniline järelvalve.
Eakad patsiendid
Vt lõik 4.2.
Kirurgia
Üks päev enne kirurgiat soovitatakse võimalusel katkestada ravi angiotensiini konverteeriva ensüümi
inhibiitoritega nagu ramipriil.
Neerufunktsiooni jälgimine
Neerufunktsiooni peab hindama enne ravi algust ja ravi ajal ning kohandama ravimi annust eriti
esimestel ravinädalatel. Eriti hoolikalt peab jälgima neerukahjustusega patsiente (vt lõik 4.2).
Eksisteerib neerupuudulikkuse oht, eriti südame paispuudulikkusega patsientidel või pärast
neerusiirdamist.
Angioödeem
AKE inhibiitoritega, sh ramipriiliga ravitavatel patsientidel on teatatud angioödeemi tekkest (vt lõik
4.8).
Angioödeemi korral tuleb ravi Ampril'iga katkestada.
Kiiresti peab alustama erakorralist ravi. Patsienti peab jälgima vähemalt 12...24 tundi ning koju võib
lubada alles pärast kõigi sümptomite taandumist.
AKE inhibiitoritega, sh Ampril'iga ravitavatel patsientidel on teatatud intestinaalse angioödeemi
tekkest (vt lõik 4.8). Need patsiendid kaebasid kõhuvalu (koos iivelduse ja oksendamisega või ilma).
Desensitisatsiooniaegsed anafülaktilised reaktsioonid
AKE inhibitsiooni korral suureneb anafülaktiliste ja anafülaktoidsete reaktsioonide tõenäosus ja
raskusaste putukamürkide ja teiste allergeenide suhtes. Enne desensitisatsiooni peab kaaluma ravi
ajutist katkestamist Ampril'iga.
Hüperkaleemia
Mõnedel AKE inhibiitoritega, sh Ampril'iga ravitavatel patsientidel on täheldatud hüperkaleemiat.
Hüperkaleemia tekke oht on neerupuudulikkusega, eakatel (> 70-aastased), kontrollimatu
suhkurtõvega, kaaliumisooli, kaaliumisäästvaid diureetikume või muid vereplasma kaaliumisisaldust
suurendavaid aineid kasutavatel, dehüdratatsiooni, ägeda südame dekompensatsiooni või metaboolse
atsidoosi seisundis patsientidel. Kui loetletud ainete samaaegset kasutamist peetakse vajalikuks,
soovitatakse regulaarselt kontrollida seerumi kaaliumisisaldust (vt lõik 4.5).
Neutropeenia/agranulotsütoos
Harva on esinenud neutropeeniat/agranulotsütoosi nagu ka trombotsütopeeniat ja aneemiat ning
teatatud on ka luuüdi supressioonist. On soovitatav jälgida vere valgeliblede arvu, mis võimaldab
avastada võimalikku leukopeeniat. Sagedasemat kontrolli soovitatakse ravi alguses, neerufunktsiooni
kahjustusega ja kaasuva kollageenhaigusega (nt erütematoosne luupus või skleroderma) patsientidel
ning nendel, keda ravitakse samaaegselt teiste verepilti mõjutavate ravimitega (vt lõigud 4.5 ja 4.8).
Etnilised eripärad
AKE inhibiitorid põhjustavad angioödeemi sagedamini mustanahalistel patsientidel. Sarnaselt teiste
AKE inhibiitoritega võib ramipriil langetada mustanahalistel patsientidel vererõhku vähem
efektiivselt, tingituna madala reniinitasemega hüpertensiooni suuremast esinemissagedusest
mustanahalises populatsioonis.
Köha
Teatatud on köha tekkest seoses AKE inhibiitorite kasutamisega. Köha on iseloomulikult
mitteproduktiivne, püsiv ja taandub pärast ravi katkestamist. AKE inhibiitorist tingitud köha peab
arvestama köha diferentsiaaldiagnoosimisel.
Reniin-angiotensiin-aldosteroonsüsteemi (RAAS) kahekordne blokaad
On tõendeid, et AKE-inhibiitorite, angiotensiin II retseptori antagonistide või aliskireeni samaaegne
kasutamine suurendab hüpotensiooni, hüperkaleemia ja neerutalitluse languse (k.a äge
neerupuudulikkus) riski. Seetõttu ei soovitata RAAS-i kahekordset blokaadi AKE-inhibiitorite,
angiotensiin II retseptori antagonistide või aliskireeni samaaegse kasutamisega (vt lõigud 4.5 ja 5.1).
Kui kahekordset blokeerivat ravi peetakse vältimatult vajalikuks, tuleb seda teha ainult spetsialisti
järelvalve all, jälgides hoolikalt neerutalitlust, elektrolüüte ja vererõhku.
AKE-inhibiitoreid ja angiotensiin II retseptori antagoniste ei tohi kasutada samaaegselt diabeetilise
nefropaatiaga patsientidel.
Laktoos
Ampril sisaldab laktoosi. Harvaesineva päriliku galaktoosi talumatusega, laktaasi puudulikkusega või
glükoos-galaktoosi imendumishäiretega patsiendid ei tohi seda ravimit võtta.
4.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Vastunäidustatud kombinatsioonid
Ekstrakorporeaalsed ravitoimingud, mille korral veri puutub kokku negatiivselt laetud pindadega, nt
dialüüs ja hemofiltratsioon teatud high-flux membraanidega (nt polüakrülonitriilmembraanid) ning
madala tihedusega lipoproteiinide aferees dekstraansulfaadiga, raske anafülaktoidse reaktsiooni
suurenenud ohu tõttu (vt lõik 4.3). Kui selline ravi osutub vajalikuks, peab kaaluma teist tüüpi
dialüüsimembraani või antihüpertensiivse ravimi kasutamist.
Ettevaatusabinõud kasutamisel
Kaaliumisoolad, hepariin, kaaliumisäästvad diureetikumid ja teised vereplasma kaaliumisisaldust
suurendavad toimeained (k.a angiotensiin II antagonistid, trimetoprim, takroliimus, tsüklosporiin):
võib tekkida hüperkaleemia, mistõttu peab hoolikalt jälgima seerumi kaaliumisisaldust.
Antihüpertensiivsed ravimid (nt diureetikumid) ja teised antihüpertensiivse toimega ained (nt
nitraadid, tritsüklilised antidepressandid, anesteetikumid, akuutne alkoholitarbimine, baklofeen,
alfusosiin, doksasosiin, prasosiin, tamsulosiin, terasosiin): hüpotensiooniohu võimendumine on
ootuspärane (vt lõik 4.2 diureetikumide kohta).
Kliiniliste uuringute andmed on näidanud, et reniin-angiotensiin-aldosteroonsüsteemi (RAAS)
kahekordne blokaad kombinatsioonravil AKE-inhibiitorite, angiotensiin II retseptori antagonistide või
aliskireeniga on seotud kõrvaltoimete, nt hüpotensioon, hüperkaleemia ja neerutalitluse langus (k.a äge
neerupuudulikkus), esinemissageduse tõusuga, võrreldes vaid ühe RAAS-ile mõjuva ravimi
kasutamisega (vt lõigud 4.3, 4.4 ja 5.1).
Vasopressiivsed sümpatomimeetikumid ja teised ained, mis võivad vähendada Ampril'i
antihüpertensiivset toimet (nt isoproterenool, dobutamiin, dopamiin, epinefriin): soovitatav on jälgida
vererõhku.
Allopurinool, immunosupressandid, kortikosteroidid, prokaiinamiid, tsütostaatikumid ja teised ained,
mis võivad mõjutada verepilti: hematoloogiliste reaktsioonide suurem tõenäosus (vt lõik 4.4).
Liitiumisoolad: AKE inhibiitorid võivad vähendada liitiumi eritumist, mistõttu liitiumi toksilisus võib
suureneda. Peab jälgima liitiumi taset.
Antidiabeetilised ravimid, k.a insuliin: võivad tekkida hüpoglükeemilised reaktsioonid. Soovitatakse
jälgida vere glükoosisisaldust.
Mittesteroidsed põletikuvastased ained ja atsetüülsalitsüülhape: Ampril'i antihüpertensiivse toime
langus on ootuspärane. Samaaegne ravi AKE inhibiitorite ja MSPVA-dega võib suurendada
neerufunktsiooni halvenemise ja hüperkaleemia ohtu.
4.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Rasedus
AKE inhibiitorite kasutamine raseduse esimesel trimestril ei ole soovitatav (vt lõik 4.4). AKE
inhibiitorite kasutamine raseduse teisel ja kolmandal trimestril on vastunäidustatud (vt lõigud 4.3 ja
4.4).
Epidemioloogilised andmed teratogeensuse kohta pärast AKE inhibiitorite kasutamist raseduse
esimesel trimestril ei võimalda teha lõplikke järeldusi, kuid ohu vähest suurenemist ei saa välistada.
Rasedust planeerivad patsiendid tuleb üle viia alternatiivsele antihüpertensiivsele ravile, mille
rasedusaegne ohutusprofiil on teada, välja arvatud juhul, kui on elutähtis jätkata ravi AKE
inhibiitoriga. Raseduse diagnoosimisel peab ravi AKE inhibiitoriga otsekohe lõpetama ja vajadusel
alustama asjakohast alternatiivset ravi.
Ravi AKE inhibiitoriga raseduse teisel ja kolmandal trimestril põhjustab teadaolevalt fetotoksilisust
(neerufunktsiooni langus, oligohüdramnion, kolju luustumise pidurdumine) ja neonataalset toksilisust
(neerupuudulikkus, hüpotensioon, hüperkaleemia) (vt lõik 5.3). Kui AKE inhibiitorit on kasutatud
alates raseduse teisest trimestrist, soovitatakse kontrollida koljut ja neerufunktsiooni
ultraheliuuringuga. Vastsündinuid, kelle emad on võtnud AKE inhibiitoreid, peab hoolega jälgima
hüpotensiooni, oliguuria ja hüperkaleemia suhtes (vt lõigud 4.3 ja 4.4).
Imetamine
Kuna andmed ramipriili kasutamise kohta imetamisperioodil on ebapiisavad (vt lõik 5.2), ei soovitata
Ampril'i kasutada ning peab eelistama alternatiivseid ravimeid, mille imetamisaegne ohutusprofiil on
paremini teada, eriti imetades vastsündinut või enneaegselt sündinut.
4.7. Toime reaktsioonikiirusele
Mõned kõrvaltoimed (nt vererõhu languse sümptomid nagu pearinglus) võivad kahjustada patsiendi
keskendumis- ja reaktsioonivõimet ning osutuda seetõttu ohtlikeks olukordades, kus nimetatud võimed
on eriti tähtsad (nt juhtides sõidukit või käsitsedes mehhanisme).
See võib juhtuda ennekõike ravi alguses või ravimi vahetamisel. Pärast esimest annust ja järgnevaid
annuse suurendamisi ei ole soovitatav juhtida sõidukit või käsitseda mehhanisme mitme tunni vältel.
4.8. Kõrvaltoimed
Ramipriili ohutusprofiili kuuluvad püsiv kuiv köha ja hüpotensioonist tulenevad reaktsioonid. Tõsiste
kõrvaltoimete hulka kuuluvad angioödeem, hüperkaleemia, neeru või maksakahjustus, pankreatiit,
rasked nahareaktsioonid ja neutropeenia/agranulotsütoos.
Kõrvaltoimete esinemissagedus on määratletud alljärgnevalt:
Väga sage (≥ 1/10)
Sage (≥ 1/100 kuni < 1/10)
Aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100)
Harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000)
Väga harv (< 1/10 000)
Teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).
Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.
Väga
Sage
Aeg-ajalt
Harv
Teadmata
harv
Vere ja
Eosinofiilia
Vere
Luuüdi kahjustus,
lümfisüsteemi
valgeliblede
pantsütopeenia,
häired
arvu langus (sh
hemolüütiline
neutropeenia
aneemia
või agranulo-
tsütoos),
erütrotsüütide
arvu langus,
hemoglobiini
langus,
trombotsüütide
arvu langus
Immuun-
Anafülaktilised
süsteemi häired
või
anafülaktoidsed
reaktsioonid,
tuumavastaste
antikehade tõus
Ainevahetus- ja Vere
Anoreksia,
Vere naatriumi-
toitumishäired
kaaliumi-
söögiisu langus
sisalduse langus
sisalduse tõus
Psühhiaatrili-
Depressiivne
Segasus-
Tähelepanuhäire
sed häired
meeleolu,
seisund
ärevus,
närvilisus,
rahutus,
unehäire sh
somnolentsus
Närvisüsteemi
Peavalu,
Vertiigo,
Treemor,
Tserebraalne
häired
pearinglus
paresteesia,
tasakaaluhäire
isheemia sh
ageusia,
isheemiline insult
düsgeusia
ja transitoorne
isheemiahoog,
psühhomotoorse
võimekuse
langus, põletus-
tunne, parosmia
Silma
Nägemishäired, Konjunktiviit
kahjustused
sh hägune
nägemine
Kõrva ja
Kuulmise
labürindi
kahjustus,
kahjustused
tinnitus
Südame häired
Müokardi
isheemia sh
stenokardia või
müokardi-
infarkt,
tahhükardia,
arütmia,
palpitatsioonid,
perifeerne turse
Vaskulaarsed
Hüpo-
Nahaõhetus
Vaskulaarne
Raynaud’
häired
tensioon,
stenoos, hüpo-
fenomen
vähenenud
perfusioon,
ortostaatiline
vaskuliit
vererõhk,
sünkoop
Respiratoorsed, Mitteproduk-
Bronhospasm,
rindkere ja
tiivne
sh astma
mediastiinumi
ärritusköha,
halvenemine,
häired
bronhiit,
nasaalne turse
sinusiit,
düspnoe
Seedetrakti
Gastrointesti- Pankreatiit
Glossiit
Aftiline stomatiit
häired
naalne
(väga harva on
põletik,
teatatud
seedehäired,
fataalsetest
ebamugavus-
juhtudest
tunne kõhus,
seoses AKE
düspepsia,
inhibiitoritega),
diarröa,
pankrease
iiveldus,
ensüümide
oksendamine tõus, peensoole
angioödeem,
ülakõhu valu sh
gastriit,
kõhukinnisus,
suukuivus
Maksa ja
Maksaensüü-
Kolestaatiline
Äge maksa-
sapiteede
mide ja/või
ikterus, hepato-
puudulikkus,
häired
konjugeeritud
tsellulaarne
kolestaatiline või
bilirubiini tõus
kahjustus
tsütolüütiline
hepatiit (fataalne
lõpe on olnud
väga erandlik)
Naha ja
Lööve, eriti
Angioödeem;
Eksfoliatiivne
Foto-
Toksiline
nahaaluskoe
makulo-
väga
dermatiit,
sensi-
epidermaalne
kahjustused
papulaarne
erandlikult võib urtikaaria,
tiivsus-
nekrolüüs,
lööve
angioödeemist
onühholüüs
reakt-
Stevensi-
tulenev
sioon
Johnsoni
hingamisteede
sündroom,
obstruktsioon
multiformne
lõppeda
erüteem,
fataalselt;
pemfigus,
sügelus,
psoriaasi
hüperhidroos
ägenemine,
psoriasiformne
dermatiit,
pemfigoidne või
lihhenoidne
eksanteem või
enanteem,
alopeetsia
Lihas-skeleti ja Lihas-
Artralgia
sidekoe
spasmid,
kahjustused
müalgia
Neerude ja
Neerukahjustus
kuseteede
k.a äge neeru-
häired
puudulikkus,
suurenenud
uriinihulk,
eelneva
proteinuuria
halvenemine,
vere
uureasisalduse
tõus, vere
kreatiniinisisal-
duse tõus
Reproduktiivse
Mööduv
Günekomastia
süsteemi ja
erektiilne
rinnanäärme
impotentsus,
häired
libiido langus
Üldised häired
Valu
Püreksia
Asteenia
ja manustamis-
rindkeres,
koha
väsimus
reaktsioonid
Lapsed
Ramipriili ohutust hinnati 325 2…16-aastaste laste ja noorukitega läbiviidud 2 kliinilises uuringus.
Kui kõrvaltoimete olemus ja tõsidus on sarnane täiskasvanutega, siis alljärgnevate esinemissagedus on
lastel suurem.
-
Tahhükardia, ninalimaskesta turse ja riniidi esinemissageduseks on lastel “sage” (≥ 1/100 kuni <
1/10) ja täiskasvanutel “aeg-ajalt” (≥ 1/1000 kuni < 1/100).
-
Konjunktiviidi esinemissageduseks on lastel “sage” (≥ 1/100 kuni < 1/10) ja täiskasvanutel
“harv” (≥ 1/10000 kuni < 1/1000).
-
Treemori ja urtikaaria esinemissageduseks on lastel “aeg-ajalt” (≥ 1/1000 kuni < 1/100) ja
täiskasvanutel “harv” (≥ 1/10000 kuni < 1/1000).
Ramipriili üldine ohutusprofiil lastel ei erine märkimisväärselt täiskasvanute ohutusprofiilist.
Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.
4.9. Üleannustamine
AKE inhibiitorite üleannustamise sümptomite hulka kuuluvad ülemäärane perifeerne vasodilatatsioon
(väljendunud hüpotensioon, šokk), bradükardia, elektrolüütide häired ja neerupuudulikkus. Patsienti
peab hoolikalt jälgima ning ravi peab olema sümptomaatiline ja toetav. Soovituslike meetmete hulka
kuuluvad esmane detoksifikatsioon (maoloputus, adsorbentide manustamine) ja hemodünaamika
stabiilsuse taastamisele suunatud abinõud, kaasa arvatud alfa 1 adrenergiliste agonistide või
angiotensiin II (angiotensinamiid) manustamine. Ramiprilaat, ramipriili aktiivne metaboliit, eraldub
üldtsirkulatsioonist hemodialüüsi teel halvasti.
5. Farmakoloogilised andmed
5.1. Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorid,
ATC-kood: C09AA05.
Toimemehhanism
Ramiprilaat, eelravim ramipriili aktiivne metaboliit, pärsib ensüümi dipeptidüülkarboksüpeptidaas I
(sünonüümid: angiotensiini konverteeriv ensüüm, kininaas II). See ensüüm katalüüsib plasmas ja
kudedes angiotensiin I muutumist aktiivseks vasokonstriktsiooni põhjustavaks aineks angiotensiin II-
ks ning samuti aktiivse vasodilataatori bradükiniini lõhustamist. Vähenenud angiotensiin II teke ja
bradükiniini lõhustamise pärssimine põhjustavad vasodilatatsiooni.
Kuna angiotensiin II stimuleerib ka aldosterooni vabanemist, põhjustab ramiprilaat aldosterooni
sekretsiooni vähenemist. Ravivastus monoteraapiale AKE inhibiitoriga oli madalam mustanahalistel
(afro-ameerika) hüpertensiivsetel patsientidel (tavaliselt madala reniinitasemega hüpertensiivne
populatsioon) kui mittemustanahalistel patsientidel.
Farmakodünaamilised toimed
Antihüpertensiivsed omadused:
Ramipriili manustamine põhjustab perifeerse arteriaalse resistentsuse vähenemist. Üldiselt neerude
plasmaperfusioon ja glomerulaarfiltratsiooni kiirus oluliselt ei muutu. Ramipriili manustamisel
kõrgvererõhutõvega patsientidele alaneb vererõhk nii pikali- kui püstiasendis ilma südame
löögisageduse kompensatoorse suurenemiseta.
Enamusel patsientidest saabub ühekordse annuse antihüpertensiivne toime 1...2 tundi pärast
suukaudset manustamist. Ühekordse annuse maksimaalne efekt saavutatakse tavaliselt 3...6 tundi
pärast suukaudset manustamist. Ühekordse annuse antihüpertensiivne toime kestab tavaliselt 24 tundi.
Maksimaalne antihüpertensiivne toime kestva ravi korral ramipriiliga ilmneb 3...4 nädala pärast. On
näidatud, et antihüpertensiivne toime püsib pikaajalise ravi korral, mis kestab 2 aastat.
Ramipriili manustamise järsk katkestamine ei põhjusta tagasilöögina kiiret ja ülemäärast vererõhu
tõusu.
Südamepuudulikkus:
Lisaks konventsionaalsele teraapiale diureetikumide ja südameglükosiididega on ramipriil olnud
efektiivne New-Yorgi Südameliidu II...IV funktsionaalse klassi patsientidel. Ravimil on esinenud
kasulikke toimeid südame hemodünaamikale (vähenes vasak ja parem ventrikulaarne täituvusrõhk,
vähenes totaalne perifeerne vaskulaarne resistentsus, suurenes südame väljalaskemaht ja paranes
südameindeks). Vähenes ka neuroendokriinne aktivatsioon.
Kliiniline efektiivsus ja ohutus
Kardiovaskulaarne preventsioon/nefroprotektsioon
Teostatud platseebokontrolliga preventsiooniuuringus (nn HOPE uuring) lisati rohkem kui 9200
patsiendil ramipriil tavapärasele ravile. Uuringusse kaasati suurenenud kardiovaskulaarse haiguse
riskiga patsiendid, tulenevalt kas aterotrombootilisest kardiovaskulaarsest haigusest (eelnev südame
pärgarterite haigus, insult või perifeersete veresoonte haigus) või suhkurtõvest, koos vähemalt ühe
kaasuva kardiovaskulaarse riskifaktoriga (dokumenteeritud mikroalbuminuuria, hüpertensioon,
tõusnud üldkolesterooli tase, HDL-kolesterooli madal tase või suitsetamine).
Uuring näitas, et ramipriil vähendab müokardiinfarkti, kardiovaskulaarse põhjusega surma ja insuldi
tekkesagedust statistiliselt olulisel määral nii eraldivõetuna kui kombineeritult (esmane kombineeritud
tulemusnäitaja).
HOPE uuring: peamised tulemused
Ramipriil
Platseebo
Suhteline risk (95%
p-väärtus
usaldusvahemik)
%
%
Kõik patsiendid
n=4645
N=4652
Esmane kombineeritud
14.0
17.8
0.78 (0.70…0.86)
<0.001
tulemusnäitaja
Müokardiinfarkt
9.9
12.3
0.80 (0.70…0.90)
<0.001
Surm kardiovaskulaarsel põhjusel
6.1
8.1
0.74 (0.64…0.87)
<0.001
Insult
3.4
4.9
0.68 (0.56…0.84)
<0.001
Teisesed tulemusnäitajad
Surm mistahes põhjusel
10.4
12.2
0.84 (0.75…0.95)
0.005
Revaskularisatsioonivajadus
16.0
18.3
0.85 (0.77…0.94)
0.002
Hospitaliseerimine ebastabiilse
12.1
12.3
0.98 (0.87…1.10)
NS
stenokardia tõttu
Hospitaliseerimine
3.2
3.5
0.88 (0.70…1.10)
0.25
südamepuudulikkuse tõttu
Diabeediga seotud tüsistused
6.4
7.6
0.84 (0.72…0.98)
0.03
HOPE uuringu eelnevalt kindlaksmääratud alamuuringus MICRO-HOPE uuriti tavapärasele ravile
lisatud 10 mg ramipriili mõju, võrreldes platseeboga, 3577 normotensiivsel või hüpertensiivsel
patsiendil vanuses vähemalt ≥ 55 aastat (ilma vanuse ülapiirita), enamuses 2. tüüpi diabeedi (ja
vähemalt ühe täiendava kardiovaskulaarse riskifaktoriga).
Esmane analüüs näitas, et 117 (6,5%) ramipriiliga ravitud patsiendil ja 149 (8,4%) platseebot saanud
patsiendil kujunes väljendunud nefropaatia, mis vastab suhtelise riski vähenemisele RRR 24%; 95%
CI [3...40], p=0,027.
Mitmekeskuselise, randomiseeritud, topeltpimeda paralleelgruppidega, platseebokontrolliga REIN
uuringuga sooviti hinnata ramipriiliga ravi mõju glomerulaarfiltratsiooni (GFR) languse määrale 352
normotensiivsel või hüpertensiivsel patsiendil (vanuses 18...70 aastat), kellel oli kroonilisest
mittediabeetilisest nefropaatiast tingitud kerge proteinuuria (st keskmine valgueritus uriiniga > 1 ja < 3
g/24 h) või raske proteinuuria (≥ 3 g/24 h). Mõlemad subpopulatsioonid stratifitseeriti prospektiivselt.
Kõige raskema proteinuuriaga patsientide (ramipriili rühmas ilmnenud kasu tõttu ennetähtaegselt
lõpetatud patsientide grupp) andmete põhianalüüs näitas, et GFR languse määr ramipriili saanud
patsientidel oli väiksem kui platseebot saanutel: -0,54 (0,66) vs -0,88 (1,03) ml/min/kuus, p=0,038.
Gruppidevaheline erinevus oli seega 0,34 [0,03...0,65] kuus ja ligikaudu 4 ml/min/aastas. 23,1%
ramipriili rühma patsientidest saavutas teisese tulemusnäitaja, milleks oli seerumi kreatiniinisisalduse
kahekordistumine lähteväärtusega võrreldes ja/või terminaalne neerupuudulikkus (ESRD, vajadus
dialüüsraviks või neerusiirdamiseks) vs 45,5% platseeborühmas (p=0,02).
Kahes suures randomiseeritud, kontrollitud uuringus (ONTARGET (ONgoing Telmisartan Alone and
in combination with Ramipril Global Endpoint Trial) ja VA NEPHRON-D (The Veterans Affairs
Nephropathy in Diabetes) uuriti kombinatsioonravi AKE-inhibiitori ja angiotensiin II retseptori
antagonistiga.
ONTARGET uuring hõlmas eelneva südame- või ajuveresoonkonna haigusega või II tüüpi diabeedi ja
tõendatud kaasuva elundkahjustusega patsiente. VA NEPHRON-D hõlmas II tüüpi diabeedi ja
diabeetilise nefropaatiaga patsiente.
Uuringud näitasid olulise kasu puudumist neerude ja/või südameveresoonkonna tulemusnäitajatele ja
suremusele, samas täheldati hüperkaleemia, ägeda neerukahjustuse ja/või hüpotensiooni riski
suurenemist monoteraapiaga võrreldes. Tulemused on asjakohased ka teiste AKE-inhibiitorite ja
angiotensiin II retseptori antagonistide jaoks, arvestades nende sarnaseid farmakodünaamilisi omadusi.
AKE-inhibiitoreid ja angiotensiin II retseptori antagoniste ei tohi seetõttu kasutada samaaegselt
diabeetilise nefropaatiaga patsientidel.
ALTITUDE (Aliskiren Trial in Type 2 Diabetes Using Cardiovascular and Renal Disease Endpoints)
oli uuring, mis oli kavandatud hindama kasu aliskireeni lisamisest standardravile AKE-inhibiitori või
angiotensiin II retseptori antagonistiga II tüüpi diabeediga patsientidel, kellel oli krooniline
neeruhaigus, südameveresoonkonna haigus või mõlemad. Uuring lõpetati varakult ohutusnäitajate
riski tõusu tõttu. Südameveresoonkonnaga seotud surma ja insuldi juhtumeid oli aliskireeni rühmas
arvuliselt rohkem kui platseeborühmas ning kõrvaltoimetest ja huvi pakkuvatest tõsistest
kõrvaltoimetest (hüperkaleemia, hüpotensioon ja neerutalitluse häire) teatati aliskireeni rühmas
sagedamini kui platseeborühmas.
Müokardiinfarkti järgne sekundaarpreventsioon
AIRE uuringusse kaasati üle 2000 patsiendi mööduvate või püsivate südamepuudulikkuse kliiniliste
nähtudega pärast dokumenteeritud müokardiinfarkti. Ravi ramipriiliga alustati 3 kuni 10 päeva pärast
ägedat müokardiinfarkti. Uuring näitas, et pärast keskmiselt 15-kuulist jälgimisperioodi oli suremus
ramipriiliga ravitud patsientide hulgas 16,9% ja platseeborühmas 22,6%. See tähendab suremuse
absoluutset vähenemist 5,7% ja suhtelise riski vähenemist 27% (95% CI [11%...40%]).
Lapsed
Randomiseeritud, topeltpimedas, platseebokontrollitud kliinilises uuringus, kus osales 244 6…16.
aastast hüpertensiooniga last (73% primaarne hüpertensioon), said patsiendid kas väikeses, keskmises
või kõrges annuses ramipriili, et saavutada ramiprilaadi kontsentratsiooni veres, mis vastab
täiskasvanu annusele 1,25 mg, 5 mg ja 20 mg kehakaalust. 4. nädala lõpuks oli ramipriil süstoolse
vererõhu langetamise tulemusnäitaja suhtes ebaefektiivne, kuid kõrgeim annus langetas diastoolset
vererõhku. Ramipriili keskmine ja kõrge annus näitas märkimisväärset süstoolse ja diastoolse vererõhu
langust kindlakstehtud hüpertensiooniga lastel.
Seda toimet ei leitud 218-l lapsel vanuses 6...16 aastat (75% primaarne hüpertensioon) läbiviidud 4
nädalat kestnud, annuse suurendamisega, randomiseeritud, topeltpimedas ravimikatkestamisega
uuringus, kus demonstreeriti nii diastoolse kui ka süstoolse vererõhu mõõdukat tõusu, aga statistiliselt
olulist naasmist algväärtuseni ei toimunud üheski kolmest ramipriili annusegrupist arvestatuna
kehakaalu kohta [madal annus (0,625 mg…2,5 mg), keskmine annus (2,5 mg…10 mg) või kõrge
annus (5 mg…20 mg)]. Lastel tehtud uuringutes ei leitud ramipriili lineaarset vastust annusele.
5.2. Farmakokineetilised omadused
Farmakokineetika ja metabolism
Imendumine
Pärast suukaudset manustamist imendub ramipriil seedetraktist kiiresti: maksimaalne kontsentratsioon
vereplasmas saavutatakse 1 tunni jooksul. Uriiniga erituva koguse mõõtmise alusel imendub vähemalt
56% ja seedetraktis olev toit seda oluliselt ei mõjuta. Pärast 2,5 mg ja 5 mg ramipriili suukaudset
manustamist on aktiivse metaboliidi, ramiprilaadi biosaadavus 45%.
Ramipriili ainsa aktiivse metaboliidi, ramiprilaadi, maksimaalne kontsentratsioon vereplasmas
saavutatakse 2...4 tundi pärast ramipriili võtmist. Ramipriili tavaliste annuste manustamisel üks kord
ööpäevas saavutatakse ramiprilaadi püsitasakaalu kontsentratsioon vereplasmas ligikaudu neljandal
ravipäeval.
Jaotumine
Ramipriili seonduvus vereplasma valkudega on ligikaudu 73% ja ramiprilaadil ligikaudu 56%.
Metabolism
Ramipriil metaboliseerub peaaegu täielikult ramiprilaadiks, diketopiperasiinestriks,
diketopiperasiinhappeks ning ramipriili ja ramiprilaadi glükuroniidideks.
Eritumine
Metaboliitide eritumine on peamiselt renaalne.
Ramiprilaadi plasmakontsentratsioonid vähenevad polüfaasiliselt. Aeglase dissotsiatsiooni tõttu
tugevast küllastunud sidemest AKE-ga on ramiprilaadi väga madala plasmakontsentratsiooniga
terminaalse eliminatsiooni faas pikenenud.
Pärast ramipriili korduvat manustamist üks kord ööpäevas on ramiprilaadi kontsentratsioonide
efektiivne poolväärtusaeg 5...10 mg annuste korral 13...17 tundi ja 1,25...2,5 mg annuste korral pikem.
Erinevus tuleneb ensüümi küllastusvõimest ramiprilaadi sidumisel.
Pärast ramipriili ühekordse annuse manustamist jäid ramipriili ja selle metaboliidi kontsentratsioon
rinnapiimas allapoole mõõdetavat taset. Korduva manustamise efekt ei ole teada.
Neerukahjustusega patsiendid (vt lõik 4.2)
Ramiprilaadi renaalne eritumine on kahjustatud neerufunktsiooniga patsientidel vähenenud ja
ramiprilaadi renaalne kliirens on proportsionaalne kreatiniini kliirensiga. Selle tulemuseks on
ramiprilaadi kontsentratsiooni tõus vereplasmas, mis langeb aeglasemalt kui normaalse
neerufunktsiooniga patsientidel.
Maksakahjustusega patsiendid (vt lõik 4.2)
Kahjustatud maksafunktsiooniga patsientidel oli hepaatiliste esteraaside vähenenud aktiivsuse tõttu
ramipriili metabolism ramiprilaadiks aeglustunud ja ramipriili tase vereplasmas kõrgem. Ramiprilaadi
maksimaalsed kontsentratsioonid vereplasmas nendel patsientidel ei erine siiski normaalse
maksafunktsiooniga patsientidel täheldatuist.
Imetamine
Ramipriili suukaudse 10 mg üksikannuse manustamisel ei ole ramipriili ja selle metaboliit
rinnapiimast leitav. Mitmekordse annuse efekt ei ole teada.
Lapsed
Ramipriili farmakokineetikat uuriti 30-l 2…16 aastasel hüpertensiooniga lapsel kehakaaluga >10 kg.
Annuse 0,05…0,2 mg/kg järgselt metaboliseerus ramipriil kiiresti ja ulatuslikult ramiprilaadiks.
Ramiprilaadi maksimaalne kontsentratsiooni vereplasmas ilmnes 2…3 tunni jooksul. Ramiprilaadi
kliirens on tugevalt korrelatsioonis kehakaalu (p<0,01) ja annusega (p<0,001). Kliirens ja
jaotusruumala suurenesid laste vanuse kasvades igas annuse rühmas. Annusega 0,05 mg/kg saavutatud
ekspositsioon lastel oli võrreldav täiskasvanutega, keda raviti 5 mg ramipriiliga. Annusega 0,2 mg/kg
oli lastel ekspositsioon kõrgem kui maksimaalne soovitatav annus 10 mg ööpäevas täiskasvanutel.
5.3. Prekliinilised ohutusandmed
Suu kaudu manustatud ramipriilil ei ole täheldatud akuutset toksilisust närilistel ja koertel. Korduva
suukaudse manustamise uuringud on teostatud rottidel, koertel ja ahvidel. 3 liigil on täheldatud
kõrvalekaldeid vereplasma elektrolüütide sisalduses ja verepildis. Ramipriili farmakodünaamilise
aktiivsuse väljendusena on täheldatud jukstaglomerulaarse aparaadi väljendunud laienemist koertel ja
ahvidel annuse korral 250 mg/kg ööpäevas. Rotid, koerad ja ahvid talusid vastavalt annuseid 2, 2,5 ja
8 mg/kg ööpäevas ilma kahjulike toimeteta.
Reproduktsioonitoksilisuse uuringutes rottidel, küülikutel ja ahvidel ei ilmnenud mingeid
teratogeenseid omadusi.
Ei isas- ega emasrottide fertiilsus ei kahjustunud.
Ramipriili manustamine emastele rottidele tiinusperioodil ja laktatsiooni ajal annuses 50 mg/kg või
rohkem põhjustas järglastel pöördumatu neerukahjustuse (neeruvaagna laienemine).
Ulatuslikud mutageensuskatsed mitmete testsüsteemidega ei toonud esile ramipriili mutageenseid või
genotoksilisi omadusi.
Pöördumatut neerukahjustust täheldati väga noortel rottidel, kellele manustati ühekordne annus
ramipriili.
6. Farmatseutilised andmed
6.1. Abiainete loetelu
Naatriumvesinikkarbonaat (E500)
Laktoosmonohüdraat
Kroskarmelloosnaatrium
Eelželatiniseeritud maisitärklis
Naatriumstearüülfumaraat
Kollane raudoksiid (E172) - ainult 2,5 mg ja 5 mg tablettides
Punane raudoksiid (E172) - ainult 5 mg tablettides.
6.2. Sobimatus
Ei kohaldata.
6.3. Kõlblikkusaeg
3 aastat.
6.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Hoida temperatuuril kuni 25 °C.
Hoida originaalpakendis, niiskuse eest kaitstult.
6.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
10, 20, 30, 50, 60, 90, 100 tabletti OPA/Al/PVC/Al blistris ja karbis.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
6.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.
7. Müügiloa hoidja
KRKA, d.d., Novo mesto
Šmarješka cesta 6
8501 Novo mesto
Sloveenia
8. Müügiloa number
Ampril 2,5 mg: 497105
Ampril 5 mg: 496705
Ampril 10 mg: 496805
9. Esmase müügiloa väljastamise/müügiloa uuendamise kuupäev
Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 11.11.2005
Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 19.12.2012
10. Teksti läbivaatamise kuupäev
Ravimiametis kinnitatud novembris 2014